Ära loobu head tegemast

 1. Mille üle me oleme rõõmsad ja uhked?

ME OLEME rõõmsad ja uhked, et oleme Jehoova tunnistajad. Me kanname Jumala nime ja elame selle nime vääriliselt, tehes kuulutustööd ja õpetades inimesi. Meil on hea meel, kui keegi, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”, saab kristlaseks. (Ap. t. 13:48.) Me tunneme sama, mida Jeesus, kes oli ülirõõmus, kui tema jüngrid tulid tagasi kordaläinud kuulutustööretkelt. (Luuka 10:1, 17, 21.)

 2. Kuidas me saame näidata, et kuulutustöö on meile oluline?

² Kuulutustöö on meile väga oluline. Apostel Paulus ütles Timoteosele: „Jälgi ennast ja seda, kuidas sa õpetad. ... sest nõnda päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad.” (1. Tim. 4:16.) Seega, kaalul on elud. Kuna me oleme Jumala kuningriigi alamad, tahame tuua oma käitumisega Jehoovale kiitust ja elada kooskõlas hea sõnumiga, mida teistele kuulutame. (Filipl. 1:27.) Samuti tahame järgida Pauluse nõuannet ja mõelda sellele, kuidas me õpetame. Me saame seda teha näiteks nii, et enne kuulutustööle minekut valmistume hoolega ja palume Jehoovalt õnnistust.

 3. Kuidas võivad inimesed kuningriigisõnumile reageerida? Too näide.

³ Kuigi me teeme oma parima, ei pruugi kuningriigisõnum meie territooriumil head vastukaja leida. Mõtleme näiteks vend Georg Lindalile, kes oli aastatel 1929–47 ainus kuulutaja Islandil. Ta levitas tuhandeid väljaandeid, aga mitte kellestki ei saanud Jehoova teenijat. Ta kirjutas: „Mõned näivad olevat võtnud seisukoha tõe vastu, kuid suurem osa on täiesti ükskõiksed.” Isegi kui sinna läksid kuulutama Gileadi väljaõppe saanud misjonärid, kulus üheksa aastat, enne kui esimesed islandlased pühendusid Jehoovale ja lasid end ristida.b

 4. Kuidas me võime end tunda, kui inimesed ei näita üles huvi piibli vastu?

⁴ Me võime olla pettunud, kui inimesed ei tunne huvi piibli vastu. Võime tunda end nagu Paulus, kelle südames oli „suur kurbus ja lakkamatu valu”, kui enamik juute ei võtnud Jeesust vastu tõotatud messiana. (Rooml. 9:1–3.) Kuidas on lugu siis, kui hoolimata kõigist pingutustest ja palvetest sinu piibliõpilane ei edene ja sul tuleb temaga uurimine lõpetada? Või kui sul pole õnnestunud aidata kellelgi jõuda ristimiseni? Kas tunned end süüdi ja mõtled, et Jehoova ei õnnista su teenistust? Selles artiklis saame vastused kahele küsimusele. Esiteks, mille järgi hindab Jehoova meie edukust kuulutustöös? Ja teiseks, millised peaksid olema meie ootused?

 5. Miks ei lähe meil Jehoova teenistuses kõik alati nii, nagu me soovime?

⁵ Piiblis öeldakse inimese kohta, kes täidab Jumala tahet: „Kõik, mis ta teeb, läheb korda.” (Laul 1:3.) See aga ei tähenda, et kõik, mida me Jehoova teenistuses teeme, läheb täpselt nii, nagu me soovime. Meie elu on täis vaeva, mida põhjustab nii meie enda kui ka teiste ebatäius. (Iiob 14:1.) Lisaks võivad meie kuulutustööd takistada meie vastased. (1. Kor. 16:9; 1. Tess. 2:18.) Mille järgi siis Jehoova meie edukust hindab? Mõned piibli põhimõtted aitavad sellele küsimusele vastuse saada.

 6. Mida meil tuleks teha, et olla Jehoova silmis edukad?

⁶ Jehoova paneb tähele meie pingutusi ja vastupidavust. Jehoova silmis me oleme kuulutustööl edukad, kui teeme seda hoole ja armastusega, sõltumata sellest, kuidas inimesed meie sõnumile reageerivad. Paulus kirjutas: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu, kui olete aidanud pühasid ja aitate veelgi.” (Heebr. 6:10.) Jehoova peab meeles meie tööd ja armastust, isegi kui me ei leia inimesi, kes tahaksid piiblit uurida. Seega peavad ka tänapäeval paika Pauluse sõnad korintlastele: „Teie vaevanägemine Isanda teenistuses ei ole asjatu.” (1. Kor. 15:58.)

 7. Mida me võime õppida sellest, mida Paulus oma teenistusest esile tõstis?

⁷ Paulus oli tubli misjonär, kes rajas palju uusi kogudusi. Ent kui mõned tema õpetamisoskust kritiseerisid, ei toonud ta esile seda, kui paljudel ta oli aidanud usklikuks saada. Selle asemel ütles ta hoopis: „Ma olen rohkem vaeva näinud.” (2. Kor. 11:23.) Nii peaksime ka meie meeles pidama, et Jehoovale on kõige tähtsamad meie pingutused ja vastupidavus.

 8. Mida meil tuleks seoses kuulutustööga meeles hoida?

⁸ Meie kuulutustöö rõõmustab Jehoovat. Kui Jeesus saatis 70 jüngrit kuulutama, tulid nad tagasi rõõmsatena. Mis oli nende rõõmu põhjus? Nad ütlesid Jeesusele: „Isand, isegi deemonid alistuvad meile, kui me kasutame sinu nime.” Jeesus aga parandas nende mõtteviisi, öeldes: „Ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage sellepärast, et teie nimed on taevasse kirja pandud.” (Luuka 10:17–20.) Jeesus teadis, et nende kuulutustööl pole alati nii häid tulemusi. Me ei tea, kui paljud neist, kes tema jüngreid kuulasid, ka tegelikult kristlasteks said. Jüngrid pidid õppima tundma rõõmu mitte oma saavutuste üle, vaid selle üle, et Jehoovale tegi heameelt nende usinus kuulutustöös.

 9. Mis on tulemus, kui me teeme kuulutustööd järjekindlalt? (Vt Gal. 6:7–9.)

⁹ Kui teeme kuulutustööd järjekindlalt, saame igavese elu. Kui me tõeseemneid külvame ja kastame, siis me külvame Jumala vaimule, lastes sellel oma elus tegutseda. Jehoova on tõotanud, et kui me ei tüdi ehk ei anna alla, siis annab ta meile igavese elu, sõltumata sellest, kas meil on õnnestunud aidata kellelgi tema teenijaks saada või mitte. (Loe Galaatlastele 6:7–9.)

10. Millest sõltub inimeste reageering meie sõnumile?

¹⁰ Meie kuulajate reageering sõltub peamiselt nende südameseisundist. Jeesus selgitas seda tõsiasja oma mõistujutus külvajast, kelle külvatud seemned sattusid eri pinnastele, millest vaid üks oli viljakas. (Luuka 8:5–8.) Jeesus selgitas, et pinnased sümboliseerivad eri inimesi, kes reageerivad Jumala sõnumile erinevalt. (Luuka 8:11–15.) Nii nagu külvaja, ei saa ka meie mõjutada seda, kui palju vilja meie töö kannab, sest see sõltub meie kuulajate meelsusest. Meie ülesanne on jätkuvalt külvata tõeseemneid. Paulus ütles, et igaüks saab tasu oma töö järgi, mitte töö tulemuste järgi. (1. Kor. 3:8.)

11. Miks võib öelda, et Noa oli edukas kuulutaja? (Vaata kaanepilti.)

¹¹ Läbi aegade on olnud inimesi, kes pole tahtnud Jehoova teenijaid kuulata. Näiteks Noa oli ilmselt aastakümneid õigusekuulutaja. (2. Peetr. 2:5.) Kahtlemata ta lootis, et teised võtavad teda kuulda, kuigi Jehoova polnud seda mõista andnud. Kui Jumal käskis Noal laeva ehitada, ütles ta hoopis: „Mine laeva koos oma poegade, naise ja pojanaistega.” (1. Moos. 6:18.) Mõeldes laeva mahutavusele, võis Noa järeldada, et neid, kes teda kuulda võtavad, pole palju. (1. Moos. 6:15.) Nagu me teame, ei hoolinud peale Noa pere tema sõnumist keegi. (1. Moos. 7:7.) Kas Jehoova silmis ei teinud Noa kuulutustööd piisavalt hästi? Vastupidi, Jehoova arvates oli Noa edukas kuulutaja, kes tegi kõik, mida Jehoova tal teha palus. (1. Moos. 6:22.)

12. Mis aitas Jeremijal rõõmu leida?

¹² Jeremija kuulutas samuti aastakümneid, hoolimata inimeste ükskõiksusest ja vastuseisust. Ta oli nende teotuste ja pilgete tõttu nii masendunud, et mõtles oma ülesandest loobuda. (Jer. 20:8, 9.) Kuid ta ei andnud alla. Mis aitas Jeremijal negatiivsete mõtetega toime tulla ja rõõmu leida? Ta keskendus kahele tähtsale tõsiasjale. Esiteks, Jumala antud sõnum sisendas inimestesse lootust. (Jer. 29:11.) Teiseks, nagu Jeremija ise ütles: „Mulle on pandud sinu nimi, oo, Jehoova.” (Jer. 15:16.) Ka meie kuulutame lootusesõnumit ja kanname Jehoova nime. Kui peame neid tähtsaid fakte meeles, võime olla rõõmsad hoolimata inimeste negatiivsest reageeringust.

13. Mida me õpime Jeesuse mõistujutust, mis on kirjas tekstis Markuse 4:26–29?

¹³ Vaimne kasv võtab aega. Jeesus tõi selle kohta näite ühes oma mõistujutus. (Loe Markuse 4:26–29.) Külvaja külvatud seemned kasvasid aegamisi ja ta ise ei saanud nende kasvu mõjutada. Samamoodi tuleb ehk meil oodata kaua aega, enne kui piibliõpilane hakkab õpitut ellu rakendama. Nii nagu põllumees ei saa vilja valmimise kiirust mõjutada, ei saa ka piibliõpetaja sundida õpilast edenema sellise kiirusega, nagu ta sooviks. Seepärast ei peaks me masenduma, kui õpilase edenemine võtab kauem aega, kui me ootasime. Inimeste õpetamine nõuab kannatlikkust. (Jaak. 5:7, 8.)

14. Millisest kogemusest ilmneb, et meil tuleb kuulutustööl olla kannatlik?

¹⁴ Mõnel territooriumil ei pruugi kuulutustöö aastaid tulemusi anda. Näiteks õed Gladys ja Ruby Allen määrati aastal 1959 pioneerideks ühte linna Kanadas Quebeci provintsis.c Kuna seal oli katoliku kirikul suur mõjuvõim, ei tahtnud inimesed kuningriigisõnumit kuulata. Gladys meenutas: „Käisime kaks aastat kaheksa tundi päevas ukselt uksele tööl, ilma et keegi oleks avama tulnud! Inimesed tulid lihtsalt ukse juurde ja lasid ribakardina alla. Ent me ei andnud alla.” Aja möödudes inimeste suhtumine pehmenes ja nad hakkasid kuulama. Praegu on selles linnas kolm kogudust. (Jes. 60:22.)

15. Mida õpetab piiblitekst 1. Korintlastele 3:6, 7 meie õpetustöö kohta?

¹⁵ Inimeste õpetamine on ühistöö. Terve kogudus saab aidata kaasa sellele, et huviline jõuaks ristimiseni. (Loe 1. Korintlastele 3:6, 7.) Näiteks võib üks kuulutaja anda kellelegi voldiku või ajakirja. Kuna ta aga tunneb, et tema ajakava on liiga tihe, et selle inimese huvi edasi kasvatada, palub ta teisel kuulutajal teha temale korduskülastuse. See kuulutaja hakkab inimesega piiblit uurima. Ta võtab uurimisele kaasa erinevaid vendi ja õdesid, kes kõik eri viisil õpilast julgustavad. Nii aitavad need vennad ja õed selle õpilase südames olevat tõeseemet kasta. Seega nagu Jeesus ütles, saavad nii külvaja kui ka lõikaja lõikustööst rõõmu tunda. (Joh. 4:35–38.)

16. Miks sa võid tunda rõõmu isegi siis, kui tervis või jõuvarud sinu võimalusi piiravad?

¹⁶ Kuidas on aga lood siis, kui tervise või väheste jõuvarude tõttu on sinu võimalus osaleda kuulutustöös piiratud? Sa võid sellegipoolest lõikustööl osalemisest rõõmu tunda. Mõtle näiteks juhtumile, kui kuningas Taavet ja tema mehed läksid oma peresid ja vara amalekkide käest päästma. Kakssada meest olid aga liiga kurnatud ja jäid seetõttu varustust valvama. Ent pärast seda, kui lahing oli võidetud, jagas Taavet sõjasaagi võrdselt kõigi vahel. (1. Saam. 30:21–25.) See lugu õpetab meile midagi meie ülemaailmse kuulutustöö kohta. Igaühel, kes teeb selles töös oma jõukohase osa, on põhjust rõõmustada iga uue Jehoova teenija üle, kes on hakanud käima eluteel.

17. Mille eest meil on põhjust olla Jehoovale tänulik?

¹⁷ Me oleme Jehoovale tänulikud, et ta ei hinda meid kuulutustöö tulemuste põhjal. Ta teab, et me ei saa kedagi sundida piibli tõde vastu võtma. Samas paneb ta tähele meie kõva tööd ja meie ajendeid ning annab meile tasu. Samuti õpetab ta meile, kuidas tunda rõõmu oma osa üle lõikustöös. (Joh. 14:12.) Me võime olla kindlad, et seni, kuni me teeme kuulutustööd kogu südamest, on Jehooval meist hea meel.