Timoteos — ”tõeline poeg usus”

TIMOTEOS oli võrdlemisi noor, kui kristlik apostel Paulus ta oma reisikaaslaseks valis. Sellest algas umbes 15 aastat väldanud koostöö. Kahe mehe vahel arenenud suhted olid sellised, et Paulus võis Timoteose kohta öelda ”mu armas ja ustav poeg Issandas” ja ”tõeline poeg usus” (1. Korintlastele 4:17; 1. Timoteosele 1:2).

Mis oli Timoteose isiksuses säärast, et Paulus temasse nii kiindus? Kuidas sai Timoteosest nõnda hinnatud seltsiline? Mida kasulikku saame meie õppida inspireeritud ülestähendusest Timoteose tegevuse kohta?

Pauluse valitud

Apostel Paulus leidis noore jüngri Timoteose, kui ta oma teisel misjonireisil umbes aastal 50 m.a.j. Lüstrat (praeguse Türgi alal) külastas. Timoteos, kes tõenäoliselt oli teismeliseeast välja jõudmas või veidi üle 20, oli Lüstra ja Ikoonioni kristlaste seas heas kirjas (Apostlite teod 16:1—3). Ta elas oma nime kohaselt, mis tähendab ”see, kes austab Jumalat”. Juba lapsest saati õpetasid Timoteose vanaema Loise ja ema Euniike talle Pühakirja (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15). Ilmselt olid nad kristluse vastu võtnud, kui Paulus paar aastat varem esimest korda nende kodulinna külastas. Nüüd anti püha vaimu kaudu üks ennustus selle kohta, mis Timoteosest tulevikus pidi saama (1. Timoteosele 1:18). Kooskõlas selle juhatusega panid Paulus ja teised koguduse vanemad mehed oma käed selle noormehe peale, eraldades ta seeläbi eriteenistuseks, ning apostel valis ta oma misjonikaaslaseks (1. Timoteosele 4:14; 2. Timoteosele 1:6).

Kuna Timoteose isa oli uskmatu kreeklane, polnud ta ümber lõigatud. See polnudki muidugi kristlik nõue. Et see aga ei saaks komistuskiviks juutidele, keda nad pidid külastama, lasi Timoteos endale selle valulise protseduuri teha (Apostlite teod 16:3).

Kas Timoteost peeti varem juudiks? Mõned õpetlased väidavad rabiinlikele autoriteetidele toetudes, et ”segaabielus määratakse sündinud laste staatus ema, mitte isa järgi”. Seega ”juudi naine kannab juudi last”. Ent autor Shaye Cohen peab küsitavaks, kas selline ”rabiinlik seadus isikute kohta oli jõus juba esimesel sajandil m.a.j.” ja kas Väike-Aasia juudid seda järgisid. Pärast ajalooliste tõendusmaterjalide uurimist järeldab ta, et kui paganast mees abiellus iisraeli naisega, siis ”selles abielus sündinud lapsi peeti iisraellasteks vaid sel juhul, kui pere elas iisraellaste keskel. Liin jätkus ema pidi, kui elati ema kodumaal. Kui iisraellanna siirdus aga koos oma paganast mehega välismaale elama, peeti ka tema lapsi paganateks”. Igal juhul tuli see, et Timoteosel olid eri rahvusest vanemad, talle kuulutustööl kindlasti kasuks. Tal polnud mingeid raskusi suhelda ei juutide ega paganatega ning ehk võimaldas see tal nendevahelisi erinevusi ületada.

Pauluse külaskäik Lüstrasse oli Timoteose elu pöördepunktiks. Noormehe valmisolek järgida püha vaimu juhtimist ja alandlik koostöö kristlike kogudusevanematega tõi talle palju õnnistusi ja teenistuseesõigusi. Kas ta seda sel ajal tajus või mitte, ent tänu Pauluse juhatusele täitis Timoteos hiljem tähtsaid teokraatlikke ülesandeid, mis viisid ta kodust kaugele impeeriumi pealinna Rooma.

Timoteos edendas Kuningriigi huvisid

Timoteose tegevusest on vaid osaline aruanne, kuid ta reisis laialdaselt Kuningriigi huvide edendamise nimel. Timoteose esimene reis koos Pauluse ja Siilasega aastal 50 viis ta läbi Väike-Aasia Euroopasse. Seal osales ta kuulutushoogtöös Filipis, Tessaloonikas ja Beroias. Pärast Paulusele osutatud vastupanu pidi viimane ateenlaste juurde edasi minema, Timoteos ja Siilas jäid aga Beroiasse maha, et hoolitseda seal moodustatud jüngritegrupi eest (Apostlite teod 16:6—17:14). Hiljem läkitas Paulus Timoteose Tessaloonikasse sealset uut kogudust tugevdama. Timoteos tõi rõõmsaid sõnumeid seal toimunud arengust, kui ta Paulusega Korintoses kokku sai (Apostlite teod 18:5; 1. Tessalooniklastele 3:1—7).

Pühakiri ei ütle, kui kauaks Timoteos korintlaste juurde jäi (2. Korintlastele 1:19). Ent ilmselt 55. aasta paiku otsustas Paulus ta nende juurde tagasi läkitada, kuna oli saanud nende olukorrast rahutukstegevaid uudiseid (1. Korintlastele 4:17; 16:10). Hiljem läkitati Timoteos koos Erastosega Efesosest Makedooniasse. Kui Paulus Korintosest roomlastele kirjutas, oli Timoteos jälle tema juures (Apostlite teod 19:22; Roomlastele 16:21).

Timoteos ja teised lahkusid koos Paulusega Korintosest, kui too asus Jeruusalemma teele, ning nad saatsid apostlit vähemalt kuni Troaseni. Seda, kas ka Timoteos Jeruusalemma läks, pole teada. Teda mainitakse aga nende kolme kirja sissejuhatuses, mis Paulus kirjutas Roomas umbes aastatel 60—61a (Apostlite teod 20:4; Filiplastele 1:1; Koloslastele 1:1; Fileemonile 1). Paulus kavatses läkitada Timoteose Roomast Filipisse (Filiplastele 2:19). Kui Paulus vangist vabanes, jäi Timoteos apostli juhtnööri kohaselt Efesosse (1. Timoteosele 1:3).

Kuna esimesel sajandil polnud reisimine sugugi kerge ega mugav, oli Timoteose valmisolek koguduste heaolu nimel need paljud reisid ette võtta tõesti kiiduväärt. (Vaata 1996. aasta 15. augusti ”Vahitorni” numbrist kasti leheküljelt 29.) Vaatleme vaid üht reisi, mis Timoteost ees ootas, ja seda, mida see tema kohta räägib.

Timoteose isiksus

Timoteos oli koos Paulusega Roomas, kui vangistatud apostel kirjutas tagakiusatud kristlastele Filipis ja ütles: ”Ma loodan Issandas Jeesuses Timoteose varsti läkitada teie juurde, et ka minul oleks hea meel teada saades, kuidas teie käsi käib. Sest mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga, kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest. Sest nad kõik otsivad eneste oma, aga mitte seda, mis on Kristuse Jeesuse oma. Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on ta minuga ühes töötanud evangeeliumi kasuks” (Filiplastele 1:1, 13, 28—30; 2:19—22).

Need sõnad näitavad ilmekalt Timoteose hoolt kaaskristlaste eest. Juhul kui ta ei sõitnud laevaga, tähendas selline reis 40 päeva jalgsirännakut Roomast Filipisse, kusjuures vahepeal tuli tal ületada üks Aadria mere kitsus ja tagasitee Rooma kestis seejärel taas 40 päeva. Timoteos oli valmis kõike seda tegema, et teenida oma vendi ja õdesid.

Kuigi Timoteos reisis palju, polnud ta tervis kogu aeg sugugi hea. Ilmselt oli tal mingeid kõhuhädasid ja ta põdes sageli (1. Timoteosele 5:23). Ent ta pingutas end hea sõnumi nimel. Pole mingi ime, et tal olid Paulusega nii lähedased suhted.

Tänu apostlilt saadud õpetusele ja koos saadud kogemustele hakkas Timoteos ilmselt peegeldama Pauluse isiksust. Seepärast võis Paulus talle öelda: ”Sina oled järginud mind minu õpetuses, eluviisis, nõuandes, usus, pikas meeles, armastuses, kannatlikkuses, tagakiusamistes, kannatamistes, mis said mulle osaks Antiookias, Ikoonionis, Lüstras; milliseid tagakiusamisi ma kannatasin.” Timoteos nuttis koos Paulusega, oli tema palvetes ja rügas tema kõrval Kuningriigi huvide edendamise nimel (2. Timoteosele 1:3, 4; 3:10, 11).

Paulus julgustas Timoteost, öeldes: ”Ükski ärgu põlaku sinu noorust.” See võib viidata sellele, et Timoteos oli omamoodi uje ja ebakindel oma autoriteeti kasutama (1. Timoteosele 4:12; 1. Korintlastele 16:10, 11). Ent ta sai üksinda hakkama ja Paulus võis julgelt läkitada teda vastutavaid ülesandeid täitma (1. Tessalooniklastele 3:1, 2). Kui Paulus nägi, et Efesose kogudus vajab tugevat teokraatlikku järelevaatust, innustas ta Timoteost sinna jääma, et ”mõningaid manitseda, et nad ei õpetaks teisiti” (1. Timoteosele 1:3, meie kursiiv). Kuigi Timoteosele oli usaldatud palju kohustusi, oli ta tagasihoidlik. Võimalikust ujedusest hoolimata oli ta samas ka julge. Näiteks läks ta Rooma aitama Paulust, kelle üle peeti kohut tema usu pärast. Ta oli ka ise mõnda aega vanglas, tõenäoliselt samal põhjusel kui Paulus (Heebrealastele 13:23).

Kahtlemata õppis Timoteos Pauluselt palju. Lugupidamist, mis apostlil oli oma kaastöölise vastu, kinnitab ulatuslikult tõsiasi, et ta kirjutas talle kaks Jumala inspireeritud kirja, mis kuuluvad Kristlike Kreeka Kirjade hulka. Umbes aastal 65, kui Paulus tundis, et lähenemas on tema märtrisurm, kutsus ta veel kord Timoteost enda juurde (2. Timoteosele 4:6, 9). Pühakirjast ei saa aga teada, kas Timoteosel õnnestus teda enne hukkamist näha või mitte.

Tee end kättesaadavaks!

Timoteose heast eeskujust on palju õppida. Ta sai Paulusega suhtlemisest suurt kasu, arenedes ujedast noorukist ülevaatajaks. Noored kristlikud mehed ja naised saavad tänapäeval sarnasest seltsingust palju kasu. Kui nad teevad Jehoova teenimisest oma elutee, on neil teha palju kasulikku tööd (1. Korintlastele 15:58). Nad võivad hakata pioneeriks ehk täisajaliseks kuulutajaks oma kodukoguduses või saavad nad teenida seal, kus vajatakse rohkem Kuningriigi kuulutajaid. Paljude võimaluste hulka kuulub ka misjonitöö mõnel teisel maal või teenistus Vahitorni ühingu peakorteris või mõnes selle harubüroos. Ning muidugi saavad kõik kristlased ilmutada sama vaimu kui Timoteos, teenides Jehoovat kogu südamest.

Kas sina soovid jätkuvalt vaimselt areneda, et olla kasulik Jehoova organisatsioonile, ükskõik mil määral ta võib seda vajalikuks pidada? Kui soovid, siis järgi Timoteost. Ole valmis andma endast kõik mis võimalik. Kes teab, missugused teenistuseesõigused sinu ees tulevikus võivad avaneda!

[Allmärkus]

[Pilt lk 31]

”Mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga”