„Tehke kõike Jumala auks”

JUMALA pühendunud teenijatena tuleb meil peegeldada Jehoova hiilgust kõiges, mida ütleme ja teeme. Apostel Paulus pani kirja põhimõtte „Kas te siis sööte või joote või teete midagi muud, tehke kõike Jumala auks”. (1. Kor. 10:31.) Selleks tuleb meil pidada kinni Jehoova õigetest normidest, mille kaudu avaldub tema täiuslik isiksus. (Kol. 3:10.) Meie kui püha rahvas peame Jumalat jäljendama. (Efesl. 5:1, 2.)

² Juhtides sellele kristlaste tähelepanu, kirjutas apostel Peetrus: „Otsekui kuulekad lapsed ärge enam laske end kujundada oma endistel ihadel, mis teil olid siis, kui te Jumalat ei tundnud, vaid saage pühaks kogu oma eluviisilt, nii nagu on püha ka Jumal, kes teid on kutsunud, sest on kirjutatud: „Olge pühad, sest mina olen püha.”” (1. Peetr. 1:14–16.) Nagu Iisraeli rahvalt vanal ajal, nii nõutakse ka kristlastelt, et nad oleksid pühad. See tähendab, et nad peaksid jääma puhtaks ega tohiks lasta end patul ja maailmal rüvetada. Nii on nad eraldatud Jehoova teenimiseks. (2. Moos. 20:5.)

³ Pühaduse säilitamiseks tuleb hoida kinni Jehoova seadustest ja põhimõtetest, mis on pühakirjas selgelt välja toodud. (2. Tim. 3:16.) Piiblit uurides õppisime tundma Jehoovat ja tema teid ning see tõmbas meid tema ligi. Me veendusime, et elus tuleb kõige tähtsamaks pidada Jumala kuningriiki ja tema tahte täitmist. (Matt. 6:33; Rooml. 12:2.) Sellepärast me riietusime uude isiksusse. (Efesl. 4:22–24.)

⁴ Jehoova õigetest normidest pole alati kerge kinni pidada. Meie vastane Saatan üritab meid tõest ära pöörata. Maailma halb mõju ja meie endi patused kalduvused teevad olukorra mõnikord raskeks. Et elada oma pühendumistõotuse kohaselt, tuleb meil vaimset võitlust pidada. Pühakiri ütleb, et me ei peaks imestama, kui kohtame vastupanu või katsumusi. Vahel tuleb meil kannatada seepärast, et teeme seda, mis on õige. (2. Tim. 3:12.) Me võime katsumuste ajal õnnelikud olla, kuna need tõendavad, et me täidame Jumala tahet. (1. Peetr. 3:14–16; 4:12, 14–16.)

⁵ Kuigi Jeesus oli täiuslik, õppis ta kuulekust oma kannatuste kaudu. Ta ei andnud kunagi järele ega muutunud auahneks, kui Saatan püüdis teda kiusatusse viia. (Matt. 4:1–11; Joh. 6:15.) Jeesusel ei tulnud mõttessegi teha tõe suhtes kompromissi. Kuigi talle sai ustavuse tõttu osaks maailma vihavaen, pidas ta kinni Jehoova õigetest normidest. Veidi enne surma hoiatas ta oma jüngreid, et maailm hakkab ka neid vihkama. Sellest ajast peale on Jeesuse järelkäijad kogenud viletsust, kuid neile on andnud julgust teadmine, et Jumala poeg võitis maailma ära. (Joh. 15:19; 16:33; 17:16.)

⁶ Et mitte kuuluda maailma, tuleb meil pidada kinni Jehoova õigetest normidest, nagu seda tegi meie Isand. Lisaks sellele, et hoidume sekkumast maailma poliitilistesse ja ühiskondlikesse asjadesse, tuleb meil seista vastu ka maailma moraalselt laostavale õhkkonnale. Me võtame tõsiselt nõuannet, mis on kirjas Jaakobuse 1:21: „Heitke siis endast ära kõik saast ja vähimgi kurjus. Laske alandlikult endasse istutada Jumala sõna, mis võib teid päästa.” Piibli uurimine ja koosolekutel käimine avavad võimaluse „istutada Jumala sõna” enda mõistusesse ja südamesse ning meis isegi ei teki soovi selle järele, mida pakub maailm. Jaakobus kirjutas: „Eks te tea, et sõprus maailmaga tähendab vaenu Jumalaga? Kes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks.” (Jaak. 4:4.) Seetõttu manitseb Piibel meid tungivalt Jehoova õigetest normidest kinni pidama ja maailmast lahus püsima.

⁷ Jumala sõna hoiatab meid häbiväärse ja ebamoraalse käitumise eest. Seal öeldakse: „Hoorust, mingisugust kõlvatust ega ahnust ärgu isegi mainitagu teie seas, nagu on pühadele kohane.” (Efesl. 5:3.) Seega me keeldume mõtlemast asjadele, mis on rõvedad, häbiväärsed või nurjatud, ja sellistel teemadel pole kohta meie vestlustes. Sellega me tõendame, et soovime hoida kinni Jehoova puhastest ja õigetest moraalinormidest.

⁸ Kristlased mõistavad, et lisaks vaimsele ja moraalsele puhtusele on tähtis ka füüsiline puhtus. Püha Jumal nõudis muistselt Iisraelilt, et laager oleks puhas. Ka meie peame olema puhtad, et Jehoova ei näeks meie juures „midagi sündsusetut”. (5. Moos. 23:14.)

⁹ Piiblis on pühadus ja kehaline puhtus omavahel tihedalt seotud. Näiteks kirjutas Paulus: „Armsad, ... puhastagem end kõigest, mis saastab keha ja vaimu, et saaksime tänu jumalakartusele aina pühamaks.” (2. Kor. 7:1.) Seepärast peavad kristlikud mehed ja naised hoidma end puhtana, pestes regulaarselt iseennast ja oma riideid. Kuigi elutingimused võivad riigiti erineda, on tavaliselt ikka võimalik leida seepi ja vett, et hoida end ja oma lapsi puhtana.

¹⁰ Kuulutustöö tõttu oleme ümbruskonnas üldiselt hästi tuntud. Juba see on naabritele tunnistuseks, kui hoiame oma kodu ja hoovi puhtana ja korras. Selleks võib iga pereliige teha oma osa. Vennad peaksid olema eriti huvitatud kodust ja selle ümbrusest, teades, et korras aed ja hästi hoolitsetud kodu jätavad teistele hea mulje. Nii sellest kui ka initsiatiivist vaimsetes asjades ilmneb, kas perepead juhivad oma peret hästi. (1. Tim. 3:4, 12.) Õdedel on samuti vastutus hoolitseda kodu eest. (Tiit. 2:4, 5.) Hästi kasvatatud lapsed teevad oma osa, et hoida nii end kui ka oma tuba puhtana ja korras. Seega tegutseb pere ühiselt, et arendada harjumust puhtust hoida, mida läheb kindlasti vaja uues maailmas Jumala kuningriigi alluvuses.

¹¹ Paljud Jehoova teenijad sõidavad koosolekule autoga. Mõnes kohas on auto kuulutustöö tegemiseks asendamatu. Auto tuleb hoida puhtana ja heas korras. Meie kodu ja auto peaksid andma tunnistust sellest, et teenime püha Jumalat. Sama kehtib meie kuulutustöökoti ja Piibli kohta.

¹² Meie välimus ja riietus peaksid olema kooskõlas Jumala põhimõtetega. Meil ei tuleks mõttessegi ilmuda mõne auväärse isiku ette räpaka või liiga vaba riietusega. Kui palju enam peaksime oma väljanägemisele tähelepanu pöörama siis, kui esindame Jehoovat kuulutustööl või laval! Meie välimus ja riietus mõjutavad teiste suhtumist Jehoova teenimisse. Kindlasti poleks kohane riietuda väljakutsuvalt või teiste suhtes hoolimatult. (Miika 6:8; 1. Kor. 10:31–33; 1. Tim. 2:9, 10.) Niisiis, kui valmistume kuulutustööle, koosolekule või kokkutulekule minekuks, tuleks meil pidada meeles, mida ütleb Piibel puhtuse ja tagasihoidliku välimuse kohta. Me tahame austada Jehoovat igal ajal.

¹³ Sama peab paika ka siis, kui külastame Jehoova tunnistajate peakorterit või mõnda harubürood. Pea meeles, et nimi Peetel tähendab „Jumala koda”. Seetõttu peaksime riietuma ja käituma samamoodi nagu oleksime kuningriigisaalis.

¹⁴ Ka vabal ajal pöörame tähelepanu enda välimusele. Võime küsida endalt, kas häbeneksime nendes riietes eraviisil kuulutada.

¹⁵ Puhkus ja meelelahutus on vajalikud, et olla tasakaalukas ja terve. Kord kutsus Jeesus oma jüngrid üksikusse paika, et „veidi puhata”. (Mark. 6:31.) Kosutav puhkus või meelelahutus võib olla mõnusaks vahelduseks. See võib meid värskendada, nii et meil on jõudu oma tööd jätkata.

¹⁶ Kuna lõõgastumisvõimalusi on tänapäeval väga palju, peaksid kristlased olema valivad ning järgima Jumala tarku nõuandeid. Kuigi meelelahutusel on oma koht, ei ole see elus sugugi kõige tähtsam. Meid hoiatatakse, et „viimseil päevil” on inimesed „lõbuarmastajad, aga mitte jumalaarmastajad”. (2. Tim. 3:1, 4.) Suur osa sellest, mida nimetatakse meelelahutuseks, on vastuvõetamatu neile, kes soovivad Jehoova õigetest normidest kinni hoida.

¹⁷ Algkristlased pidid seisma vastu neid ümbritseva lõbujanulise maailma kahjulikule mõjule. Rooma tsirkuses lahutasid inimesed meelt sellega, et jälgisid teiste kannatusi. Inimesed vaatasid vägivalda, verevalamist ja seksuaalset ebamoraalsust, kuid algkristlased hoidsid sellest eemale. Suur osa tänapäeva meelelahutusest köidab inimesi samasuguste asjadega, pakkudes rahuldust madalatele ihadele. Me peame hoolikalt jälgima, kuidas me elame, ning keerama selja laostavale meelelahutusele. (Laul 11:5; Efesl. 5:15, 16.) Ja isegi kui meelelahutus on sobilik, võib üldine õhkkond olla vastuvõetamatu. (1. Peetr. 4:1–4.)

¹⁸ On rohkelt kosutavat meelelahutust, mida kristlased võivad nautida. Paljud on kogenud, kui hea on järgida Piibli nõuandeid ning tasakaalukaid soovitusi, mis leiduvad meie väljaannetes.

¹⁹ Mõnikord võib kutsuda külla mitu peret, et koos aega veeta. Ka võidakse vendi ja õdesid kutsuda pulma või muule seltskondlikule üritusele. (Joh. 2:2.) Ürituse korraldajad peaksid tundma end toimuva eest isiklikult vastutavana. Erilist ettevaatlikkust läheb tarvis siis, kui rahvast on palju. Selliste kogunemiste vaba meeleolu tõttu on mõned käitunud kristlastele sobimatult: söönud ja joonud liigselt või pannud toime muid tõsiseid väärtegusid. Seda silmas pidades on arukad kristlased mõistnud, et on tark piirata koosviibimiste kestust ja külaliste hulka. Juhul kui pakutakse alkohoolseid jooke, tuleks neid tarvitada mõõdukalt. (Filipl. 4:5.) Kui tehakse kõik selleks, et kokkusaamised oleksid vaimselt kosutavad, pole toit ja jook kõige tähtsamad.

²⁰ On hea olla külalislahke. (1. Peetr. 4:9.) Kui kutsume teisi kristlasi enda juurde sööma või teed jooma, et mõnusalt koos aega veeta ja suhelda, ei taha me unustada neid, kes on kehvemal järjel. (Luuka 14:12–14.) Külalistena peaks meie käitumine olema kooskõlas nõuandega kirjakohas Markuse 12:31. Alati on hea väljendada teiste lahkuse eest hindamist.

²¹ Kristlased tunnevad rõõmu Jumala rikkalikest andidest ja teadmisest, et nad võivad süüa ja juua ning nautida head tänu oma kõvale tööle. (Kog. 3:12, 13.) Kui kõike tehakse Jumala auks, võivad nii võõrustajad kui ka külalised rahuliku südamega meenutada seltskondlikku koosviibimist, mis tõi vaimset värskendust.

²² On hea, kui Jehoova tunnistajate lapsed saavad põhihariduse. Koolis õpivad nad lugema ja kirjutama. Ka muu, mida koolis õpitakse, võib noortele vaimsete eesmärkide taotlemisel väärtuslikuks osutuda. Kooliaastatel tahavad nad hoolega pidada meeles oma Loojat ja panna vaimsed asjad esikohale. (Kog. 12:1.)

²³ Kui oled kooliealine kristlik noor, püüa mitte käia ilmalike eakaaslastega tarbetult palju läbi. (2. Tim. 3:1, 2.) Kuna Jehoova pakub kaitset, võid maailma mõjule vastu seismiseks palju ära teha. (Laul 23:4; 91:1, 2.) Seega võta vastu Jehoova pakutav abi. (Laul 23:5.)

²⁴ Et püsida maailmast lahus, on enamik noori tunnistajaid otsustanud mitte osaleda klassivälises tegevuses. Klassikaaslased ja õpetajad ei pruugi su seisukohta mõista. Ent kõige tähtsam on rõõmustada Jumala südant. Selleks tuleb sul kuulata Piibli põhjal õpetatud südametunnistust ja jääda oma otsuse juurde mitte lasta end mõjutada võistlusvaimul ega natsionalismil. (Gal. 5:19, 26.) Kui teie, noored, kuulate oma kristlike vanemate piiblilisi nõuandeid ning käite läbi tublide kaasteenijatega koguduses, aitab see teil pidada kinni Jehoova õigetest normidest.

²⁵ Perekonnapeadel on Piibli järgi kohustus hoolitseda oma pere eest. (1. Tim. 5:8.) Sellegipoolest mõistavad nad, et nende ilmalik töö on jumalateenimise kõrval alles teisel kohal. (Matt. 6:33; Rooml. 11:13.) Kuna nad elavad Jumalale pühendunult ning on rahul sellega, kui neil on olemas toit ja riided, aitab see neil hoiduda materialistliku eluviisiga kaasnevatest muredest ja püünistest. (1. Tim. 6:6–10.)

²⁶ Kõik pühendunud kristlased, kes teevad ilmalikku tööd, peaksid pühakirja põhimõtteid meeles pidama. Et ausal viisil elatist teenida, tuleb hoiduda tegevusest, mis rikub Jumala või riigi seadust. (Rooml. 13:1, 2; 1. Kor. 6:9, 10.) Me ei unusta halva seltskonnaga seotud ohtusid. Kristuse sõduritena hoidume osalemast äritegevuses, mis on vastuolus Jumala normidega või ohustab meie erapooletust ja vaimsust. (Jes. 2:4; 2. Tim. 2:4.) Samuti ei seo me end Jumala religioosse vaenlase „Suure Babüloniga”. (Ilm. 18:2, 4; 2. Kor. 6:14–17.)

²⁷ Kui me elame Jumala õigete normide järgi, siis me ei taha suhteid vendade-õdedega oma huvides ega ka ärilistel eesmärkidel ära kasutada. Kaasteenijatega suhtlemise eesmärk koosolekutel ja kokkutulekutel on seotud üksnes Jehoova teenimisega. Me sööme tema vaimses lauas ja tahame „üksteist oma usuga vastastikku julgustada”. (Rooml. 1:11, 12; Heebr. 10:24, 25.) Sellise suhtlemise keskmes peaksid olema vaimsed asjad.

²⁸ Jehoova õigete normide kohaselt tuleb tema rahval „säilitada ühtsust püha vaimu abil”. (Efesl. 4:1–3.) Selle asemel et iseenda heaolu taotleda, püüab igaüks teha head teistele. (1. Tess. 5:15.) Kahtlemata oled märganud sellist vaimu oma koguduses. Me kõik juhindume samadest õigusnormidest vaatamata sellele, milline on kellegi rassiline, rahvuslik, ühiskondlik, majanduslik või hariduslik taust. Isegi need, kes pole meie usukaaslased, on märganud seda Jehoova rahva erilist tunnusjoont. (1. Peetr. 2:12.)

²⁹ Apostel Paulus rõhutab, millele on ühtsus rajatud: „On vaid üks kogudus ja üks vaim, nagu on ka üks lootus, mille juurde teid on kutsutud, üks Isand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on üle kõigi ning tegutseb kõigi kaudu ja kõigi sees.” (Efesl. 4:4–6.) Meil on ühtne arusaam Piibli peamistest ja sügavamatest õpetustest. Nii me tunnustame Jehoova ülemvõimu. Jehoova on tõesti andnud oma teenijatele puhta tõekeele, võimaldades neil teenida teda õlg õla kõrval. (Sef. 3:9.)

³⁰ Kristliku koguduse ühtsus ja rahu on kosutuseks kõigile Jehoova teenijatele. Me oleme kogenud, kuidas täitub Jehoova tõotus „Ma toon nad ühtsusse: nad on kui lambad aedikus”. (Miika 2:12.) Me tahame hoida ühtsust ja rahu, pidades kinni Jehoova õigetest normidest.

³¹ Õnnelikud on need, kelle Jehoova on tõmmanud oma puhtasse kogudusse! Õigus kanda Jehoova nime on väärt kõiki ohvreid. Et hoida oma väärtuslikke suhteid Jehoovaga, püüame tema õigetest normidest hoolsalt kinni pidada ja soovitame seda ka teistel teha. (2. Kor. 3:18.)