Pea kalliks võimalust teenida Jehoovat tema suures vaimses templis

 1. Millist sõnumit üks ingel praegu kuulutab ja milline võimalus meil on?

KUI sinuga räägiks ingel, siis kas sa kuulaksid, mida tal öelda on? Tegelikult räägibki üks ingel tänapäeval midagi igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule. Ta ütleb neile: „Kartke Jumalat ja andke talle au! . . . Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa!” (Ilm. 14:6, 7.) Jehoova on ainus tõeline Jumal, keda kõik peaksid teenima. Kui tänulikud me võime küll olla, et meil on võimalus teenida teda tema suures vaimses templis.

 2. Mis on Jehoova suur vaimne tempel? (Vaata ka kasti „Mis see tempel pole”.)

² Mis see vaimne tempel on? Nagu nimetuski näitab, pole tegemist mingis kindlas paigas asuva hoonega. Jehoova suur vaimne tempel kujutab endast õige jumalateenimise korda, mille Jehoova on sisse seadnud Jeesus Kristuse lunastusohvri alusel. Paulus kirjutas sellest lähemalt esimesel sajandil Juudamaal elanud heebrea kristlastele.b

 3., 4. Miks Paulus heebrea kristlastele kirjutas ja kuidas püüdis ta neid aidata?

³ Miks Paulus heebrea kristlastele kirjutas? Arvatavasti peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, ta tahtis neid julgustada. Enamik neist olid varem olnud juudiusku ja nende endised usujuhid võisid neid kristlaseks saamise pärast pilgata. Miks? Sellepärast, et kristlastel ei olnud suurejoonelist templit ega altarit, kus ohvreid tuua, samuti polnud neil preesterkonda. Kõik see võis kristlastes ebakindlust tekitada ja nende usku nõrgendada. (Heebr. 2:1; 3:12, 14.) Mõned neist võisid isegi tunda kiusatust judaismi tagasi pöörduda.

⁴ Teiseks, Paulus soovis juhtida nende tähelepanu sellele, et nad polnud teinud piisavalt pingutusi, et mõista uusi ja sügavaid tõdesid, pühakirjas leiduvat „tahket toitu”. (Heebr. 5:11–14.) Ilmselt järgisid mõned neist endiselt Moosese seadust. Ent Paulus selgitas neile, et Moosese seaduse alusel toodavad ohvrid ei suuda neid täielikult pattudest puhastada. Seepärast tuli see seadus kõrvale jätta. Paulus aitas neil mõista teisigi sügavaid tõdesid. Ta tuletas kristlastele meelde, et neil on parem lootus tänu Jeesuse lunastusohvrile, mis võimaldab neil „tulla Jumala juurde”. (Heebr. 7:18, 19.)

 5. Mida on meil tarvis mõista ja miks?

⁵ Paulus tuletas heebrealastele meelde, et see, kuidas nad nüüd kristlastena Jumalat teenivad, on palju parem, kui see, kuidas nad seda varem tegid. Ta ütles, et Moosese seaduse alusel Jehoova teenimine oli vaid „tulevaste asjade vari, aga Kristus on tegelikkus”. (Kol. 2:17.) Objekti vari loob vaid üsna häguse pildi sellest, milline see asi ise on. Nii andis ka juutide jumalateenimine üksnes aimu sellest, milline pidi olema kristlik jumalateenimine. Meil on tarvis mõista seda uut jumalateenimisviisi, mille Jehoova esimesel sajandil sisse seadis, et võiksime oma patud andeks saada ja teenida Jehoovat talle meelepärasel viisil. Võrdleme nüüd juutide jumalateenimist (vari) kristliku jumalateenimisega (tegelikkus). Seda tehes saame paremini aru, mis vaimne tempel on ja kuidas meie sellega seotud oleme.

 6. Milleks telkpühamut kasutati?

⁶ Vari. Paulus rääkis oma selgitustes telkpühamust, mille Mooses püstitas aastal 1512 e.m.a. (Vaata skeemi „Vari ja tegelikkus”.) Iisraellased kandsid seda kaasas, kui liikusid ühest paigast teise. See oli kasutuses ligi 500 aastat, kuni lõpuks valmis Jeruusalemma tempel. (2. Moos. 25:8, 9; 4. Moos. 9:22.) Telkpühamu ehk kogudusetelk oli koht, kuhu iisraellased jumalateenimiseks kokku tulid ja kus nad ohvreid tõid. (2. Moos. 29:43–46.) Kuid lisaks sümboliseeris kogudusetelk midagi palju paremat, mis oli tulemas.

 7. Millal tuli vaimne tempel olemasollu?

⁷ Tegelikkus. Muistne kogudusetelk oli taevaste asjade vari ja see sümboliseeris Jehoova vaimset templit. Paulus ütles, et „see telk on eelpilt praeguseks ajaks”. (Heebr. 8:5; 9:9.) Seega, ajal, kui ta kirjutas kirja heebrealastele, oli vaimne tempel juba olemas. See tuli olemasollu aastal 29 m.a.j., kui Jeesus ristiti, võiti püha vaimuga ja hakkas teenima selle templi suure ülempreestrina.c (Ap. t. 10:37, 38; Heebr. 4:14.)

 8., 9. Milline erinevus on Iisraeli ülempreestrite ja suure ülempreestri Jeesuse vahel? (Heebrealastele 7:23–27.)

⁸ Vari. Ülempreestri ülesandeks oli esindada rahvast Jumala ees. Jehoova määras esimese ülempreestri Aaroni ametisse siis, kui toimus telkpühamu sissepühitsemine. Nagu Paulus ütles, „on paljud pidanud üksteise järel preestriteks saama, sest surm pole lasknud neil sellesse ametisse jääda”.d (Loe Heebrealastele 7:23–27.) Ja kuna ülempreestrid olid ebatäiuslikud mehed, tuli neil tuua ohvreid ka omaenda pattude eest. Seega on muistsete ülempreestrite ja Jeesuse vahel terav kontrast.

⁹ Tegelikkus. Meie ülempreester Jeesus teenib „tõelises telgis, mille on püstitanud Jehoova, mitte inimene”. (Heebr. 8:1, 2.) Paulus ütles, et kuna Jeesus „elab igavesti, pole tal preestriametis ühtki järeltulijat”. Ta lisas, et Jeesus on „rüvetamata, erinev patustest”. Seega pole tal tarvis omaenda pattude eest ohvreid tuua, nagu seda pidid tegema Iisraeli ülempreestrid. Nüüd aga võtame vaatluse alla altarid ja ohvritoomise telkpühamus ja vaimses templis.

10. Mille eelpildiks olid altaril toodavad loomohvrid?

¹⁰ Vari. Telkpühamu sissekäiguga kohakuti asus vaskaltar, millel toodi Jehoovale loomohvreid. (2. Moos. 27:1, 2; 40:29.) Kuid need ohvrid, mida aastast aastasse toodi, ei suutnud patte täielikult kustutada. (Heebr. 10:1–4.) Loomohvrid olid eelpildiks Jeesuse ohvrile, mis pidi kogu inimkonna täielikult patust ja surmast vabastama.

11. Millisel altaril Jeesus end ohvriks tõi? (Heebrealastele 10:5–7, 10)

¹¹ Tegelikkus. Jeesus teadis, et Jehoova saatis ta maa peale andma oma elu lunastushinnaks kogu inimkonna eest. (Matt. 20:28.) Kui ta end ristida lasi, näitas ta sellega, et on valmis tegema seda, mida Jehoova temalt ootab. (Joh. 6:38; Gal. 1:4.) Ta ohverdas end sümboolsel altaril, mis sümboliseeris Jumala tahet tema suhtes. Jeesus tõi oma elu ohvriks üks kord ja alatiseks, et katta jäädavalt kinni kõigi nende patud, kes temasse usku üles näitavad. (Loe Heebrealastele 10:5–7, 10.)

12. Kes võisid minna pühasse paika ja kõige pühamasse paika?

¹² Vari. Telkpühamu ja hiljem Jeruusalemma ehitatud templid olid sarnase plaaniga. Neis kõigis oli püha paik ja kõige püham paik, mis olid eesriidega eraldatud. (2. Moos. 26:31–33; Heebr. 9:2–5.) Pühas paigas oli kuldne lambijalg, suitsutusaltar ja laud vaateleibade jaoks. Sinna võisid minna vaid võitud preestrid, et täita oma teenistuskohustusi. (4. Moos. 3:3, 7, 10.) Kõige pühamas paigas oli lepingulaegas, mis sümboliseeris Jehoova kohalolekut. (2. Moos. 25:21, 22.) Sinna võis minna vaid ülempreester ja sedagi ainult korra aastas lepituspäeval. (3. Moos. 16:2, 17.) Igal aastal läks ta sinna koos loomaverega, et toimetada lepitust nii omaenda kui kogu rahva pattude eest. Oma püha vaimu kaudu on Jehoova andnud meile teada, mida need telkpühamu ruumid ja sisustus sümboliseerivad. (Heebr. 9:6–8).e

13. Mida sümboliseerivad telkpühamu püha paik ja kõige püham paik?

¹³ Tegelikkus. Väike hulk kristlasi on võitud püha vaimuga ja neil on Jehoovaga erilised suhted. Need 144 000 kristlast hakkavad taevas koos Jeesusega preestritena teenima. (Ilm. 1:6; 14:1.) Kogudusetelgi püha paik sümboliseerib nende kui vaimust sündinud Jumala poegade seisundit, kui nad on veel maa peal. (Rooml. 8:15–17.) Kõige püham paik sümboliseerib taevast, kus on Jehoova. Eesriie, mis eraldab püha paika kõige pühamast paigast, sümboliseerib Jeesuse inimkeha, mis takistas tal vaimse templi ülempreestrina taevasse minna. Kui ta andis oma keha lunastusohvriks, avas ta sellega kõigile võitud kristlastele tee taevasse. Ka neil tuleb loobuda inimkehast, et oma tasu kätte saada. (1. Kor. 15:50; Heebr. 10:19, 20.) Kui Jeesus üles äratati, läks ta vaimse templi kõige pühamasse paika, kus viimaks kõik võitud temaga ühinevad.

14. Miks on Jehoova teenimine vaimses templis palju parem sellest, kuidas iisraellased Jehoovat teenisid? (Heebrealastele 9:12, 24–26.)

¹⁴ On selge, et Jehoova teenimine tema suures vaimses templis, kus Jeesus on ülempreester, on palju parem sellest, kuidas iisraellased Jumalat teenisid. Kui Iisraeli ülempreester sisenes inimeste ehitatud kõige pühamasse paika loomaverega, siis Jeesus läks veel erilisemasse kohta: taevasse endasse, Jehoova palge ette. Seal esitas ta Jehoovale oma täiusliku inimelu väärtuse, et kõrvaldada patt. (Loe Heebrealastele 9:12, 24–26.) Jeesuse ohver vabastab inimesed patust täielikult ja jäädavalt.

15. Kes teenisid telkpühamu õues?

¹⁵ Vari. Telkpühamu õues, mis oli aiaga piiratud suur ala, täitsid preestrid oma kohustusi. Seal oli suur vaskaltar põletusohvrite toomiseks ning ka vasknõu veega, kus preestrid said end enne püha teenistust pesta. (2. Moos. 30:17–20; 40:6–8.) Templites, mis ehitati hiljem, olid nii siseõu kui välisõu. Välisõue võisid Jehoova teenimiseks tulla ka need, kes polnud preestrid.

16. Kes teenivad vaimse templi õuedes?

¹⁶ Tegelikkus. Enne seda, kui võitud asuvad teenima preestritena koos Jeesusega taevas, teenivad nad maa peal vaimse templi siseõues. Suur veenõu tuletab neile ja ka kõigile teistele kristlastele meelde, et neil tuleb jääda moraalselt ja vaimselt puhtaks. Kus aga teenib suur rahvahulk, kes toetab Kristuse võitud vendi? Apostel Johannes nägi neid seismas Jumala trooni ees. See vastab vaimse templi maa peal olevale välisõuele, kus suur rahvahulk teenib Jumalat „ööd ja päevad”. (Ilm. 7:9, 13–15.) Me oleme väga tänulikud, et Jehoova on võimaldanud meil teenida teda tema suures vaimses templis.

17. Mis ohvreid me saame Jehoovale tuua?

¹⁷ Tänapäeval saavad kõik kristlased tuua Jehoovale ohvreid, andes oma aega, energiat ja ainelist vara kuningriigi heaks. Paulus ütles heebrea kristlastele: „Toogem Jeesuse kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab oma huulte vilja, ülistades tema nime.” (Heebr. 13:15.) Seda saame teha meiegi. Kui anname Jehoovale oma parima, siis näitame, et me peame võimalust teda teenida väga kalliks.

18. Mida me ei tohiks unarusse jätta ja mida me ei tohiks unustada? (Heebrealastele 10:22–25.)

¹⁸ Loe Heebrealastele 10:22–25. Oma kirja lõpuosas nimetab Paulus mitmeid Jehoova teenimise tahke, mida me ei tohiks unarusse jätta. Nendeks on palvetamine, kuulutustöö, koosolekutel käimine ja üksteise julgustamine „seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas”. Ilmutusraamatu lõpupoole rõhutab Jehoova ingel kaks korda: „Kummarda Jumalat!” (Ilm. 19:10; 22:9.) Ärgem kunagi unustagem neid sügavaid tõdesid Jehoova vaimsest templist ja pidagem kalliks võimalust teenida meie vägevat Jumalat.