Pühendumine ja valikuvabadus
”Vabaduseks on Kristus meid vabastanud.” (GALAATLASTELE 5:1)
1. Mille kohta eelkõige käivad heebrea ja kreeka sõnad, mille tõlkevasteks on ”pühendamine” või ”pühitsemine”?
PIIBLI kirjutajad kasutasid mitut heebrea ja kreeka sõna, et anda edasi mõtet eraldatusest püha eesmärgi teenimiseks. Eestikeelsetes Piiblites on nende sõnade tõlkevasteks ”pühendamine” või ”pühitsemine”. Mõnikord kasutatakse neid sõnu seoses hoonetega — tavaliselt muistses Jeruusalemmas asunud Jumala templi ja seal toimetatud teenistuse puhul. Neid sõnu kasutatakse harva seoses ilmalike asjadega.
Pühendumine ”Iisraeli Jumalale”
2. Miks võidi Jehoovat põhjendatult nimetada ”Iisraeli Jumalaks”?
2 Aastal 1513 e.m.a. vabastas Jumal iisraellased Egiptuse orjusest. Varsti pärast seda eraldas ta nad oma pärisrahvaks, asudes nendega lepingusuhetesse. Ta ütles neile: ”Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm!” (2. Moosese 19:5; Laul 135:4). Kuna Jehoova võttis iisraellased endale omandiks, võidi teda põhjendatult nimetada ”Iisraeli Jumalaks” (Joosua 24:23).
3. Miks võib öelda, et Jehoova ei olnud erapoolik, kui ta valis oma rahvaks Iisraeli?
3 Kui Jehoova tegi iisraellastest talle pühendunud rahva, ei olnud ta erapoolik, sest ta hoolis armastavalt ka mitteiisraellastest. Ta õpetas oma rahvast: ”Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” (3. Moosese 19:33, 34). Sajandeid hiljem selgitati Jumala seisukohta jõuliselt apostel Peetrusele, kes tunnistas: ”Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35).
4. Milline oli Jumala ja Iisraeli vaheliste suhete tingimus ning kas iisraellased elasid sellele vastavalt?
4 Pane tähele ka seda, et Jumalale pühendunud rahvaks olemine oli tingimuslik. Ainult siis, kui iisraellased kuulasid hoolsalt Jumala häält ja pidasid tema lepingut, võisid nad olla tema ”omand”. Kahjuks nad aga neid nõudeid ei täitnud. Pärast seda, kui nad 1. sajandil m.a.j. hülgasid Jumala saadetud Messia, kaotasid nad oma eelisseisundi. Jehoova ei olnud enam ”Iisraeli Jumal”. Ja lihased iisraellased ei olnud enam Jumalale pühendunud rahvas. (Võrdle Matteuse 23:23.)
”Jumala Iisraeli” pühendumine
5., 6. a) Mida mõtles Jeesus oma prohvetlike sõnadega, mis on kirjas Matteuse 21:42, 43? b) Millal ja kuidas tuli olemasollu ”Jumala Iisrael”?
5 Kas see tähendas seda, et nüüd pidi Jehoova ilma pühendunud rahvata jääma? Ei. Tsiteerides laulukirjutajat, ennustas Jeesus Kristus: ”Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis. Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab” (Matteuse 21:42, 43).
6 ”Rahvaks, kes selle vilja kannab”, osutus kristlik kogudus. Lühikese aja jooksul, mil Jeesus maa peal oli, valis ta selle esimesed tulevased liikmed. Kuid nelipühapäeval aastal 33 m.a.j. rajas Jehoova Jumal ise kristliku koguduse, valades oma püha vaimu selle esimeste liikmete peale, keda oli umbes 120 (Apostlite teod 1:15; 2:1—4). Nagu apostel Peetrus hiljem kirjutas, sai see äsjamoodustatud kogudus siis ”valitud sooks, kuninglikuks preesterkonnaks, pühaks rahvaks, omandrahvaks”. Millisel eesmärgil ta valiti? Et selle liikmed ”kuulutaksi[d] tema aulisi tegusid, kes [neid] on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde” (1. Peetruse 2:9). Jumala püha vaimuga võitud Kristuse järelkäijad said siis pühendunud rahvaks, ”Jumala Iisraeliks” (Galaatlastele 6:16).
7. Mis pidi olema Jumala Iisraeli liikmetel ja millest tuli neil seega hoiduda?
7 Kuigi selle püha rahva liikmed olid ”omandrahvas”, ei pidanud neist orjad saama. Vastupidi, nende vabadus pidi olema suurem kui pühendunud lihase Iisraeli rahva oma. Jeesus tõotas selle uue rahva tulevastele liikmetele: ”[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:32). Apostel Paulus osutas sellele, et kristlased said vabaks seaduselepingu nõuetest. Sellepärast manitses ta oma kaasusklikke Galaatias: ”Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse” (Galaatlastele 5:1).
8. Milles pakub kristlik korraldus üksikisikutele suuremat vabadust, kui see oli võimalik seaduselepingu all?
8 Erinevalt muistsest lihasest Iisraelist on Jumala Iisrael tänase päevani täpselt täitnud oma pühendumisega seotud nõudeid. See ei peaks olema üllatav, kuna selle liikmed otsustasid kuuletuda vabatahtlikult. Kui lihase Iisraeli liikmed olid pühendunud sünnipäraselt, siis Jumala Iisraeli liikmed pühendusid omal valikul. Selles suhtes erines kristlik korraldus juutide seaduselepingust, mille järgi inimesed olid pühendunud, ilma et neile oleks valikuvabadust jäetud.
9., 10. a) Kuidas näitas Jeremija, et seoses pühendumisega pidi tulema muudatus? b) Miks sa ütled, et mitte kõik pühendunud kristlased pole tänapäeval Jumala Iisraeli liikmed?
9 Prohvet Jeremija kuulutas ette muudatust seoses pühendumisega, kui ta kirjutas: ”Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, mil ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt, millise mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Jehoova, vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Jehoova, on niisugune: ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” (Jeremija 31:31—33).
10 Kuna Jumala seadus on Jumala Iisraeli liikmetele kirjutatud ”nende sisse”, nii-öelda ”neile südamesse”, ajendab see neid elama kooskõlas oma pühendumistõotusega. Nende motivatsioon on tugevam kui lihastel iisraellastel, kes olid pühendatud sünni kaudu, mitte omal valikul. Tänapäeval on Jumala Iisraelil kogu maailmas üle viie miljoni kaaskummardaja, kelle motivatsioon Jumala tahte täitmisel on sama tugev. Ka nemad on pühendanud oma elu Jehoova Jumalale, et täita tema tahet. Kuigi need inimesed ei looda elada taevas nagu nemad, kes moodustavad Jumala Iisraeli, rõõmustavad nad väljavaate üle elada igavesti maa peal Jumala taevase Kuningriigi valitsuse all. Nad osutavad hindamist vaimse Iisraeli vastu, toetades aktiivselt selle väheseid järelejäänud liikmeid, kes täidavad oma ülesannet ”kuuluta[da] tema aulisi tegusid, kes [neid] on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde”.
Jumala antud vabaduse arukas kasutamine
11. Millise võimega inimene loodi ja kuidas seda tuleks kasutada?
11 Jumal lõi inimesed selliselt, et nad väärtustaksid vabadust. Ta andis neile võime tegutseda vabast tahtest. Esimesed kaks inimest kasutasid oma valikuvabadust. Kuid nad tegid rumala ja armastuseta valiku, mis tõi katastroofi nii neile kui ka nende järglastele. Siiski tõendab see selgelt, et Jehoova ei sunni oma intelligentseid looduid tegutsema vastupidiselt nende endi sisemistele motiividele ja soovidele. Ja kuna ”Jumal armastab rõõmsat andjat”, siis ainus talle vastuvõetav pühendumine on selline, mis põhineb armastusel, mis on ette võetud meeleldi ja rõõmuga, selline, mis rajaneb valikuvabadusel (2. Korintlastele 9:7). Kuidagi teisiti pole see vastuvõetav.
12., 13. Kuidas on Timoteos õige lapsekasvatuse näiteks ja kuidas on tema eeskuju paljusid noori mõjutanud?
12 Seda nõuet täiel määral tunnustades peavad Jehoova tunnistajad õigeks Jumalale pühendumist, kuid nad ei sunni mitte kunagi mitte kedagi seda tegema, isegi mitte omaenda lapsi. Erinevalt paljudest kirikutest ei risti tunnistajad oma järeltulijaid väikelastena, kuna kedagi pole võimalik sundida pühenduma ilma isikliku valikuvõimaluseta. Järgimist väärib Pühakirja eeskuju selle kohta, kuidas toimis noor mees Timoteos. Kui ta täiskasvanu oli, ütles talle apostel Paulus: ”Jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud; ja et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses” (2. Timoteosele 3:14, 15).
13 Tähelepanu väärib see, et Timoteos tundis pühi kirju, kuna neid oli talle õpetatud lapsest saadik. Ema ja vanaema veensid teda — mitte ei sundinud — uskuma kristlikke õpetusi (2. Timoteosele 1:5). Selle tulemusena nägi Timoteos, kui tark on saada Kristuse järelkäijaks, ja tegi seega isikliku otsuse kristliku pühendumise kasuks. Tänapäeval on seda eeskuju järginud kümned tuhanded noored mehed ja naised, kelle vanemad on Jehoova tunnistajad (Laul 110:3). Teised aga pole seda teinud. See on igaühe isikliku valiku küsimus.
Kelle ori sa otsustad olla?
14. Mida ütleb Roomlastele 6:16 meile täieliku vabaduse kohta?
14 Mitte ainuski inimene pole täiesti vaba. Igaühe vabadust piiravad füüsikaseadused, näiteks gravitatsiooniseadus, mida pole võimalik karistamatult eirata. Ka vaimses mõttes pole mitte keegi täiesti vaba. Paulus selgitas: ”Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete, kas patu orjad surmaks või sõnakuulmise orjad õiguseks?” (Roomlastele 6:16).
15. a) Mida arvavad inimesed orjamisest, aga mida enamik neist siiski teeb? b) Milliseid kohaseid küsimusi me võime endale esitada?
15 Mõte kellegi orjamisest on enamikule inimestele ebameeldiv. Kuid tänapäeva maailma tegelikkus on selline, et inimesed lasevad ennast sageli manipuleerida ja mõjutada nii paljudel varjatud viisidel, et tahtmatult teevad nad siiski seda, mida tahavad teised. Näiteks püüab reklaamitööstus ja meelelahutusmaailm inimesi vormi suruda, kehtestades norme, mida neil tuleb järgida. Poliitilised ja religioossed organisatsioonid panevad inimesi toetama oma ideid ning eesmärke ega tee seda sugugi mitte alati veenvate argumentidega, vaid rõhuvad sageli hoopis solidaarsus- ja lojaalsustundele. Kuna Paulus märkis, et me ’oleme nende orjad, kelle sõna me kuulame’, oleks meil igaühel hea küsida endalt, kelle ori mina olen? Kes avaldab suurimat mõju minu otsustele ja mu eluviisile, kas vaimulikud, poliitikajuhid, rahamagnaadid või meelelahutustähed? Keda ma kuulan — kas Jumalat või inimesi?
16. Mis mõttes on kristlased Jumala orjad ja kuidas on sellesse orjusesse õige suhtuda?
16 Kristlased ei arva, et Jumalale kuuletumine piirab talumatult nende isikuvabadust. Nad kasutavad meeleldi oma vabadust nii, nagu tegi seda nende Eeskuju Jeesus Kristus, viies isiklikud soovid ja eelistused kooskõlla Jumala tahtega (Johannese 5:30; 6:38). Nad arendavad endas ”Kristuse meelt”, allutades ennast talle kui koguduse Peale (1. Korintlastele 2:14—16; Koloslastele 1:15—18). See sarnaneb paljus naisega, kes abiellub ja teeb meeleldi koostööd mehega, keda ta armastab. Tegelikult räägitaksegi võitud kristlaste grupist kui Kristusega kihlatud puhtast neitsist (2. Korintlastele 11:2; Efeslastele 5:23, 24; Ilmutuse 19:7, 8).
17. Kelleks on kõik Jehoova tunnistajad otsustanud saada?
17 Iga Jehoova tunnistaja, olgu tal taevane või maine lootus, on pühendunud Jumalale isiklikult, et täita tema tahet ja kuuletuda talle kui Valitsejale. Igale tunnistajale on pühendumine olnud isiklik otsus saada Jumala orjaks, selle asemel et jääda inimeste orjaks. See on kooskõlas apostel Pauluse nõuandega: ”Teie olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!” (1. Korintlastele 7:23).
Õpi, mis on kasulik
18. Millal on võimalik tunnistaja kõlblik laskma end ristida?
18 Et inimene oleks kõlblik saama Jehoova tunnistajaks, tuleb tal vastata Pühakirjas esitatud kõlblikkusnõuetele. Kogudusevanemad on hoolikad, kui nad otsustavad, kas iga potentsiaalne tunnistaja ka tõesti mõistab, mis on seotud kristliku pühendumisega. Kas ta tõesti tahab Jehoova tunnistaja olla? Kas ta on valmis elama kooskõlas kõigega, mida see kaasa toob? Kui mitte, pole tal õige end ristida lasta.
19. Miks pole põhjust kritiseerida inimest, kes otsustab Jumala pühendunud sulaseks saada?
19 Ent kui inimene vastab kõigile nõuetele, miks peaks teda kritiseerima selle eest, et ta teeb vabatahtlikult isikliku otsuse lasta end mõjutada Jumalal ja tema inspireeritud Sõnal? Kas on sobimatum lasta ennast mõjutada Jumalal, kui lasta seda teha inimestel? Või kas on see kuidagi kasutum? Jehoova tunnistajad nii ei arva. Nad on kogu südamest nõus Jumala sõnadega, mille pani kirja Jesaja: ”Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17).
20. Mis mõttes Piibli tõde inimesed vabastab?
20 Piibli tõde vabastab inimesed usust valedesse religioossetesse doktriinidesse, näiteks igavesse piinamisse põrgutules (Koguja 9:5, 10). Selle asemel täidab see nende südame tänutundega lootuse eest, mis surnutel tegelikult on — see on ülestõusmine, mis on võimalik Jeesuse Kristuse lunastusohvri alusel (Matteuse 20:28; Apostlite teod 24:15; Roomlastele 6:23). Piibli tõde vabastab inimesed pettumustest, mida põhjustab toetumine poliitikute lubadustele, mis jäävad järjekindlalt täitumata. Selle asemel täidab see nende südame ülevoolava rõõmuga, mis tuleneb teadmisest, et Jehoova Kuningriik valitseb juba taevas ja hakkab peagi ka kogu maa üle valitsema. Piibli tõde vabastab inimesed tegudest, mis võivad köita küll langenud liha, kuid mis teevad häbi Jumalale ja tekitavad suurt kahju rikutud suhete, haiguste ja enneaegse surma näol. Lühidalt öeldes on hoopis kasulikum olla Jumala ori kui inimeste ori. Tegelikult tõotab Jumalale pühendumine tuua kasu juba ”sellel ajal .. ja tulevases maailmaajastus igavese elu” (Markuse 10:29, 30).
21. Kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad Jumalale pühendumisse ja mida nad soovivad?
21 Tänapäeval ei saa Jehoova tunnistajad pühendunud rahva liikmeteks sünni kaudu, nagu see juhtus vanal ajal iisraellastega. Tunnistajad kuuluvad pühendunud kristlaste kogudusse. Iga ristitud tunnistaja on saanud selleks võimaluse, kasutades pühendumiseks oma valikuvabadust. Tõesti, Jehoova tunnistajatele on pühendumise tulemuseks lähedane isiklik suhe Jumalaga, mida iseloomustab tema teenimine heal meelel. Nad soovivad seda rõõmuküllast suhet kogu südamest säilitada, hoides igavesti kinni vabadusest, milleks Jeesus Kristus nad vabastas.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks võib öelda, et Jumal ei olnud erapoolik, kui ta valis Iisraeli enda ”omandiks”?
◻ Miks sa ütled, et kristlik pühendumine ei too kaasa vabaduse kaotust?
◻ Millist kasu toob Jehoova Jumalale pühendumine?
◻ Miks on parem olla Jehoova sulane kui inimeste ori?
[Pilt lk 15]
Muistses Iisraelis oli Jumalale pühendumine seotud sündimisega
[Pilt lk 16]
Kristlik pühendumine on seotud valikuga