Kaitse ennast usupuuduse eest

”Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast.” (HEEBREALASTELE 3:12)

 1. Millisele šokeerivale tõsiasjale juhivad meie tähelepanu Pauluse sõnad heebrea kristlastele?

KUI kohutav mõte see küll on, et kord Jehoovaga isiklikes suhetes olnud inimese süda võib muutuda kurjaks ja et ta võib ’loobuda elavast Jumalast’! Ja milliseks hoiatuseks see meile on! Apostel Paulus ei öelnud seda mitte uskmatutele, vaid inimestele, kes olid pühendanud oma elu Jehoovale usu alusel Jeesuse Kristuse lunastusohvrisse.

 2. Millised küsimused vajavad arutamist?

² Kuidas võis süda muutuda ”kurjaks” ja ”uskmatuks” nendel, kes olid vaimselt nii õnnistatud olukorras? Kuidas võis üldse keegi, kes oli kogenud Jumala armastust ja ärateenimata headust, tahtlikult temast loobuda? Kas see võib juhtuda ka meiega? Need on tõsised mõtted ja meil tasuks välja uurida, miks oli see hoiatus vajalik (1. Korintlastele 10:11).

Miks nii vali nõuanne?

 3. Millistes oludes elasid Jeruusalemma ja selle ümbruskonna kristlased esimesel sajandil?

³ Paulus saatis Juudas asuvaile heebrea kristlastele kirja nähtavasti aastal 61 m.a.j. Üks ajaloolane märkis, et sel ajal polnud ”ühelgi tõsimeelsel, ausal inimesel rahu ega julgeolekut ei Jeruusalemma linnas ega kuskil mujal kogu provintsis”. Lokkas seadusetus ja vägivald, mille taga olid rõhuvad Rooma sõdurid, bravuursed Rooma-vastased juudi seloodid ning vargad, kes valitsevat kaost oma huvides ära kasutasid. Kõik see tegi olukorra väga raskeks kristlaste jaoks, kes püüdsid kõigest väest sellistest asjadest puutumatuks jääda (1. Timoteosele 2:1, 2). Nende erapooletuse tõttu pidasid mõned neid ühiskonnavaenulikeks ja isegi mässumeelseteks inimesteks. Sageli tuli kristlastel kogeda halba kohtlemist ja kannatada kahju (Heebrealastele 10:32—34).

 4. Millist religioosset survet kogesid heebrea kristlased?

⁴ Heebrea kristlased kogesid ka tugevat religioosset survet. Jeesuse ustavate jüngrite innukas tegevus ja sellest tulenev kristliku koguduse kiire kasv kutsusid esile juutide — eelkõige nende usujuhtide — kadeduse ja viha. Nad kimbutasid ja vaenasid Jeesuse Kristuse järgijaid igal võimalusel (Apostlite teod 6:8—14; 21:27—30; 23:12, 13; 24:1—9).a Ja kui mõnd kristlast ka otseselt taga ei kiusatud, sai ta siiski kogeda juutide pilget ja halvakspanu. Kristlust põlastati kui uudset usku, millel polnud judaismi toredust: templit, preesterkonda, pidustusi, ohvritalitusi ega muud taolist. Pealegi oli nende juht Jeesus süüdimõistetud kurjategijana hukatud. Et oma usu järgi elada, pidi kristlasel olema usku, julgust ja vastupidavust.

 5. Miks oli Juudas elavail kristlastel äärmiselt tähtis püsida vaimselt virgetena?

⁵ Kõigele lisaks elasid Juudas asuvad heebrea kristlased selle rahva ajaloo kriitilisel perioodil. Esinenud oli juba palju juudi elukorralduse lõpu tundemärke, mida nende Issand Jeesus Kristus oli andnud. Lõpp ei saanud enam kaugel olla. Et ellu jääda, pidid kristlased jääma vaimselt virgeks ja olema valmis ’põgenema mägedele’ (Matteuse 24:6, 15, 16). Oli neil piisavalt usku ja vaimset sitkust, et nad võiksid viivitamatult tegutseda, nagu Jeesus neid oli käskinud? Näis, et selles ei saa päris kindel olla.

 6. Mida Juuda kristlased hädasti vajasid?

⁶ On päris selge, et viimasel kümnendil enne juudi elukorralduse lõppu kogesid heebrea kristlased tugevat survet nii seest- kui väljastpoolt kogudust. Nad vajasid julgustust. Kuid nad vajasid ka nõuandeid ja juhatust, olemaks kindlad, et nad on valinud õige tee ega ole asjata kannatanud ja vastu pidanud. Õnneks seisis Paulus oma ülesannete kõrgusel ja tuli neile appi.

 7. Miks peaks meid huvitama see, mida Paulus heebrea kristlastele kirjutas?

⁷ See, mida Paulus heebrea kristlastele kirjutas, peaks meile suurt huvi pakkuma. Miks? Sellepärast, et me elame sarnasel ajal kui nemad. Iga päev tunneme, kuidas meid rõhub see maailm, mida valitseb Saatan (1. Johannese 5:19). Meie silme all täituvad Jeesuse ja apostlite ennustused viimsete päevade ja ”maailma-ajastu lõpetuse” kohta (Matteuse 24:3—14; 2. Timoteosele 3:1—5; 2. Peetruse 3:3, 4; Ilmutuse 6:1—8). Üle kõige on meil tarvis püsida vaimselt virgetena, et võiksime pääseda ”kõige selle eest, mis tuleb, ja seis[ta] Inimese Poja ees” (Luuka 21:36).

Keegi suurem kui Mooses

 8. Mida tegema innustas Paulus oma kaaskristlasi sõnadega, mis on kirjas Heebrealastele 3:1?

⁸ Paulus mainib oma kirjas ühte väga tähtsat punkti: ”Pange tähele meie tunnistuse apostlit ja ülempreestrit Jeesust” (Heebrealastele 3:1). ’Tähele panema’ tähendab ”selgesti mõistma .., täielikult aru saama, hoolikalt uurima” (”Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words”). Niisiis ergutas Paulus oma kaasusklikke tegema tõsiseid pingutusi, et nad võiksid tõeliselt mõista, millist rolli mängib Jeesus nende usus ja pääsemises. See pidi tugevdama nende otsustavust seista kindlalt usus. Milline siis oli Jeesuse roll ja miks peaksime teda ’tähele panema’?

 9. Miks nimetas Paulus Jeesust ”apostliks” ja ”ülempreestriks”?

⁹ Paulus kasutas Jeesuse kohta sõnu ”apostel” ja ”ülempreester”. ”Apostel” on läkitatud isik ja viitab siin kanalile, mille kaudu Jumal inimkonnaga suhtleb. ”Ülempreester” on isik, kelle kaudu inimesed võivad Jumala poole pöörduda. Need on õige kummardamise kaks elutähtsat korraldust ja kumbagi rolli täidab Jeesus. Tema on see, kes läkitati taevast, et ta õpetaks inimkonnale tõde Jumala kohta (Johannese 1:18; 3:16; 14:6). Samuti on Jeesus see, kes pattude andeksandmiseks on määratud teenima vastupiltliku Ülempreestrina Jehoova vaimses templikorralduses (Heebrealastele 4:14, 15; 1. Johannese 2:1, 2). Kui me tõepoolest hindame õnnistusi, mida me võime Jeesuse kaudu saada, siis jätkub meil edaspidigi julgust ja otsustavust jääda kindlaks usus.

10. a) Kuidas aitas Paulus heebrea kristlastel mõista seda, et kristlik usk on juudi usust parem? b) Millist üldtuntud tõde Paulus mainis, et oma mõtet selgemini esile tuua?

¹⁰ Et kristliku usu väärtust rõhutada, võrdles Paulus Jeesust Moosesega, keda juudid pidasid suurimaks prohvetiks oma esivanemate seas. Kui heebrea kristlased mõistaksid kogu südamega, et Jeesus on Moosesest suurem, siis poleks neil põhjust kahelda ka selles, et kristlik usk on juudi usust parem. Paulus osutas sellele, et ehkki Moosese hoolde usaldati Jumala ”koda” — Iisraeli rahvas kui kogudus —, oli ta kõigest ustav sulane (4. Moosese 12:7). Jeesus seevastu oli Poeg, koja isand (1. Korintlastele 11:3; Heebrealastele 3:2, 3, 5). Et oma mõtet selgemini esile tuua, mainis Paulus seda üldtuntud tõde, et ”igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal” (Heebrealastele 3:4). Keegi ei kahtle selles, et Jumal on kõigist suurem, sest tema on kõige olemasoleva Ehitaja, Looja. Kuna Jeesus oli Jumala kaastööline, siis on loogiline, et ta peab olema suurem kui kogu ülejäänud loodu, sealhulgas Mooses (Õpetussõnad 8:30, UM; Koloslastele 1:15—17).

11., 12. Mida innustas Paulus heebrea kristlasi ”otsani kindla” hoidma ja kuidas meie võime tema nõuannet rakendada?

¹¹ Tõesti, heebrea kristlased olid väga eesõigustatud olukorras. Paulus tuletas neile meelde, et nad on ”taevase kutsumise osalised” — see eesõigus oli hinnalisem kõigest, mida võis leida juudi elukorraldusest (Heebrealastele 3:1). Arvata võib, et Pauluse sõnad kutsusid neis võitud kristlastes esile tänutunde selle eest, et neile on tallele pandud uus pärand, mitte aga kurvastuse selle pärast, et nad olid maha jätnud juudi päritoluga seonduva (Filiplastele 3:8). Paulus innustas neid, et nad hoiaksid kinni oma eesõigusest ega peaks seda endastmõistetavaks, öeldes: ”Kristus kui Poeg on tema [Jumala] koja üle; ja tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla” (Heebrealastele 3:6).

¹² Jah, kui heebrea kristlased tahtsid jääda ellu juutide elukorralduse peatses lõpus, tuli neil Jumala antud lootus ”otsani kindel” hoida. Me peame tänapäeval sedasama tegema, kui tahame jääda ellu selle maailma-ajastu lõppedes (Matteuse 24:13). Me ei või lasta elumuredel, inimeste apaatial või enda ebatäiuslikel kalduvustel kõigutada meie usku Jumala tõotustesse (Luuka 21:16—19). Mõistmaks, kuidas me saame endid tugevdada, pöörakem tähelepanu Pauluse järgmistele sõnadele.

”Ärge paadutage oma südameid”

13. Millise hoiatuse Paulus andis ja kuidas kasutas ta seejuures Laulu 95?

¹³ Arutanud heebrea kristlaste eelisolukorra üle, andis Paulus sellise hoiatuse: ”Nagu Püha Vaim ütleb: ”Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal, kiusatuse päeval kõrbes”” (Heebrealastele 3:7, 8). Paulus tsiteeris Laulu 95 ja võis seepärast öelda ”Püha Vaim ütleb” (Laul 95:7, 8; 2. Moosese 17:1—7).b Pühakiri on Jumala inspireeritud, tema vaimu poolt sisendatud (2. Timoteosele 3:16).

14. Kuidas toimisid iisraellased vastuseks sellele, mida Jehoova oli nende heaks teinud, ja miks?

¹⁴ Pärast Egiptuse orjusest vabanemist osutas Jehoova iisraellastele suurt au sellega, et astus nendega lepingusuhetesse (2. Moosese 19:4, 5; 24:7, 8). Selle asemel et näidata hindamist selle vastu, mida Jumal neile teinud oli, hakkasid iisraellased aga peagi mässama (4. Moosese 13:25—14:10). Kuidas see küll juhtuda sai? Paulus näitas, et selle põhjus oli nende südame paadumine. Aga kuidas saab paaduda süda, mis Jumala Sõnale tundlikult reageerib? Ja mida me peaksime tegema, et seda meiega ei juhtuks?

15. a) Kuidas on Jumala ”häält” kuuldud minevikus ja praegu? b) Mida me peaksime endalt küsima seoses Jumala ”häälega”?

¹⁵ Paulus alustab oma hoiatust tingimuslausega: ”Kui te kuulete tema häält ..” Jumal kõneles oma rahvaga Moosese ja teiste prohvetite kaudu. Hiljem kõneles ta oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu (Heebrealastele 1:1, 2). Meil tänapäeval on terviklik Jumala inspireeritud Sõna Püha Piibel. Tegutsemas on ka ”ustav ja mõistlik sulane”, kelle Jeesus on pannud vaimset ”rooga andma õigel ajal” (Matteuse 24:45—47). Nii et Jumal kõneleb ka meie ajal. Kuid kas me kuulame teda? Näiteks, kuidas me toimime siis, kui meile antakse nõu riietuse ja välimuse kohta või meelelahutuse ja muusikavaliku kohta? Kas me ”kuuleme” nõu — pöörame sellele tähelepanu ja tegutseme vastavalt? Kui meil on kombeks hakata end õigustama ja eirata nõuandeid, siis oleme olukorras, kus meie süda võib märkamatult paaduda.

16. Milline on üks viis, kuidas meie süda võib paaduda?

¹⁶ Meie süda võib paaduda ka juhul, kui me otsime vabandusi hoidumaks tegemast seda, mida me suudaksime teha ja peaksime tegema (Jakoobuse 4:17). Hoolimata kõigest, mida Jehoova iisraellaste heaks tegi, ei ilmutanud nad usku, mässasid Moosese vastu, uskusid negatiivset ülevaadet Kaananimaa kohta ja tõrkusid minemast Tõotatud Maale (4. Moosese 14:1—4). Seepärast lasi Jehoova neil elada kõrbes 40 aastat — piisavalt kaua, et selle sugupõlve ustavusetud liikmed sureksid. Neist tülgastunud olles ütles Jumal: ”Nemad eksivad alati oma südamega, ent minu teid nad ei õppinud tundma; sellepärast ma vandusin oma vihas: nad ei pääse mitte minu hingamisse!” (Heebrealastele 3:9—11). Kas me oskame sellest midagi õppida?

Õpetuseks meile

17. Miks ei olnud iisraellastel usku, ehkki nad olid näinud Jehoova vägitegusid ja kuulnud tema teadaandeid?

¹⁷ See iisraellaste põlvkond, kes tuli välja Egiptusest, nägi oma silmaga ning kuulis oma kõrvaga Jehoova vägitegusid ja teadaandeid. Siiski ei uskunud nad, et Jumal võib nad turvaliselt Tõotatud Maale viia. Miks? ”Minu teid nad ei õppinud tundma,” ütles Jehoova. Nad teadsid, mida Jehoova oli öelnud ja teinud, kuid nad polnud kasvatanud usku ja kindlust sellesse, et ta suudab nende eest hoolt kanda. Nad olid niivõrd kinni oma vajadustes ja soovides, et Jumala teedest ja eesmärgist nad peaaegu ei mõelnudki. Jah, neil polnud usku tema tõotusesse.

18. Millisest teguviisist tulenevalt võib inimesel tekkida ”kuri uskmatu süda” vastavalt Pauluse sõnadele?

¹⁸ Järgmised heebrealastele öeldud sõnad käivad sama hästi ka meie kohta: ”Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast” (Heebrealastele 3:12). Paulus tungis asja tuumani, kui ta osutas sellele, et ”kuri uskmatu süda” tekib siis, kui inimene ”loobub elavast Jumalast”. Eespool samas kirjas rääkis ta, et see, kes pole hoolikas, võib ’eemale triivida’ (Heebrealastele 2:1, UM). Ent see kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega ”loobub”, tähendab ’eemale jääma’ ja on ligilähedane sõnaga, mille tähendus oleks ’ärataganemine’. See märgistab tahtlikku ja teadlikku vastupanemist, eemale tõmbumist ja millegi mahajätmist — seda kõike põlglikul moel.

19. Kuidas võib nõu kuulmatajätt viia tõsiste tagajärgedeni? Too näide.

¹⁹ Me võime sellest õppida siis seda, et kui meile saab harjumuseks mitte ’kuulata tema häält’ — kui ignoreerime nõuandeid, mida Jehoova annab oma Sõna ja ustava sulaseklassi kaudu —, siis ei lähe kuigi kaua, kuni meie süda kalgistub ja paadub. Näiteks võib juhtuda, et kaks inimest, kes pole omavahel abielus, saavad teineteisega natuke liiga lähedaseks. Mis siis, kui nad ei tee sellest väljagi? Kas see takistaks neid tehtut kordamast või hoopis hõlbustaks seda? Või kui sulaseklass annab meile nõu muusikavaliku, meelelahutuse või millegi muu kohta, kas võtame selle tänulikult vastu ja teeme vajalikke muudatusi? Paulus kutsus meid üles: ”Ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi” (Heebrealastele 10:24, 25). Hoolimata sellest nõuandest suhtuvad mõned kristlikesse koosolekutesse ükskõikselt. Nad ehk arvavad, et see, kui aeg-ajalt puududa või mõnel koosolekul üldse mitte käia, ei loe midagi.

20. Miks on eluliselt tähtis võtta vastu Pühakirja nõuanded?

²⁰ Kui me ei võta kuulda Jehoova ”häält”, mis selgelt kostab Pühakirja ja sellel põhinevate väljaannete vahendusel, siis hakkame peatselt ’loobuma elavast Jumalast’. Nõuande passiivsest ignoreerimisest on vaid väike samm selle mahategemise, kritiseerimise ja selle vastu võitlemiseni. Kui me midagi ette ei võta, on tagajärjeks ”kuri uskmatu süda” ja sellest olukorrast välja tulla on tavaliselt juba väga raske. (Võrdle Efeslastele 4:19.) Jeremija kirjutas tabava mõtte: ”Süda on kavalam kõigist ja ravimatu — kes seda mõistab?” (Jeremija 17:9). Sellepärast ergutaski Paulus oma heebrea kaasusklikke: ”Manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse ”täna”, et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!” (Heebrealastele 3:13).

21. Milline üleskutse käib meie kõikide kohta ja milline väljavaade meil on?

²¹ Kui õnnelikud me küll võime olla, et Jehoova kõneleb inimestega ka tänapäeval — oma Sõna ja organisatsiooni kaudu! Me oleme tänulikud, et ”ustav ja mõistlik sulane” aitab meil jätkuvalt ’otsani kindla hoida esimese usulootuse’ (Heebrealastele 3:14). Nüüd on aeg vastata Jumala armastusele ja juhatusele. Kui me seda teeme, võime kogeda, kuidas täitub üks teine Jehoova antud imeline tõotus, nimelt me võime ’pääseda’ tema hingamisse (Heebrealastele 4:3, 10). Seda teemat arutas Paulus järgmisena heebrea kristlastega ja seda uurime ka meie järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

◻ Miks andis Paulus heebrea kristlastele valju nõu?

◻ Kuidas aitas Paulus heebrea kristlastel mõista, et neil on midagi paremat, kui seda on juudi usu järgi elamine?

◻ Kuidas võib süda paaduda?

◻ Mida me peame tegema, et meie süda ei muutuks ”kurjaks” ja ”uskmatuks”?

[Pilt lk 10]

Kas sa ilmutad usku Jeesusesse, kes on Suurem Mooses?