Kas sa püüad edasi jõuda?

„Kui keegi püüab [„edasi jõuda”, NW] koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd.” — 1. TIMOTEOSELE 3:1.

 1. Millise eesmärgi saavutamine on Jehoova tunnistajate seas esmatähtis?

JEHOOVA TUNNISTAJATEL on sobivad eesmärgid, mis on seatud ja mille poole püüeldakse jumalakartlikul viisil. See pole üllatav, sest nende Jumalal on ülevad eesmärgid ja ta viib oma eesmärgid alati täide. (Jesaja 55:8—11) Jehoova sulased ei tohiks sarnaneda inimestega, kellel puuduvad head eesmärgid ja kes lasevad hoolimatult oma elul mööda minna, toomata vähimatki kasu kellelegi teisele, välja arvatud iseendile. Jumala tunnistajate jaoks on esmatähtis saavutada ülev eesmärk kuulutada Kuningriigi sõnumit ja jagada teistega Jumala Sõna eluandvat tundmist. — Laul 119:105; Markuse 13:10; Johannese 17:3.

 2. Millist eesmärki kristlike meeste jaoks mainis Paulus 1. Timoteosele 3:1?

² Jehoova organisatsioonis on veel teisigi ülevaid eesmärke. Ühte neist mainis apostel Paulus, kui ta kirjutas: „Ustav on see sõna: kui keegi püüab [„edasi jõuda”, NW] koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd.” Selline mees soovib teha midagi teiste heaks. Ta igatseb „kaunist tööd”, mitte kerget elu ega au. Üks teine tõlge ütleb: „On üsna õige öelda, et mehel, kes soovib oma südames olla juhtpositsioonil, on kiiduväärt taotlus.” — 1. Timoteosele 3:1, Phillips.

Vanemate ees seisvad ohud

3, 4. Miks peaks mees, kes püüab edasi jõuda, et saada ülevaatajaks, valvama oma südant?

³ Kuidas võib mehel, kes soovib oma südames olla kristlik ülevaataja, olla „kiiduväärt taotlus”? Taotlus on tuline soov saavutada teatud eesmärk. On tõsi, et on nii ülevaid kui ka madalaid taotlusi. Aga kui mees püüab alandlikult edasi jõuda ülevaataja ametisse seepärast, et tahab teisi teenida, on tal teenistuseks õiged ajendid ja see võib tuua vaimseid õnnistusi. Kuid ta peab valvama oma südant. — Õpetussõnad 4:23.

⁴ Mõned taotlustega inimesed otsivad au. Teised tahavad kaasinimeste üle valitseda. Ahnus kõrge positsiooni või võimu järele on nagu mädanenud juur, mille tõttu isegi terve välimusega puu võib raksatusega maha langeda. Ka kristlane võib alla jääda taolise väära ajendiga taotlusele. (Õpetussõnad 16:18) Apostel Johannes ütles: „Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem [„kes tahab olla kõige pea”, Phillips], ei võta meid vastu. Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega ega ole rahul sellegagi, et ei võta ise vendi vastu, vaid takistab ka neid, kes tahavad seda teha, ja lükkab nad välja kogudusest.” (3. Johannese 9, 10) Diotrefese taotlus oli ebakristlik. Jeesuse tõeliste järelkäijate keskel pole kohta ei kõrkusel ega auahnel taotlusel saada teiste üle võimu. — Õpetussõnad 21:4.

 5. Millisest seisukohast lähtudes peaksid ülevaatajad oma kohustuste eest hoolitsema?

⁵ Kristlik ülevaataja, kes hoolitseb oma kohustuste eest õigel ajendil, ei järgi isekaid taotlusi. Ta peab seda head kristlikku ülevaatamise tööd Jumalalt saadud eesõiguseks ja karjatab Jumala karja „mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks”. (1. Peetruse 5:2, 3) Tõepoolest, ülevaatajad peaksid hoiduma arendamast uhkust ja püüdmast võimu kuritarvitada.

 6. Miks vanem ei või isandana Jumala rahvast valitseda?

⁶ Vanem ei tohiks teisi kristlasi isandana valitseda, sest ta on nende kaastööline, mitte ’valitseja nende usu üle’. (2. Korintlastele 1:24) Kui teatud apostlid püüdsid silma paista, ütles Jeesus: „Te teate, et paganate ülemad valitsevad nende üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal. Teie seas aga ei tohi nõnda olla; vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori; otsekui Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:20—28) Vanem ei ole Ülemkarjane, vaid ainult alamkarjane. Kui ta valitseb isandana karja, ilmutab ta uhkuse vaimu. Oleks eriti kahjulik, kui ta ka teisi oma uhkete taotluste edendamisel appi ahvatleks. Õpetussõna ütleb: „Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus, käsi selle peale — seesugune ei jää karistuseta!” — Õpetussõnad 16:5.

7, 8. a) Miks on kristlikel vanematel vajalik olla alandlik? b) Too näide alandlikust vanemast.

⁷ Seepärast peaksid kristlikud vanemad ’alanduma Jumala vägeva käe alla’. Uhkus takistab saamast vaimselt kasutuskõlblikuks, sest vaid alandlikel on õige südame- ja meeleseisund, et teha Jumala tahet. „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!” (1. Peetruse 5:5, 6) Tõepoolest, Jehoova õnnistab alandliku meelega inimesi. Just nende hulgast nimetatakse võimekaid mehi teenima kristlike vanematena.

⁸ Kaasaegne Jehoova tunnistajate ajalugu on täis jutustusi jumalakartlike inimeste alandlikust teenistusest. Mõtle näiteks tasaseloomulisele W. J. Thornile, kes töötas omal ajal jutlustava venna ehk reisiva ülevaatajana ja seejärel kaua aega Beetelis. Üks kristlane ütles tema kohta: „Mitte iial, iial ei unusta ma ühte vend Thorni ütlust, mis on mind tänaseni aidanud. Ta ütles ja ma tsiteerin ta sõnu: ’Alati kui hakkan endast kõrgelt mõtlema, lükkan enda otsekui nurka ja ütlen: „Sina, väike tolmukübe. Mis põhjust on sul uhkustamiseks?” ’ ” Kui kiiduväärt omadus, mida peaksid ilmutama nii vanemad kui ka teised! Pea meeles, et „alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu”. — Õpetussõnad 22:4.

Jumala antud soov teenida

 9. Miks võib öelda, et soov teenida ülevaatajana on Jumala antud?

⁹ Kas soov teenida ülevaatajana on Jumala antud? Jah on, sest Jehoova vaim annab ajendi, julguse ja väe sooritada tema püha teenistust. Näiteks, mis juhtus, kui Jeesuse tagakiusatud järelkäijad palusid kuulutamiseks julgust? „Kõikus paik, kus nad koos olid, ning nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti.” (Apostlite teod 4:27—31) Kuna püha vaim andis selliseid tulemusi, võib see panna inimese ka püüdma edasi jõuda.

10. a) Mis on üks põhjus, miks kristlik mees võib-olla ei püüa edasi jõuda? b) Milles võime olla kindlad, kui Jumal meile teenistuseesõiguse annab?

¹⁰ Millest võib tuleneda, et küps kristlane ei püüa edasi jõuda? Ta võib ehk olla vaimse meelsusega inimene, kuid tunda end mittevastavana. (1. Korintlastele 2:14, 15) Muidugi, meil tuleks endasse mõõdukalt suhtuda ja olla teadlikud oma piiridest. (Miika 6:8, NW) Selle asemel, et ülbelt arvata, et meie oleme kõige kõlblikumad teatud vastutuse jaoks, oleks meil hea meeles pidada, et „alandlikel on tarkus”. (Õpetussõnad 11:2) Siiski peaksime ka mõistma, et kui Jumal meile mingi teenistuseesõiguse annab, annab ta ka jõu, mis on vajalik selle läbiviimiseks. Paulus ütles: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” — Filiplastele 4:13.

11. Mida võib teha kristlane, kes ei püüa edasi jõuda, kuna ta tunneb, et tal ei ole piisavalt tarkust nõuandmiseks?

¹¹ Ehk ei püüa keegi kristlane edasi jõuda seetõttu, et tema arvates pole tal piisavalt tarkust nõuandmiseks. Ta võib ehk saada tarkust, uurides hoolsamini Jumala Sõna, ja kindlasti peaks ta tarkust paluma. Jakoobus kirjutas: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt; ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel.” (Jakoobuse 1:5—8) Vastuseks Saalomoni palvele andis Jumal talle „targa ja mõistliku südame”, mis tegi ta võimeliseks kohut mõistes eraldama head kurjast. (1. Kuningate 3:9—14) Saalomoni juhtum oli eriline, kuid usina uurimise ja Jumala abiga võivad mehed, kellele on usaldatud vastutus koguduses, anda teistele õiglast nõu. „Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” — Õpetussõnad 2:6.

12. Kui murelikkus takistab meest püüdmast edasi jõuda, siis mis võib teda aidata?

¹² Murelikkus võib takistada kedagi püüdmast edasi jõuda. Ta võib mõelda, et tema ei suudaks kanda vanema ränka vastutust. Isegi Paulus tõdes: „Mind kihutab tagant päevast päeva mure kõigi koguduste pärast.” (2. Korintlastele 11:28, NW) Aga apostel teadis, mida tuleb teha murega kokku puutudes, sest ta kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:6, 7) Palve ja Jumalale lootmine võivad tõesti aidata leevendada murelikkust.

13. Kuidas võiks mees palvetada, kui ta on ebakindel edasijõudmise suhtes?

¹³ Kui mure püsib, võiks mees, kes on ebakindel edasijõudmise suhtes, palvetada nagu Taavet: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Laul 139:23, 24) Olgu me rahutuse- ehk „muremõtted” millised tahes, Jumal võib aidata meil neist üle saada, nii et me võime vaimselt edeneda. Seda esitab hästi üks teine laul: „Kui ma mõtlesin: mu jalg vääratab, siis sinu heldus, Jehoova, toetas mind! Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” — Laul 94:18, 19.

Teeni rõõmuga, nagu Jehoova tahab

14. Miks peaks mees, kes ei jõua edasi, paluma Jumalat, et saada tema püha vaimu?

¹⁴ Kui keegi kristlik mees ei suuda edasi jõuda seepärast, et ta tunneb muret mittevastavuse või ajendi puudumise pärast, oleks tal kindlasti sobiv paluda Jumalat, et saada tema vaimu. Jeesus ütles: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” (Luuka 11:13) Kuna rahu ja enesevalitsemine kuuluvad vaimu viljade hulka, võib see vaim aidata meil murelikkuse või mittevastavuse tundega toime tulla. — Galaatlastele 5:22, 23, NW.

15. Millised palved võivad aidata neid, kellel puudub ajend teha end kättesaadavaks teenistuseesõiguste jaoks?

¹⁵ Mida öelda ajendi puudumise kohta? Ristitud kristlastena peame paluma, et Jumal paneks meid tegema seda, mis on talle meelepärane. Taavet anus: „Jehoova, anna mulle teada oma teed . . . Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind.” (Laul 25:4, 5) Taolised palved aitavad meil vältida väära teed, ja me võime paluda samamoodi, kui meil puudub ajend edasijõudmiseks. Me võime paluda Jehoovat, et ta annaks meile soovi võtta vastu teenistuseesõigusi. Tegelikult, kui me palume Jumalat, et saada tema vaimu, ja alistume selle juhatusele, siis teeme ennast kahtlemata kättesaadavaks, kui meile teenistuseesõigusi pakutakse. Ei soovi ju Jumala sulased mitte kuidagi seista vastu tema vaimule. — Efeslastele 4:30.

16. Milline seisukoht annab jõulise ajendi püüda edasi jõuda, saamaks vastutust koguduses?

¹⁶ Kui meil on „Kristuse meel”, siis tunneme rõõmu Jumala tahte tegemisest. (1. Korintlastele 2:16) Jeesusel oli sama seisukoht kui laulikul, kes ütles: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9) Kristus ütles: „Vaata, ma tulen tegema su tahtmist!” ja ta tegi seda kuni surmani piinapostil. (Heebrealastele 10:9, 10) Soov teha kõik, mis võimalik Jehoova teenimises, annab jõulise ajendi püüda edasi jõuda, saamaks vastutust koguduses.

Vaata tulevikku

17. a) Miks ei peaks mehed, kes praegusel hetkel ei teeni samasugusel määral kui varem, julgust kaotama? b) Mis on kõige suurem eesõigus?

¹⁷ Terviseprobleemide või muude põhjuste tõttu ei ole mõnedel, kes varem tähtsate kohustuste eest koguduses hoolt kandsid, praegusel hetkel selliseid eesõigusi. Nad ei peaks julgust kaotama. Me teame, et paljud ustavad mehed, kes enam ei suuda teenida samasugusel määral kui varem, on ikka kindlad laitmatuse säilitajad. (Laul 25:21) Alandlikud kaua aega teeninud vanemad võivad ka edaspidi oma kogemusi jagada, olles edasi vanematekogus. Kuigi iga või jõuetus neid koormavad, ei tarvitse neil kõrvale astuda. Ja pidagu iga Jehoova tunnistaja kalliks kõige paremat eesõigust — ’kõnelda Jumala riigi auhiilgusest’ tema püha nime eest seisjana. — Laul 145:10—13.

18. a) Mis võib olla vajalik, kui vanem või teenistusabiline on ametist maha võetud? b) Millist head seisukohta väljendas üks ametist maha võetud vanem?

¹⁸ Kui sa oled kunagi olnud vanem või teenistusabiline, kuid nüüd selles ametis ei teeni, võid olla kindel, et Jumal sinu eest ikka hoolitseb ja annab sulle tulevikus mõningaid ootamatuid eesõigusi. (1. Peetruse 5:6, 7) Kui sul tuleb teha mõningaid parandusi, ole valmis oma puuduse tunnistamiseks ja tööta selle kallal Jumala abiga. Mõned, kes võeti maha vanema ametist, on omandanud ebakristliku seisukoha ning mõned teised on kaotanud aktiivsuse või langenud ära tõest. Aga kui tark on olla nende sarnane, kes on üles näidanud head vaimu! Näiteks, kui üks vanem, kes oli aastaid Kesk-Ameerikas teeninud, ametist maha võeti, ütles ta: „Mul on väga kahju oma kauahinnatud eesõiguse kaotamise pärast. Kuid hakkan hoolsalt osa võtma mistahes tööst, kui vennad mind kasutada tahavad, ja tegema pingutusi, et saada oma teenistuseesõigusi tagasi.” Teatud ajal sai see vend jälle eesõiguse teenida vanemana.

19. Millist sobivat nõu antakse vennale, kes on maha võetud vanema või teenistusabilise ametist?

¹⁹ Kui sind võeti maha vanema või teenistusabilise ametist, säilita alandlik vaim. Väldi kibestumist, mis teeks sind kõlbmatuks, et saada tulevikus eesõigusi. Jumalakartlik vaim äratab lugupidamist. Selle asemel, et julgust kaotada, mõtle, kuidas Jehoova su teenimist või su peret õnnistab. Ehita oma perekonda vaimselt üles, külasta haigeid ja julgusta nõrku. Üle kõige hinda kõrgelt oma eesõigust ülistada Jumalat ja kuulutada head sõnumit ühena Jehoova tunnistajatest. — Laul 145:1, 2; Jesaja 43:10—12.

20. Kuidas võib vanematekogu olla võimeline abistama endist ülevaatajat või teenistusabilist?

²⁰ Vanematekogu peaks aru saama, et ametist mahavõtmine võib endisele ülevaatajale või teenistusabilisele stressi põhjustada, isegi kui ta eesõigusest vabatahtlikult loobub. Kui vend ei ole eemaldatud, kuid vanemad näevad, et ta on masendunud, peaksid nad andma talle armastusväärset vaimset abi. (1. Tessalooniklastele 5:14) Nad peaksid aitama tal mõista, et teda koguduses vajatakse. Ka siis, kui on olnud vaja anda nõu, võib alandlik ja tänulik mees üsna pea jälle koguduses lisateenistuseesõigusi saada.

21. Kes ootasid teenistuseesõigusi ja mida soovitatakse neile, kes seda praegu ootavad?

²¹ Kui sa püüad edasi jõuda, tuleb sul ehk mõnda aega oodata, enne kui saad lisateenistuseesõigusi. Ära ole kannatamatu. Mooses ootas 40 aastat, enne kui Jumal kasutas teda iisraellaste vabastamisel Egiptuse orjusest. (Apostlite teod 7:23—36) Enne Joosua nimetamist Moosese järglaseks teenis ta kaua Moosese teenijana. (2. Moosese 33:11; 4. Moosese 27:15—23) Taavet ootas üsna kaua, enne kui ta Iisraeli troonile seati. (2. Saamueli 2:7; 5:3) Ilmselt tegid Peetrus ja Johannes Markus läbi puhastusaja. (Matteuse 26:69—75; Johannese 21:15—19; Apostlite teod 13:13; 15:36—41; Koloslastele 4:10) Seega, kui sul praegu ei ole koguduses ülesandeid, võib-olla Jehoova lubab sul saada lisakogemusi, mis sind vormiksid. Igal juhul otsi Jumala abi, püüdes edasi jõuda, ja ta võib sind õnnistada, andes sulle lisateenistuseesõigusi. Seni tööta usinalt, et olla kõlblik vastutuse jaoks koguduses, ja ilmuta Taaveti vaimu, kes kuulutas: „Jehoova kiitust rääkigu mu suu ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele ikka ja igavesti!” — Laul 145:21.

[Pilt lk 19]

W. J. Thorn andis alandliku vanemana head eeskuju