Vennaarmastus on aktiivne
Esiletõstetud kohti kirjast Fileemonile
JEESUS KRISTUS andis oma jüngritele „uue käsusõna”, et nad armastaksid üksteist, nagu tema neid armastas. (Johannese 13:34, 35) Selle armastuse pärast võivad nad üksteise eest isegi surra. Jah, vennarmastus on nii tugev ja aktiivne.
Apostel Paulus oli kindel, et vennaarmastus ajendab ka Fileemoni, kes oli Väike-Aasia linna Kolossa kogudusega ühenduses olev kristlane. Armastus oli juba ajendanud Fileemoni andma oma kodu kasutamiseks kristlike koosolekute läbiviimise kohana. Fileemoni ori Oneesimos oli ära jooksnud, varastanud võib-olla raha, et maksta reisi eest Rooma, kus ta hiljem kohtas Paulust ja võttis kristluse vastu.
Kui Paulus oli umbes aastal 60 või 61 m.a.j. Roomas vangis, kirjutas ta kirja peamiselt Fileemonile. See ergutas Fileemoni võtma tagasitulevat Oneesimost vastu vennaarmastuse vaimus. Loe seda kirja ja sa näed, et see on hea lembuse ning taktitunde eeskuju, mida Jehoova rahvas võib hästi jäljendada.
Kiitus armastuse ja usu eest
Fileemoni ja teiste poole pöördudes kiidab Paulus neid esiteks. (Fm Salmid 1—7) Apostel oli kuulnud Fileemoni armastusest Kristuse ja kõigi pühade vastu ning tema usust. See ajendas Paulust tänama Jehoovat ning tõi talle palju rõõmu ja lohutust. Kas meie ise kiidame oma kaasusklikke, kes on armastuses ja usus eeskujuks? Me peaksime seda tegema.
Kaaskristlaste manitsemine armastuse alusel on alati meeldiv, nagu Pauluse sõnad seda näitavad. (Salmid 8—14) Pärast oma taktitundelist lähenemist ütles apostel, et kuigi ta oleks võinud Fileemoni käskida, „mida tuleb teha”, otsustas ta teda selle asemel manitseda. Mida teha? Võtta ori Oneesimos lahkelt vastu! Paulus oleks meeleldi edaspidigi kasutanud Oneesimose kasulikke teeneid, aga ei võinud seda ilma Fileemoni nõusolekuta teha.
Ilmselt osutuvad ebameeldivad sündmused tihti kasulikeks, nagu Paulus järgnevalt näitas. (Salmid 15—21) Tegelikult oli ju Oneesimose ärajooksmise tulemus hea. Miks? Sellepärast, et Fileemon sai ta tagasi abivalmi ja ausa kristliku vennana, mitte tõrksa ja võib-olla ebaausa orjana. Paulus palus Fileemoni, et ta võtaks Oneesimose vastu nagu Pauluse enda. Kui Oneesimos oli Fileemonile kuidagi paha teinud, võiks apostel selle hüvitada. Ja et Fileemon oleks veelgi parema meelega nõus, tuletas Paulus meelde, et ka tema ise oli apostlile oma kristlasekssaamise eest võlgu. Sellepärast oli Paulus kindel, et Fileemon teeb isegi rohkem, kui ta palus. Kuivõrd taktitundeline ja armastav pöördumine! Kindlasti me peame kaaskristlastega nii käituma.
Paulus lõpetas oma kirja lootuse, tervituste ja heade soovidega. (Salmid 22—25) Ta lootis, et tänu teiste palvetele tema eest, saab ta varsti vangist vabaks. (Ja nagu Pauluse teine kiri Timoteosele näitab, neile palvetele vastati.) Oma kirja lõpetades saatis Paulus terviseid ja väljendas soovi, et Jeesus Kristuse ärateenimata headus võiks olla selle vaimuga, mida ilmutas Fileemon ja teised, kes temaga koos Jehoovat kummardasid.
[Kast/pilt lk 23]
Rohkem kui ori: Paulus ütles Fileemoni ärapõgenenud, aga tagasituleva orja Oneesimose kohta: „Ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti, mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.” (Fileemonile 15, 16) Rooma Impeeriumis oli orjapidamine kehtestatud impeeriumi valitsuse poolt ja Paulus tunnustas neid „valitsemas olevaid ülemusi”. (Roomlastele 13:1—7) Ta ei kaitsenud orja põgenemist, vaid aitas neil kristlastena saavutada vaimset vabadust. Kooskõlas omaenda manitsusega orjadele — alluda oma isandaile — saatis Paulus Oneesimose Fileemonile tagasi. (Koloslastele 3:22—24; Tiitusele 2:9, 10) Oneesimos oli nüüd rohkem kui ilmalik ori. Ta oli armastatud kaasusklik, kes pidi parema orjana suhteliselt alluma Fileemonile ja kes elas jumalike põhimõtete järgi ning ilmutas vennaarmastust.