5. Millest ilmnes, et Aabraham ootas linna, mille rajaja on Jumal?

⁵ Kuidas Aabrahami elust ilmnes, et ta ootas linna ehk kuningriiki, mille rajaja on Jumal? Ta ei olnud ühegi maapealse kuningriigi alam. Ta elas nomaadielu ega toetanud ühtki inimkuningat. Samuti ei püüdnud ta rajada mingit oma kuningriiki. Aabraham kuuletus Jehoovale ja ootas tema tõotuse täitumist. Sellest ilmnes tema erakordne usk. Vaatame, milliseid raskusi tal oli ja mida me temalt õpime.

 7. Miks pidi Aabrahamil olema usku, et Jehoova kaitseb tema peret?

⁷ Aabrahamil pidi olema usku, et Jehoova kaitseb teda ja ta peret. Lahkusid nad ju mugavast Uri linnast ja elasid Kaananimaa väljadel telkides. Enam ei kaitsnud nende peret paksud müürid ja sügavad kraavid. Nad olid vaenlaste rünnakute ees täiesti kaitsetud.

 8. Milline katsumus Aabrahami tabas?

⁸ Aabraham täitis Jumala tahet. Sellegipoolest tuli tal kord taluda näljahäda maal, kuhu Jehoova oli ta saatnud. Nälg oli nii ränk, et Aabraham otsustas perega ajutiselt Egiptusse kolida. Ent Egiptuses võttis vaarao temalt ära ta naise Saara. Kujutle, millises ahastuses võis Aabraham olla, kuni vaarao Jehoova sunnil Saara talle tagasi andis. (1. Moos. 12:10–19.)

 9. Millised probleemid olid Aabrahami peres?

⁹ Aabrahamil oli probleeme ka oma peres. Tema armas naine Saara ei saanud lapsi. See oli valmistanud neile pettumust juba aastakümneid. Lõpuks andis Saara oma teenija Haagari Aabrahamile naiseks, et see neile järeltulija ilmale tooks. Ent kui Haagar jäi rasedaks, hakkas ta Saarat põlgama. Olukord läks nii hulluks, et Saara ajas Haagari minema. (1. Moos. 16:1–6.)

10. Millised juhtumid panid Aabrahami usu proovile?

¹⁰ Viimaks jäi ka Saara lapseootele ja sünnitas Aabrahamile poja, kellele pandi nimeks Iisak. Aabraham armastas nii Iisakit kui ka Ismaeli, kelle Haagar oli sünnitanud. Kuna aga Ismael muudkui narris Iisakit, oli Aabraham sunnitud Ismaeli ja Haagari minema saatma. (1. Moos. 21:9–14.) Hiljem käskis Jehoova Aabrahamil Iisaki ohvriks tuua. (1. Moos. 22:1, 2; Heebr. 11:17–19.) Mõlemal korral pidi Aabraham uskuma, et Jehoova täidab tema mõlema poja kohta antud tõotused.

11. Miks tuli Aabrahamil kannatlikult Jehoovale loota?

¹¹ Kogu see aeg pidi Aabraham kannatlikult Jehoovale lootma. Urist lahkudes võis tal vanust olla juba üle seitsmekümne. (1. Moos. 11:31–12:4.) Ta elas umbes sada aastat telkides, rännates mööda Kaananimaad ringi. Aabraham elas 175-aastaseks. (1. Moos. 25:7.) Ent ta ei näinud, kuidas Jehoova täidab oma tõotuse ja annab selle maa, kus ta ringi rändas, tema järeltulijatele. Ja ta ei elanud nii kaua, et näha linna, mida ta ootas, ehk Jumala kuningriiki. Siiski ütleb Piibel, et Aabraham suri „eaka ja rahulolevana”. (1. Moos. 25:8.) Hoolimata kõigist raskustest jäi Aabrahami usk tugevaks ja ta ootas kannatlikult Jehoova tõotuste täitumist. Mis aitas tal vastu pidada? Jehoova kaitses Aabrahami kogu tema elu vältel ja kohtles teda kui oma sõpra. (1. Moos. 15:1; Jes. 41:8; Jaak. 2:22, 23.)