Noored küsivad:

Kas mul võiks koolis paremini minna?

”Hinded on mu vanemate jaoks kõik. ”Mis hinde sa matemaatika kontrolltöös said? Mis hinde sa inglise keele testi eest said?” Ma ei salli seda!” (13-aastane Sam)

SAM pole ainus, kes sellist vastumeelsust tunneb. Tõepoolest, raamatu ”Could Do Better” autorid kirjutavad: ”Me pole veel kohanud lapsevanemat, kes mõtleks, et tema laps õpib koolis just nii hästi, kui ta võimed seda lubavad.” Kuid paljud noored tunnevad nii nagu Samgi, et nende vanemad avaldavad neile liiga suurt survet õppetöös paraneda või ehk isegi silma paista. Klassiruumis võivad nad kohata lisapingeid. ”Õpetajatel ei jätku piisavalt kannatlikkust,” kaebab üks teismeline. ”Nad tahavad, et me õpitut otsekohe mäletaks, ja kui me seda ei suuda, panevad nad meid end rumalana tundma. Seepärast ma isegi ei püüa.”

Kui noored oma vanemate või õpetajate ootustele ei vasta, öeldakse tihti, et nad õpivad alla oma võimete. Tegelikult õpivad kõik õpilased vahel alla oma võimete. Mispärast? On huvitav, et mitte alati ei seisne põhjus laiskuses või võimetuses õppida.a

Miks mõned õpivad alla oma võimete

Kui rääkida õppetööst, siis on tõsi, et mõned noored näivad rahul olevat pelga liulaskmisega. ”Kui võin minimaalsete pingutustega läbi vedada, valin just selle tee,” tunnistab 15-aastane Herman. Tõele au andes tuleb aga öelda, et mitte kõik need noored ei suhtu õppimisse ükskõikselt. Asi võib olla selles, et mõni õppeaine lihtsalt ei meeldi neile. Osa noori jälle ei suuda näha õpitava praktilist väärtust. Reuben, kes on 17-aastane, väljendas seda nii: ”Olen kindel, et mõnda õppeainet ei lähe mul pärast kooli lõpetamist elu sees vaja.” Kui puudub huvi või ajend, võib noor kergesti hakata õppima alla oma võimete.

On teisigi tegureid. Kui näiteks õpetaja tempo on sinu jaoks liiga kiire, ajab see närvi. Kui see on liiga aeglane, hakkab sul igav. Samuti võib õppeedukus olla seotud eakaaslaste mõjuga. Raamat ”Lapsed, kes õpivad alla oma võimete” (”Kids Who Underachieve”) selgitab: ”Kui terane ja õppetöös võimekas laps tahab saavutada õppetööst mittehuvitatud eakaaslaste rühma heakskiitu, võib ta tunda, et on sunnitud õppima alla oma võimete.” Nii kaebaski üks teismeline, et kui ta nooremates klassides hoolsalt õppis, olid teised kadedad ja heitsid tema üle nalja. Jah, noorel tuleb ehk kogeda, kui tõene on Õpetussõnad 14:17 (UM) kirjas olev põhimõte: ”Mõtlemisvõimelist meest vihatakse.”

Vahel peitub aga alla oma võimete õppimise põhjus palju sügavamal. Kurb küll, kuid mõned noored kasvavad üles negatiivse minapildiga. See võib tekkida sellest, kui last pommitatakse pidevalt ebasõbralike hüüdnimedega, nagu venivillem, tobu või laiskvorst. Kahjuks võivad niisugused nimetused osutuda ennustusteks, mis lähevadki täide. Nagu üks arst ütles: ”Kui sulle öeldakse, et oled juhm, ja sa hakkad seda uskuma, siis sa ka käitud vastavalt.”

Kuid tavaliselt torgivad vanemad ja õpetajad sind hea tagamõttega. Ent isegi sel juhul võivad noored tunda, et neilt nõutakse liiga palju. Kui näib, et lugu on nii ka sinu puhul, võid olla kindel, et su vanemad ja õpetajad ei püüa sind sugugi hulluks ajada. Tõenäoliselt tahavad nad vaid, et kasutaksid kogu oma potentsiaali. Ometi võib kartus mitte tasemel olla tekitada sinus tunde, et lööd kõigele käega. Aga võta julgus kokku: sul võib koolis paremini minna.

Leia motivatsioon

Esimene asi on leida motivatsioon! Selleks tuleb sul silmas pidada seda eesmärki, miks sa midagi õpid. Piibel ütleb: ”Kündja peab kündma lootuses ja rehepeksja peksma lootuses osa saada” (1. Korintlastele 9:10). Kuid mõne õppeaine puhul pole visa töömurdmise väärtust alati kerge näha. Näiteks võid öelda: ”Ma tahan arvutiprogrammeerijaks saada. Mis hea pärast pean ma õppima ajalugu?”

On tõsi, et mitte kõik ained sinu õppekavas ei näi olevat tähtsad — vähemalt mitte praegu. Aga püüa näha asja avaramas perspektiivis. Õppeainete poolest mitmekesine üldharidus rikastab sinu arusaamist ümbritsevast maailmast. Paljud noored Jehoova tunnistajad on leidnud, et igakülgne haridus on aidanud neil ’saada kõikidele kõigeks’, nii et nad on suutnud eri elualade inimestele Kuningriigi sõnumit just õige kandi pealt esitada (1. Korintlastele 9:22). Kui mingil õppeainel ka ei näi olevat erilist praktilist väärtust, on sul selle põhjalikust omandamisest siiski kasu. Vähemalt suurendad sa oma ”mõtlemisvõimet” (UM), ja see toob lõppkokkuvõttes väga palju kasu (Õpetussõnad 1:1—4).

Kool võib ka olla koht, kus tulevad ilmsiks su varjatud anded. Apostel Paulus kirjutas Timoteosele: ”Et sa õhutaksid lõkkele Jumala armuande, mis sulle sai” (2. Timoteosele 1:6). Ilmselt oli Timoteos määratud kristlikus koguduses täitma mingit erilist teenistusülesannet. Kuid see Jumala antud võime — tema ”armuand” — nõudis harimist, et see poleks varjul ega läheks kaduma. Muidugi pole sinu õpivõime otsene Jumala and, nii nagu seda oli Timoteose armuand. Sellest hoolimata on su võimed — olgu kunsti, muusika, matemaatika, loodusteaduste või muus vallas — sinule eriomased ja kool võib sulle nende annete avastamisel ja arendamisel abiks olla.

Head õpiharjumused

Ent saamaks koolist nii palju kasu kui võimalik, on hea, kui sul kujunevad õppimise osas välja teatud harjumused. (Võrdle Filiplastele 3:16, UM.) Võta piisavalt aega, et jõuaksid läbi töötada küllaldase hulga materjali, kuid luba endale ka vaheaegu, et kosutust saada. Kui su ülesanded hõlmavad lugemist, vaata kõigepealt materjal üle, et sellest üldpilt saada. Järgnevalt esita peatükkide pealkirjade või alapealkirjade põhjal küsimusi. Seejärel loe, otsides vastuseid oma küsimustele, mis sa esitasid. Lõpuks vaata, kas suudad õpitut meelde tuletada.

Seosta õpitav materjal sellega, mida juba tead. Näiteks loodusteaduste kursus võib avada võimaluse näha selgemalt Jumala ”nähtamatut olu” (Roomlastele 1:20). Ajalugu võib aidata sul veenduda selles, kui õige on väide: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Kui õpid hoolega, leiad tõenäoliselt, et õppimine muutub kergemaks — ja isegi nauditavamaks! Saalomon märkis: ”Taibukale on tunnetus kerge!” (Õpetussõnad 14:6).

Säilita positiivne suhtumine

Mõnikord on aga alla oma võimete õppimine seotud sõpradevalikuga. Kas sinu sõbrad innustavad sind edenema või õpivad nad hoopis ise alla oma võimete? Piibli õpetussõna ütleb: ”Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Nii et vali oma kaaslased targalt. Lävi nendega, kes suhtuvad kooliskäimisse positiivselt. Ära kõhkle oma õpetajaga isiklikult sellest rääkida, kui sul on eesmärk hinnetes paraneda. Pole kahtlustki, et õpetaja teeb lisapingutusi, aitamaks sul seda saavutada.

Kui oled oma võimete suhtes negatiivselt meelestatud, mõtle apostel Pauluse eeskujule. Kui inimesed tema kõnevõimet kritiseerisid, vastas ta: ”Ehk ma küll olen õppimatu kõnelt, ei ole ma seda siiski mitte tunnetuselt” (2. Korintlastele 10:10; 11:6). Jah, Paulus keskendus pigem oma tugevatele kui nõrkadele külgedele. Millised on sinu tugevad küljed? Kui sa ei suuda ise neid märgata, miks mitte rääkida mõne täiskasvanuga, kes on sulle toeks? Niisugune sõber võib aidata sul oma tugevad küljed üles leida ning neid arendada.

Edene probleemidest hoolimata

”Seda harrasta, selles ela, et sinu edenemine oleks ilmne kõikidele” (1. Timoteosele 4:15). Otsekui isa, kes kõneleb oma pojaga, julgustas Paulus juba niigi edukat Timoteost, et ta teenistuses veelgi rohkem edeneks. Piibli aegadel tähendas kreekakeelne tegusõna ”edenema” sõnasõnaliselt ’lõigates edasi minema’, meenutades kedagi, kes endale läbi võsa teed rajab. Vahel võib koolis käiminegi just niisugune näida. Kuid kooliteed on palju kergem käia, kui mõtled väärtuslikule tasule, mis sind lõpuks ees ootab.

Pingutused, motivatsioon ja õppimine käivad käsikäes. Et seda näitlikustada, mõtle inimesele, kes mängib mingit muusikariista. Kui ta seda naudib, mängib ta rohkem. Mida rohkem ta mängib, seda paremini ta seda teeb, mis jälle omakorda suurendab ta rõõmu. Mida rohkem me õpime, seda kergem on meil õppida veelgi rohkem. Ära siis kaota õppetöö suhtes julgust. Tee vajalikke pingutusi, seltsi nendega, kes aitavad sul paremini õppida, ning võta südamesse Asarja sõnad muistsele kuningas Aasale: ”Ärge laske oma käsi lõdvaks, sest teie tööl on tasu!” (2. Ajaraamat 15:7).

[Allmärkus]

[Pilt lk 21]

Ära kõhkle oma õpetajaga sellest rääkida, kui sul on eesmärk hinnetes paraneda

[Pilt lk 22]

Kui mingil õppeainel ka ei näi olevat erilist praktilist väärtust, on sul selle põhjalikust omandamisest siiski kasu