’Käige Kristuses’
”Otsekui te nüüd olete vastu võtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nõnda käige temas.” (KOLOSLASTELE 2:6)
1., 2. a) Mida ütleb Piibel Eenoki kohta, kes kogu eluaja Jehoovat ustavalt teenis? b) Kuidas on Jehoova aidanud meil käia koos temaga, nagu seda näitab Koloslastele 2:6, 7?
OLED sa kunagi vaadanud, kuidas pisike poiss koos isaga käib? Imetleval pilgul jäljendab väikemees isa igat liigutust, isa aga aitab tal edasi minna ning tema nägu väljendab armastust ja heakskiitu. Just sellise sobiva võrdluse toob Jehoova oma ustava teenija elu kohta. Näiteks ütleb Jumala Sõna, et ustav mees Eenok ”kõndis ühes Jumalaga” (1. Moosese 5:24; 6:9).
2 Nagu hoolitsev isa aitab oma väiksel pojal enda kõrval käia, nii on ka Jehoova andnud meile parimat võimalikku abi. Ta saatis maa peale oma ainusündinud Poja. Iga sammuga oma maisel eluteel peegeldas Jeesus Kristus täiuslikult oma taevast Isa (Johannese 14:9, 10; Heebrealastele 1:3). Seega, et käia koos Jumalaga, tuleb meil käia koos Jeesusega. Apostel Paulus kirjutas: ”Otsekui te nüüd olete vastu võtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nõnda käige temas juurdunuina temasse ja rajatuina temale [”ülesehitatud temas”, EP 97] ning kinnitatuina usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus” (Koloslastele 2:6, 7).
3. Miks võib vastavalt tekstile Koloslastele 2:6, 7 ütelda, et Kristuses käimine tähendab midagi enamat kui üksnes seda, et laseme end ristida?
3 Kuna ausa südamega piibliõpilased tahavad käia Kristuses ja püüavad järgida tema täiuslikke samme, lasevad nad ennast ristida (Luuka 3:21; Heebrealastele 10:7—9). Kogu maailmas astus ainuüksi 1997. aastal selle eluliselt tähtsa sammu rohkem kui 375000 inimest — see teeb ühe päeva kohta üle tuhande inimese. See kasv on väga rõõmustav! Kuid Pauluse sõnad tekstis Koloslastele 2:6, 7 näitavad, et Kristuses käimine tähendab midagi enamat kui üksnes seda, et laseme end ristida. Sõnaga ”käige” tõlgitud kreeka verb märgistab pidevat, jätkuvat tegevust. Lisaks sellele näitab Paulus, et koos Kristusega käimisel on neli tahku: tuleb olla juurdunud Kristusesse, ülesehitatud temas, kinnitatud usus ja ülevoolav tänus. Uurigem neid fraase üksikult ja püüdkem näha, kuidas igaüks neist aitab meil käia jätkuvalt Kristuses.
Kas sa oled ’juurdunud Kristusesse’?
4. Mida tähendab olla ’juurdunud Kristusesse’?
4 Esiteks märgib Paulus, et meil tuleb olla ’juurdunud Kristusesse’. (Võrdle Matteuse 13:20, 21.) Mida saab inimene teha selleks, et juurduda Kristusesse? Taime juuri me ei näe, ent siiski on nad taime eluks hädavajalikud, sest nad kinnitavad taime ja võtavad vastu toitaineid. Ka Kristuse eeskuju ja õpetus mõjutavad meid alguses viisil, mida ei saa näha: need tungivad meie mõistusesse ja südamesse. Seal need toidavad ja tugevdavad meid. Kui laseme neil juhtida meie mõtteid, tegusid ja otsuseid, siis tekib meil soov pühendada oma elu Jehoovale (1. Peetruse 2:21).
5. Kuidas me võime ’arendada igatsust’ vaimse toidu järele?
5 Jeesus armastas teadmisi, mida annab Jumal. Ta võrdles neid koguni toiduga (Matteuse 4:4). Oma mäejutluses tsiteeris ta kaheksat Heebrea Kirjade raamatut kokku 21 korda. Et järgida tema eeskuju, peame toimima vastavalt apostel Peetruse manitsusele: ”arendama igatsust” (UM) vaimse toidu järele ”otsekui vastsündinud lapsed” (1. Peetruse 2:2). Kui vastsündinud laps tahab süüa, teeb ta oma tugeva soovi selgelt teatavaks. Juhul, kui me ei igatse vaimset toitu samamoodi, ergutavad Peetruse sõnad meid ”arendama” sellist igatsust. Kuidas seda teha? Abiks võib olla põhimõte, mis leidub Laulus 34:9: ”Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!” Kui me korrapäraselt ”maitseme” Jehoova Sõna Piiblit, näiteks loeme sellest katkendi iga päev, siis tõdeme, et see on vaimselt toitev ja hea. Aja jooksul meie igatsus selle järele kasvab.
6. Miks on tähtis mõtiskleda selle üle, mida me loeme?
6 Kuid on tähtis, et toit pärast söömist ka hästi ära seediks. Sellepärast tuleb meil loetu üle mõtiskleda (Laul 77:12, 13). Näiteks, kui loeme raamatut ”Suurim inimene, kes kunagi on elanud”, saame sellest suuremat kasu, kui teeme iga peatüki järel pausi ja küsime endalt: ”Milline Kristuse isiksuse tahk ilmneb selles loos ja kuidas ma saaksin seda oma elus peegeldada?” Taoline mõtisklemine võimaldab meil õpitut ellu rakendada. Kui siis seisame mingi otsuse ees, võime endalt küsida, mida Jeesus meie olukorras teeks. Seejärel vastavalt toimides tõendame, et oleme tõepoolest juurdunud Kristusesse.
7. Kuidas me peaksime suhtuma tahkesse vaimsesse rooga?
7 Peale selle õhutab Paulus meid sööma ”tahket rooga”, omandama Jumala Sõna sügavamaid tõdesid (Heebrealastele 5:14). Teel sinnapoole võiks meie esimene eesmärk olla ehk see, et loeme läbi kogu Piibli. Seejärel võime uurida mõnda konkreetset teemat, nagu Kristuse lunastusohver, Jehoova lepingud oma rahvaga või mõni Piibli prohvetlik sõnum. On antud välja hulgaliselt materjali, mis aitab meil taolist tahket vaimset rooga süüa ja seedida. Mis eesmärgiga me sedalaadi teadmisi omandame? Mitte selleks, et oma teadmistega hoobelda, vaid hoopis selleks, et arendada armastust Jehoova vastu ja saada temaga lähedasemaks (1. Korintlastele 8:1; Jakoobuse 4:8). Kui me isukalt taolisi teadmisi omandame, neid ellu rakendame ja teiste aitamiseks kasutame, siis jäljendamegi Kristust. Nii juurdume temasse tugevalt.
Kas sa oled ’ülesehitatud Kristuses’?
8. Mida tähendab olla ’ülesehitatud Kristuses’?
8 Kõneldes Kristuses käimise järgmisest tahust, toob Paulus koheselt uue piltliku näite — taime näite kõrvale hoone näite. Mõeldes ehitusjärgus hoonele, ei mõtle me pelgalt vundamendile, vaid ka ehitisele enesele, mis kerkib tänu kõvale tööle. Niisamuti tuleb meil teha palju kõva tööd, arendamaks kristlikke omadusi ja harjumusi. Seesugune kõva töö ei jää märkamatuks, just nagu Paulus Timoteosele kirjutas: ’Sinu edenemine olgu ilmne kõikidele’ (1. Timoteosele 4:15; Matteuse 5:16). Millised on mõningad kristlikud teod, mis meid üles ehitavad?
9. a) Milliseid praktilisi eesmärke me võiksime omale seada, et teenistuses Kristust jäljendada? b) Kust me teame, et Jehoova tahab, et me tema teenistuses rõõmu tunneksime?
9 Jeesus käskis meil kuulutada head sõnumit ja anda sellekohast õpetust (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Ta andis täiusliku eeskuju, kuulutades julgelt ja tulemusrikkalt. Muidugi ei küüni meie ealeski tema tasemeni. Ent apostel Peetrus seab meile sellise eesmärgi: ”Pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. Aga vastake tasaduse ja kartusega” (1. Peetruse 3:15, 16a). Kui tunned, et sa ei ole ”alati valmis andma vastust”, ära masendu. Sea omale mõistlikke eesmärke, mis sind ideaalile aste-astmelt lähemale viivad. Ettevalmistus võimaldab sul kohandada esitlust vastavalt kuulajale või kasutada esitluses ühte-kahte kirjakohta. Sa võid võtta omale eesmärgiks levitada rohkem piiblilist kirjandust, teha rohkem korduskülastusi või alustada piibliuurimist. Rõhk ei peaks olema rangelt kvantiteedil — näiteks tundide, levitatavate väljaannete ja piibliuurimiste arvul —, vaid kvaliteedil. Kui seame mõistlikke eesmärke ja püüdleme nende poole, saame teenistuses andmisest rohkem rõõmu tunda. Jehoova just seda tahabki, et teeniksime teda ”rõõmuga” (Laul 100:2; võrdle 2. Korintlastele 9:7).
10. Mis on mõned teised kristlikud teod, mida meil tuleb teha, ning kuidas need meile kasuks tulevad?
10 Ka koguduses saame teha üht-teist, mis ehitab meid üles Kristuses. Kõige tähtsam on osutada üksteisele armastust, sest see on tõeliste kristlaste tundemärk (Johannese 13:34, 35). Paljud piibliõpilased kiinduvad oma õpetajasse ja see on täiesti loomulik. Aga siiski, kas poleks hea järgida Pauluse nõuannet ja ’avardada oma südant’, õppides tundma ka teisi koguduseliikmeid? (2. Korintlastele 6:13.) Ka kogudusevanemad vajavad meie armastust ja tunnustust. Kui teeme nendega koostööd — otsime neilt piiblilist nõu ja võtame seda neilt vastu —, teeme nende raske töö hulga kergemaks (Heebrealastele 13:17). Ühtlasi ehitab see meid üles Kristuses.
11. Millisel realistlikul viisil me peaksime suhtuma ristimisse?
11 Ristimine on erutav sündmus! Siiski ei peaks me lootma, et iga järgnev hetk meie elus on sama rõõmuküllane. Olla ülesehitatud Kristuses tähendab suures osas seda, et peame ’käima sama teed’ (Filiplastele 3:16). See ei tähenda seda, et meie elu on üksluine ja igav. See tähendab lihtsalt seda, et liigume edasi sirgjooneliselt, arendades häid vaimseid harjumusi ja jäädes neile truuks päevast päeva, aastast aastasse. Pea meeles: ”Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13).
Kas sa oled ’kinnitatud usus’?
12. Mida tähendab olla ’kinnitatud usus’?
12 Pauluse kolmas fraas Kristuses käimise kohta toonitab, et meil tuleb olla ’kinnitatud usus’. Kreekakeelne sõna, mida Paulus kasutas, võib tähendada ”kinnitama, garanteerima ja seadustama”. Sedamööda, kuidas meie teadmised kasvavad, saame üha uusi tõendeid selle kohta, et meie usul Jehoova Jumalasse on kindel ja õigupoolest seaduslik alus. Tulemuseks on see, et saame järjest kindlamateks. Saatana maailmal on meid järjest raskem kõigutada. See toob meelde Pauluse manitsuse ’pürgida küpsuse poole’ (Heebrealastele 6:1, UM). Küpsus ja stabiilsus käivad käsikäes.
13., 14. a) Millised asjaolud ohustasid Kolossa kristlaste stabiilsust esimesel sajandil? b) Mis võis apostel Paulusele muret teha?
13 Esimese sajandi Kolossa kristlaste stabiilsust ohustasid mitmed asjaolud. Paulus hoiatas: ”Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse [”filosoofia”, UM] ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Koloslastele 2:8). Paulus ei tahtnud, et miski neid koloslasi, kes olid saanud ”[Jumala] armsa Poja riigi” alamateks, saagiks võtaks ja nende õnnistatud vaimsest olukorrast minema viiks (Koloslastele 1:13). Mis võis neid eksitada? Paulus mainis ”filosoofiat” ja see on ainuke kord, kui see sõna Piiblis esineb. Kas ta pidas silmas kreeka filosoofe, nagu Platon ja Sokrates? Need muidugi ohustasid tõeliste kristlaste mõtteviisi, ent tol ajal oli sõnal ”filosoofia” lai kasutusala. Seda kasutati paljude, isegi usuliste rühmituste ja koolkondade kohta. Näiteks sellised esimese sajandi juudid nagu Josephus ja Philon nimetasid oma religiooni filosoofiaks, võib-olla soovist seda ligitõmbavamaks muuta.
14 Mõningad filosoofiad, mis Paulusele ilmselt muret tegid, olid usulist laadi. Oma kirjas koloslastele samas peatükis tagapool pööras ta tähelepanu nendele, kes õpetasid: ”Ära puuduta! Ära maitse! Ära katsu käega!”, vihjates sellega Moosese Seaduse erijoontele, millele Kristuse surm oli lõpu teinud (Roomlastele 10:4). Peale paganlike filosoofiate ohustasid koguduse vaimsust muudki mõjutused (Koloslastele 2:20—22). Paulus hoiatas filosoofia eest, mis oli osa ”maailma algjõududest”. Taoline valeõpetus oli inimliku algupäraga.
15. Kuidas me saame hoiduda sellest, et meid ei kõigutaks mittepiibliline mõtteviis, millega me sageli kokku põrkame?
15 See, kui propageeritakse inimlikke ideid ja mõtteviisi, mis ei rajane kindlalt Jumala Sõnal, võib kristlase stabiilsust ohustada. Meie tänapäeval peame selliste ohtude suhtes valvel olema. Apostel Johannes soovitas tungivalt: ”Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast” (1. Johannese 4:1). Niisiis, kui koolikaaslane püüab sind veenda, et Piibli mõõdupuude järgimine on vanamoodne, või kui naaber kipub suruma sulle peale materialistlikku hoiakut või kui töökaaslane salakavalalt õhutab sind tegema midagi, mis on su Piibli järgi kasvatatud südametunnistuse vastu, või isegi kui kaasusklik teeb teiste koguduseliikmete kohta kriitilisi, negatiivseid märkusi, mis on puhtsubjektiivsed, siis lase see lihtsalt kõrvust mööda. Sõelu välja kõik, mis ei ole kooskõlas Jumala Sõnaga. Kui me nii teeme, siis käime Kristuses kindlatena.
”Olge ülevoolavad tänus”
16. Milline on Kristuses käimise neljas tahk ning mida tasuks meil endalt küsida?
16 Neljas tahk, mida Paulus seoses Kristuses käimisega mainib, kõlab: ”Olge ülevoolavad tänus” (Koloslastele 2:7). Sõna ”ülevoolavad” seostub jõega, mis üle kallaste ajab. See sõna annab mõista, et meie kui kristlased peaksime väljendama tänulikkust kogu aeg, harjumuslikult. Igaühel meist tasuks endalt küsida: ”Kas mina olen tänulik?”
17. a) Miks võib öelda, et meil kõigil on palju põhjusi olla tänulikud, ja seda isegi rasketel aegadel? b) Mis on mõningad Jehoova kingitused, mille eest sa oled eriti tänulik?
17 Jah, meil kõigil on küllaldaselt põhjusi Jehoovat iga päev ülevoolavalt tänada. Ka halvimatel aegadel võivad mõned lihtsad asjad meile aeg-ajalt pisut kergendust tuua. Sõber ilmutab empaatiat. Lähedane inimene puudutab rahustavalt. Korralik öine puhkus taastab energia. Maitsev toit kustutab nälja. Linnulaul, lapse naer, säravsinine taevas, kosutav tuuleõhk — kõike seda ja veel muudki võib pakkuda üksainus päev. On liigagi kerge pidada niisuguseid kingitusi endastmõistetavaks. Kas ei peaks me kõige selle eest tänulikud olema? Kõik see tuleb Jehoova käest, kes on ”kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Allikas (Jakoobuse 1:17). Ta on andnud meile ka selliseid kingitusi, mis äsjamainitu varju jätavad, näiteks elu (Laul 36:10). Kõigele lisaks on ta andnud meile võimaluse elada igavesti. Et seda kingitust teha, tõi Jehoova ülimalt suure ohvri: ta saatis maa peale oma ainusündinud Poja, selle, kes oli ”temale rõõmuks” (Õpetussõnad 8:30; Johannese 3:16).
18. Kuidas me võime Jehoovale oma tänu väljendada?
18 Kui õiged on küll lauliku sõnad: ”Hea on tänada Jehoovat” (Laul 92:2). Samalaadse meeldetuletuse andis Paulus Tessaloonika kristlastele, kui ta ütles: ”Olge tänulikud kõige eest” (1. Tessalooniklastele 5:18; Efeslastele 5:20; Koloslastele 3:15). Igaüks meist võib otsustada olla tänulikum. Me ei pruugi oma palvetes üksnes anuda Jumalat oma vajaduste pärast. Mitte et selles midagi halba oleks. Aga kas sa suudaksid kujutleda sõpra, kes räägib sinuga ainult siis, kui tal sinult midagi tarvis on! Seega, miks mitte palvetada Jehoova poole lihtsalt selleks, et teda tänada ja kiita? Millist heameelt küll võivad sellised palved talle valmistada, kui ta vaatab seda tänamatut maailma! Ja teiseks aitavad sellised palved meil keskenduda elu positiivsetele külgedele ning pidada meeles neid paljusid õnnistusi, mis meile on osaks saanud.
19. Kuidas annavad Pauluse sõnad tekstis Koloslastele 2:6, 7 mõista seda, et me kõik võime järjest paremini koos Kristusega käia?
19 Kas pole märkimisväärne, kui palju tarka juhatust võib saada ühestainsast tekstiosast Jumala Sõnas? Pauluse nõuanne käia jätkuvalt koos Kristusega on midagi, mida igaüks meist peaks tahtma rakendada. Otsustagem siis olla ’juurdunud Kristusesse’, ”ülesehitatud temas”, ’kinnitatud usus’ ja ”ülevoolavad tänus”. Eriti tähtis on seda nõuannet järgida vastristituil. Kuid see käib meie kõigi kohta. Kujutle peajuurt, mis tungib üha sügavamale, ja ehitusjärgus hoonet, mis kerkib aina kõrgemaks. Nõnda ei tule koos Kristusega käimisel kunagi lõppu. Kasvuruumi on küllalt. Jehoova aitab ja õnnistab meid, sest ta tahab, et käiksime lõputult koos tema ja ta armsa Pojaga.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida hõlmab Kristuses käimine?
◻ Mida tähendab olla ’juurdunud Kristusesse’?
◻ Kuidas me võime olla ’ülesehitatud Kristuses’?
◻ Miks on väga tähtis olla ’kinnitatud usus’?
◻ Mis põhjustel me võime olla ”ülevoolavad tänus”?
[Pilt lk 10]
Puu juured ei pruugi olla nähtaval, kuid nende kaudu saab puu toitaineid ja seisab kindlalt püsti