Pöörakem „tavalisest rohkem tähelepanu”

„[Meil tuleb] tavalisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida me oleme kuulnud, et me mitte kunagi eemale ei triiviks.” (HEEBREALASTELE 2:1, UM)

 1. Too näide, kuidas tähelepanu hajumine võib lõppeda katastroofiga.

AUTOAVARIID nõuavad ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal umbes 37 000 inimese elu. Asjatundjate arvates saaks paljusid surmajuhtumeid vältida, kui autojuhid oleksid teedel tähelepanelikumad. Mõnede juhtide tähelepanu häirivad sildid ja reklaamplakatid või mobiiltelefoni kasutamine. On ka neid, kes juhtimise ajal söövad. Kõigis neis olukordades võib tähelepanu hajumine lõppeda katastroofiga.

2., 3. Kuidas manitses Paulus heebrea kristlasi ja miks oli tema nõuanne kohane?

² Ligi 2000 aastat enne auto leiutamist rääkis apostel Paulus veel ühest tähelepanu kõrvalejuhtivast tegurist, mis osutus hukatuslikuks mõnedele heebrea kristlastele. Paulus tõi esile mõtte, et ülesäratatud Jeesus Kristusele anti inglitest kõrgem positsioon – ta seati istuma Jumala paremale käele. Seejärel ütles apostel: „Sellepärast tulebki meil tavalisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida me oleme kuulnud, et me mitte kunagi eemale ei triiviks” (Heebrealastele 2:1, UM).

³ Miks pidid heebrea kristlased ’pöörama tavalisest rohkem tähelepanu asjadele, mida nad olid kuulnud’ Jeesuse kohta? Sest peaaegu 30 aastat oli möödunud ajast, mil Jeesus maa pealt lahkus. Oma Isanda äraolekul hakkasid mõningad heebrea kristlased õigest usust eemale triivima. Nende tähelepanu juhtis kõrvale judaism – nende endine jumalateenimisviis.

Neil oli vaja hoolsamini tähele panna

 4. Miks võisid mõned heebrea kristlased tunda kiusatust pöörduda tagasi judaismi?

⁴ Miks võis kristlane tunda kiusatust judaismi juurde tagasi pöörduda? Jumalakummardamisviis, mis põhines Seadusel, oli seotud käegakatsutavate asjadega. Inimesed võisid näha preestreid ja tunda põlevate ohvrite lõhna. Kristlus oli aga mõnes mõttes üsna teistsugune. Kristlaste Ülempreester oli Jeesus Kristus, kuid teda ei olnud enam maa peal nähtud kolm aastakümmet (Heebrealastele 4:14). Neil oli ka tempel, kuid selle pühaks paigaks oli taevas (Heebrealastele 9:24). Kristlased lasid ümber lõigata oma südame ning tegid seda „vaimus”, nad polnud otseses mõttes Seaduse järgi ümber lõigatud (Roomlastele 2:29). Heebrea kristlastele võis seetõttu hakata kristlus oma olemuselt üsna abstraktsena tunduma.

 5. Kuidas Paulus näitas, et kummardamissüsteem, mille seadis sisse Jeesus, oli parem Seaduse kohaselt kummardamisest?

⁵ Heebrea kristlased pidid mõistma midagi väga tähtsat seoses kummardamissüsteemiga, mille seadis sisse Kristus. See süsteem rajanes rohkem usul kui nägemisel. Ometi oli see parem Seadusest, mis anti edasi prohvet Moosese kaudu. Paulus kirjutas: „Kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam Kristuse veri, kes igavese Vaimu läbi iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat” (Heebrealastele 9:13, 14). Tõepoolest, andestus, mille teeb võimalikuks usk Jeesus Kristuse lunastusohvrisse, on mitmes mõttes palju parem, kui Seaduse kohaselt toodud ohvritega saadud andestus (Heebrealastele 7:26–28).

6., 7. a) Milline olukord tegi pakiliseks vajaduse, et heebrea kristlased pidid ’tavalisest rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida nad olid kuulnud’? b) Kui palju aega oli Jeruusalemmale veel jäänud, kui Paulus kirjutas kirja heebrealastele? (Vaata allmärkust.)

⁶ Oli veel üks põhjus, miks heebrea kristlased pidid pöörama hoolikalt tähelepanu sellele, mida nad Jeesuse kohta olid kuulnud. Jeesus oli ennustanud, et Jeruusalemm hävitatakse. Ta ütles: „Päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tundnud oma armukatsumisaega!” (Luuka 19:43, 44).

⁷ Millal see pidi juhtuma? Jeesus ei rääkinud päevast ega tunnist. Ta hoopis andis juhendi: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna” (Luuka 21:20, 21). Selle 30 aasta jooksul, mis oli möödunud ajast, mil Jeesus need sõnad lausus, olid mõned Jeruusalemma kristlased kaotanud pakilisustunde ja nende tähelepanu oli hajunud. Nad otsekui pöörasid silmad maanteelt kõrvale. Kui nad ei oleks oma mõtteviisi parandanud, saanuks neile kindlalt osaks õnnetus. Kas nad mõtlesid sellele või mitte, kuid Jeruusalemma häving saabus peagi!a Loodetavasti oli Pauluse manitsus ohusignaaliks Jeruusalemma kristlastele, kes olid vaimselt uniseks jäänud.

Tänapäeval tuleb pöörata „tavalisest rohkem tähelepanu”

 8. Miks on meil vaja pöörata Jumala Sõna tõdedele „tavalisest rohkem tähelepanu”?

⁸ Esimese sajandi kristlaste sarnaselt tuleb meil pöörata Jumala Sõna tõdedele „tavalisest rohkem tähelepanu”. Miks? Sest ka meie seisame silmitsi läheneva hävinguga, mis ei taba mitte ainult üht rahvast, vaid kogu seda maailmakorraldust (Ilmutuse 11:18; 16:14, 16). Muidugi ei tea me täpset päeva ega tundi, mil Jehoova hakkab tegutsema (Matteuse 24:36). Siiski me oleme tunnistajateks Piibli prohvetikuulutuste täideminekule, mis näitavad selgelt, et me elame „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5). Seepärast peaksime olema valvel kõige suhtes, mis võib meie tähelepanu kõrvale tõmmata. Meil on vaja pöörata tähelepanu Jumala Sõnale ja säilitada ergas pakilisustunne. Ainult nii saame ’põgeneda kõige selle eest, mis tuleb’ (Luuka 21:36).