Armastusest jõudu ammutav vaprus
„Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu.” (2. TIMOTEOSELE 1:7)
1., 2. a) Mida võib inimene armastuse ajel teha? b) Miks oli Jeesuse osutatud vaprus erakordne?
VASTABIELLUNUD paar oli Austraalia idarannikul asuva linna lähistel akvalangiga sukeldumas. Nad olid just pinnale tõusmas, kui naist ründas suur mõrtsukhai. Kangelaslikult lükkas mees oma naise kõrvale ja tõmbas hai rünnaku enda peale. „Ta ohverdas minu eest oma elu,” sõnas lesk matustel.
2 Jah, inimesed võivad armastuse ajel osutada silmapaistvat vaprust. Jeesus Kristus ütles: „Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:13). Vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad lausunud, andis ta oma elu mitte ainult ühe inimese, vaid kogu inimkonna eest (Matteuse 20:28). Pealegi ei ohverdanud Jeesus oma elu ootamatu vaprusepuhangu mõjul. Ta teadis juba eelnevalt, et teda naeruvääristatakse ja koheldakse julmalt, mõistetakse alusetult süüdi ning surmatakse piinapostil. Ta valmistas nendeks sündmusteks ka oma jüngreid ette, öeldes: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte. Ja need pilkavad teda ja sülitavad ta peale ja peksavad teda rooskadega ja tapavad tema” (Markuse 10:33, 34).
3. Mis andis Jeesusele silmapaistva vapruse?
3 Mis andis Jeesusele sellise harukordse vapruse? Väga suur osa oli selles usul ja jumalakartusel (Heebrealastele 5:7; 12:2). Kuid eelkõige oli Jeesuse vapruse taga armastus nii Jumala kui kaasinimeste vastu (1. Johannese 3:16). Ka meie suudame osutada sellist vaprust, nagu oli Kristusel, kui me usu ja jumalakartuse kõrval kasvatame endas sedalaadi armastust (Efeslastele 5:2). Kuidas sellist armastust arendada? Meil tuleb hinnata selle allikat.
„Armastus on Jumalast”
4. Miks võib öelda, et Jehoova on armastuse allikas?
4 Jehoova on nii armastuse kehastus kui ka allikas. „Armsad,” kirjutas apostel Johannes, „armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast, ja igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus” (1. Johannese 4:7, 8). Seega saab inimeses areneda jumalik armastus vaid siis, kui ta täpsete teadmiste ja neil põhinevate siiralt kuulekate tegude kaudu tuleb Jehoova ligi (Filiplastele 1:9; Jakoobuse 4:8; 1. Johannese 5:3).
5., 6. Mis aitas Jeesus Kristuse varastel järelkäijatel arendada sellist armastust, nagu oli temal?
5 Kui Jeesus koos oma 11 ustava apostliga viimase palve esitas, näitas ta, milline seos on Jumala tundmise ja armastuses kasvamise vahel: „Ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!” (Johannese 17:26). Jeesus aitas oma jüngritel arendada sellist armastust, mis valitses tema ja Isa vahel, näidates nii sõna kui teoga, mis on Jumala nime taga – tema imepärased omadused. Seetõttu võis Jeesus öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9, 10; 17:8).
6 Kristust jäljendav armastus on Jumala püha vaimu vili (Galaatlastele 5:22). Kui algkristlased said 33. aasta nelipühil tõotatud püha vaimu, siis lisaks sellele, et neile meenusid paljud Jeesuse õpetatud asjad, hakkasid nad ka sügavamalt mõistma Pühakirja. Selline täielikum arusaam ilmselt tugevdas neis armastust Jumala vastu (Johannese 14:26; 15:26). Mis oli selle tulemus? Nad kuulutasid kartmatult ja innukalt head sõnumit, ehkki nende elu sattus ohtu (Apostlite teod 5:28, 29).
Tegudes väljenduv vaprus ja armastus
7. Mida tuli Paulusel ja Barnabasel ühisel misjonireisil läbi elada?
7 Apostel Paulus kirjutas: „Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu” (2. Timoteosele 1:7). Paulus kõneles isiklike kogemuste põhjal. Mõelgem sellele, mida nad Barnabasega koos misjonireisil läbi elasid. Nad kuulutasid paljudes linnades, sealhulgas Antiookias, Ikoonionis ja Lüstras. Igas linnas oli nii neid, kellest said usklikud, kui ka neid, kellest said vihased vastased (Apostlite teod 13:2, 14, 45, 50; 14:1, 5). Lüstras viskas raevunud rahvajõuk Paulust koguni kividega, nii et arvati, et ta on surnud! „Aga kui jüngrid olid tema ümber tulnud, tõusis ta üles ja läks linna. Ja järgmisel päeval ta läks ühes Barnabasega Derbesse” (Apostlite teod 14:6, 19, 20).
8. Kuidas kajastas Pauluse ja Barnabase vaprus nende sügavat armastust inimeste vastu?
8 Kas Pauluse elu kallale kippumine hirmutas tema ja Barnabase ära, nii et nad lakkasid kuulutamast? Hoopis vastupidi! Pärast seda, kui Derbes „paljud olid jüngriteks saanud” (P 1997), läksid need kaks „tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse”. Miks? Selleks, et julgustada vastpöördunuid usus kindlaks jääma. ’Meil tuleb mitme viletsuse kaudu minna Jumala riiki,’ rääkisid Paulus ja Barnabas. Nende vaprus tulenes ilmselgelt sügavast armastusest Kristuse tallekeste vastu (Apostlite teod 14:21–23; Johannese 21:15–17). Seadnud igas vastmoodustatud koguduses ametisse vanemad, palvetasid need kaks venda ja ’jätsid nemad Issanda hooleks, kellesse need nüüd uskusid’.
9. Kuidas vastasid Efesose kogudusevanemad Pauluse osutatud armastusele?
9 Paulus oli nii hoolitsev ja vapper inimene, et paljud algkristlased hakkasid teda sügavalt armastama. Tuletagem meelde juhtunut kokkutulekul, mida Paulus pidas kogudusevanematega Efesosest, kus ta oli viibinud kolm aastat ja kogenud laialdast vastupanu (Apostlite teod 20:17–31). Kutsunud neid üles hoidma karja, mille Jumal nende hoolde on andnud, langes Paulus põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega. „Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud. Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli öelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet.” Kuidas need vennad küll Paulust armastasid! Jah, kohalikud vanemad ei tahtnud Paulust ja ta reisikaaslasi kuidagi minema lasta, nii et kui saabus aeg lahkuda, tuli neil lausa „end neist lahti rebida” (UM). (Apostlite teod 20:36–21:1.)
10. Kuidas on paljud Jehoova praegusaja tunnistajad osutanud isekeskis julgelt armastust?
10 Tänapäevalgi on reisivad ülevaatajad, kogudusevanemad ja paljud teised väga armastatud julguse tõttu, mida nad Jehoova lambaid hoides ilmutavad. Näiteks on reisivad ülevaatajad koos naistega maades, kus möllab kodusõda või kus kuulutustöö on keelustatud, riskinud oma elu ja vabadusega, et külastada kogudusi. Samuti on paljud tunnistajad saanud kannatada vaenulike valitsejate või nende teenrite käe läbi, sest nad pole reetnud oma kaastunnistajaid ega andnud teada, kust nad saavad vaimset toitu. Tuhandeid on taga kiusatud, piinatud ja isegi tapetud, sest nad pole lakanud head sõnumit kuulutamast ega koos kaasusklikega kristlikel koosolekutel käimast (Apostlite teod 5:28, 29; Heebrealastele 10:24, 25). Võtkem selliste vaprate vendade ja õdede usust ja armastusest eeskuju! (1. Tessalooniklastele 1:6.)
Ärgem laskem armastusel jaheneda
11. Mil moel peab Saatan Jehoova teenijate vastu vaimset sõda ning mida neil omalt poolt tuleb teha?
11 Kui Saatan alla maa peale heideti, ihkas ta valada oma raevu Jehoova teenijate peale, sest nemad on need, kes „peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus” (Ilmutuse 12:9, 17). Kuradi taktika hulka kuulub ka tagakiusamine. Kuid tihtilugu annab selline strateegia tagasilöögi, sest see tugevdab Jumala rahva seas valitsevaid kristliku armastuse sidemeid veelgi ning paneb paljud innukamalt tegutsema. Veel üheks Saatana taktikaks on kasutada ära inimeste patuseid kalduvusi. Sellisele kavalale võttele vastu seismiseks läheb vaja teistmoodi vaprust, sest võitlus toimub meis iseendis, väärade himude vastu meie ’petlikus ja rikutud südames’ (Jeremija 17:9, P 1997; Jakoobuse 1:14, 15).
12. Kuidas kasutab Saatan ära „maailma vaimu”, et nõrgendada meie armastust Jumala vastu?
12 Saatana arsenalis on veel üks vägev relv – „maailma vaim”, see tähendab, valitsev suundumus või motivatsioon, mis on Jumala püha vaimuga otseses vastuolus (1. Korintlastele 2:12). Maailma vaim õhutab saamahimu ja materialismi – „silmahimu” (1. Johannese 2:16; 1. Timoteosele 6:9, 10). Olgugi et materiaalsed asjad ja raha pole iseenesest kahjulikud, võib Saatan osutuda võidukaks, kui armastus kõige selle vastu tõrjub välja meie armastuse Jumala vastu. Maailma vaimu „meelevald” ehk vägi peitub selle külgetõmbavuses patusele lihale, selle salakavaluses ja selle õhu kombel kõikjaletungivuses. Ärgem laskem maailma vaimul oma südant nakatada! (Efeslastele 2:2, 3, P 1997; Õpetussõnad 4:23.)
13. Kuidas võidakse meie moraalne julgus läbi katsuda?
13 Kuid et seista vastu maailma pahelisele vaimule ja see hüljata, peab olema moraalset julgust. Läheb näiteks vaja vaprust, et tõusta üles ja lahkuda kinost või sulgeda arvuti või teler, kui seal midagi ebasündsat näidatakse. Nõuab vaprust, et seista vastu kaaslaste mahakiskuvale mõjule ja teha lõpp halvale seltsingule. Samuti on tarvis vaprust, et seista Jumala seaduste ja põhimõtete eest, kui kooli- või töökaaslased, naabrid või sugulased meid naeruvääristavad (1. Korintlastele 15:33; 1. Johannese 5:19).
14. Mida meil tuleks teha, kui oleme nakatatud maailma vaimust?
14 Kui oluline on niisiis tugevdada oma armastust Jumala ning meie vaimsete vendade ja õdede vastu! Võtkem aega ning analüüsigem oma sihte ja eluviisi, et näha, kas mitte pole maailma vaim meid mingil kombel nakatanud. Kui on – ja seda kas või veidike –, siis palugem Jehoovalt vaprust see välja juurida ja sellest eemale hoida. Jehoova ei jäta selliseid siiraid palveid tähele panemata (Laul 51:19). Pealegi on tema vaim kaugelt vägevam kui maailma vaim (1. Johannese 4:4).
Astugem oma katsumustele vapralt vastu
15., 16. Kuidas aitab Kristust jäljendav armastus meil oma katsumustega toime tulla? Too näide.
15 Jehoova teenijatele võib tuua raskusi ka ebatäiuse ja kõrge eaga kaasnev, mis tihtilugu annab endast märku haiguste, invaliidsuse, depressiooni ja paljude muude probleemide näol (Roomlastele 8:22). Kristust jäljendav armastus võib aidata meil selliste katsumustega hakkama saada. Mõelgem Sambias kristlikus peres üles kasvanud Namangolwa näitele. Namangolwa jäi kaheaastaselt invaliidiks. „Olin kartlik,” lausub ta, „sest arvasin, et mu välimus šokeerib inimesi. Aga mu vaimsed vennad aitasid mul hakata asjale teistmoodi vaatama. Tulemuseks oli see, et ma sain kartlikkusest võitu ning peagi mind ristiti.”
16 Ehkki Namangolwal on ka ratastool, tuleb tal liivasel teel tihtilugu liikuda edasi käte ja põlvede abil. Sellele vaatamata teenib ta vähemalt kaks kuud aastas abipioneerina. Üks majaperenaine hakkas nutma, kui Namangolwa talle tunnistust andis. Miks? Sest ta oli meie õe usust ja vaprusest sügavalt liigutatud. Tõendina Jehoova heldest õnnistusest on viis Namangolwa piibliõpilast ristitud ning üks teenib kogudusevanemana. „Tihti teevad jalad mulle kohutavat valu,” sõnab Namangolwa, „kuid ma ei lase end sellest takistada.” See õde on vaid üks paljudest tunnistajatest maailmas, kes on küll ihult nõrk, ent armastusest Jumala ja ligimese vastu vaimult vägev. Kui kallihinnalised on kõik sellised inimesed Jehoova silmis! (Haggai 2:7.)
17., 18. Mis aitab paljudel taluda haigusi ja muid katsumusi? Too kohalikke näiteid.
17 Ka krooniline haigus võib olla heidutav, koguni masendav. „Raamatu-uurimisgrupis, kus mina käin, vaevab ühte õde suhkruhaigus ja neerupuudulikkus, teisel on vähk, kahel on raske liigesepõletik ning ühel luupus ja fibromüalgia,” ütleb üks kogudusevanem. „Mõnikord on nad rusutud. Sellegipoolest puuduvad nad koosolekutelt vaid siis, kui nad on väga haiged või viibivad haiglas. Kõik osalevad korrapäraselt kuulutustegevuses. Nad tuletavad mulle meelde Paulust, kes ütles: „Kui olen nõder, siis olen vägev!” Imetlen nende armastust ja vaprust. Võib-olla näevad nad oma seisundi tõttu selgemalt elu tõsiasju ja seda, mis on tõesti tähtis.” (2. Korintlastele 12:10.)
18 Kui võitled põduruse, haiguse või mõne muu probleemiga, ’palveta lakkamata’, et saada abi ja mitte masenduda (1. Tessalooniklastele 5:14, 17). Muidugi mõista võib sul tulla ette hingeliselt häid ja halbu aegu, ent püüa keskenduda positiivsetele vaimsetele asjadele, eriti just väärtuslikule kuningriigilootusele. „Minule on palsamiks kuulutustöö,” ütleb üks õde. Jagades head sõnumit teistega, suudab ta säilitada positiivse ellusuhtumise.
Armastus aitab patustanutel Jehoova juurde tagasi pöörduda
19., 20. a) Mis võib patustanutel aidata koguda julgust Jehoova juurde tagasi pöördumiseks? b) Mida käsitletakse järgnevas artiklis?
19 Paljudel, kes on jäänud vaimselt nõrgaks või kes on teinud pattu, pole sugugi kerge Jehoova juurde tagasi tulla. Ent kui nad tõesti kahetsevad ja oma armastuse Jumala vastu taas lõkkele puhuvad, tuleb ka vajalik julgus. Näitena võiks tuua Ameerika Ühendriikides elava Mario.a Mario lahkus kristlikust kogudusest, temast sai alkohoolik ja narkomaan ning ta sattus 20 aasta pärast vanglasse. „Hakkasin tõsiselt tulevikule mõtlema ja taas Piiblit lugema,” räägib Mario. „Aja jooksul hakkasin hindama Jehoova omadusi, eriti tema halastust, mille eest ma alatasa palvetasin. Pärast vanglast vabanemist hoidusin oma vanadest kaaslastest, hakkasin käima kristlikel koosolekutel ning lõpuks arvati mind taas koguduse hulka. Füüsilises mõttes tuleb mul lõigata seda, mida olen külvanud, kuid nüüd on mul vähemalt oivaline lootus. Ma ei suuda Jehoovat tema kaastunde ja andestuse eest piisavalt tänada.” (Laul 103:9–13; 130:3, 4; Galaatlastele 6:7, 8.)
20 Kindlasti tuleb neil, kes on Marioga samasuguses olukorras, kõvasti vaeva näha, et Jehoova juurde tagasi pöörduda. Ent nende taas süttinud armastus – mis on piibliõppimise, palvetamise ja sügava mõtisklemise tulemus – annab neile vajaliku julguse ja otsusekindluse. Mariole andis jaksu ka kuningriigilootus. Jah, lisaks armastusele, usule ja jumalakartusele võib ka lootus meie elus tohutult palju kasu tuua. Järgnevas artiklis käsitleme seda väärtuslikku vaimuandi lähemalt.
[Allmärkus]
a Nimi on muudetud.
Kas oskad vastata?
• Milline roll oli Jeesuse väljapaistvas vapruses armastusel?
• Kuidas andis armastus vendade vastu Paulusele ja Barnabasele erakordse vapruse?
• Milliseid meetodeid üritab Saatan kasutada kristliku armastuse hävitamiseks?
• Millistes katsumustes vastupidamiseks annab meile vaprust armastus Jehoova vastu?
[Pilt lk 23]
Paulusele andis vaprust vastu pidada armastus inimeste vastu
[Pilt lk 24]
On tarvis vaprust, et Jumala mõõdupuudest kinni pidada
[Pilt lk 24]
Namangolwa Sututu