Religioon
Definitsioon: Kummardamisvorm. See sisaldab endas religioossete seisukohtade, uskumuste ja kombestiku süsteemi, mida peetakse õigeks kas üksikisikute või organisatsiooni poolt. Religioon hõlmab tavaliselt usku Jumalasse või paljudesse jumalatesse; või on kummardamisobjektideks inimesed, esemed, soovid või jõud. Paljud religioonid põhinevad sellel, mida inimesed on loodust uurides teada saanud; on olemas ka ilmutusreligioone. On olemas õige ja vale religioon.
Miks on olemas nii palju religioone?
Üks hiljutine uurimus näitas, et on olemas 10 peamist religiooni ja ligikaudu 10000 sekti. Neist umbes 6000 tegutseb Aafrikas, 1200 Ameerika Ühendriikides ja veel sajad teistes maades.
Uute religioossete rühmituste arenemist on mõjutanud paljud tegurid. Mõned on öelnud, et kõik religioonid esindavad vaid religioosse tõe eri esitusviise. Aga nende õpetuste ja tegude võrdlemine Piibliga näitab hoopis seda, et religioonide mitmekesisus on tingitud sellest, et inimesed on Jumala kuulamise asemel hakanud järgima inimesi. On tähelepanuväärne, et need õpetused, mis on enamikul religioonidel ühised, aga mis Piiblist lahku lähevad, on üldjoontes kõik pärit muistsest Babülooniast. (Vaata lk. 354, 355 peateema „Suur Baabülon” alt.)
Kes on sellise religioosse segaduse taga? Piibel nimetab Kurat-Saatanat „selle maailma jumalaks”. (2. Kor. 4:4) Piibel hoiatab meid, et „mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale.” (1. Kor. 10:20) Kui eluliselt tähtis on seega teha kindlaks, et me tõesti kummardame tõelist Jumalat, taeva ja maa Loojat, ja et meie kummardamisviis talle meeldib!
Kas kõik religioonid on Jumalale meelepärased?
Kohtum. 10:6, 7: „Iisraeli lapsed tegid jälle kurja Jehoova silmis ning teenisid baale ja astartesid, Süüria jumalaid, Siidoni jumalaid, Moabi jumalaid, ammonlaste jumalaid ja vilistide jumalaid, ja nad jätsid maha Jehoova ega teeninud teda. Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu.” (Kui inimene kummardab midagi või kedagi peale tõelise Jumala, taeva ja maa Looja, siis on ilmselge, et see kummardamisvorm ei ole Jehoovale meelepärane.)
Mark. 7:6, 7: „Ta [Jeesus] ütles neile [juudi variseridele ja kirjatundjatele]: ’Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: see rahvas austab mind huultega, kuid nende süda on minust kaugel; ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.’ ” (Kui mingi rühmitus hoiab inspireeritud Jumala Sõna asemel kinni inimeste õpetustest, siis kummardavad nad Jumalat ilmaaegu, olenemata sellest, keda nad väidavad kummardavat.)
Rooml. 10:2, 3: „Ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda; sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.” (Inimestel võib küll olla olemas Jumala kirjapandud Sõna, aga nad ei pruugi tunda selle täpset sisu, kuna neid ei ole õigesti õpetatud. Nad võivad arvata, et nad teenivad agaralt Jumalat, aga nad ei pruugi teha seda, mida tema nõuab. Kas nende kummardamine saab siis olla Jumalale meelepärane?)
Kas on õige, et igas religioonis on midagi head?
Enamik religioone õpetab tõepoolest, et inimene ei tohi valetada ega varastada ja nii edasi. Aga kas sellest piisab? Kas sa oleksid nõus jooma ära klaasitäie vett, kus on mürki, kui keegi kinnitab sulle, et suurem osa sellest, mida sa jood, on vesi?
2. Kor. 11:14, 15: „Saatan ise moondab ennast valguseingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks.” (See tekst hoiatab meid, et mitte kõik, mis tuleb Saatanalt, ei tarvitse paista vastikuna. Üheks tema peamiseks meetodiks inimkonna petmisel on olnud valereligioon selle kõikvõimalikes vormides, millest mõnesid ta laseb paista väliselt õigetena.)
2. Tim. 3:2, 5: „Inimesed on siis ... jumalakartuse nägu, aga ... salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale.” (Kui need, kellega sa koos Jumalat kummardad, tema Sõna siiralt ellu ei rakenda, kuigi nad ehk väidavad, et nad Jumalat armastavad, soovitab Piibel tungivalt sul nende seast lahkuda.)
Kas on õige oma vanemate religioonist loobuda?
Kui see, mida vanemad meile on õpetanud, on tõesti pärit Piiblist, siis peaksime sellest kinni pidama. Isegi siis, kui me saame teada, et meie vanemate religioossed kombed ja uskumused ei ole Jumala Sõnaga kooskõlas, väärivad vanemad lugupidamist. Aga mida sa teeksid siis, kui saaksid teada, et mingi sinu vanemate harjumus on tervisele kahjulik ja võib lühendada eluiga? Kas sa jäljendaksid neid ja ergutaksid ka oma lapsi seda tegema või räägiksid sa neile lugupidavalt sellest, mida sa teada oled saanud? Samamoodi kaasneb Piibli tõe tundmisega vastutus. Me peaksime jagama õpitut oma perekonnaliikmetega, kui see on võimalik. Me peame tegema otsuse. Kas me tõesti armastame Jumalat? Kas me tõesti tahame olla Jumala Pojale kuulekad? Et seda teha, tuleb meil võib-olla loobuda vanemate religioonist, et hakata Jumalat õigesti kummardama. On ju selge, et meie kiindumus vanemate vastu ei tohiks olla suurem kui armastus Jumala ja Kristuse vastu. Jeesus ütles: „Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt.” — Matt. 10:37.
Joos. 24:14: „Kartke nüüd Jehoovat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt ja kõrvaldage jumalad, keda teie vanemad on teeninud teispool jõge ja Egiptuses, ja teenige Jehoovat!” (See tähendas tõesti, et nad pidid jätma maha oma esiisade religiooni. Selleks, et Jehoovat talle meelepärasel viisil teenida, pidid nad hävitama kõik kujud, mida tolles religioonis kasutati, ja juurima oma südamest täielikult välja igatsuse nende järele.)
1. Peetr. 1:18, 19: „[Te teate], et teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud teie tühiseist esivanemailt päritud eluviisidest, vaid Kristuse kui veatu ja laitmatu talle kalli verega.” (Seega pöördusid algkristlased ära oma esiisade pärimustest, mis ei võinud neile mingil juhul igavest elu tuua. Tänutundest Kristuse ohvri vastu jätsid nad innukalt maha kõik, mille tõttu nende elu oli tühine, mõttetu, sest nad ei olnud austanud Jumalat. Kas ka meil ei peaks olema samasugune hoiak?)
Milline on Piibli seisukoht interkonfessionalismi suhtes?
Kuidas suhtus Jeesus usujuhtidesse, kes olid näiliselt õiglased, kuid ei austanud Jumalat? „Jeesus ütles neile: ’Oleks Jumal teie isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen lähtunud Jumalast ja tulen temast, sest ma ei ole ju tulnud iseenesest, vaid tema on mind läkitanud. ... Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa! Aga et mina tõtt räägin, siis te ei usu mind! ... Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast!’ ” — Joh. 8:42—47.
Kas Jumala sulased oleksid Jumalale ja tema õiglastele normidele lojaalsed, kui nad võtaksid oma religioossesse vennaskonda vastu neid, kes teevad tegusid, mida Jumal hukka mõistab, või kes selliseid tegusid sallivad? „Teil ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja või ahne või ebajumala kummardaja või pilkaja või joodik või anastaja; niisugusega ärge ühes söögegi ... Hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki!” (1. Kor. 5:11; 6:9, 10) „Kes ... tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.” (Jak. 4:4) „Teie, kes armastate Jehoovat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi.” — Laul 97:10.
2. Kor. 6:14—17: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga? Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? ... Sellepärast ’minge ära nende keskelt ja eralduge neist’, ütleb Issand, ’ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu’.”
Ilm. 18:4, 5: „Ma kuulsin teist häält taevast ütlevat: ’Minge välja temast, minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused! Sest tema patud on ulatunud taevani ja Jumal on tuletanud meelde tema ülekohtused teod.’ ” (Üksikasju vaata peateema „Suur Baabülon” alt.)
Kas on tingimata vaja kuuluda mingisse usuühingusse?
Enamik religioosseid organisatsioone on kandnud halba vilja. Halb ei ole mitte see, et need rühmitused on organiseerunud. Kuid paljud neist edendavad kummardamisvorme, mis toetuvad valeõpetustele ja on tõelise vaimse juhatuse andmise asemel suurelt osalt rituaalsed; nad on omakasupüüdlikel eesmärkidel kuritarvitanud seda mõjuvõimu, mis neil inimeste elu üle on; nad on vaimsete väärtuste asemel olnud liigselt huvitatud korjandustest ja oma uhketest kummardamiskodadest; nende liikmed on sageli silmakirjalikud. Kahtlemata ei taha keegi, kes armastab õiglust, kuuluda sellisesse organisatsiooni. Aga õige religioon on kõigele sellele kosutavaks kontrastiks. Kuid et vastata Piibli nõuetele, peab see olema organiseeritud.
Heebr. 10:24, 25: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” (Selle Pühakirjas toodud käsu täitmiseks tuleb korraldada kristlikke koosolekuid, millest me saaksime järjepidevalt osa võtta. Selline korraldus innustab meid osutama armastust teistele, aga mitte mõtlema ainult iseendale.)
1. Kor. 1:10: „Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.” (Kui üksikisikud ei tuleks kokku, ei saaks kasu ühest ja samast vaimsest toitlusprogrammist ega austaks kanalit, mille kaudu seda õpetust jagatakse, poleks sellist ühtsust kuidagi võimalik saavutada. Vaata ka Johannese 17:20, 21.)
1. Peetr. 2:17, UT: „Armastage vennaskonda.” (Kas vennaskond hõlmab ainult neid, kes ehk kummardamiseks mõnesse eramajja kogunevad? Kaugel sellest, see on rahvusvaheline vennaskond, nagu on näidatud tekstides Galaatlastele 2:8, 9 ja 1. Korintlastele 16:19.)
Matt. 24:14: „Seda kuningriigi evangeeliumi [„head sõnumit”, NW] peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Et seda head sõnumit oleks võimalik kuulda kõigil rahvail, peab kuulutamine toimuma korrapäraselt ja kohase juhtimise all. Armastus Jumala ja ligimese vastu on ajendanud inimesi kõikjal maailmas ühendama selle töö tegemiseks oma jõupingutused.)
Vaata ka peateemat „Organisatsioon”.
Kas ainult ligimesearmastusest ei piisa?
Kahtlemata on selline armastus tähtis. (Rooml. 13:8—10) Kuid olla kristlane tähendab enamat kui ainult seda, et ollakse ligimese vastu lahke. Jeesus ütles, et tema tõelisi jüngreid tuntakse eelkõige sellest, et nad armastavad üksteist, oma kaasusklikke. (Joh. 13:35) Selle tähtsust on Piiblis korduvalt rõhutatud. (Gal. 6:10; 1. Peetr. 4:8; 1. Joh. 3:14, 16, 17) Kuid Jeesus näitas, et veelgi tähtsam on meie armastus Jumala vastu, mida me näitame sellega, et kuuletume tema käskudele. (Matt. 22:35—38; 1. Joh. 5:3) Selle armastuse ülesnäitamiseks tuleb meil Jumala Sõna uurida ja ellu rakendada ning Jumala kummardamiseks kaassulastega kokku tulla.
Kas isiklikud suhted Jumalaga on kõige olulisem näitaja?
Need on kindlasti tähtsad. Ainult formaalne osavõtt jumalateenistustest ei saa neid asendada. Aga me peame olema ettevaatlikud. Miks? Esimesel sajandil oli inimesi, kes arvasid, et neil on head suhted Jumalaga, kuid Jeesuse sõnul olid nad täiesti valel arvamusel. (Joh. 8:41—44) Apostel Paulus kirjutas mõningatest, kes ilmselt olid oma usus agarad ja kes tõenäoliselt arvasid, et neil on Jumalaga head suhted, kuid kes ei mõistnud, mida on Jumala heakskiidu saamiseks tegelikult vaja teha. — Rooml. 10:2—4.
Kas meil saavad olla Jumalaga head suhted, kui peame tema käske ebaolulisteks? Üks tema käsk on see, et me oma kaasusklikega korrapäraselt koos käiksime. — Heebr. 10:24, 25.
Kas sellest piisab, kui me ise Piiblit loeme?
On õige, et paljud inimesed võivad ise Piiblit lugedes väga palju teada saada. Kui nende motiiviks on õppida tundma tõde Jumala ja tema eesmärkide kohta, siis on nende teguviis ülimalt kiiduväärne. (Ap. t. 17:11) Aga kui enda vastu aus olla, siis kas me tõesti saaksime ilma kõrvalise abita täielikult aru kõigest, mida me loeme? Piibel räägib ühest mehest, kellel oli silmapaistev positsioon, kuid kes oli piisavalt alandlik tunnistamaks, et ta vajab Piibli prohvetiennustuse mõistmiseks abi. Seda abi andis üks kristliku koguduse liige. — Ap. t. 8:26—38; võrdle teisi viiteid Filippusele tekstides Apostlite teod 6:1—6; 8:5—17.
Kui inimene loeb Piiblit, kuid seda oma elus ei rakenda, siis on tal sellest loomulikult vähe kasu. Kui ta Piiblit usub ja sellele vastavalt tegutseb, siis hakkab ta Jumala sulastega koguduse koosolekutel korrapäraselt läbi käima. (Heebr. 10:24, 25) Samuti hakkab ta koos nendega teistele „head sõnumit” jagama. — 1. Kor. 9:16; Mark. 13:10, NW; Matt. 28:19, 20.
Kuidas võib inimene tunda ära õige religiooni?
1) Millel selle õpetused põhinevad? Kas need on Jumalalt või on need üldiselt inimestelt pärit? (2. Tim. 3:16; Mark. 7:7) Küsi näiteks endalt: „Kus õpetab Piibel, et Jumal on Kolmainsus? Kus on Piiblis öeldud, et inimhing on surematu?”
2) Mõtle sellele, kas see teeb teatavaks Jumala nime. Jeesus ütles palves Jumalale: „Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud maailmast.” (Joh. 17:6) Ta kuulutas: „Sina pead Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” (Matt. 4:10) Kas sinu religioon on sulle õpetanud, et ’sa pead Jehoovat kummardama’? Kas sa oled õppinud tundma Isikut, kes seda nime kannab — tema eesmärke, tema tegutsemist, tema omadusi —, nii et sa tunned, et võid usalduslikult tema ligi tulla?
3) Kas selles ilmutatakse tõelist usku Jeesusesse Kristusesse? Siia hulka kuulub Jeesuse inimelu ohvriväärtuse ja tema kui praegu taevas valitseva Kuninga positsiooni hindamine. (Joh. 3:36; Laul 2:6—8) Sellist hindamist näidatakse üles Jeesusele kuuletudes — osaledes isiklikult ning innukalt selles töös, mille ta oma järelkäijatele ülesandeks andis. Õiges religioonis käivad usk ja teod käsikäes. — Jak. 2:26.
4) Kas see on enamalt jaolt rituaalne ja formaalne või on see eluviis? Jumal mõistab karmilt hukka religiooni, mis on ainult formaalne. (Jes. 1:15—17) Selle asemel et populaarsete suundumustega jõuetult kaasa minna, toetab õige religioon Piibli norme moraali ja sündsa kõnelemisviisi kohta. (1. Kor. 5:9—13; Efesl. 5:3—5) Selle liikmed kannavad oma elus Jumala vaimu vilju. (Gal. 5:22, 23) Niisiis võib neid, kes tegelevad õige kummardamisega, tunda ära selle põhjal, et nad teevad Piibli normide ellurakendamiseks siiraid pingutusi, ja seda mitte üksnes koosolekupaikades, vaid ka oma perekonnaelus, tööl, koolis ja puhkeajal.
5) Kas selle liikmete vahel on tõeline armastus? Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Joh. 13:35) See armastus ületab rassilised, sotsiaalsed ja rahvuslikud piirid, liites inimesed ehtsaks vennaskonnaks. See armastus on nii tugev, et nad on kõigist teistest silmanähtavalt erinevad. Kellel jätkub siis, kui rahvad hakkavad sõdima, oma teistes maades elavate kristlike vendade vastu sel määral armastust, et keelduda relva võtmast ja vendi tapmast? Algkristlased käitusid niimoodi.
6) Kas see hoiab end maailmast tõeliselt lahus? Jeesus ütles oma tõeliste järelkäijate kohta, et nad „ei ole maailmast”. (Joh. 15:19) Selleks et Jumalat talle meelepärasel viisil kummardada, peame ’hoidma ennast maailmast reostamatuna’. (Jak. 1:27) Kas seda saab öelda nende religioonide kohta, kelle vaimulikud ja teised liikmed sekkuvad poliitikasse või kelle elus etendavad suurt osa materialistlikud ja lihalikud himud? — 1. Joh. 2:15—17.
7) Kas selle liikmed kuulutavad innukalt Jumala Kuningriiki? Jeesus ennustas: „Seda kuningriigi evangeeliumi [„head sõnumit”, NW] peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Matt. 24:14) Missugune religioon kuulutab tegelikult Jumala Kuningriiki kui inimkonna ainust lootust, selle asemel et ergutada inimesi lootma oma probleemide lahendamisel inimvalitsustele? Kas sinu religioon on aidanud sul selles tegevuses osaleda ja teha seda majast majja, nagu Jeesus oma apostlitele õpetas? — Matt. 10:7, 11—13; Ap. t. 5:42; 20:20.
Kas Jehoova tunnistajad usuvad, et nende religioon on ainuõige?
Vaata lk. 120 peateema „Jehoova tunnistajad” alt.
Miks mõned inimesed usuvad Jumalat, aga teised mitte?
Vaata peateemat „Usk”.
Kui keegi ütleb:
„Mind ei huvita religioon”
Sa võiksid vastata: „See ei üllata mind sugugi. Paljudel inimestel on samasugune suhtumine. Tohin ma küsida, kas teil on alati selline seisukoht olnud?” Seejärel võid ehk lisada: „Minule avaldas muuhulgas mõju see, kui ma sain teada, et Piiblis ei leidu peaaegu ühtki peamist õpetust, mida tänapäeval kirikus õpetatakse. (Seejärel võid ehk kasutada materjali leheküljelt 120 peateema „Jehoova tunnistajad” alt, rõhutades eriti Kuningriiki. Kontrastina sellele selgita, mida Jehoova tunnistajad usuvad, nagu on näidatud lehekülgedel 115—117.)”
Vaata ka lehekülgi 16, 17.
„Religioonis on liiga palju silmakirjalikkust”
Sa võiksid vastata: „Jah, ma olen teiega nõus. Paljud jutlustavad üht, kuid teevad elus teist. Aga öelge mulle, mida te arvate Piiblist? (Laul 19:8—11)”
„Elan korralikku elu ega tee oma ligimesele halba. See on minu usk”
Sa võiksid vastata: „Kuna te ütlete, et elate korralikku elu, siis ilmselt te tunnete elust rõõmu, kas ma sain teist õigesti aru? ... Kuidas teile meeldiks elada sellistes oludes, nagu on kirjeldatud siin Ilmutuse 21:4? ... Pange tähele, mida Johannese 17:3 toodud sõnade kohaselt on tarvis, et sellest osa saada.”
Vaata ka lehekülge 314.
„Ma ei ole huvitatud usuühingust. Arvan, et tähtsad on isiklikud suhted Jumalaga”
Sa võiksid vastata: „Seda on huvitav kuulda. Kas te olete alati niimoodi arvanud? ... Kas te olete kunagi mingi religioosse rühmitusega seotud olnud? ... (Seejärel võid ehk kasutada materjali lehekülgedelt 313—315.)”
„Ma ei ole küll nõus kõigega, mida minu kirikus õpetatakse, kuid ma ei näe vajadust kirikut vahetada. Püüan parem iseenda paremaks muutmise nimel vaeva näha”
Sa võiksid vastata: „Tore, et te seda mulle ütlesite. Kindlasti olete nõus, et meile kõigile on tõesti tähtis Jumala heakskiit saavutada.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Jumal tahab, et me kõik mõtleksime tõsiselt sellele, mida mainitakse Ilmutuse 18:4, 5. ... Piibel näitab, et kuigi meie isiklikult ehk midagi väära ei tee, lasub ka meil süü, kui me neid organisatsioone toetame. (Vaata ka peateemat „Suur Baabülon”.)” 2) (Võid ehk kasutada ka materjali lehekülgedelt 315—317.) 3) „Jumal otsib inimesi, kes armastavad tõde, ja ta kogub nad kokku, et nad ühtselt Jumalat kummardaksid. (Joh. 4:23, 24)”
„Kõik religioonid on head; teil on oma ja minul on oma religioon”
Sa võiksid vastata: „Ma näen, et te olete tolerantne inimene. Kuid te tunnustate kindlasti ka seda, et me kõik vajame juhatust, mida annab Jumala Sõna, ja sellepärast ongi teil oma religioon, kas pole nii?” Seejärel võid ehk lisada: „Jeesuse sõnadega, mis on toodud Matteuse 7:13, 14, annab Piibel meile mõningad väga väärtuslikud juhtnöörid. (Loe see tekst ette.) ... Mis te arvate, miks on see nii?”
Vaata ka lehekülgi 309, 310.
„See pole tähtis, millisesse kirikusse keegi kuulub, kui ta vaid usub Jeesusesse”
Sa võiksid vastata: „See on loomulikult täiesti õige, et Jeesusesse uskumine on eluliselt tähtis. Ja ma usun, et te mõistate temasse uskumise all kõikide tema õpetuste vastuvõtmist. Ma olen ise ja kahtlemata olete ka teie märganud, et paljud, kes ütlevad end olevat kristlased, ei ela tegelikult selle nime tähendusele vastavalt.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Pange tähele, mida Jeesus ütles Matteuse 7:21—23.” 2) „Neid, kes otsustavad Jumala tahet tundma õppida ja seda ka täita, ootab ees imepärane tulevik. (Laul 37:10, 11; Ilm. 21:4)”
„Miks te arvate, et on olemas ainult üks õige religioon?”
Sa võiksid vastata: „Kahtlemata on peaaegu igas religioonis siiraid inimesi. Aga tegelikult on tähtis see, mida ütleb Jumala Sõna. Mitmele õigele usule selles viidatakse? Pange tähele, mis on kirjutatud tekstis Efeslastele 4:4, 5.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „See on kooskõlas teistegi piiblitekstidega. (Matt. 7:13, 14, 21; Joh. 10:16; 17:20, 21)” 2) „Seega tuleb meil see religioon ära tunda. Kuidas seda saab teha? (Võiksid kasutada materjali lehekülgedelt 315—317.)” 3) (Vaata ka lk. 115—117 peateema „Jehoova tunnistajad” alt.)
„Piisab sellestki, kui loen kodus Piiblit ja palun Jumalat, et ta aitaks mul sellest aru saada”
Sa võiksid vastata: „Kas te olete jõudnud juba kogu Piibli läbi lugeda?” Seejärel võid ehk lisada: „Kui te lugemist jätkate, siis leiate tekstist Matteuse 28:19, 20 midagi väga huvitavat. ... See on väga oluline, kuna see näitab, et Kristus kasutab teisi inimesi, aitamaks meil mõista, mida tähendab olla tõeline kristlane. Sellega kooskõlas on Jehoova tunnistajad valmis inimesi igal nädalal külastama ja tasuta umbes tunni aja jooksul Piiblit arutama. Kas ma tohin teile vaid mõne minuti jooksul näidata, kuidas me seda teeme?”
Vaata ka lehekülge 315.
„Arvan, et religioon on igaühe isiklik asi”
Sa võiksid vastata: „See vaade on tänapäeval väga levinud ja kui ei olda Piibli sõnumist tegelikult huvitatud, siis me läheme meelsasti edasi teistesse kodudesse. Aga kas te teate, et ma tulin teie juurde sellepärast, et just seda käskis Jeesus oma järelkäijatel teha? ... (Matt. 24:14; 28:19, 20; 10:40)”