4. peatükk
Jumal — kes ta on?
1. a) Missuguseid jumalaid on inimesed kummardanud? b) Missuguse vahe teeb Piibel „jumalate” ja „Jumala” vahel?
ÜLE kogu maailma kummardatakse paljusid jumalaid. Šintoismis, budismis, hinduismis ja suguharude religioonides on miljoneid jumalaid. Jeesuse apostlite ajal kummardati selliseid jumalaid nagu Zeus ja Hermes. (Apostlite teod 14:11, 12) Ka Piiblis on öeldud, et „on olemas palju jumalaid”, kuid ta ütleb ka, et „meil [on] ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad”. (1. Korintlastele 8:5, 6) Kui sinult küsitakse: „Kes see Jumal on?” mida sa siis vastaksid?
2. Missugused erinevad vaated on inimestel Jumalast?
2 Paljud vastavad: „Ta on Issand.” Või siis nad ütlevad: „Ta on üks taevane vaim.” Üks sõnaraamat ütleb, et Jumal on „Kõigekõrgem Olevus”. Kui küsida: „Mis on Jumala nimi?” siis mõned inimesed vastavad, et „Jeesus”. Teised ei mõtle, et Jumal on nagu isik, vaid nagu võimas jõud, mis asub kõikjal. Ja mõned isegi kahtlevad, kas Jumalat üldse ongi. Kas me võime kindlad olla, et ta eksisteerib?
JUMAL ON TÕESTI OLEMAS
3. Kuidas on tulnud olemasollu näiteks üks maja?
3 Kui sa vaatad üht kaunist hoonet, kas oled siis kunagi tahtnud teada, kes oli selle ehitaja? Kui keegi ütleks sulle, et seda hoonet ei ole ehitanud mitte keegi, vaid et see on lihtsalt iseendast tekkinud, kas sa usuksid seda? Muidugi mitte! Üks Piibli kirjutajatest ütles: „Sest igal majal on oma valmistaja.” Seda teab igaüks. Aga kas me ei võiks nõustuda piiblikirjutaja loogilise järeldusega: „Aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal”? — Heebrealastele 3:4.
4. Kuidas tulid olemasollu paljud miljardid tähed?
4 Mõtle universumile tema paljude miljardite tähtedega. Kuid nad kõik liiguvad taevas vastavalt seadustele, mis hoiavad neid üksteisega täpses vahekorras. Kaua aega tagasi esitati küsimus: „Kes on loonud need seal?” Selle peale antud vastus on mõttekas: „Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi!” (Jesaja 40:26) Kindlasti oleks rumal mõtelda, et miljardid tähed tekkisid iseenesest ja ilma igasuguse juhtimiseta moodustasid suured tähtede süsteemid, mis liiguvad imepärase korra järgi! — Laul 14:1.
5. a) Missugune väljavaade on olemas selleks, et hakkmasina osad iseenesest kokku monteeruks? b) Mida see meie universumi kohta näitab?
5 See kõrgel tasemel organiseeritud universum ei võinud tekkida iseenesest ega juhuslikult. Oli tarvis intelligentset, suure väega Loojat. (Laul 19:2, 3) Üks ärimees, kellelt küsiti, miks ta usub Jumalat, seletas, et tema tehases kulub ühel tütarlapsel kaks päeva, et selgeks õppida, kuidas kokku monteerida 17 osast koosnev hakkmasin. Ta ütles: „Ma olen ainult üks lihtne lõikeriistade vabrikant. Aga seda ma tean, et sa võid 17 hakkmasina osa pesumasina sees 17 miljardi aasta kestel ringi keerutada ja sa ei saa niiviisi iialgi hakkmasinat.” Universum, kaasaarvatud paljud eluvormid maa peal, on palju keerulisem kui hakkmasin. Kui selline masin nõuab osavat tegijat, siis me võime olla kindlad, et kõigi asjade loomiseks oli tarvis Kõikväelist Jumalat. Kas ei peaks selle eest, mis ta on teinud, temale kuuluma kõik au ja tunnustus? — Ilmutuse 4:11; Apostlite teod 14:15—17; 17:24—26.
KAS JUMAL ON REAALNE ISIK?
6. Miks me võime kindlad olla, et Jumal on reaalne isik?
6 Kuigi enamik inimesi ütleb, et nad usuvad Jumalasse, on siiski palju neid, kes ei mõtle temast kui reaalsest isikust. Kas ta seda on? Võib näha, et seal, kus on intelligentsus, seal on ka mõistus. Me võime näiteks ütelda: „Ma ei suuda oma mõistusega otsustada.” Ja me teame, et kus on mõistus, seal on ka peaaju kindla kujuga kehas. Niisiis, kogu loomistöö eest vastutav suur mõistus kuulub suurele Isikule, Kõikväelisele Jumalale. Kuigi temal ei ole materiaalset keha, on tema keha vaimne. Kas vaimolevusel on keha? Jah on, sest Piibel ütleb: „Sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.” — 1. Korintlastele 15:44; Johannese 4:24.
7. a) Mis näitab, et Jumalal on paik, kus ta elab? b) Mis näitab, et tal on keha?
7 Kuna Jumal on vaimse kehaga isik, siis tal peab olema mingisugune koht, kus ta elab. Piibel räägib meile, et taevas on Jumala „asupaik”. (1. Kuningate 8:43) Samuti on meile öeldud, et „Kristus [on] . . . läinud . . . taevasse enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge [„isiku”, NW] ette meie eest”. (Heebrealastele 9:24) Mõned inimesed saavad tasuks elu taevas koos Jumalaga, saades sel ajal vaimsed kehad. Piibel ütleb, et siis nad näevad Jumalat ja on tema sarnased. (1. Johannese 3:2) Ka see näitab, et Jumal on isik ja et tal on keha.
8, 9. a) Kuidas võib elektrijaama näide aidata mõista Jumala kaugeleulatuvat väge? b) Mis on Jumala püha vaim ja mida see suudab teha?
8 Aga mõni võib küsida: „Kui Jumal on reaalne isik, kes elab taevas teatud paigas, kuidas ta võib näha igat asja, mis kuskil sünnib? Ja kuidas võib tema väge tunda igas universumi osas?” (2. Ajaraamat 16:9) See fakt, et Jumal on isik, ei piira ühelgi viisil tema väge või suurust. See ei peaks ka vähendama meie austust tema vastu. (1. Ajaraamat 29:11—13) Aitamaks meil seda mõista, vaadelgem elektrijaama kaugeleulatuvat mõju.
9 Elektrijaamal on teatud asukoht, kas linna sees või selle lähedal. Aga tema elektrivool on jagatud üle kogu piirkonna, andes valgust ja jõudu. Samuti on ka Jumalaga. Tema on taevas. (Jesaja 57:15; Laul 123:1) Kuid tema püha vaimu, mis on tema nähtamatu aktiivne jõud, võib tunda kõikjal üle kogu universumi. Oma püha vaimu abil lõi Jumal taeva, maa ja kõik elava. (Laul 33:6; 1. Moosese 1:2; Laul 104:30) Nende loomiseks ei ole Jumalal tarvis isiklikult või kehaliselt juures olla. Ta võib välja saata oma vaimu, oma aktiivse jõu, tegema seda, mida ta iganes tahab, isegi siis, kui ta ise on kaugel. Milline imepärane Jumal! — Jeremija 10:12; Taaniel 4:32.
MISSUGUNE ON JUMALA ISIKSUS
10. Milline on üks viis Jumala tundmaõppimiseks?
10 Kas Jumal on niisugune isik, keda me hakkame armastama, kui me teda hästi tundma saame? „Võib-olla on,” võid sa öelda, „aga kuna me ei saa Jumalat näha, kuidas me võime siis teda tundma saada?” (Johannese 1:18) Piibel näitab meile selleks ühe tee, kui ta ütleb: „Sest tema nähtamatut olu [„nähtamatuid omadusi”, NW], nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates.” (Roomlastele 1:20) Niisiis asjad, mis Jumal on loonud, võivad aidata meil mõista, milline on Jumal, kui me neid tõeliselt uurime ja nende üle mõtleme.
11. Mida me võime Jumala kohta tema loomistöödest õppida?
11 Pilk tähistaevale, nagu me oleme näinud, jutustab meile kindlasti Jumala suurusest ja hiiglaslikust jõust. (Laul 8:4, 5; Jesaja 40:26) Siis vaatle maad. Jumal paigutas selle maailmaruumi nii, et see saab päikeselt just õige hulga soojust ja valgust. Ja vaatle vee ringlemist. Vihm kastab maad. Vesi voolab jõgedesse, mis omakorda voolavad meredesse. Päike tõstab vee meredest auruna üles ja see sajab jälle vihmana maha ning kastab maad. (Koguja 1:7) On olemas paljud imepärased tsüklid, mis Jumal on tegevusse pannud, et hoolitseda toidu, ulualuse ja kõigi asjade eest, mida inimene ja loomad vajavad! Ja mida kõik need imepärased asjad meile Jumala isiksuse kohta jutustavad? Et ta on suure tarkusega Jumal ja et ta on kõige suuremeelsem ning hoolitseb oma loodud olevuste eest. — Õpetussõnad 3:19, 20; Laul 104:13—15, 24, 25.
12. Mida sinu oma keha sulle Jumala kohta õpetab?
12 Vaatle oma keha. See on valmistatud ilmselt rohkema jaoks, kui seda on elamine. See on imepäraselt kujundatud, et elu oleks tõeliselt nauditav. (Laul 139:14) Meie silmad ei näe ainult musta ja valget, vaid paljusid värve, ja maailm on täis nauditavat värvirikkust. Me tunneme lõhna ja maitset. Nii ei ole söömine ainult hädavajalik tegevus; see võib olla ülimeeldiv. Sellised aistingud ei ole elamiseks absoluutselt vajalikud, vaid need on annid armastavalt, suuremeelselt, hoolitsevalt Jumalalt. — 1. Moosese 2:9; 1. Johannese 4:8.
13. Mida sa õpid Jumala kohta tema viisidest inimeste kohtlemisel?
13 Pilk Jumala tegelemisele inimkonnaga näitab samuti, missugune Jumal ta on. Tal on tugev õiglustunne. Ta ei ilmuta teatud inimrasside suhtes eelistamist. (Apostlite teod 10:34, 35) Ta on ka lahke ja halastav. Piibel räägib meile, kuidas ta kohtles iisraeli rahvast, kelle ta vabastas Egiptuse orjusest. „Tema oli armuline . . . tal tuli meelde, et nad on liha.” Kuid iisraellased olid sageli sõnakuulmatud ja see tegi Jumala kurvaks. Piibel ütleb: „Nad . . . tegid temale meelehaiget . . . ja pahandasid Iisraeli Püha [„tegid valu Iisraeli Pühale”, NW]!” (Laul 78:38—41; 103:8, 13, 14) Kuid teisest küljest on Jumal rõõmus, kui tema teenijad on tema seadustele kuulekad. (Õpetussõnad 27:11) Jumal kirjeldab ka seda, mida ta tunneb siis, kui vaenlased tema teenijatele kannatusi valmistavad: „Kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera.” (Sakarja 2:12) Kas oled sa ajendatud armastama Jumalat, kellel on kõikidesse rassidesse kuuluvate alandlike ja tähtsusetute inimeste vastu selline poolehoid? — Jesaja 40:22; Johannese 3:16.
KAS JUMAL ON JEESUS VÕI KOLMAINSUS?
14. Mis on Kolmainsuse õpetus?
14 Kes on see imeväärne Jumal? Mõned inimesed ütlevad, et tema nimi on Jeesus. Teised ütlevad, et ta on Kolmainsus, kuigi sõna „kolmainsus” Piiblis ei esine. Kolmainsuse õpetusele vastavalt koosneb Jumal kolmest isikust, see on, et „ühes Jumalas on koos Isa, Poeg ja Püha Vaim”. Seda õpetavad paljud religioossed organisatsioonid, kuigi nad tunnistavad, et see on „müsteerium”. Kas sellised arvamused Jumala kohta on õiged?
15. Kuidas Piibel näitab, et Jumal ja Jeesus on kaks eraldi eksisteerivat isikut, kes ei ole võrdsed?
15 Aga kas Jeesus kunagi ütles, et ta on Jumal? Ei, ta ei teinud seda mitte kunagi. Piiblis on teda nimetatud õieti „Jumala Pojaks”. Ja ta ütles: „Isa on suurem minust!” (Johannese 10:34—36; 14:28) Jeesus selgitas ka seda, et oli asju, mida ei teadnud ei tema ega inglid, vaid Isa üksi. (Markuse 13:32) Ühel juhul Jeesus palvetas Jumala poole, öeldes: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” (Luuka 22:42) Kui Jeesus oleks olnud Kõikväeline Jumal, siis ei oleks ta iseennast palunud, eks ole? Pärast Jeesuse surma on Pühakirjas õigupoolest öeldud: „Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud.” (Apostlite teod 2:32) Niisiis on selge, et Kõikväeline Jumal ja Jeesus on kaks erinevat isikut. Isegi pärast tema surma ja ülestõusmist ning taevasseminekut ei olnud Jeesus oma Isaga võrdne. — 1. Korintlastele 11:3; 15:28.
16. Kuigi Jeesusele on vihjatud nagu „Jumalale”, mis siiski näitab, et ta ei ole Kõikväeline Jumal?
16 Keegi võib küsida: „Aga kas ei ole Jeesust Piiblis nimetatud jumalaks?” See on õige. Ka Saatanat on nimetatud jumalaks. (2. Korintlastele 4:4) Johannese 1:1, mis viitab Jeesusele kui „Sõnale”, mõnes piiblitõlkes ütleb: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.” Aga pane tähele, et 2. salm ütleb, et see Sõna oli „alguses Jumala juures”. Ja kuna inimesed on Jeesust näinud, siis 18. salm ütleb, et „ükski ei ole Jumalat iialgi näinud”. Nii me leiame, et mõned 1. salmi tõlked annavad edasi originaalkeele õige mõtte, kui nad ütlevad: „Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli jumalik” või oli „jumal”, see on, et Sõna oli vägev ja jumalasarnane. (An American Translation) On selge, et Jeesus ei ole Kõikväeline Jumal. Tegelikult Jeesus rääkis oma Isast kui „oma Jumalast” ja kui „ainsast tõelisest Jumalast”. — Johannese 20:17; 17:3.
17. Kuidas püha vaimu väljavalamine Jeesuse järelkäijate peale tõestab, et see ei ole isik?
17 Mis puutub niinimetatud Kolmainsuse kolmandat Isikut, „Püha Vaimu”, siis me oleme juba näinud, et see ei ole isik, vaid Jumala aktiivne, tegutsev jõud. Ristija Johannes ütles, et kui tema, Johannes, oli ristinud veega, siis Jeesus hakkab ristima püha vaimuga. Samuti nagu vesi ei ole isik, nii ei ole ka püha vaim isik. (Matteuse 3:11) Johannese poolt ettekuulutatu läks täide siis, kui pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist sai püha vaim välja valatud tema järelkäijate peale, kes olid Jeruusalemmas kokku tulnud. Piibel ütleb: „Nad kõik said täis püha vaimu.” (Apostlite teod 2:4, NW) Kas nad said „täis” mingisugust isikut? Ei, vaid neid täideti Jumala aktiivse jõuga. Niisiis, faktid selgitavad, et Kolmainsus ei ole Piibli õpetus. Tegelikult kaua enne seda, kui Jeesus oli maa peal, kummardati kolmest koosnevaid jumalate gruppisid või kolmainsusi sellistes kohtades nagu vana Egiptus ja Babülon.
JUMALA NIMI
18. a) Kas „Jumal” on Kõikväelise Jumala pärisnimi? b) Mis on tema pärisnimi?
18 Kahtlemata on igaühel, keda sa tunned, oma nimi. Ka Jumalal on oma nimi, mis teda kõigist teistest eristab. Mõni võib küsida: „Kas ei ole tema nimeks ’Jumal’?” Ei, sest „jumal” on ainult tiitel, nagu on tiitlid „president”, „kuningas” ja „kohtunik”. Jumala nime saame teada Piiblist, kus see esineb ligikaudu 7000 korda. Näiteks Laulus 83:19 on King James Version’is öeldud: „Et inimesed tunneksid, et sina, kelle nimi üksi on JEHOOVA, oled kõige kõrgem üle kogu maa.” Samuti võib enamuses Piiblitest leida Jumala nime Ilmutuse 19:1—6 osana väljendusest „Halleluuja”. See tähendab „kiitke Jah’i”, mis on Jehoova nime lühivorm.
19. a) Miks on mõned inimesed üllatunud, kui näevad Piiblis Jumala nime? b) Kus see nimi King James Version’is esineb?
19 Mõned inimesed on üllatunud, kui nad näevad oma Piiblis Jumala nime. See on sageli sellepärast, et nende Piibel on üks neist, mis harva tarvitab Jumala nime. Näiteks King James Version tarvitab nime „Jehoova” ainult sellistes kohtades: 2. Moosese 6:3, Laul 83:19 ning Jesaja 12:2 ja 26:4. Kui selles Piiblis on Jumala nimi tõlgitud tiitliga „Issand” või „Jumal”, on see siiski alati kirjutatud suurte tähtedega, „ISSAND” ja „JUMAL”, mis teda tavalistest sõnadest „Issand” ja „Jumal” eraldab. Pane seda tähele Laulus 110:1.
20. a) Mispärast Jumala nime sageli ei tarvitatud? b) Kas seda peaks tegema?
20 Aga sa võid küsida: „Miks ei ole Jumala nime tarvitatud igas kohas, kus see Piibli algtekstis esineb? Mispärast on selle asemel tavaliselt tarvitatud tiitleid ISSAND ja JUMAL?” American Standard Version selgitab oma eessõnas, mispärast ta tarvitab Jumala nime Jehoova ja mispärast seda nime kaua aega ei tarvitatud: „Ameerika revideeritud piiblitõlke valmistamise komisjoni liikmed tulid pärast hoolikat kaalutlemist üksmeelsele veendumusele, et juudi ebausk, mis pidas Jumala nime kuuldavalt väljendamise jaoks liiga pühaks, ei peaks enam ingliskeelses või mõnes teises tõlkes domineerima . . . See pärisnimi koos tema pühade seoste rikkusega on nüüd taastatud oma kohale pühas tekstis, millele tal on kaheldamatu õigus.” Jah, mehed, kes tõlkisid seda Piiblit inglise keelde, tundsid, et põhjused, miks Jumala nimi oli välja jäetud, ei olnud head. Ja nii nad panid selle Piiblis tema õigele kohale tagasi.
21. Mida katoliiklik Douay Version Jehoova nime kohta ütleb?
21 Kuid on neid, kes väidavad, et sõna „Jehoova” ei peaks tarvitatama sellepärast, et see ei ole tegelikult Jumala nimi. Näiteks katoliiklik Douay Version, mis ei tarvita Jumala nime selle peamises tekstis, ütleb oma 2. Moosese 6:3 juurde kuuluvas allmärkuses: „Mõned kaasaegsed on kujundanud nime Jehoova . . . selle nime õige hääldamine, mis on heebreakeelses tekstis, on nüüd kauase tarvitamatuse pärast täiesti kadunud.”
22. a) Kuidas on Jumala nimi heebrea keeles kirjutatud? b) Mispärast on raske teada saada, kuidas Jumala nime algupäraselt hääldati?
22 Jah, nagu katoliiklik Piibel siin ütleb, esineb Jumala nimi heebreakeelses tekstis, sest Piibli esimesed 39 raamatut olid kirjutatud heebrea keeles. See nimi esineb seal nelja heebreakeelse tähena, JHVH. Vanal ajal kirjutati heebrea keelt ilma täishäälikuteta, nagu a, e, i, o ja u, mis aitavad meil anda sõnadele õige kõla. Seepärast on tänapäeval probleemiks see, et meil ei ole täpselt teada, milliseid täishäälikuid heebrealased nende kaashäälikute, JHVH, vahel tarvitasid.
23. Kuidas võib sõna „võrdle” lühend „vrd.” aidata meil mõista Jumala nime hääldamise probleemi?
23 Et aidata meil seda probleemi mõista, selleks vaadelgem sõna „võrdle”. Oletame, et seda hakati alati kirjutama „vrd.” ja et varsti seda sõna enam kusagil ei hääldatud. Kuidas siis võiks inimene, kes elab tuhat aastat hiljem, teada, kuidas hääldada „vrd.”, kui ta seda näeb kirjutatuna? Kuna ta ei ole mitte kunagi kuulnud seda hääldatuna ja ei teadnud, missugused täishäälikud selle sõna sees olid, siis ta seda kindlasti ei teaks. Samuti on Jumala nimega. Ei ole täpselt teada, kuidas seda hääldati, kuigi mõned õpetlased arvavad, et õige on „Jahve”. Siiski vorm „Jehoova” on olnud tarvitusel palju sajandeid ja on kõige laiemalt tuntud.
24. a) Kui olla järjekindel, siis miks on meil õige tarvitada Jumala nime? b) Mispärast on tähtis tarvitada Jumala nime, kui me peame silmas Apostlite tegude 15:14?
24 Aga kas me peaks tarvitama Jumala nime isegi siis, kui me ei või seda hääldada täpselt samuti, nagu seda tehti algupäraselt? Kuid me tarvitame teiste Piiblis esinevate isikute nimesid, kuigi me ei häälda neid sel viisil, nagu neid nimesid algupärases heebrea keeles hääldati. Näiteks nimi Jeesus hääldatakse heebrea keeles „Ješ’ua”. Samuti on õige tarvitada Jumala nime, mis on avaldatud Piiblis, ükskõik kas me hääldame seda „Jahve”, „Jehoova” või mõnel teisel viisil, mis on meie keeles tavaline. Väär on see, kui me jätame selle nime tarvitamata. Mispärast? Sellepärast, et need, kes seda ei tarvita, ei saa olla äratuntavad koos nendega, keda Jumal võtab välja ’rahvaks oma nimele’. (Apostlite teod 15:14) Me peaks Jumala nime mitte üksnes tundma, vaid seda ka teiste ees ülistama, nagu tegi Jeesus, kui ta oli maa peal. — Matteuse 6:9; Johannese 17:6, 26.
JUMAL, KELLEL ON EESMÄRK
25. a) Mida võib meil Jumala kohta olla raske mõista? b) Mis ajendas Jehoovat alustama loomistööd?
25 Kuid meie mõistusel võib olla raske aru saada, et Jehooval ei ole kunagi olnud algust ja talle ei tule iialgi lõppu. Ta on „igaviku Kuningas”. (Laul 90:2; 1. Timoteosele 1:17, NW) Enne, kui Jehoova alustas loomist, oli ta maailmaruumis üksi. Üksindust ta siiski ei tundnud, sest ta on iseendast täiuslik ja tal ei ole midagi puudu. See oli armastus, mis ajendas teda alustama loomistööd, et anda teistele elu ja lasta neil sellest rõõmu tunda. Jumala esimeseks loomistööks olid tema enda sarnased vaimolevused. Tal oli suur taevaste poegade organisatsioon isegi enne, kui maa sai valmistatud inimeste jaoks. Jehoova eesmärk nende suhtes oli see, et nad tunneks suurt rõõmu elust ja teenistusest, mis ta neile teha andis. — Iiob 38:4, 7.
26. Miks me võime kindlad olla, et Jumala eesmärk maa suhtes läheb täide?
26 Kui maa oli ette valmistatud, siis pani Jumal ühe inimpaari, Aadama ja Eeva, ühe maa osa peale, mis oli juba tehtud paradiisiks. Tema eesmärk oli, et nad saaks lapsi, kes oleks temale kuulekad ja teda kummardaks ning kes laiendaks selle paradiisi üle kogu maa. (1. Moosese 1:27, 28) Aga me teame, et seda suurt eesmärki segati. Aadam ja Eeva tegid valiku olla Jumalale sõnakuulmatud ja tema eesmärk ei ole veel täide viidud. Aga see läheb siiski täide, sest see tähendaks Jehoovale kaotust, kui ta oma eesmärki täide ei vii. Ja seda ta ei tee iialgi. Ta kuulutab: „Ma teen kõik, mis ma tahan! . . . Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida.” — Jesaja 46:10, 11.
27. a) Miks me oleme Jumala ees vastutavad? b) Missugusele küsimusele me peame tõsiselt mõtlema?
27 Kas sa mõistad, kuhu sa sobid Jumala eesmärgis? See ei ole lihtsalt selle tegemine, mida sa iganes tahad, Jumala tahet arvestamata. Seda tegid Saatan, Aadam ja Eeva. Nad teadsid, mis oli Jumala tahe, aga nad ei täitnud seda. Ja Jumal pidas neid vastutavateks. Kas ka meie oleme Jumala ees vastutavad? Jah oleme, sest Jumal on meie Eluallikas. Meie elu on temast sõltuv. (Laul 36:10; Matteuse 5:45) Millise määrani tuleb meil elada oma elu kooskõlas Jumala eesmärgiga, mis ta meile on seadnud? Meie peaks selle peale tõsiselt mõtlema, sest meie igavese elu võimalus on sellest sõltuv.
KUIDAS JEHOOVAT KUMMARDADA
28. Milliseid abivahendeid on mõned inimesed Jumala kummardamiseks tarvitanud?
28 On tähtis, kuidas me Jehoovat kummardame. Me peaksime teda kummardama sel viisil, nagu ta ütleb, ja seda isegi siis, kui see võib olla erinev sellest viisist, mida meile on õpetatud. Näiteks mõnel inimesel on olnud kombeks tarvitada kummardamise juures kujusid. Nad võivad öelda, et nad ei kummarda kuju, vaid et selle nägemine ja puudutamine aitab neil Jumalat kummardada. Aga kas Jumal tahab, et me kummardaksime teda kujude abil?
29. Kuidas Piibel näitab, et on vale tarvitada kummardamiseks kujusid?
29 Ei, seda ta ei taha. Ja just sel põhjusel ütles Mooses iisraellastele, et Jumal ei ilmutanud ennast neile kunagi mingisugusel nähtaval kujul. (5. Moosese 4:15—19) Üks Kümnest käsust õigupoolest ütleb: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti . . . Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida.” (2. Moosese 20:4, 5) Peab kummardama ainult Jehoovat. Piibel näitab korduvalt, kui vale on valmistada kuju või selle kuju ees kummardada või kummardada kedagi või midagi Jehoova asemel. — Jesaja 44:14—20; 46:6, 7; Laul 115:4—8.
30. a) Mida ütles Jeesus ja tema apostlid, näitamaks, et kujude tarvitamine on vale? b) Mida tuleb kujudega 5. Moosese 7:25 järgi teha?
30 Nagu me võisime eeldada, ei tarvitanud Jeesus kummardamiseks mitte kunagi kujusid. Ta ütles: „Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:24) Tegutsedes kooskõlas selle nõuandega, ei tarvitanud ükski Jeesuse esimestest järelkäijatest kummardamisel abivahenditena kujusid. Tegelikult kirjutas tema apostel Paulus: „Sest me käime usus ja mitte nägemises.” (2. Korintlastele 5:7) Ja tema apostel Johannes hoiatas: „Hoiduge ebajumalaist!” (1. Johannese 5:21) Miks mitte oma kodus ringi vaadata ja endalt küsida: „Kas mina järgin seda nõuannet?” — 5. Moosese 7:25.
31. a) Mis ajendab meid Jumalale kuuletuma isegi siis, kui me ei mõista põhjust, miks ta teatud seaduse on andnud? b) Mida me peaksime püüdma teha ja millise kutse me peaksime vastu võtma?
31 Looja, Jehoova kummardamine sel viisil nagu ta juhatab, toob meile kindlasti ehtsa õnne. (Jeremija 14:22) Piibel näitab, et tema nõuanded on meile head; need peavad silmas meie igavest heaolu. On õige, et meie piiratud teadmiste ja kogemuste tõttu võib olla aegu, mil meie ei mõista täielikult, mispärast teatud Jumala poolt antud seadus on nii tähtis või kuidas see meie heaoluks tegelikult töötab. Aga meie kindel usk, et Jumal teab palju rohkem kui meie, peaks ajendama meid olema temale kuulekad heameelelise südamega. (Laul 19:8—12) Tehkem siis igati pingutusi, õppimaks Jehoova kohta kõike, mida me suudame, võttes vastu kutse: „Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Jehoova, oma Looja palge ette! Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all!” — Laul 95:6, 7.
[Kast lk 42]
King James Version’is esineb Jumala nimi neljas kohas, nagu siin näha.
3 And I appeared unto Abraham, unto Isaac, and unto Jacob by the name of God Almighty, but by my name JEHOVAH was I not known to them.
18 That men may know that thou, whose name alone is Jehovah, art the most high over all the earth.
2 Behold, God is my salvation; I will trust and not be afraid; for the LORD JEHOVAH is my strength and my song; he also is become my salvation.
4 Trust ye in the LORD for ever: for in the LORD JEHOVAH, is everlasting strength:
[Pildid lk 34, 35]
Kui majal on ehitaja . . . , siis peab ka palju keerulisemal universumil olema Valmistaja
[Pilt lk 39]
Kuna Jeesus palus Jumalat, et ei sünniks tema enda, vaid Jumala tahe, siis ei saanud nad mõlemad olla üks isik
[Pilt lk 40, 41]
Kuidas sai püha vaim olla isik, kui see täitis ühel ja samal ajal umbes 120 jüngrit?
[Pilt lk 45]
Kas on õige kasutada kummardamiseks kujusid?