Jehoova koda täitub „rikkustega”

„Ma [Jehoova] panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega.” (HAGGAI 2:7)

 1. Miks me hädaolukorras mõtleme kõigepealt oma lähedastele?

MILLISEID rikkusi on sinu kodus? Kas sul on luksuslik mööbel, moodne arvuti ja garaažis uus auto? Isegi kui sul on need asjad olemas, kas pole siiski tõsi, et kõige väärtuslikumad on sinu kodus inimesed – su perekonnaliikmed? Kujutle, et ärkad ühel ööl suitsu lõhna peale. Maja põleb ning põgenemiseks on aega vaid mõni minut! Mis on su esmane mure? Kas mööbel? arvuti? auto? Kas ei mõtleks sa pigem oma lähedastele? Kindlasti mõtleksid, sest inimesed on väärtuslikumad kui asjad.

 2. Kui ulatuslik on Jehoova loomistöö ja millisest selle osast Jeesus kõige enam rõõmu tundis?

² Mõtle nüüd Jehoova Jumala ja tema Poja Jeesuse Kristuse peale. Jehoova on „Jumal, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis nende sees on” (Apostlite teod 4:24). Tema Poeg kui „meistertööline” (UM) oli see, kelle kaudu Jehoova lõi kõik muu (Õpetussõnad 8:30, 31; Johannese 1:3; Koloslastele 1:15–17). Kindlasti peavad Jehoova ja Jeesus väärtuslikuks kogu loodut. (Võrdle 1. Moosese 1:31.) Kuid milline loomistöö osa neile sinu arvates kõige kallim on, kas inimesed või muu loodu? Jeesus ütles isikustatud tarkuse rollis: „[Ma] tundsin rõõmu inimlastest!”

 3. Millise prohvetiennustuse andis Jehoova Haggai kaudu?

³ Pole kahtlustki, et Jehoova peab inimesi väga väärtuslikuks. Sellele osutavad näiteks need sõnad, mis ta tegi aastal 520 e.m.a. teatavaks oma prohveti Haggai kaudu. Jehoova kuulutas: „Ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega ... Selle koja tulevane toredus peab olema suurem kui oli esimesel” (Haggai 2:7, 9).

4., 5. a) Miks ei oleks loogiline järeldada, et väljend „rikkused” käib materiaalse hiilguse kohta? b) Mis on need „rikkused” ja miks sa nii vastad?

⁴ Millised „rikkused” pidid täitma Jehoova koja ja andma sellele enneolematu toreduse? Kas uhke sisustus ja külluslikud kaunistused? Kas kuld, hõbe ja kalliskivid? See ei ole kuigi loogiline. Tuleta meelde, et eelmine tempel, mis pühitseti umbes viis sajandit varem, oli ehitis, mis nüüdisaja rahas maksaks sadu miljardeid kroone.a Kindlasti ei oodanud Jehoova, et suhteliselt väike hulk vangistusest naasnud juute ehitaks templi, mille materiaalne hiilgus ületaks Saalomoni templi oma.

⁵ Millised „rikkused” siis pidid Jehoova koja täitma? On selge, et need on inimesed. Jehoova südant ei rõõmusta ju mitte hõbe ega kuld, vaid inimesed, kes teda armastusest ajendatuna teenivad (Õpetussõnad 27:11; 1. Korintlastele 10:26). Jah, Jehoovale on kallid kõik mehed, naised ja lapsed, kes teda õigel viisil teenivad (Johannese 4:23, 24). Nemad on need „rikkused” ja nad on Jehoova silmis palju hinnalisemad kui kõik Saalomoni templit ehtinud väärisasjad kokku.

 6. Millist otstarvet täitis Jumala muistne tempel?

⁶ Hoolimata lakkamatust vastupanust sai tempel valmis aastal 515 e.m.a. Kuni Jeesuse ohvrini oli Jeruusalemma tempel puhta kummardamise keskus paljudele „rikkustele” – sünnipärastele juutidele ja muust rahvusest juudiusku pöördunutele. Kuid tempel kujutas ette midagi palju suurejoonelisemat, nagu me järgnevalt näeme.

Täitumine esimesel sajandil

 7. a) Mida kujutas ette muistne Jumala tempel, mis asus Jeruusalemmas? b) Kirjelda toimetusi, mida ülempreester tegi lepituspäeval.

⁷ Jeruusalemma tempel kujutas ette üht ülevamat kummardamiskorraldust. Selleks on Jumala vaimne tempel, mille Jehoova rajas aastal 29 m.a.j., kui ta seadis Jeesuse selle Ülempreestriks (Heebrealastele 5:4–10; 9:11, 12). Mõelgem ühele paralleelile Iisraeli ülempreestri kohustuste ja Jeesuse tegevuse vahel. Iga-aastasel lepituspäeval läks ülempreester templiõues asuva altari juurde ning ohverdas pulli preestrite pattude lepitamiseks. Hiljem sisenes ta templisse pulli verega, läks sisse ustest, mis eraldasid õue pühast paigast, ning möödus seejärel eesriidest, mis eraldas püha paika kõige pühamast paigast. Jõudnud kõige pühamasse paika, piserdas ülempreester verd seaduselaeka ette. Seejärel tõi ta samal viisil ohvriks siku 12 mittepreesterliku suguharu pattude lepituseks (3. Moosese 16:5–15). Mil moel on selle püha pidamine seotud Jumala vaimse templiga?

 8. a) Mis mõttes algas Jeesuse ohverdamine aastal 29? b) Milline eriline suhe oli Jeesusel Jehoovaga kogu maise teenistuse ajal?

⁸ Sellega, kui Jeesus 29. aastal ristiti ja püha vaimuga võiti, pandi tema ohver Jumala tahte altarile (Luuka 3:21, 22). Selle sündmusega algas Jeesuse ohvrimeelne elutee, mida ta käis kolm ja pool aastat (Heebrealastele 10:5–10). Selles ajavahemikus oli Jeesusel kui vaimust sigitatud Pojal Jumalaga eriline suhe. Seda ainulaadset seisundit, mis Jeesusel oli oma taevase Isa ees, ei suutnud teised inimesed täielikult mõista. Nende arusaamise silmade ees oli otsekui kate – nii nagu eesriie varjas püha paika nende eest, kes olid kogudusetelgi õues (2. Moosese 40:28).

 9. Miks ei saanud Jeesus inimesena taevasse minna ja kuidas see olukord lahendati?

⁹ Kuigi Jeesus oli Jumala vaimuga võitud Poeg, ei võinud ta inimesena saada elu taevas. Miks mitte? Sest liha ja veri ei või pärida Jumala taevast Kuningriiki (1. Korintlastele 15:44, 50). Kuna Jeesuse lihalik keha oli takistuseks, sümboliseeris seda hästi eesriie, mis Jumala muistses templis eraldas püha paika kõige pühamast paigast (Heebrealastele 10:20). Kui aga Jeesus oli kolm päeva surnud olnud, äratas Jumal ta üles vaimuna (1. Peetruse 3:18). Nüüd võis ta siseneda Jumala vaimse templi kõige pühamasse paika – taevasse enesesse. Täpselt nii juhtuski. Paulus kirjutab: „Kristus ei läinud kätega tehtud pühamusse [mis viitab ilmselt kõige pühamale paigale] kui tõelise püha paiga kujusse, vaid taevasse enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Heebrealastele 9:24).

10. Mida tegi Jeesus, kui ta taevasse tagasi läks?

¹⁰ Taevas Jeesus „piserdas [oma ohvri] verd” sel moel, et esitas Jehoovale oma eluvere pattelunastava väärtuse. Kuid Jeesus tegi veel enamatki. Veidi enne oma surma oli ta oma järelkäijatele öelnud: „Ma lähen teile aset valmistama ... Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen” (Johannese 14:2, 3). Niisiis, saades meelevalla siseneda kõige pühamasse paika ehk taevasse, avas Jeesus teistele võimaluse talle järgneda (Heebrealastele 6:19, 20). Need inimesed, keda pidi kokku saama 144 000, pidid hakkama teenima alampreestritena Jumala vaimses templikorralduses (Ilmutuse 7:4; 14:1; 20:6). Nii nagu Iisraeli ülempreester viis kõige pühamasse paika esmalt pulli vere, et lepitada preestrite patte, nii rakendati Jeesuse valatud vere väärtust kõigepealt 144 000 alampreestri kasuks.b

Nüüdisaja „rikkused”

11. Kelle eest ohverdas Iisraeli ülempreester siku ja mida see ettetähenduslikult kujutas?

¹¹ Näib, et aastaks 1935 jõudis võitute grupi kogumine lõpule.c Kuid Jehoova polnud oma koja ehtimist veel lõpetanud. Ei, see pidi täituma „rikkustega”. Tuleta meelde, et Iisraeli ülempreester ohverdas kaks looma – pulli preestrite pattude eest ja siku mittepreesterlike suguharude pattude eest. Kui preestrid kujutasid võituid, kes saavad olema koos Jeesusega taevases Kuningriigis, siis keda kujutasid mittepreesterlikud suguharud? Vastus leidub Jeesuse sõnades, mis on kirjas Johannese 10:16: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks karjane.” Järelikult toob Jeesuse valatud veri kasu kahele inimgrupile – esiteks neile kristlastele, kelle tulevikulootuseks on valitseda koos Jeesusega taevas, ja teiseks neile, kes ootavad igavest elu paradiislikul maal. Ilmselt kujutavad Haggai ennustuses mainitud „rikkused” just seda teist gruppi (Miika 4:1, 2; 1. Johannese 2:1, 2).

12. Kuidas tänapäeval palju „rikkusi” Jumala kotta tuuakse?

¹² Neid „rikkusi” kogutakse jätkuvalt Jehoova kotta. Viimastel aastatel on meie töölt kõrvaldatud piirangud Ida-Euroopas, mõningates Aafrika riikides ja mujal ning tänu sellele on hea sõnum Jumala rajatud Kuningriigist hakanud jõudsalt levima seni puutumata territooriumidel. Kui rikkustega võrreldavad inimesed tulevad Jumala templikorraldusse, püüavad nemad omalt poolt uusi jüngreid teha, nagu Jeesus käskis (Matteuse 28:19, 20). Seda tööd tehes kohtavad nad paljusid inimesi, nii noori kui vanu, kellest võivad saada „rikkused”, mis ehivad Jehoova koda. Vaatleme vaid mõningaid näiteid sellest, kuidas see aset leiab.

13. Kuidas üks Boliivia tüdruk väljendas oma indu levitada Kuningriigi sõnumit?

¹³ Üks viie-aastane Boliivia tüdruk, kelle vanemad on Jehoova tunnistajad, palus oma õpetajalt luba puududa koolist ringkonnaülevaataja külastuse nädalal. Miks? Ta tahtis osaleda teenistuses kogu selle erilise tegevusrohke nädala jooksul. See üllatas tema vanemaid, kuid nad olid rõõmsad, et nende tütrel on selline tubli hoiak. See väike tüdruk viib läbi viit kodust piibliuurimist ja mõned tema piibliõpilastest käivad ka kristlikel koosolekutel. Ta on isegi oma õpetaja kuningriigisaali toonud. Aja möödudes osutuvad ehk mõned tema piibliõpilastest „rikkusteks” ja hakkavad ehtima Jehoova koda.

14. Millise tasu tõi püsivus, mida ilmutas üks Korea õde, kuulutades pealtnäha mittehuvitatud inimesele?

¹⁴ Koreas rongijaamas oodates kõnetas üks kristlik naine õpilast, kes kuulas kõrvaklappidega muusikat. „Kas sul on oma usk?” küsis ta. „Ma ei ole ühestki usust huvitatud,” kostis õpilane. Õde ei lasknud end sellest vastusest heidutada. „Aja möödudes,” jätkas ta, „võib inimesel tekkida tahtmine valida endale usk. Aga kui tal pole religiooni kohta teadmisi, võib ta teha vale valiku.” Poisi ilme muutus ja ta jäi huviga kuulama, mida õde räägib. Õde pakkus talle raamatut „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” ning selgitas, et see väljaanne on talle suureks abiks siis, kui ta tahab endale usku valida. Poiss võttis raamatu meeleldi vastu. Järgmisel nädalal hakkas ta Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ja nüüd käib ta kõigil koguduse koosolekutel.

15. Kuidas üks Jaapani tüdruk piibliuurimisi alustab ja millist vilja on tema pingutused kandnud?

¹⁵ Kaheteistaastane Jaapani tüdruk Megumi suhtub oma kooli kui viljakasse kuulutus- ja õpetustöö põldu. Ta on isegi alustanud palju piibliuurimisi. Kuidas ta seda teeb? Kuna ta loeb Piiblit või valmistab koosolekuteks ette lõunavaheajal, küsivad klassikaaslased temalt sageli, mida ta teeb. Mõnikord päritakse temalt, miks ta ei võta osa mõningatest kooli üritustest. Megumi vastab küsimustele ja räägib siis, et Jumalal on nimi. Sageli kasvatab see teistes huvi. Seejärel pakub ta neile piibliuurimist. Megumi viib praegu läbi 20 piibliuurimist, nendest 18 oma klassikaaslastega.

16. Kuidas õnnestus ühel Kameruni vennal alustada piibliuurimisi mõningatega ühest pilkajate grupist?

¹⁶ Kamerunis kutsus üks kaheksaliikmeline töömeeste grupp enda juurde venna, keda nad nägid möödakäijatele piiblilist kirjandust pakkumas. Tahtes venda pilgata, küsisid nad temalt, miks ta ei usu kolmainsust, põrgutuld ega hinge surematust. Meie vend vastas nende küsimustele Piibli põhjal. Tulemuseks oli see, et kolm nendest meestest nõustus piibliuurimisega. Üks neist, Daniel, hakkas käima koosolekutel ja hävitas kõik spiritismiga seotud asjad, mis tal olid (Ilmutuse 21:8). Vähem kui aasta pärast lasi ta ennast ristida.

17. Millisel leidlikul viisil kuulutasid vennad El Salvadoris mehele, kes alguses ei tahtnud Kuningriigi sõnumit kuulata?

¹⁷ El Salvadoris oli ühel mehel kombeks Jehoova tunnistajaid nähes siduda oma kuri koer ukse ette kinni. Mees ootas, kuni tunnistajad edasi liiguvad, ning tõi seejärel koera majja tagasi. Vendadel ei õnnestunud kunagi selle mehega rääkida. Ühel päeval proovisid nad aga teistsugust meetodit. Kuna nad teadsid, et mees võib neid kuulda, otsustasid nad kuulutada koerale. Nad tulid maja juurde, tervitasid koera ja ütlesid, et neil on väga hea meel, et nad saavad temaga kõnelda. Nad rääkisid ajast, mil maa peal on paradiis ning keegi ei ole enam kuri – isegi loomad on rahumeelsed. Seejärel jätsid nad koeraga viisakalt hüvasti ja hakkasid edasi minema. Suur oli nende üllatus, kui peremees tuli majast välja ja vabandas, et ta ei ole kunagi andnud tunnistajatele võimalust temaga rääkida. Ta võttis vastu ajakirjad ja temaga alustati piibliuurimist. Nüüd on see mees meie vend, üks „rikkustest”!

„Ärge kartke!”

18. Milliste raskustega paljud kristlased kokku puutuvad, ent kuidas Jehoova oma teenijatesse suhtub?

¹⁸ Kas sa osaled elutähtsas Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös? Kui jah, siis oled tõesti eesõigustatud olukorras. Just selle töö kaudu täidetakse Jehoova koda „rikkustega” (Johannese 6:44). Tõsi küll, sa võid vahel veidi väsida või julguse kaotada. On neid – ka ustavate Jehoova teenijate hulgas –, kes aeg-ajalt võitlevad väärtusetustundega. Kuid ära kaota julgust! Jehoova peab igat oma teenijat väärtuslikuks ja ta on vägagi huvitatud sinu päästmisest (2. Peetruse 3:9).

19. Millist julgustust andis Jehoova Haggai kaudu ja kuidas võivad need sõnad meile tänapäeval jõudu anda?

¹⁹ Kui sa kaotad julguse, olgu vastupanu või teiste ebameeldivate asjaolude tõttu, siis võib sulle jõudu anda see, mida Jehoova ütles oma kodumaale naasnud juutidele. Haggai 2:4–6 on öeldud: „Aga ole nüüd tubli, Serubbaabel, ütleb Jehoova, ja ole tubli, Joosua, Joosadaki poeg, ülempreester, ja olge tublid, kõik maa rahvas, ütleb Jehoova, ja tehke tööd, sest mina olen teiega, ütleb vägede Jehoova! Selle lepingu sõna, mille ma tegin teiega, kui te Egiptusest ära tulite, ja minu vaim püsivad teie keskel. Ärge kartke! Sest nõnda ütleb vägede Jehoova: veel pisut aega, ja ma panen värisema taeva ja maa, mere ja kuiva maa!” Nagu näha, Jehoova mitte üksnes ei õhuta meid olema tublid, vaid annab meile ka jõudu seda olla. Kuidas? Pane tähele neid kindlustandvaid sõnu: „Mina olen teiega.” Kui uskutugevdav on küll teadmine, et milliseid takistusi me ka ei kohtaks, Jehoova on meiega! (Roomlastele 8:31.)

20. Mil moel täitub Jehoova koda praegu enneolematu toredusega?

²⁰ Jehoova on selgelt tõendanud, et ta on oma rahvaga. Tõeks on osutunud prohvet Haggai kaudu öeldud sõnad: „Selle koja tulevane toredus peab olema suurem kui oli esimesel ... ja selles paigas ma annan rahu” (Haggai 2:9). Jah, mitte miski tänapäeval ei ületa Jehoova vaimse templi hiilgust. Igal aastal võtavad sajad tuhanded inimesed omaks õige kummardamise. Neile antakse rikkalikult vaimset toitu ja nad kogevad isegi selles rahutus maailmas rahu, millest suuremat kogetakse vaid Jumala uues maailmas (Jesaja 9:5, 6; Luuka 12:42).

21. Mida me peaksime kindlameelselt tegema?

²¹ Aeg, mil Jehoova paneb rahvad värisema Harmagedoonis, on peagi käes (Ilmutuse 16:14, 16). Aidakem seepärast järelejäänud aja jooksul päästa rohkemate inimeste elu. Olgem tublid ja usaldagem täielikult Jehoovat. Teenigem kindlameelselt ja jätkuvalt tema suures vaimses templis ning täitkem seda „rikkustega”, kuni Jehoova ütleb, et meie töö on tehtud.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis on Jehoova silmis palju hinnalisemad kui materiaalsed asjad?

• Millised kaks gruppi inimesi kogevad õnnistusi Jeesuse valatud vere läbi?

• Kes on „rikkused”, mis peavad täitma Jehoova koja toredusega?

• Mis tõendab seda, et Haggai prohvetiennustus täitub tänapäeval?

[Joonis lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kas sa tead, milline sümboolne tähendus oli Jehoova muistsel templil?

Kõige püham paik

Eesriie

Püha paik

Eeskoda

Altar

Õu

[Pilt lk 17]

Ülempreester ohverdas pulli preestrite pattude eest ja siku Iisraeli mittepreesterlike suguharude pattude eest

[Pilt lk 18]

Ülemaailmne Kuningriigi kuulutustöö toob suuri rahvahulki Jehoova kotta