¹⁰ Kes aga on pealtvaatajad elu võidujooksus, millele kristlased on asunud? Olles Heebrealastele 11. peatükis nimetanud ustavaid Jehoova tunnistajaid, kes elasid enne Kristust, kirjutas Paulus: ”Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, .. jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist” (Heebrealastele 12:1). Võttes appi kõnekujundi pilvest, ei kasutanud Paulus seda kreeka sõna, mis käib selgete piirjoontega pilve kohta, millel on kindel suurus ja kuju. Selle asemel kasutas ta sõna, mis leksikograaf William E. Vine’i järgi ”tähistab taevast katvat pilvist, vormitut massi”. On selge, et Paulus pidas silmas suurt hulka tunnistajaid, keda on nii palju, et nad moodustavad otsekui pilvemassi.

11., 12. a) Kuidas võivad enne Kristust elanud ustavad tunnistajad meid nii-öelda ergutada, et oleksime joostes vastupidavad? b) Kuidas me võime ”suure pilve tunnistajate” eeskujust rohkem kasu saada?

¹¹ Kas saavad enne Kristust elanud tunnistajad olla sõnasõnaliselt pealtvaatajad tänapäeval? Kindlasti mitte. Nad kõik on surmaunes ja ootavad ülestõusmist. Kuid nad ise olid oma eluajal edukad jooksjad ja nende eeskuju elab edasi Piibli lehekülgedel. Kui me uurime Pühakirja, võivad need ustavad hakata elama meie meeles ja nii-öelda ergutada meid jätkama jooksu kuni finišini (Roomlastele 15:4).a

¹² Näiteks, kui me satume kiusatusse maailma pakutavate võimaluste tõttu, kas ei ajendaks meid õiges suunas edasi liikuma mõtisklemine selle üle, kuidas Mooses hülgas Egiptuse hiilguse? Kui katsumus, mida kogeme, tundub ränk, innustab meid kindlasti usuproovides mitte alla andma see, kui peame meeles rasket katset, millega seisis silmitsi Aabraham, kui tal kästi tuua ohvriks oma poeg Iisak. See, mil määral too ”suur pilv tunnistajaid” meid sel viisil ergutab, sõltub sellest, kui selgelt me neid oma vaimusilmas näeme.

13. Kuidas ergutavad nüüdisaegsed Jehoova tunnistajad meid jätkama elu võidujooksu?

¹³ Meid ümbritseb ka väga palju praegusi Jehoova tunnistajaid. Millist suurepärast usueeskuju on andnud nii võitud kristlased kui ka suurde rahvahulka kuuluvad mehed ja naised! (Ilmutuse 7:9.) Me võime lugeda aeg-ajalt nende elulugusid sellest ajakirjast ja muudest Vahitorni ühingu väljaannetest.b Kui mõtiskleme nende usu üle, innustab see meid lõpuni vastu pidama. Ja kui imeline on kogeda lähedaste sõprade ning sugulaste toetust, kes ka ise ustavalt Jehoovat teenivad! Jah, neid on palju, kes ergutavad meid jätkama elu võidujooksu.

Vali tempot arukalt

14., 15. a) Miks on tähtis arukalt tempot valida? b) Miks me peaksime eesmärkide seadmisel mõistlikud olema?

¹⁴ Joostes pikka maad, näiteks maratoni, peab jooksja arukalt tempot valima. ”Kui alustad liiga kiiresti, võib see lõppeda ebaõnnestumisega,” ütleb ajakiri ”New York Runner”. ”Tõenäoliselt lõpeb see kas pika pingutusega viimastel miilidel või katkestamisega.” Üks maratonijooksja meenutab: ”Loengul, kus ma käisin jooksuks valmistudes, hoiatas kõneleja selgelt: ”Ära aja taga kiiremaid jooksjaid. Jookse omaenda tempoga. Vastasel korral sa kurnad ennast ära ja võid välja langeda.” Selle nõuande järgimine aitas mul jooksu lõpuni vastu pidada.”

¹⁵ Elu võidujooksus peavad Jumala teenijad ennast jõuliselt pingutama (Luuka 13:24). Kuid jünger Jakoobus kirjutas: ”Tarkus, mis on ülalt on .. leplik [”mõistlik”, UM]” (Jakoobuse 3:17). Kuigi teiste hea eeskuju võib innustada meid tegema rohkem, aitab mõistlikkus meil seada endale realistlikke eesmärke, mis vastavad meie võimetele ja oludele. Pühakiri tuletab meile meelde: ”Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [”võrreldes end teise inimesega”, UM]; sest igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:4, 5).

16. Kuidas aitab tagasihoidlikkus meil oma tempot valida?

¹⁶ Tekstis Miika 6:8 esitatakse meile järgmine mõtlemapanev küsimus: ”Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa .. käiksid hoolsasti [”tagasihoidlikult”, UM] ühes oma Jumalaga?” Tagasihoidlikkuse juurde kuulub teadlikkus oma piiridest. Kas on halvenev tervis või kõrge vanus seadnud piiranguid sellele, mida me suudame Jumala teenistuses korda saata? Ärgem sellest masendugem. Jehoova on rahul meie pingutuste ja ohvritega, mis vastavad sellele, ”kuidas jõud kannab, mitte üle jõu” (2. Korintlastele 8:12; võrdle Luuka 21:1—4).

Kui lõpp läheneb

20. Kuidas võib elu võidujooks lõpu lähenedes raskemaks minna?

²⁰ Elu võidujooksus tuleb meil võidelda oma peamise vaenlase Kurat-Saatana vastu. Kui me lõpule läheneme, üritab tema lakkamatult meid komistama panna või takistada (Ilmutuse 12:12, 17). Ja pole kerge tegutseda ustavate, pühendunud Kuningriigi kuulutajatena, pidades silmas sõdasid, näljahädasid ja taude ning kõiki muid raskusi, mis tähistavad ”lõpuaega” (Taaniel 12:4; Matteuse 24:3—14; Luuka 21:11; 2. Timoteosele 3:1—5). Pealegi võib lõpp aeg-ajalt tunduda olevat kaugemal, kui me arvasime, eriti kui me alustasime jooksu aastakümnete eest. Kuid Jumala Sõna kinnitab meile, et lõpp tuleb. Jehoova ütleb, et see ei jää hiljaks. Lõpp paistab juba (Habakuk 2:3; 2. Peetruse 3:9, 10).

21. a) Mis teeb meid tugevaks, kui jätkame elu võidujooksu? b) Milles me peame lõpu lähenedes kindlameelsed olema?

²¹ Niisiis, et elu võidujooksus edukad olla, tuleb meil ammutada jõudu kõigest, mida Jehoova on armastavalt andnud meie vaimseks toitmiseks. Me vajame ka kogu julgustust, mida võib meile pakkuda korrapärane läbikäimine meie kaasusklikega, kes samuti osalevad selles jooksus. Isegi kui tee peal ette tulevad rängad tagakiusamised ja ettenägemata juhtumid peaksid meie jooksu raskemaks tegema, võime lõpuni vastu pidada, sest Jehoova annab meile ”üliväga suure väe” (2. Korintlastele 4:7). Kui rahustav on küll teada, et Jehoova soovib, et me võidukalt finišini jõuaksime! Olgem siis otsusekindlad, ’joostes vastupidavusega meie ette seatud võidujooksu’, tehes seda täiesti veendunult, et ”me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Heebrealastele 12:1, UM; Galaatlastele 6:9).