Kuidas aidata leski nende raskustes

ÜKS tuntumaid lugusid lesknaistest on Piibli jutustus Rutist ja tema ämmast Noomist. Mõlemad naised olid lesed, kuid Noomi oli lisaks abikaasale kaotanud ka oma kaks poega, kellest üks oli olnud Ruti abikaasa. Kuna nad elasid põllumajanduslikus ühiskonnas, kus elujärg sõltub palju meestest, oli nende olukord kahtlemata troostitu (Rutt 1:1–5, 20, 21).

Noomil oli aga üks tähelepanuväärne sõber ja lohutaja. See oli tema minia Rutt, kes keeldus tema juurest lahkumast. Aja jooksul sai Rutist Noomile sõber, kes oli talle „parem kui seitse poega” (Rutt 4:15). Seda mitte üksnes sügava armastuse pärast Noomi vastu, vaid ka armastuse pärast Jumala vastu. Kui Noomi soovitas Rutil minna tagasi Moabimaale oma pere ja sõprade juurde, ütles see vastuseks ühed kõige liigutavamad truudust väljendavad sõnad, mis eales on kirjutatud: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal! Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki. Jehoova tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!” (Rutt 1:16, 17).

Ruti hoiak ei jäänud Jehoova Jumalal märkamata. Ta õnnistas Noomi ja Ruti väikest majapidamist ning lõpuks abiellus Rutt iisraellase Boasega. Noomi hoolitses nende lapse eest, kes sai hiljem Jeesus Kristuse esivanemaks, nagu oleks see olnud tema enda oma. See ajalooline jutustus on näide sellest, kuidas Jehoova õnnistab leskesid, kes tulevad tema ligi ja loodavad tema peale. Lisaks ütleb Piibel, et Jumal peab väärtuslikeks neid, kes leskesid nende raskustes armastavalt aitavad. Kuidas me siis saame tänapäeval endi keskel olevaid lesknaisi toetada? (Rutt 4:13, 16–22; Laul 68:6.)

Konkreetne, kuid mitte pealetükkiv abi

Lesknaistele on kõige parem pakkuda konkreetset abi, kuid seda ei tohiks teha pealetükkivalt. Väldi taolisi ebamääraseid fraase nagu: „Ütle mulle, kui sa midagi vajad.” Neid sõnu võiks võrrelda sellega, kui külmunud ja näljas inimestele öelda: „Soojendage endid ja sööge kõhud täis!”, kuid jätta neile abi andmata (Jakoobuse 2:16). Paljud inimesed lihtsalt ei palu abi, kui nad seda vajavad, vaid selle asemel kannatavad vaikides. Nende abistamiseks on vaja vahetegemisvõimet, et märgata nende vajadusi. Teisest küljest võib aga liigse initsiatiivi ilmutamine – kui lese elu juhtimine enda kätte võtta – viia tunnete riivamise või konfliktini. Seepärast rõhutab Piibel tasakaalu tähtsust meie suhetes teistega. See julgustab meid ilmutama omakasupüüdmatut huvi inimeste vastu, kuid ühtlasi tuletab ka meelde, et me ei sekkuks liigselt teiste ellu (Filiplastele 2:4; 1. Peetruse 4:15, EP 97).

Rutt ilmutas taolist tasakaalukat suhtumist Noomi vastu. Jäädes ustavalt oma ämma juurde, ei avaldanud Rutt talle survet ega kamandanud teda. Ta ilmutas mõistlikult algatusvõimet, hankides söögipoolist Noomile ja endale, kuid ta tegutses ka Noomi juhendite järgi (Rutt 2:2, 22, 23; 3:1–6).

Muidugi on igal inimesel erinevad vajadused. Sandra, keda eespool mainiti, ütleb: „Mul oli ahastuse ajal just see, mida vajasin – mind ümbritsesid väga kallid ja armastavad sõbrad.” Kuid Elaine, kellest varem juttu oli, vajas aega omaette olemiseks. Seepärast eeldab abivalmidus arukust ja tasakaalukust, et oskaksime pidada lugu teise inimese privaatsusest, kuid oleksime samas ka kättesaadavad, kui meie abi vajatakse.

Perekonna toetus

Kui lesel on südamlik ja armastav perekond, saavad selle liikmed teha palju, kinnitamaks lesknaisele, et ta suudab oma olukorras hakkama saada. Kuigi mõni pereliikmeist võib pakkuda rohkem abi kui teine, saavad kõik ikkagi anda oma osa. „Kui kellelgi lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need esiti vagalt kohtlema oma majarahvast ja tasuma, mis nad on võlgu oma vanemaile. Sest see on meelepärane Jumala ees” (1. Timoteosele 5:4).

Tihtipeale võib rahaline abi olla ebavajalik. Mõnel lesknaisel on piisavalt raha, et hoolitseda oma vajaduste eest, ja teised tulevad toime tänu riigi abirahale, mida mõnel maal pakutakse. Ent kui lesed hätta jäävad, peaksid pereliikmed neid aitama. Piibel innustab, et kui lesel ei ole lähisugulasi, kes teda aidata võiksid, või kui need ei ole võimelised teda aitama, siis annaksid talle abi usukaaslased: „Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses” (Jakoobuse 1:27).

Need, kes nende Piibli põhimõtete järgi tegutsevad, tõepoolest ’austavad leski’ (1. Timoteosele 5:3). Kellegi austamine tähendab tegelikult tema vastu austuse väljendamist. Inimesed, kelle vastu austust üles näidatakse, tunnevad end hinnatu, kalli ja väärikana. Nad ei arva, et teised aitavad neid üksnes kohusetundest. Olgugi et Rutt oli ise mõnda aega lesk, austas ta Noomit, hoolitsedes hea meelega ja armastavalt Noomi füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste eest. Ruti hoiak tõi talle kiiresti hea maine, nii et tema tulevane abikaasa ütles talle: „Mu rahva väravas [„linnas”, UM allmärkus] teab igaüks, et sa oled tubli naine!” (Rutt 3:11). Samas tegi Noomi armastus Jumala vastu, tema vähenõudlik loomus ja Ruti pingutuste sügav hindamine Noomi aitamise Rutile väga meeldivaks. Noomi on heaks eeskujuks tänapäeva lesknaistele.

Tule Jumala ligi

Muidugi mõista ei saa pereliikmed ja sõbrad täita seda tühimikku, mille abikaasa surm põhjustab. Seepärast on leinajal eriti tähtis tulla Jumala ligi, kes on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis” (2. Korintlastele 1:3, 4). Mõelgem näiteks vaga lesknaise Anna peale, kes oli Jeesuse sündimise ajal 84-aastane.

Kui Anna abikaasa pärast nende kõigest seitse aastat kestnud kooselu suri, otsis Anna lohutust Jehoova käest. Ta „ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad” (Luuka 2:36, 37). Kas Jehoova pani Anna andumust tähele? Jah! Ta väljendas Anna vastu oma armastust väga erilisel viisil, lastes naisel näha lapsukest, kellest suureks kasvades pidi saama maailma Päästja. See oli Annale väga vaimustav ja lohutav kogemus. Kahtlemata mõistis ta, kui õiged on Laul 37:4 sõnad: „Olgu sul rõõm Jehoovast; siis ta annab sinule, mida su süda kutsub!”

Jumal tegutseb kaaskristlaste kaudu

Elaine räägib: „Kaua aega pärast Davidi surma tundsin ma sellist füüsilist valu, nagu oleks nuga mu rinde all lõiganud. Arvasin, et need on seedehäired. Ükskord muutus valu nii tugevaks, et mõtlesin arsti juurde minna. Üks taiplik vaimne õde ja sõber arvas, et vaevade põhjuseks võib olla minu südamevalu, ning innustas mind paluma Jehoovalt abi ja lohutust. Võtsin otsekohe ta nõu kuulda ja esitasin hääletu, kuid südamesttuleva palve Jehoovale ning palusin, et ta aitaks mul kurbust taluda. Ja ta aitaski!” Elaine’i enesetunne paranes ja peagi tema füüsiline valu vaibus.

Kurvastavatele leskedele saavad eriti kogudusevanemad lahkelt abi osutada. Nad võivad aidata leskedel jääda raskustest hoolimata Jehoova ligi, pakkudes neile taktitundelisel ja mõistval viisil korrapäraselt vaimset toetust ja lohutust. Kui vaja, võivad kogudusevanemad organiseerida ka materiaalset abi. Sellised kaastundlikud ja mõistvad vanemad on tõepoolest „otsekui redupaik tuule ... eest” (Jesaja 32:2; Apostlite teod 6:1–3).

Püsiv lohutus maa uuelt Kuningalt

See isik, keda nähes eakas Anna rõõmustas umbes kaks tuhat aastat tagasi, on nüüd saanud Jumala taevase Kuningriigi Messias-Kuningaks. See valitsus kõrvaldab peagi kõik kurvastuse põhjused, kaasa arvatud surma. Seda silmas pidades ütleb Ilmutuse 21:3, 4: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! ... Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Kas märkasid, et siin mainiti inimesi? Tõepoolest, inimesed vabastatakse surmast ning ka leinamisest ja kisendamisest, mis sellega kaasneb.

Kuid on üks veel parem teadaanne! Piibel tõotab ka surnute ülestõusmist. „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29). Nagu Laatsarus, kelle Jeesus surnuist üles äratas, tulevad nemadki välja inimestena, mitte vaimolenditena (Johannese 11:43, 44). Kui nad siis seejärel ’teevad head’, viiakse nad inimlikku täiusesse ning Jehoova hoolitseb nagu isa nende eest, kui ta ’avab oma käe ja täidab kõigi elavate soovid’ (Laul 145:16, UM).

Need, kellel on keegi lähedane inimene surnud ja kes usuvad seda kindlat lootust, leiavad sellest suurt lohutust (1. Tessalooniklastele 4:13). Kui sa oled lesk, siis ’palveta lakkamata’ lohutuse ja abi pärast, mida sa iga päev vajad, et oma kohustusi kanda (1. Tessalooniklastele 5:17; 1. Peetruse 5:7). Samuti võta iga päev aega Jumala Sõna lugemiseks, et Jumala mõtted võiksid sind lohutada. Kui sa kõike seda teed, näed sa ise, kuidas vaatamata kõigile raskustele, mida sa lesena kohtad, aitab Jehoova sul leida tõelist rahu.

[Väljavõte lk 5]

Abivalmidus eeldab tasakaalukust, et oskaksime pidada lugu teise inimese privaatsusest, kuid oleksime samas vajaduse korral kättesaadavad

[Pilt lk 7]

Jumal õnnistas eakat lesknaist Annat