Olge sõnakuulelikud neile, kes võtavad juhtimise enda peale
„Olge sõnakuulelikud neile, kes teie seas võtavad juhtimise enda peale, ja olge alluvad, sest nemad valvavad teie hingi kui need, kes peavad aru andma.” — HEEBREALASTELE 13:17, NW.
1. Kuidas me saame kasu kristlike ülevaatajate tegevusest?
JEHOOVA on hoolitsenud selle eest, et tema organisatsioonil on sellel „lõpuajal” ülevaatajaid. (Taaniel 12:4) Nad võtavad enda peale juhtimise lambasarnaste inimeste eest hoolitsemisel ja nende ülevaatajatöö on värskendav. (Jesaja 32:1, 2) Peale selle on Jumala karja hellalt kohtlevate vanemate armastav ülevaatajatöö kaitseks Saatana ja selle kurja asjadesüsteemi vastu. — Apostlite teod 20:28—30; 1. Peetruse 5:8; 1. Johannese 5:19.
2. Kuidas mõningad suhtusid apostel Paulusesse, kuid milline seisukoht on sobiv vanemate suhtes?
2 Ent kuidas suhtud vanematesse sina? Kas sa ütled omas südames: „Ma ei lähe mitte kunagi ühegi selle koguduse vanema juurde, kui mul on probleem, sest ma ei usalda neist kedagi”? Kui sa nii tunned, siis kas sa ei liialda nende ebatäiuslikkusega? Mõned ütlesid muistses Korintoses apostel Pauluse kohta: „Tema kirjad on küll ranged ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn! ” Siiski Jumal määras Pauluse teenimisametisse ja kasutas teda „apostlina rahvaste jaoks”. (2. Korintlastele 10:10; Roomlastele 11:13, NW; 1. Timoteosele 1:12) Seepärast loodetakse, et sa tunneksid pigem nagu üks õde, kes ütles: „Meil on maailma parim vanemate kogu. Nad olid otsekohe valmis abistama, kui see oli vajalik.”
Miks neile kuuletuda?
3. Kuidas peaksime suhtuma kristlikesse alamkarjastesse, et Issand oleks koos selle vaimuga, mida me näitame?
3 Kuna Suur Karjane, Jehoova Jumal, on hoolitsenud selle eest, et meil on kristlikud alamkarjased, siis mida sa arvad, kuidas ta soovib, et me neisse suhtuksime? Kindlasti ootab Jumal meilt Piiblil põhinevatele juhenditele kuuletumist, mida saame Jehoova tunnistajate Juhtiva Kogu järelvalve all olevate armastavate ülevaatajate vahendusel. Siis ’on Issand koos selle vaimuga, mida me näitame’, me naudime rahu ja saame vaimselt ülesehitatud. — 2. Timoteosele 4:22, NW; võrdle Apostlite teod 9:31; 15:23—32.
4. Kuidas võime isiklikult kohaldada Heebrealastele 13:7 oma elus?
4 Paulus soovitas tungivalt: „Mõelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku! ” (Heebrealastele 13:7) Varakristlaste hulgas võtsid peamiselt apostlid juhtimise enda peale. Tänapäeval võime tähele panna, et juhtimise võtavad meie seas enda peale Jehoova tunnistajate Juhtiva Kogu liikmed, teised võitud ülevaatajad ja ’suurde rahvahulka’ kuuluvad mehed. (Ilmutuse 7:9) Kuigi meile ei rõhutata, et me jäljendaksime nende häält, liigutusi või teisi inimlikke jooni, peaksime olema võimelised muutma oma käitumist nende usku järgides.
5. Kellele on usaldatud peamine vastutus tänapäeval maa peal kristliku koguduse eest hoolitsemisel ja mida nad väärivad?
5 Tänapäeval on peamine vastutus maa peal meie vaimsete vajaduste eest hoolitsemisel usaldatud „ustavale ja mõistlikule orjale”. Seda esindav Juhtiv Kogu võtab enda peale juhtimise ja koordineerib ülemaailmset Kuningriigi kuulutamise tööd. (Matteuse 24:14, 45—47, NW) Eriti neid vaimuga võitud vanemaid võib pidada vaimseteks valitsejateks, sest Heebrealastele 13:7 võib tõlkida selliselt: „Pidage meeles neid, kes teie üle valitsevad.” (Kingdom Interlinear) Kuna kogudusi on üle 60 000 ja Kuningriigi kuulutajaid üle 3 500 000, siis on 12 vanemast koosneval Juhtival Kogul ’rohkesti teha Issanda töös’. (1. Korintlastele 15:58, NW) Kui võtame vaatluse alla neile Jumalalt antud ülesande, väärivad nad meie täielikku koostööd, nii nagu ka varakristlased olid täielikus koostöös esimese sajandi juhtiva koguga. — Apostlite teod 15:1, 2.
6. Mis on mõned asjad, mida vanemad Jehoova rahva heaks teevad?
6 Ülevaatajad on vaimu poolt määratud koguduse vaimsete vajaduste eest hoolitsemiseks. (Apostlite teod 20:28) Nad hoolitsevad selle eest, et Kuningriigi sõnumit kuulutataks kohaliku koguduse territooriumil. Need piibliliselt võimekad mehed hoolitsevad armastavalt vaimse juhtimise eest. Nad innustavad ja lohutavad oma vaimseid vendi ja õdesid ning tunnistavad neile selles mõttes, et nad võiksid jätkata Jumala ees vääriliselt käimist. (1. Tessalooniklastele 2:7, 8, 11, 12) Ka siis, kui keegi teeb eksisammu, enne kui ta sellest teadlikuks saab, püüavad need mehed „tasase vaimuga” teda parandada. — Galaatlastele 6:1.
7. Millise nõuande andis Paulus Heebrealastele 13:17?
7 Meie südamed on ajendatud koostööks selliste armastavate ülevaatajatega. See sobib kokku Pauluse sõnadega: „Olge sõnakuulelikud neile, kes teie seas võtavad juhtimise enda peale, ja olge alluvad, sest nemad valvavad teie hingi kui need, kes peavad aru andma; et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates, sest see oleks teile kahjuks.” (Heebrealastele 13:17, NW) Kuidas peaksime seda nõuannnet mõistma?
8, 9. a) Miks me vastavalt Heebrealastele 13:17 peame olema kuulekad neile, kes võtavad juhtimise enda peale? b) Mis head tagajärjed on meie kuulekusel ja alluvusel?
8 Paulus soovitas tungivalt kuuletuda neile, kes vaimselt valitsevad. Me peame „olema alluvad”, järeleandlikud neile alamkarjastele. Miks? Kuna ’nemad valvavad meie hingi’ ehk meie Jumalale pühendunud elu. Kuidas nad siis „valvavad”? Siin kreekakeelse verbi a·gru·pneʹo isikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik tähendab sõna-sõnalt, et vanemad „hoiduvad unest”. See tuletab meile meelde üksildast karjast, kes öö hädaohtude eest karja kaitstes loobub unest. Mõnikord vanemad veedavad unetuid öid, palvetades mõttes Jumala karja eest või andes vaimset abi usukaaslastele. Kui väga me peaksime hindama nende ustavat teenistust! Me kindlasti ei soovi olla nende Juuda-aegsete „jumalatute” sarnased, kes ’põlgasid Issanda valitsust ja pilkasid aukandjaid vaime’, määratud kristlikke vanemaid, kes olid saanud hiilgust ja au Jumalalt. — Juuda 3, 4, 8.
9 Kui me poleks sõnakuulelikud ja alluvad kristlikele ülevaatajaile, saaksime Jehoova pahameele osalisteks. See osutuks neile koormavaks ja kahjustaks meid vaimselt. Kui me poleks nendega koostöös, siis vanemad peaksid oma tööd tegema ohates, võib-olla julgustkaotava vaimuga, mis võiks röövida rõõmu meie kristlikus töös. Kuid meie kuulekus ja alluvus edendab jumalikku käitumist ja tugevdab meie usku. ’Issand on koos selle vaimuga, mida me näitame’, ja selles koostöö, rahu ja ühtsuse õhkkonnas valitseb rõõm. — 2. Timoteosele 4:22, NW; Laul 133:1.
10. Miks need, kes juhatavad hästi, väärivad austust vastavalt 1. Timoteosele 5:17?
10 See, et oleme kuulekad ja alluvad koguduse vanematele, ei tähenda seda, et tahame inimestele meeldida. See oleks ebapiibellik, kuna esimesel sajandil innustati kristlikke orje kuuletuma oma isandaile „mitte silmakirjaks nagu need, kes püüavad olla inimestele meelepärast, vaid siirast südamest, kartes Issandat [„Jehoovat”, NW]”. (Koloslastele 3:22; Efeslastele 6:5, 6) Ülevaatajad, ’kes hästi juhatavad ning töötavad hoolega sõnas ja õpetuses’, väärivad austust esmajärjekorras seepärast, et nende õpetus põhineb Jumala Sõnal. Paulus kirjutaski: „Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses. Sest Kiri ütleb: ’Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab! ’ ja: ’Töötegija on oma palga väärt! ’ ” — 1. Timoteosele 5:17, 18.
11. Kuidas võib vanem saada „kahekordset austust”, aga millest tuleb tal hoiduda?
11 Äsja tsiteeritud Pauluse sõnad näitavad, et on õige anda materiaalset abi neile, kes hoolitsevad teiste vaimsete vajaduste eest. Siiski see ei tähenda seda, et vanemad peaksid palka saama, ja ükski vanematest ei nõua kindlasti „kahekordset austust”. Koguduse liikmed võivad seda anda omaalgatuslikult, kuid ta ei või kunagi kasutada oma määratud seisundit võimu või materiaalse varanduse saamiseks. Ta ei peaks otsima omaenda au või suhtlema peamiselt rikkamatega materiaalse kasu saamiseks, jättes teised hooletusse. (Õpetussõnad 25:27; 29:23; Juuda 16) Selle asemel tuleb ülevaatajal hoida Jumala karja ’vabast tahtest, mitte alatu kasu tõttu [„ebaõiglase kasu armastusest”, NW], vaid innust’. — 1. Peetruse 5:2.
12. Mille meeles pidamine aitab meil kuuletuda neile, kes võtavad juhtimise meie seas enda peale?
12 Meil on kergem olla kuulekad neile ja austada neid, kes võtavad enda peale juhtimise, kui peame meeles, et Jumal on ise hoolitsenud selle eest, et meil on vanemad. (Efeslastele 4:7—13) Kuna need mehed on vaimu poolt määratud ja Jumala organisatsioonil on Jehoova tunnistajate elus tähtis koht, me kindlasti soovime üles näidata oma tänulikkust ja lugupidamist teokraatlike korralduste suhtes. Peale selle võime aidata uutel arendada seda seisukohta, kui anname head eeskuju, kuuletudes ja alludes neile, kes meie seas võtavad juhtimise enda peale.
Miks hinnata nende teenistust?
13. a) Millised erinevad vaated juhtimisele on maailmas ja Jumala organisatsioonis? b) Millised kindlad põhjused on usaldada neid, kes võtavad meie seas juhtimise endi peale? c) Mida peaksime tegema selle asemel, et hoolsalt töötavate vanemate ebatäiust esile tõsta?
13 Maailmas on üldine tendents juhtimist mitte tunnustada. Üks lektor ütles: „Haridustaseme tõusuga kasvanud võimekate hulk on järgijad muutnud nii kritiseerivateks, et neid on peaaegu võimatu juhtida.” Kuid Jumala organisatsioonis ei valitse sõltumatu mõtlemise vaim ja meil on kindlad põhjused usaldada neid mehi, kes meie seas võtavad juhtimise enda peale. Näiteks nimetatakse vanemateks ainult need, kes vastavad Pühakirja nõuetele. (1. Timoteosele 3:1—7) Neid on kasvatatud olema lahked, armastavad ja abivalmid, kuid siiski pidama tugevalt kinni Jehoova õiglastest mõõdupuudest. Vanemad püsivad Pühakirja tões, ’pidades kinni ustavast sõnast, et olla võimelised manitsema terves õpetuses’. (Tiitusele 1:5—9) Muidugi ei tohiks me esile tõsta nende inimlikku ebatäiuslikkust, sest me kõik oleme ebatäiuslikud. (1. Kuningate 8:46; Roomlastele 5:12) Selle asemel, et me pettuksime nende puuduste pärast ja suhtuksime nende nõuannetesse hoolimatult, hinnake ja tunnustage vanemate Piiblil põhinevat juhtimist ja võtkem see vastu nii, nagu see tuleks Jumalalt.
14. Kuidas peaks vanem suhtuma temale ülesandeks antud teenimisse, arvesse võttes 1. Timoteosele 1:12?
14 Paulus, kes hindas asju sügavalt, ütles: „Ma tänan teda, kes mind on teinud vägevaks, Kristust Jeesust, meie Issandat, et ta mind on pidanud ustavaks, pannes mind oma teenistusse.” (1. Timoteosele 1:12) See teenimine ehk teenistus sisaldab kuulutustööd ja teiste kaasusklike teenimist. Kuigi ülevaatajal on püha vaimu poolt määratud ülesanne karjasena teenida, ei peaks ta tundma end olevat kõrgemal teistest, sest ka tema ise on osa Jumala lambasarnastest inimestest koosnevast karjast. (1. Peetruse 5:4) Tal tuleks pigem tänulik olla selle eest, et koguduse Pea, Jeesus Kristus, on arvanud teda vääriliseks karja liikmeid teenima ja et Jumal on teinud ta võimeliseks, andes talle teataval hulgal teadmisi, tarkust ja arusaamist. (2. Korintlastele 3:5) Kuna vanemail on põhjust olla tänulikud Jumalalt saadud eesõiguste eest, peaksid teised koguduse liikmed seda teenimist või teenistust sügavalt hindama.
15. Mis on Pauluse 1. Tessalooniklastele 5:12, 13 leiduva nõuande mõte?
15 Jehoova tunnistajad on tänulikud organisatsiooni eest, mille Jumal on neil viimseil päevil üles ehitanud, ja see hindamine paneb meid vanematest lugu pidama. Me peaksime olema rõõmsad, aidates täielikult kaasa korraldustele, mida nad meie heaks teevad. Paulus ütles: „Aga me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teevad tööd teie seas ja on teie ülevaatajad Issandas ning juhatavad teid, ja pidada neid üpris väga armsaks nende töö pärast.” (1. Tessalooniklastele 5:12, 13) Selle nõuande rakendamine toob rõõmu ja Jehoova õnnistuse.
Ole kärme nõuandeid ellu rakendama
16, 17. Mis nõuande vanemad võiksid anda abielu suhtes ja mis selle elluviimisest tuleneks?
16 Paulus soovitas tungivalt Tiitusele: „Manitse ning veena kõige nõudlikkusega [„täit autoriteeti kasutades”, NW].” (Tiitusele 2:15) Samuti juhivad Jumala esindajad tänapäeval meid Piibli põhimõtete ja seaduste juurde. On olemas kindlaid põhjuseid vastu võtta korduvaid manitsusi, rakendada ellu Jehoova organisatsiooni ja määratud vanemate nõuanded ja juhendid.
17 Näiteks: vanemad võivad tungivalt soovitada kristlasele kuuletuda Piibli nõuandele abielluda ’vaid Issandas’. (1. Korintlastele 7:39; 5. Moosese 7:3, 4) Nad võivad põhjendada, et abiellumine ristimata isikuga võib viia tõsiste probleemideni, nagu isegi kuningas Saalomon eksis tõsiselt, võttes endale naisteks võõramaalasi, kes kallutasid tema südame Jehoova järelt ebajumalate poole. (1. Kuningate 11:1—6) Vanemad võivad ka selgitada, et Esra käskis juudi meestel saata tagasi oma mittejuutide seast võetud naised ja et Nehemja ütles nende kohta, kes abiellusid uskmatutega, et nemad on ’suure pahateo teinud ja Jumalale truudust murdnud’. (Nehemja 13:23—27; Esra 10:10—14; vaata Vahitorn 15. märts 1982, lehekülg 31; 15. november 1986, lehekülg 26—30.) Olles Jehoovale meelepärased, tulevad õnnistused ja rahuldus, kui rakendatakse ellu nende armastavate vanemate antud Pühakirjal põhinev nõuanne.
18. Kuidas meil tuleks käituda, kui meie perekonnaliige on eemaldatud, vastavalt Pauluse nõuandele 1. Korintlastele 5:9—13?
18 Samuti on kohane pidada lugu vanemate õiguskomitee otsustest. Paulus rääkis Korintose kristlastele: „Teil ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja või ahne või ebajumala kummardaja või pilkaja või joodik või anastaja; niisugusega ärge ühes söögegi.” Neil tuli ’lükata kurjategija endi seast välja’. (1. Korintlastele 5:9—13) Aga kuidas sa käituksid, kui keegi sinu sugulastest on eemaldatatud? Kuigi teatav ühenduse pidamine on tarvilik perekonna asjade eest hoolitsemiseks, tuleks kogu vaimne suhtlemine eemaldatud sugulasega lõpetada. (Vaata Vahitorn 15. aprill 1988, lehekülg 26—31.) Kindlasti peaks lojaalsus Jumalale ja tema organisatsioonile panema meid ülevaatajate õiguskomitee kohtuotsustest lugu pidama.
19. Mida peaksime tegema, kui vanemad näitavad meile, et läheme vaimselt vale teed?
19 Ei ole kerge püsida ellu viival kitsal teel. Et see õnnestuks, tuleb meil kinni pidada juhtnööridest, mis on antud Jumala Sõnast ja nende poolt, kellele on usaldatud vastutus karja eest tema organisatsioonis. (Matteuse 7:13, 14) Kui me sõidame autoga ühest linnast teise ja pöörame valele teele, tuleks meil tegutseda, et oma suunda parandada. Muidu ei jõuaks me kunagi sihile. Samuti, kui vanemad näitavad meile, et läheme vaimselt vale teed, võib-olla suheldes uskmatuga, tuleks meil kärmelt nende Pühakirjal põhinev nõuanne ellu rakendada. See oleks üks viis, näitamaks, et me tõepoolest „usaldame Jehoovat”. — Õpetussõnad 3:5, 6, NW.
Pea lugu ka väikestest asjadest
20. Mis küsimuste esitamine endale aitab meil näidata vanemate juhtnööridest lugupidamist ka väikestes asjades?
20 Meil on vaja näidata vanemate juhtnööridest lugupidamist ka väikestes asjades. Seepärast võime endalt küsida: „Kas teen koostööd, kui vanemad paluvad meil külastada haigeid või juhendada uusi kuulutustöö põllul? Kas võtan siiralt vastu ülesandeid koosolekuteks ja valmistun hästi ette? Kas olen vastuvõtlik, kui vanemad annavad juhendeid konventide kohtade kinnipaneku, riietumise ja muu suhtes? Kas teen koostööd, kui nad paluvad meil aidata kuningriigisaali puhastamisel, anda õigeaegselt kuulutustöö aruanne või saabuda koosolekuile õigeaegselt?”
21. Milliseid Jeesuse sõnu meenutab meile see, kui me vanematest lugu peame?
21 Koguduse ülevaatajad hindavad meie koostööd ja sellest tuleneb palju head. Lugupeetav ja koostöömeelne seisukoht ka väikestes asjades meenutab meile Jeesuse sõnu: „Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures.” (Luuka 16:10) Me kindlasti soovime, et meid peetaks ustavateks.
Osuta armastavale ülevaatamisele pidevat reageeringut
22. Mis kasu tuleneb ustava orja ja koguduse vanemate armastavast järelvalvest?
22 Ustava orja ja koguduse vanemate armastavast ülevaatamisest tulenev kasu tõestab, et Jehoova õnnistab rikkalikult oma maist organisatsiooni. Lisaks ühinevad vanemate võimed nende osava juhtimisega, mille tulemusena meie keskel valitsev ühtsus tugevneb. Selle tulemuseks on ühendatud ja edukad püüdlused Kuningriigi huvide edendamiseks. Tõepoolest, üks positiivne tulemus meie hindava reageeringu ilmutamisel nende ülevaatamisele, kes võtavad juhtimise enda peale, on see, et Jumal õnnistab meie kuulutustööd ja inimeste jüngreiks tegemist. (Matteuse 28:19, 20) Meie koostöö vanematega valmistab meid ka ette igavese elu saamiseks uues maailmasüsteemis.
23. Mida peaksime olema ajendanud tegema vastavalt 1. Johannese 5:3-le?
23 Kuna me Jehoovat armastame, pole temale kuuletumine ebameeldiv kohustus. Apostel Johannes kirjutas: „Sest see on Jumala armastus, et meie peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked! ” (1. Johannese 5:3) Lojaalsed kristlased kuuletuvad rõõmuga Jehoova käskudele ja on ajendatud tegema koostööd nendega, kellele ta on usaldanud koguduse ülevaatamise. Kui tänulikud me oleme, kuna võime olla Jumala organisatsioonis ja meil on sellised „annid inimeste näol” ! (Efeslastele 4:8, NW) Olgem siis alati kuulekad neile, kellel on eesõigus võtta endi peale juhtimine Jehoova tunnistajate seas, usaldades täielikult seda, et Jumal oma rahvast juhib.
Millised on su kommentaarid?
◻ Miks peame olema kuulekad neile, kes võtavad eneste peale juhtimise meie seas?
◻ Kuidas me peaksime suhtuma hoolega töötavate vanemate teenimisse?
◻ Miks vanemate antud nõuanded tuleb kärmelt ellu rakendada?
◻ Mis kasu tuleneb sellest, et ilmutame hindavat reageeringut armastavale järelvalvele?