Kas sa võtad kuulda Jehoova selgeid hoiatusi?
„See on tee, käige seda!” (JES. 30:21)
1., 2. Mis on Saatana kindel nõu, aga kuidas Jumala Sõna meid aitab?
VALESSE suunda osutav teeviit pole mitte ainult eksitav, vaid see võib olla lausa ohtlik. Kujutle, et sõber hoiatab sind, et üks õel inimene on teeviita pööranud, tegemaks pahaaimamatutele reisijatele kahju. Kas ei võtaks sa sõbra hoiatust kuulda?
2 Saatan on selline õel vaenlane, kellel on kindel nõu meid eksitada (Ilm. 12:9). Ta kasutab ära kõiki eelmises artiklis kõne all olnud ohte, et panna meid igavese elu teelt kõrvale keerama (Matt. 7:13, 14). Õnneks meie hea Jumal hoiatab meid Saatana eksitavate teeviitade eest. Rääkigem nüüd veel kolmest viisist, kuidas Saatan püüab meid mõjutada. Kui mõtleme sellele, kuidas Jumala Sõna aitab meil eksiteed vältida, võiksime kujutleda Jehoovat kõndimas meie taga ja juhatamas meile õiget suunda sõnadega „See on tee, käige seda!” (Jes. 30:21). Jehoova selgete hoiatuste üle mõtisklemine tugevdab meie otsustavust neid kuulda võtta.
Ära järgi „valeõpetajaid”
3., 4. a) Mis mõttes on valeõpetajad nagu kuivanud kaevud? b) Kust valeõpetajad tihti tulevad ja mida nad taotlevad?
3 Kujutle, et tee viib sind läbi põuase maa. Sa märkad eemal kaevu ja lähed selle poole lootuses saada vett, et janu kustutada. Kuid kohale jõudes näed, et kaev on kuiv. Milline pettumus! Valeõpetajad on nagu kuivanud kaevud. Igaüks, kes nende käest tõevett otsib, peab kibedalt pettuma. Jehoova hoiatab meid valeõpetajate eest apostlite Pauluse ja Peetruse kaudu. (Loe Apostlite teod 20:29, 30; 2. Peetruse 2:1–3.) Kes need valeõpetajad on? Apostlite sõnad aitavad meil kindlaks teha, kust valeõpetajad tulevad ja kuidas nad tegutsevad.
4 Paulus ütles Efesose koguduse vanematele: „Teie endi seast tõusevad mehed, kes räägivad pööraseid asju.” Ning Peetrus kirjutas kaaskristlastele: „Teiegi sekka tuleb valeõpetajaid.” Kust siis valeõpetajad tulevad? Nad võivad tõusta koguduseliikmete seast. Need on ärataganejad.a Mida nad taotlevad? Nad ei rahuldu sellega, et lahkuvad ise organisatsioonist, mida nad kunagi ehk armastasid. Paulus selgitas, et nende eesmärk on „vedada jüngreid enda järele”. Selle asemel et minna ja väljastpoolt kogudust omale jüngreid koguda, üritavad ärataganejad meelitada endaga kaasa Kristuse jüngreid. Valeõpetajad on nagu „aplad hundid”, kes tahavad usaldavaid koguduseliikmeid ära neelata: nende usu hävitada ja nad tõeteelt kõrvale juhtida (Matt. 7:15; 2. Tim. 2:18).
5. Milliseid meetodeid valeõpetajad kasutavad?
5 Kuidas valeõpetajad tegutsevad? Nende meetodid on väga salakavalad. Nagu smugeldajad, toovad ärataganejad kogudusse laostavaid ideid „vargsi”. Ja just nii nagu kaval võltsija püüab esitada võltsitud dokumente, kasutavad ärataganejad „võltse sõnu” ehk esitavad valeväiteid, et teised nende võltsvaateid tõe pähe võtaksid. Nad levitavad „eksiõpetusi”, ’väänates pühakirja’ omaenda ideede järgi (2. Peetr. 2:1, 3, 13; 3:16). On selge, et ärataganejad ei pea silmas meie parimaid huve. Selliste inimeste järgimine viiks meid igavese elu teelt vaid kõrvale.
6. Millist selget nõu annab Piibel meile seoses valeõpetajatega?
6 Kuidas end valeõpetajate eest kaitsta? Piibli nõuanne on väga selge. (Loe Roomlastele 16:17; 2. Johannese 9–11.) Meil tuleb neid vältida. Mõned teised piiblitõlked annavad selle mõtte edasi väljenditega „tõmbuge neist tagasi” ja „hoidke neist eemale”. Seda inspireeritud nõuannet pole võimalik kaheti mõista. Oletagem, et arst käsib sul vältida kontakti inimesega, kellel on surmaga lõppev nakkushaigus. Seda keeldu poleks raske mõista ja kahtlemata peaksid sa sellest rangelt kinni. Ärataganejatel on „haiglane soov küsimusi tõstatada ja sõnade üle vaielda” ning nad püüavad oma valeõpetustega teisigi nakatada (1. Tim. 6:3, 4). Jehoova on aga nagu hea arst, kes käsib meil hoiduda kontaktist ärataganejatega. Me saame selle käsu mõttest aru, kuid kas järgime seda otsusekindlalt igas olukorras?
7., 8. a) Mida tähendab valeõpetajaid vältida? b) Miks meil on valeõpetajate suhtes nii vankumatu seisukoht?
7 Mida tähendab valeõpetajaid vältida? Me ei võta neid oma kodus vastu ega tervita neid. Samuti keeldume lugemast nende kirjandust, vaatamast telesaateid, kus nad avaldavad oma mõtteid, uurimast nende veebisaite ja lisamast kommentaare nende blogidesse. Miks meil on nii vankumatu seisukoht? Armastuse pärast. Me armastame „tõe Jumalat” ega huvitu kõveraks väänatud õpetustest, mis on tema Sõna tõega vastuolus (Laul 31:6; Joh. 17:17). Me armastame ka Jehoova organisatsiooni, mille kaudu oleme õppinud vaimustavaid tõdesid: näiteks nimi Jehoova ja selle tähendus, Jumala eesmärk maaga, surnute seisund ning ülestõusmislootus. Kahtlemata olid sa väga rõõmus, kui hakkasid neid ja teisi kallihinnalisi tõdesid mõistma. Miks lasta siis end kibestada kellelgi, kes mustab organisatsiooni, tänu millele sa oled need tõed teada saanud? (Joh. 6:66–69.)
8 Me ei järgi valeõpetajaid, mida nad ka ei ütleks. Miks minna niisuguste kuivanud kaevude juurde – tooks see ju vaid pettumust! Jäägem hoopis ustavaks Jehoovale ja tema organisatsioonile, mis on juba kaua pakkunud Jumala Sõna puhast ja värskendavat tõevett ja meie janu kustutanud (Jes. 55:1–3; Matt. 24:45–47).
Ära võta kuulda „valejutte”
9., 10. Millise hoiatuse andis Paulus Timoteosele „valejuttude” kohta ja milliseid jutte võis Paulus silmas pidada? (Vaata ka allmärkust.)
9 Mõnikord võib olla lihtne aru saada, et keegi on teeviida valesse suunda keeranud. Teinekord aga on sulitempu raske avastada. Sama võib öelda Saatana taktika kohta: vahel on seda kergem läbi näha, vahel raskem. Apostel Paulus hoiatab meid ühe Saatana salakavala võtte, „valejuttude” eest. (Loe 1. Timoteosele 1:3, 4.) Selleks et me elluviivalt teelt ära ei eksiks, tuleb meil teada, mis need valejutud on ja kuidas hoiduda pööramast neile tähelepanu.
10 Pauluse hoiatuse leiame tema esimesest kirjast Timoteosele, kristlikule ülevaatajale, kellele ta andis ülesande hoida kogudus puhtana ja aidata usukaaslastel ustavaks jääda (1. Tim. 1:18, 19). Paulus kasutas „valejuttude” kohta kreeka sõna, mis võib tähendada väljamõeldist, müüti või valet. Vastavalt teatmeteosele „The International Standard Bible Encyclopaedia” viitab see sõna „(religioossele) loole, millel pole tegelikkusega mingit seost”. Vahest pidas Paulus silmas religioosseid valesid, mida jõutasid sensatsioonilised lood ja fantaasiarikkad legendid.b Niisugused jutud ainult tekitavad „uurimist nõudvaid küsimusi”, see tähendab, mõttetuid küsimusi, mis viivad asjatu uurimistööni. Valejutud on suurima suli Saatana kaval võte; ta kasutab religioosseid valesid ja jumalatteotavaid müüte pahaaimamatute eksitamiseks. Pauluse nõuanne on selge: me ei tohiks valejuttudele tähelepanu pöörata.
11. Kuidas on Saatan inimeste eksitamiseks kavalalt ära kasutanud valereligiooni, kuid millise hoiatuse kuuldavõtmine aitab meil mitte eksiteele sattuda?
11 Millised on mõned valejutud, mis võivad ettevaatamatuid eksitada? Põhimõtteliselt viitab sõna „valejutud” igasugustele religioossetele valedele või väljamõeldistele, mis võivad meid tõest ära pöörata (2. Tim. 4:3, 4). Saatan, kes teeskleb end olevat „valguse ingli”, on inimeste eksitamiseks kavalalt ära kasutanud valereligiooni (2. Kor. 11:14). Kristluse nime all õpetab ristiusk valesid tulvil doktriine, nagu kolmainsus, põrgutuli ja hinge surematus. Samuti õhutab ristiusk pidama selliseid pühi nagu näiteks jõulud ja lihavõtted, mille pealtnäha süütud kombed pärinevad tegelikult mütoloogiast ja paganlusest. Kui võtame kuulda Jumala hoiatust „Eralduge neist ... ning ärge enam puudutage ebapuhast”, ei lase me valejuttudel end eksitada (2. Kor. 6:14–17).
12., 13. a) Milliseid valesid on Saatan edendanud, kuid mis on neis asjus tõde? b) Kuidas on meil võimalik mitte lasta end eksitada Saatana sepitsetud valejuttudest?
12 Saatan on edendanud teisigi valesid, mis võivad meid eksitada, kui me valvsuse kaotame. Toome mõne näite. „Kõike võib teha. Sa ise otsustad, mis on õige ja mis vale.” Seda ideed propageerivad meedia ja meelelahutustööstus. Niisugune moondunud vaade Jumala normidele avaldab meile survet heita kõrvale kõik moraalsed piirangud. Tõde on aga see, et me vajame moraali vallas hädasti juhatust, mida ainult Jumal saab anda (Jer. 10:23). „Jumal ei sekku kunagi maa peal toimuvasse.” Kui me laseme end mõjutada selliste inimeste hoiakul, kes elavad vaid tänase päeva nimel, võime muutuda „loiuks” ja „viljatuks” (2. Peetr. 1:8). Tõde on aga see, et Jehoova päev läheneb kiiresti ja me peame elama selle ootuses (Matt. 24:44). „Jumal ei hooli inimestest kui üksikisikutest.” Selle Saatana vale uskumine võib tekitada meis tunde, et me pole Jumala armastuse väärilised, ja panna meid tema teenimisest loobuma. Tõde on aga see, et Jehoova armastab ja väärtustab oma teenijaid kui üksikisikuid (Matt. 10:29–31).
13 Me peame olema valvsad, sest Saatana maailmas levinud mõtlemine ja hoiakud võivad näida igati põhjendatud. Pea aga meeles, et Saatan on meisterpetis. Ainult siis, kui võtame kuulda Jumala Sõna nõuandeid ja meeldetuletusi, on meil võimalik mitte lasta end eksitada Saatana „kavalalt sepitsetud lugudest” (2. Peetr. 1:16).
Ära ’järgi Saatanat’
14. Millise hoiatuse andis Paulus noorematele lesknaistele ja miks me kõik peaksime nendesse sõnadesse tõsiselt suhtuma?
14 Kujutle, et teel on viit kirjaga „Saatana tee”. Kes meist küll sellele teele pööraks? Ometi hoiatab Paulus, et ka pühendunud kristlased võivad mitmel viisil ’kõrvale pöörduda, et järgida Saatanat’. (Loe 1. Timoteosele 5:11–15.) Pauluse sõnad olid suunatud „noorematele lesknaistele”, kuid tema mainitud põhimõtted kehtivad meie kõigi kohta. Need esimesel sajandil elanud kristlikud naised ei saanud ise ehk arugi, et nad Saatanat järgivad, ent nende teod näitasid just seda. Mis meid aitaks, et me ise arugi saamata Saatanale ei järgneks? Uurigem Pauluse hoiatust tagarääkimise kohta.
15. Mis on Saatana eesmärk ja milliseid Saatana võtteid Paulus nimetab?
15 Saatana eesmärk on panna meid oma usust vaikima, lõpetama hea sõnumi kuulutamist (Ilm. 12:17). Selleks üritab ta hõivata meid tegevustega, mis raiskavad aega või tekitavad meie seas lahknemisi. Pane tähele, kuidas Paulus Saatana taktikat määratleb. „Olema jõude, hulkudes.” Praegusel tehnikaajastul võib kergesti juhtuda, et raiskame enda ja teiste aega näiteks sellega, et saadame edasi ebaolulist ja ebaõiget infot sisaldavaid meile. „Tagarääkijad.” Teiste tagarääkimine võib viia laimuni, mis põhjustab tihtipeale tüli (Õpet. 26:20, UM). Pahatahtlikud laimajad järgivad Kurat-Saatanat, saavad nad siis sellest ise aru või mitte.c „Teiste asjadesse sekkujad.” Meil pole õigust öelda, kuidas keegi peaks oma isiklikke asju korraldama. Kui me sedasi mõttetult ja tülitekitavalt toimiksime, võiks meie tähelepanu Jumala antud kuningriigikuulutamise töölt kõrvale kalduda. Kui me ei toeta enam aktiivselt Jehoova tööd, hakkame järgima Saatanat. Selles pole olemas kuldset keskteed (Matt. 12:30).
16. Milliste nõuannete kuuldavõtmine hoiab meid Saatanat järgimast?
16 Piibli nõuannete kuuldavõtmine hoiab meid Saatanat järgimast. Mõelgem mõnele nõuandele Pauluse kirjades. „Olgu teil alati palju tegemist Issanda töös” (1. Kor. 15:58). Hõivatus kuningriigitööga kaitseb meid jõudeoleku ohtude eest ega lase meil raisata aega mõttetute tegevuste peale (Matt. 6:33). „Rääkige seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks” (Efesl. 4:29). Ära jää kuulama tagarääkimist ega levita klatši.d Kasvata usaldust ja lugupidamist usukaaslaste vastu. Nii on su jutt tõenäoliselt ülesehitav, mitte mahakiskuv. ’Seadke endale sihiks tegeleda oma asjadega’ (1. Tess. 4:11). Tunne teiste vastu huvi, kuid austa seejuures nende privaatsust ja eneseväärikust. Pea ka meeles, et teistele ei tohiks suruda peale oma vaateid küsimustes, milles neil endal on vaja otsus teha (Gal. 6:5).
17. a) Miks Jehoova meid valeteede eest hoiatab? b) Milline on sinu otsus seoses teega, mida Jehoova soovitab?
17 Kui tänulikud me Jehoovale küll oleme, et ta meid valeteede eest selgelt hoiatab! Ärgem kunagi unustagem, et Jehoova hoiatused, millest me selles ja eelmises artiklis rääkisime, on ajendatud tema suurest armastusest meie vastu. Ta soovib säästa meid valust ja vaevast, mida toob Saatana eksitavate teeviitade järgimine. Jehoova soovitatud tee on küll kitsas, kuid viib parimasse võimalikku sihtpunkti – igavesse ellu (Matt. 7:14). Võtkem siis alati kuulda Jehoova manitsust „See on tee, käige seda!” (Jes. 30:21).
[Allmärkused]
a Ärataganemine on õigele jumalakummardamisele selja pööramine, vastuhakkamine, sellest äralangemine, vastaspoolele ülejooksmine.
b Näiteks kolmanda sajandi paiku e.m.a kirjutatud ja seega Pauluse päevil olemas olnud apokrüüfiline Toobiti (Toobija) raamat on täis ebausku ning maagiast ja nõidusest pajatavaid absurdseid lugusid, mis kõik on tõe pähe esitatud. (Vaata „Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk 122.)
c Kreeka sõna di·aʹbo·los, mis on tõlgitud vastega „Kurat”, tähendab „laimaja”. Seda sõna kasutatakse peamise laimaja Saatana ühe nimena (Joh. 8:44; Ilm. 12:9, 10).
d Vaata kasti „Nagu suled tuules”.
Mida sa vastaksid?
Kuidas sa saad kuulda võtta järgmistes kirjakohtades leiduvaid hoiatusi?
[Kast/pildid lk 19]
Nagu suled tuules
Üks vana juudi lugu ilmestab hästi, millised tagajärjed on klatši levitamisel. Sellel lool on mitu kuju, kuid selle tuum on järgmine.
Üks mees kõndis mööda linna ja laimas linna tarka. Hiljem sai pahatahtlik tagarääkija oma veast aru. Ta läks targa juurde vabandust paluma ja pakkus välja, et teeb oma teo heastamiseks mida tahes. Targal mehel oli üks soov. Ta käskis tagarääkijal minna ja võtta sulepadi, lõigata see lahti ja puistata suled tuulde. Ehkki mees oli hämmeldunud, tegi ta, nagu kästud, ja tuli siis targa juurde tagasi.
„Kas ma saan nüüd andeks?” küsis ta.
„Esmalt mine ja korja kõik suled jälle kokku,” vastas tark.
„Aga kuidas ma saan seda teha? Tuul on need ju laiali kandnud.”
„Oma sõnadega tehtud kahju heastada on sama raske kui sulgi kokku korjata.”
Selle loo moraal on selge. Kui sõnad on öeldud, ei saa neid tagasi võtta ja nende tekitatud kahju võib olla võimatu heastada. Enne kui levitame kuulujuttu, oleks tark mõelda, et seda tehes me puistaksime suled tuulde.
[Pilt lk 16]
Kuidas võib juhtuda, et keegi võtab ärataganejad oma kodus vastu?