„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

1.–7. juuli

AARDEID JUMALA SÕNAST | KOLOSLASTELE 1–4

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 169, lõigud 3–5

Jumala kuningriik

„Oma armsa poja kuningriik”. Kümme päeva pärast oma taevaminekut valas Jeesus nädalatepühal aastal 33 m.a.j. oma jüngrite peale välja püha vaimu, mis kinnitas neile, et Jeesus on ülendatud Jumala paremale käele. (Ap 1:8, 9; 2:1–4, 29–33.) Kehtima hakkas uus leping ja jüngritest sai alguse uus püha rahvas, vaimne Iisrael. (Heb 12:22–24; 1Pe 2:9, 10; Ga 6:16.)

Kristus istus nüüd oma Isa paremal käel ja oli koguduse pea. (Ef 5:23; Heb 1:3; Flp 2:9–11.) Pühakiri näitab, et alates 33. aasta nädalatepühast oli jüngrite üle seatud vaimne kuningriik. Kui Paulus kirjutas esimese sajandi kristlastele Kolossas, viitas ta sellele, et Jeesusel juba on kuningriik: „[Jumal] on päästnud meid pimeduse võimusest ja viinud meid oma armsa poja kuningriiki.” (Kol 1:13; vrd Ap 17:6, 7.)

33. aasta nädalatepühal rajatud Kristuse kuningriik on vaimne kuningriik, mis valitseb vaimse Iisraeli ehk vaimuga võitud kristlaste üle, kes on saanud Jumala vaimseteks lasteks. (Joh 3:3, 5, 6.) Kui need võitud kristlased saavad kätte oma taevase tasu, ei ole nad enam Kristuse vaimse kuningriigi maised alamad, vaid valitsevad koos temaga kuningatena taevas. (Ilm 5:9, 10.)

8.–14. juuli

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. TESSALOONIKLASTELE 1–5

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 863–864

Hoorus

Hoorus on süütegu, mille eest võib inimese kristlikust kogudusest eemaldada. (1Ko 5:9–13; Heb 12:15, 16.) Apostel selgitab, et kristlane, kes hoorab, teeb pattu oma keha vastu, kasutades suguelundeid väärade seksuaalihade rahuldamiseks. Selline inimene kogeb suurt vaimset kahju, rüvetab Jumala kogudust ning seab end ohtu nakatuda mõnda sugulisel teel levivasse haigusesse. (1Ko 6:18, 19.) Ta teeb oma vendadele kahju mitmel viisil. (1Te 4:3–7.) 1) Oma häbiväärsete tegudega teotab ta kogudust ning rüvetab seda. (Heb 12:15, 16.) 2) Inimene, kellega ta hooruspattu teeb, jääb ilma puhtast moraalsest seisundist, ja kui teine osapool on vallaline, siis võimalusest moraalselt puhtana abielluda. 3) Ta toob kahju enda pere mainele. 4) Ta toob kahju temaga hooruspattu teinud inimese vanemate, abikaasa või kihlatu mainele. Ta pole hoolimatu mitte inimeste vastu, kelle seadused võivad hooruse hukka mõista või mitte, vaid Jumala vastu, kes karistab teda ta patu eest. (1Te 4:8.)

15.–21. juuli

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. TESSALOONIKLASTELE 1–3

„Seaduse eiraja saab avalikuks”

it-1, lk 972–973

Pühendumus Jumalale

On veel üks saladus, mis on täiesti erinev Jehoova pühast saladusest. See on „seaduse eiraja” tegutsemine, mis oli tõeliste kristlaste jaoks saladus, sest apostel Pauluse päevil ei olnud „seaduse eiraja” veel selgelt äratuntava klassina välja kujunenud. Isegi siis, kui ta oli juba olemasollu tulnud, pidi tema identiteet jääma saladuseks paljude jaoks, kuna ta teeb oma kurje tegusid, väites end olevat Jumalale pühendunud. Tegelikult on ta aga õigest usust taganenud. Paulus ütles, et tema päevil „see seaduse eiraja salaja juba tegutseb”, kuna kristlikus koguduses oli juba näha seadusetuse mõju, ja see pidi viima õigest usust taganejate klassi kujunemiseni. Lõpuks pidi Jeesus Kristus selle klassi oma kohaloleku ajal kõrvaldama. See usust taganenud „seaduse eiraja”, kes tegutseb Saatana mõjutusel, „tõstab ennast üle kõigi, keda peetakse jumalateks või keda kummardatakse” (kr sébasma). See Jumalale vastupanija on Saatana tööriistana väga petlik ja toob hävingu neile, kes temaga kaasa lähevad. „Seaduse eiraja” on nii tõhus, kuna ta teeb kurja, väites samal ajal silmakirjalikult, et on Jumalale pühendunud. (2Te 2:3–12; vrd Mt 7:15, 21–23.)

it-2, lk 245, lõik 7

Vale

Jumal Jehoova laseb eksitada neid, kellele meeldib vale, nii et nad hakkavad seda uskuma, selle asemel, et uskuda head sõnumit Jeesus Kristusest. (2Te 2:9–12.) Seda ilmestab lugu, mis juhtus sajandeid varem Iisraeli kuningas Ahabiga. Valelikud prohvetid kinnitasid Ahabile, et teda saadab edu sõjas Gileadi-Raamoti vastu, samas kui Jehoova prohvet Miikaja kuulutas hävingut. Miikajale antud nägemuses lubas Jehoova ühel vaimolendil olla „petja vaim”, kes paneb vale kõigi Ahabi prohvetite huulile. See vaimolend kasutas oma väge nii, et prohvetid ei rääkinud mitte tõde, vaid seda, mida nad ise tahtsid öelda ja mida Ahab tahtis neilt kuulda. Kuigi Ahabit oli hoiatatud, lasi ta end prohvetite valedest petta ning maksis selle eest oma eluga. (1Ku 22:1–38; 2Aj 18.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 834, lõik 5

Tuli

Peetrus kirjutas, et praegust taevast ja maad säilitatakse tule jaoks. Kontekst ja teised piiblisalmid näitavad, et siin ei mõelda mitte sõnasõnalist tuld, vaid tuld, mis sümboliseerib igavest hävingut. Noa päevade veeuputuses ei hävinud sõnasõnaline taevas ja maa, vaid jumalakartmatud inimesed. Ka siis, kui Jeesus ilmub taevast oma vägevate inglitega leegitsevas tules, hävivad jäädavalt vaid jumalatud inimesed ning see kuri maailm. (2Pe 3:5–7, 10–13; 2Te 1:6–10; vrd Jes 66:15, 16, 22, 24.)

it-1, lk 1206, lõik 4

Jumala vaimu mõjutusel kirjapanek

Õiged ja valed prohvetlikud sõnumid. Kreeka sõna pneúma (vaim) on apostellikes kirjutistes kasutatud eri tähendustes. Näiteks salmis 2. Tessalooniklastele 2:2 innustab apostel Paulus Tessaloonika vendi mitte sattuma kergesti segadusse ega laskma end „häirida mõnest prohvetlikust kuulutusest [sõna-sõnalt „vaimust”], mis näib olevat Jumalalt, mõnest suulisest sõnumist või meile omistatud kirjast, milles väidetakse, et Jehoova päev on juba käes.” Paulus kasutab siin sõna pneúma (vaim) seoses suhtlemisega, näiteks suuliste sõnumite või kirja teel. Lange’i „Commentary on the Holy Scriptures” (lk 126) ütleb selle salmi kohta: „Apostel peab siin silmas vaimult saadud sõnumit, valeennustust, prohveti lausungit.” Vincent’i „Word Studies in the New Testament” ütleb: „Vaimust. Kellegi prohvetlikest sõnadest kristlikus koguduses, kes väidab, et ta on need saanud jumaliku ilmutuse kaudu.” (1957, Vol. IV, lk 63.) Mõnedes tõlgetes on 2. Tessalooniklastele 2:2 ja teistes sarnastes piiblisalmides sõna pneúma tõlgitud vastega „vaim”. Osades tõlgetes on seda antud veel edasi sõnadega „vaimult saadud sõnum” („The Bible – An American Translation”), „ennustus” („The Jerusalem Bible”), „inspiratsioon” (D’Ostervald; Segond [prantsuse keeles]), „prohvetlik kuulutus” („Uue maailma tõlge”).

22.–28. juuli

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. TIMOTEOSELE 1–3

„Pürgi ülla töö poole”

km 9/78, lk 4, lõik 7

Need, kes saavutavad hea maine

⁷ Seega on hästi näha, miks Paulus ütles selliste vendade kohta, et nad „saavutavad hea maine”. Siin ei ole tegemist kirikuhierarhias tõusmisega nagu mõned arvavad. Koguduseabilised, kes hoopis tublilt teenivad, võivad olla kindlad Jehoova ja Jeesuse õnnistuses ning koguduse toetuses ja lugupidamises. Nad „võivad täie julgusega rääkida usust Kristus Jeesusesse”. Need vennad väärivad hindamist oma tubli teenistuse eest, kuna täidavad ustavalt oma ülesannet. Nad on usus kindlad ning osalevad julgelt kuulutustöös.

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 914–915

Genealoogia

Selliste teemade süvitsi uurimine ja nende üle arutlemine oli kasutu. Seda eriti ajal, kui Paulus kirjutas Timoteosele. Kuna sel ajal ei teinud Jumal kristlikus koguduses enam vahet juutidel ja mittejuutidel, polnud vaja suguvõsanimekirju säilitada, et oma põlvnemist tõestada. (Ga 3:28.) Kristuse põlvnemine Taavetist oli nende nimekirjade järgi juba kindlaks tehtud. Lisaks, varsti pärast seda Pauluse üleskutset hävitati Jeruusalemm ning sellega koos ka juutide ülestähendused. Jumal ei hoidnud neid alles. Paulus ei tahtnud, et Timoteos ja kogudused kulutaksid aega oma sugupuude põhjalikule uurimisele ja nende üle vaidlemisele, kuna see ei andnud kristlikule usule midagi juurde. Kristlaste jaoks on olulised Piiblisse kirja pandud sugupuud, mis tõestavad Messia põlvnemist. Teised Piiblis välja toodud sugupuud on tõendiks Piibli autentsusest ning ajaloolisest täpsusest.

29. juuli – 4. august

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. TIMOTEOSELE 4–6

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 714, lõigud 1–2

Ettelugemine

Kristlikus koguduses. Esimesel sajandil oli vähestel oma isiklikke koopiaid Piibli rullraamatutest, mistõttu oli ettelugemine väga oluline. Apostel Paulus käskis oma kirju kristlike koguduste koosolekutel ette lugeda ning vahetada neid koguduste vahel. (Kol 4:16; 1Te 5:27.) Paulus andis noorele ülevaatajale Timoteosele nõu keskenduda „ettelugemisele, nõuandmisele ja õpetamisele”. (1Ti 4:13.)

Ettelugemine peaks olema sorav, kuna see on mõeldud teiste õpetamiseks. (Hab 2:2.) Seetõttu peab lugeja hästi mõistma seda, mida ta ette loeb ja mis oli kirjutaja eesmärk, et kuulajaskond saaks kuuldust õigesti aru. Piiblisalmi Ilmutus 1:3 järgi on õnnelikud nii need, kes prohvetikuulutuse sõnu ette loevad kui ka need, kes neid sõnu kuulevad ja nende järgi teevad.