Võta oma südametunnistust kuulda

„Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas.” (TIITUSELE 1:15)

 1. Kuidas oli Paulus seotud Kreeta kogudustega?

PÄRAST seda kui Paulus oli oma kolm misjonireisi lõpetanud, ta arreteeriti ning saadeti viimaks Rooma, kus ta oli vangis kaks aastat. Mida ta pärast vabanemist tegi? Mingil ajal käis ta koos Tiitusega Kreeta saarel. Paulus kirjutas Tiitusele: „Ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna” (Tiitusele 1:5). Tiitusel tuli seda ülesannet täites tegelda ka südametunnistuse küsimustega.

 2. Millist probleemi tuli Tiitusel Kreeta saarel käsitleda?

² Paulus andis Tiitusele nõu kogudusevanemate pädevusnõuete küsimuses, seejärel aga tõi välja mõtte, et on olemas „palju kangekaelseid, tühja jutu mehi ja eksitajaid”. Need mehed pöörasid ära „terved pered, õpetades sündmatuid asju”. Tiitusel tuli neid noomida (Tiitusele 1:10–14; 1. Timoteosele 4:7). Paulus ütles, et nende meel ja südametunnistus on rüvetunud, määrdunud otsekui värviplekiliseks saanud kena kuub (Tiitusele 1:15). Mõningatel neist meestest oli ilmselt juudi taust, sest nad pidasid kinni ümberlõikamise tavast. Tänapäeva kogudusi ei õõnesta sedalaadi konkreetse seisukohaga mehed, ent Pauluse nõuandest Tiitusele südametunnistuse küsimustes võime siiski palju õppida.

Need, kelle südametunnistus on rüvetunud

 3. Mida kirjutas Paulus Tiitusele südametunnistuse kohta?

³ Pangem tähele, millise olukorraga seoses mainis Paulus südametunnistust: „Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on niihästi nende meel kui südametunnistus. Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad.” Kahtlemata oli mõningatel tolleaegsetel inimestel tarvis teha muudatusi, et saada „terveks usus” (Tiitusele 1:13, 15, 16). Neil oli raskusi eristamisega, mis on puhas, mis ebapuhas, ning see puudutas nende südametunnistust.

4., 5. Milline viga oli mõningatel kogudustest ja millist mõju see neile avaldas?

⁴ Enam kui kümme aastat varem oli kristlik juhtiv kogu jõudnud otsusele, et selleks, et inimesest võiks saada õige jumalakummardaja, pole enam vaja ümberlõikamist, lisaks olid kogudused saanud juhtivalt kogult ka sellekohast teavet (Apostlite teod 15:1, 2, 19–29). Ometi pidasid mõningad kreetalased ikka veel kinni ümberlõikamisest. Nad tegutsesid avalikult juhtiva kogu vastu, „õpetades sündmatuid asju” (Tiitusele 1:10, 11). Oma väärastunud mõttelaadiga võisid nad propageerida käsuseaduse sätteid toidu ja rituaalse puhtuse küsimustes. Nad ehk koguni laiendasid käsuseaduses öeldut, nii nagu olid seda teinud nende eelkäijad Jeesuse päevil, lisaks võisid nad propageerida juutide tühje jutte ja inimeste käskimisi (Markuse 7:2, 3, 5, 15; 1. Timoteosele 4:3).

⁵ Selline mõttelaad mõjus negatiivselt nende otsustusvõimele ja moraalitajule, nende südametunnistusele. Paulus kirjutas: „Rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas.” Nende südametunnistus oli niivõrd moondunud, et lakkas olemast nende tegude ja hinnangute usaldusväärne juht. Pealegi mõistsid nad kaaskristlaste üle kohut isiklikku laadi asjus – asjus, mida üks kristlane võis otsustada ühtmoodi, teine aga hoopis teistmoodi. Selles vallas pidasid need kreetalased ebapuhtaks seda, mis tegelikult polnud ebapuhas (Roomlastele 14:17; Koloslastele 2:16). Ehkki nad väitsid end Jumalat tundvat, tõendasid nende teod midagi muud (Tiitusele 1:16).

Puhtaile puhas

 6. Millist kahte tüüpi inimesi Paulus mainis?

⁶ Kuidas see, mida Paulus kirjutas Tiitusele, tuleb kasuks meile? Pangem tähele järgnevas mõtteavalduses väljenduvat kontrasti: „Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on niihästi nende meel kui südametunnistus” (Tiitusele 1:15). Kindlasti ei öelnud Paulus seda, et moraalselt puhtale kristlasele on absoluutselt kõik puhas ja vastuvõetav. Me võime olla selles kindlad, sest Paulus ütles ühes teise kirjas selgelt, et inimene, kes tegeleb hooruse, ebajumalateenistuse, spiritismi ja muu sellisega, „ei päri Jumala riiki” (Galaatlastele 5:19–21). Seega võime järeldada, et Paulus väljendas üldist tõdemust kahte tüüpi inimeste kohta – nende kohta, kes on moraalselt ja vaimselt puhtad, ning nende kohta, kes seda pole.

 7. Mis keelustatakse kirjakohas Heebrealastele 13:4, kuid milline küsimus võib kerkida?

⁷ See, millest ausameelne kristlane peaks hoiduma, ei piirdu vaid sellega, mida Piibel konkreetselt keelab. Mõelgem näiteks sirgjoonelisele seisukohavõtule: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Ka mittekristlased ja need, kes Piiblist midagi ei tea, järeldaksid õigesti, et selles salmis keelustatakse abielurikkumine. Sellest ja teistest piiblikohtadest võib selgelt näha, et Jumal mõistab hukka seksuaalsuhted abielus inimese ja inimese vahel, kes pole tema seaduslik abikaasa. Ent kuidas on lugu siis, kui kaks vallalist inimest tegelevad oraalseksiga? Paljud teismelised väidavad, et see on süütu tegu, sest tegemist pole sugulise vahekorraga. Kas kristlane saaks oraalseksi puhtaks pidada?

 8. Kuidas erinevad kristlased paljudest maailma inimestest oraalseksi küsimuses?

⁸ Kirjakohtades Heebrealastele 13:4 ja 1. Korintlastele 6:9 näidatakse, et Jumal mõistab hukka nii abielurikkumise kui hooruse (kreeka keeles por·neiʹa). Mida viimane neist hõlmab? See kreeka termin märgistab suguorganite kasutamist kas loomulikul või väärastunud moel iharusest ajendatuna. See tähistab kõiki lubamatuid seksuaalsuhteid väljaspool Pühakirjas heaks kiidetud abielu. Seega hõlmab see ka oraalseksi, seda hoolimata tõsiasjast, et kõikjal maailmas on palju teismelisi, kellele on kas räägitud või kes on ise tulnud järeldusele, et oraalseks on lubatud. Tõsikristlased ei juhindu oma mõtetes ja tegudes „tühja jutu meeste ja eksitajate” arvamustest (Tiitusele 1:10). Nemad peavad kinni Pühakirja kõrgetest normidest. Selle asemel et püüda tuua ettekäändeid oraalseksiks, mõistavad nad, et Pühakirja järgi on see hoorus, por·neiʹa, ning vastavalt kasvatavad nad ka oma südametunnistust (Apostlite teod 21:25; 1. Korintlastele 6:18; Efeslastele 5:3).a

Erinev hääl, erinev otsus

 9. Milline on südametunnistuse osa, juhul kui ’kõik on puhas’?

⁹ Kuid mida mõtles Paulus ütlusega „puhtale on kõik puhas”? Paulus rääkis kristlastest, kes on oma mõtteviisi ja moraalitaju viinud kooskõlla Jumala mõõdupuudega, mis on kirjas tema inspireeritud Sõnas. Sellised kristlased mõistavad, et paljudes asjades, mis pole otseselt hukka mõistetud, võib usklikel erisuguseid seisukohti olla. Selle asemel et olla kohtumõistjalikud, peavad nad puhtaks asju, mida Jumal hukka ei mõista. Nad ei oota, et kõik teised arvaksid täpselt nii nagu nemad neis eluvaldkondades, mille kohta Piibel ei anna konkreetseid juhiseid. Vaadelgem mõningaid näiteid.

10. Kuidas võivad pulmad (või matused) tekitada probleemi?

¹⁰ Paljudes peredes on üks abikaasadest saanud kristlaseks, teine aga mitte (1. Peetruse 3:1; 4:3). Seetõttu võib kerkida mitmeid probleeme, näiteks seoses sugulase pulmade või matustega. Kujutlegem, et tegemist on kristliku abielunaisega, kelle mees on teist usku. Keegi mehe sugulastest abiellub ning tseremoonia toimub ristiusu kirikus. (Või siis on keegi sugulane, võib-olla abikaasa ema või isa surnud ning matused toimuvad kirikus.) Abielupaar on kutsutute seas ning mees soovib, et naine temaga kaasa tuleks. Mida ütleb naise südametunnistus kohalviibimise kohta? Mida ta teeb? Mõelgem kahele võimalusele.

11. Selgita, kuidas võib üks kristlik abielunaine kaalutleda kiriklikul laulatusel viibimist ning millisele otsusele ta võib jõuda.

¹¹ Liisa mõtleb tõsisele Piibli käsule minna välja Suurest Baabülonist, ülemaailmsest valereligiooni impeeriumist (Ilmutuse 18:2, 4). Varem kuulus ta kirikusse, kus laulatustseremoonia toimub, ning ta teab, et tseremoonia käigus oodatakse kõigilt kohalviibijatelt osalemist sellistes usutalitustes nagu palvetamine, laulmine ja usulised žestid. Ta on kindlalt otsustanud kõiges selles mitte osaleda ega taha üleüldse minna kirikusse, et mitte sattuda surve alla murda oma laitmatust. Liisa austab oma abikaasat ja soovib teha tema kui Pühakirjas näidatud peaga koostööd, ent ta ei taha teha kompromissi oma piibliliste põhimõtete suhtes (Apostlite teod 5:29). Seepärast selgitab ta taktitundeliselt oma mehele, et kuigi see võib otsustada kohal viibida, siis tema isiklikult seda teha ei saa. Liisa võib mainida seda, et kui ta viibiks kohal ja keelduks osalemast mõningates toimingutes, võib see mehele piinlikkust valmistada, seega oleks seda silmas pidades mehele parem, kui ta naine kohal ei viibiks. Liisa säilitab tänu oma otsusele puhta südametunnistuse.

12. Mil moel võidakse seoses kutsega kiriklikule laulatusele arutleda ja toimida?

¹² Rutt seisab praktiliselt samasuguse raske valiku ees. Temagi austab oma abikaasat, on kindlalt otsustanud olla Jumalale ustav ning juhindub oma piibliliselt õpetatud südametunnistusest. Mõelnud samadele punktidele nagu Liisagi, vaatab Rutt palvemeeles mõtteid 2002. aasta 15. mai „Vahitorni” rubriigist „Lugejate küsimusi”. Ta meenutab, et kuigi kolm heebrealast kuuletusid käsule olla ebajumalakummardamise talitusel kohal, jäid nad siiski laitmatuks ega osalenud ebajumalakummardamise aktis (Taaniel 3:15–18). Ta otsustab oma mehega kaasa minna, ent usulistes toimingutes mitte osaleda, kusjuures ka tema tegutseb kooskõlas oma südametunnistusega. Ta räägib oma mehele taktitundeliselt, kuid selgesõnaliselt, mida ta südametunnistus lubab tal teha, mida mitte. Rutt loodab, et mees taipab erinevust õige ja vale jumalakummardamise vahel (Apostlite teod 24:16).

13. Miks ei peaks meid häirima see, kui kaks kristlast jõuavad erisugusele otsusele?

¹³ Kas fakt, et kaks kristlast võivad jõuda erisugusele otsusele, laseb arvata, et sel polegi tähtsust, mida inimene teeb, või et ühel neist kahest on nõrk südametunnistus? Ei. Liisa võib muusika ja uhkete kiriklike tseremooniatega seotud minevikukogemustele tuginedes tajuda, et eriti just temale võib kohalviibimine ohtlikuks kujuneda. Lisaks võivad tema südametunnistust mõjutada mehe varemgi ette tulnud surveavaldused usuküsimustes. Niisiis on ta veendunud, et see on temale endale parim otsus.

14. Mida peaksid kristlased seoses isiklikke otsuseid puudutavate küsimustega meeles pidama?

¹⁴ Ent kas Ruti otsus oli halb? Selle üle pole teistel õigust otsustada. Teda ei tohiks hukka mõista või kritiseerida tema otsuse pärast sündmusel viibida, kuid usulistest toimingutest keelduda. Tuletagem meelde Pauluse nõuannet isiklike otsustuste kohta teatud toite süüa või mitte süüa: „Kes sööb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei söö; ja kes ei söö, ärgu mõistku hukka seda, kes sööb ... Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida” (Roomlastele 14:3, 4). Kindlasti ei tahaks ükski tõsimeelne kristlane õhutada kedagi ignoreerima õpetatud südametunnistuse juhatust, sest nii tehes otsekui summutatakse hääl, mis võiks edastada elupäästva sõnumi.

15. Miks tuleks teiste inimeste südametunnistuse ja tunnetega tõsiselt arvestada?

¹⁵ Mõlemad eelmainitud kristlased võiksid sellises olukorras kaaluda lisategureid, näiteks mõju teistele. Paulus annab meile nõu: „Otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks” (Roomlastele 14:13). Liisa teab ehk, et samalaadsed olukorrad on koguduses või perekonnas palju tüli tekitanud ning et see, mida ta teeb, võib tema lastele tugevat mõju avaldada. Rutt seevastu teab ehk, et taolised valikud pole tema koguduses või kogukonnas segadust tekitanud. Mõlemad naised – ja meie kõik – peaks mõistma, et õigesti õpetatud südametunnistus võtab hoolega arvesse võimalikku mõju teistele. Jeesus ütles: „Kes pahandab [„paneb komistama”, UM] ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse” (Matteuse 18:6). Kui inimene ei võta arvesse võimalust, et tema teod panevad teisi komistama, võib tema südametunnistus rüvetuda nagu mõningatel Kreeta kristlastel.

16. Milliseid muutusi võib kristlaselt aja jooksul oodata?

¹⁶ Kristlane peaks pidevalt vaimselt edasi arenema, samuti peaks paranema tema võime oma südametunnistust kuulata ja sellele vastavalt toimida. Mõelgem näiteks hiljuti ristitud Mardile. Südametunnistus käsib tal hoiduda varem harrastatud pühakirjavastastest tavadest, mis olid ehk seotud ebajumalakujude või verega (Apostlite teod 21:25). Nüüd hoidub ta hoolega kõigest, mis on kaudseltki samalaadne sellega, mida Jumal keelab. Teisest küljest aga on tal raske mõista, miks mõni hoidub asjadest, mis on tema meelest vastuvõetavad, näiteks mõningate telesaadete vaatamisest.

17. Selgita näitlikult, kuidas aeg ja vaimne areng võib mõjutada kristlase südametunnistust ja otsuseid.

¹⁷ Aja möödudes Mart kasvab tõe tundmises ja saab Jumalaga lähedasemaks (Koloslastele 1:9, 10). Mis on selle tulemus? Tema sisemine hääl on saanud märkimisväärselt õpetust. Nüüd võtab Mart paremini kuulda oma südametunnistust ning ta arvestab hoolsamini Pühakirja põhimõtetega. Ta on hakanud mõistma, et mõningad „kaudselt samalaadsed” asjad, millest ta on hoidunud, pole tegelikult vastuolus Jumala mõttelaadiga. Lisaks võtab Mart nüüd veelgi rohkem arvesse Piibli põhimõtteid ning on valmis reageerima oma hästiõpetatud südametunnistusele, mistõttu see ajendab teda vältima varem vastuvõetavana tundunud telesaateid. Jah, tema südametunnistus on edasi arenenud (Laul 37:31).

18. Mis annab meile põhjust rõõmustada?

¹⁸ Valdavas osas kogudustes on igas kristliku arengu staadiumis inimesi. Mõni neist on äsja usu juurde tulnud. Võib-olla nende südametunnistus teatud küsimustes praktiliselt vaikib, teistes aga on vägagi valjuhäälne. Sellised inimesed vajavad aega ja abi, et olla Jehoova juhtimise suhtes õigesti häälestatud ning võtta kuulda oma õpetatud südametunnistust (Efeslastele 4:14, 15). Õnneks on neis kogudustes tõenäoliselt rohkesti neid, kel on sügavad teadmised, Piibli põhimõtete rakendamise kogemused ja Jumala mõtteviisiga hästi kooskõlla viidud südametunnistus. Milline rõõm on olla ümbritsetud sellistest inimestest, kes on puhtad ja kes näevad Issandale vastuvõetavaid asju moraalselt ja vaimselt puhastena! (Efeslastele 5:10.) Olgu meie kõigi eesmärgiks jõuda sinnamaani ning hoida sellist südametunnistust vastavuses tõe täpse tundmise ja jumalakartusega (Tiitusele 1:1).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Miks oli mõningatel Kreeta kristlastel rüvetunud südametunnistus?

• Miks võivad kaks hästikasvatatud südametunnistusega kristlast langetada erinevaid otsuseid?

• Milliseks peaks meie südametunnistus aja jooksul muutuma?

[Kaart lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Sitsiilia

KREEKA

Kreeta

VÄIKE-AASIA

Küpros

VAHEMERI

[Pilt lk 28]

Kaks kristlast võivad ühes ja samas olukorras langetada erisuguseid otsuseid