Jehoova on mu Abimees
’Olge julged ja öelge: „Jehoova on mu abimees; ei ma karda. Mida võib inimene mulle teha?” ’ — HEEBREALASTELE 13:6, NW.
1, 2. a) Missugust lootust Jehoovale väljendas nii laulik kui ka apostel Paulus? b) Mis küsimused kerkivad?
JEHOOVA JUMAL on ammendamatu abiallikas. Kuna laulik teadis seda oma kogemustest, sai ta öelda: „Jehoova on minuga, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?” (Laul 118:6) Apostel Paulus väljendas samu tundeid, kui ta kirjutas Jumala poolt inspireeritud kirja heebrea kristlastele.
2 Ilmselt tsiteerides lauliku sõnu kreekakeelsest Septuagintast, rääkis Paulus oma heebrea kaaskummardajaile: ’Olge julged ja öelge: „Jehoova on mu abimees, ei ma karda. Mida võib inimene mulle teha? ” ’ (Heebrealastele 13:6, NW) Miks kirjutas apostel niimoodi? Ja mida me kaastekstist võime õppida?
Vajades Jehoova abi
3. a) Mis olukordades osutus Jehoova Pauluse Abimeheks? b) Miks heebrea kristlased Jehoovat kui oma Abimeest eriti vajasid?
3 Paulus oli ennastohverdav tunnistaja, kel oli tõendeid, et Jehoova on tema Abimees. Jumal aitas apostlit paljudes raskustes. Paulus oli vangistuses, teda peksti ja visati kividega. Oma reisidel kristliku teenijana koges ta laevahukku ja samuti palju muid ohte. Ta oli hästi tuttav raske töö, unetute ööde, nälja, janu ja isegi alastiolekuga. „Peale muude asjade,” ütles ta, „igapäevane rahva kokkuvool, mure kõigi koguduste eest.” (2. Korintlastele 11:24—29) Paulus kandis heebrea kristlaste eest sellist hoolt. Jeruusalemma päevad olid loetud ning apostli juutidest vennad ja õed Juudamaal pidid seisma silmitsi tugevate usukatsetega. (Taaniel 9:24—27; Luuka 21:5—24) Nii nad vajasid Jehoovat kui oma Abimeest.
4. Missugune põhiteema läbib kogu kirja Heebrealastele?
4 Alustades oma kirja heebrea kristlastele, näitas Paulus, et nad võivad kogeda Jumala abi ainult siis, kui kuuletuvad Jumala Pojale, Jeesus Kristusele. (Heebrealastele 1:1, 2) Seda mõtet arendati kirjas edasi. Näiteks selle nõuande toetuseks tuletas apostel lugejatele meelde seda, et iisraellasi karistati kõrbes sõnakuulmatuse pärast. Kui palju vähem suudaksid heebrea kristlased vältida karistust, kui hülgaksid selle, mida Jumal neile Jeesuse kaudu ütles, ja saaksid ärataganejaiks, pidades kinni Moosese seadusest, mille Kristuse ohver oli tühistanud! — Heebrealastele 12:24—27.
Vennalik armastus tegutseb
5. a) Millist nõu kiri Heebrealastele veel annab? b) Mida ütles Paulus armastusest?
5 Kiri Heebrealastele andis taevase Kuningriigi tulevastele pärijatele nõu selle kohta, kuidas nad võiksid jäljendada oma Eeskuju, Jeesus Kristust, ’sooritada püha teenimist jumalakartlikkuse ja aukartusega’ ning saada Jehoova oma Abimeheks. (Heebrealastele 12:1—4, 28, 29, NW) Paulus soovitas tungivalt kaasusklikel korrapäraselt koguneda ning ’õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele’. (Heebrealastele 10:24, 25) Nüüd andis ta nõu: „Vendade armastus jäägu püsima! ” — Heebrealastele 13:1.
6. Mis mõttes andis Jeesus oma jüngritele „uue käsusõna” armastusest?
6 Jeesus nõudis sellist armastust oma järelkäijailt, sest ta ütles: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis! ” (Johannese 13:34, 35) See oli „uus käsusõna”, sest see nõudis enamat kui Moosese seadus, mis ütles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast! ” (3. Moosese 19:18) „Uus käsusõna” nõudis rohkemat kui vaid käskis armastada kaasinimest kui iseennast. See kutsus üles ennastohverdavale armastusele kuni elu ohverdamiseni teise eest. Jeesuse elu ja surm oli sellise armastuse eeskuju. Tertullianus viitas sellele äratuntavale märgile, kui ta tsiteeris ilmalike inimeste ütlusi, mis käisid kristlaste kohta, ja sõnas: „’Vaadake,’ ütlevad nad, ’kuidas nad armastavad üksteist . . . ja kuidas nad on valmis üksteise eest surema.’ ” — Apology, XXXIX peatükk, 7.
7. Kuidas oli vennalik armastus ilmne pärast nelipühi aastal 33 m.a.j.?
7 Vennalik armastus oli Jeesuse jüngrite hulgas ilmne pärast m.a.j. 33. aasta nelipühi. Selleks, et mitmed kaugemalt pärit vastristitud saaksid pikemalt jääda Jeruusalemma ja rohkem teada saada Jumala poolt Kristuse kaudu antud päästekorraldusest, olid ’kõik need, kes uskusid, üheskoos, ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ja jagasid, mis saadi, igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas’. — Apostlite teod 2:43—47; 4:32—37.
8. Milliseid tõendeid on selle kohta, et vennalik armastus valitseb Jehoova tunnistajate seas tänapäeval?
8 Selline vennalik armastus valitseb Jehoova tunnistajate keskel tänapäeval. Selline armastus pani näiteks Jumala rahva pärast Teist maailmasõda viima läbi kahe ja poole aastast hädaabi-aktsiooni. Tunnistajad Kanadast, Rootsist, Šveitsist, USA-st ja teistest maadest kinkisid raha toidu ostmiseks ja riideid mitmete sõjas kannatanud maade, nagu Austria, Belgia, Britannia, Bulgaaria, Filipiinide, Hiina, Itaalia, Kreeka, Madalmaade, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari usukaaslastele. See on vaid üks näide, sest Jumala sulased on üsna hiljuti näidanud üles sellist armastust kristlaste vastu, kes on saanud kannatada Peruu ja Mehhiko maavärisemistes, Jamaica tormis ning muudes taolistes õnnetustes. Sel ja mitmel muul moel näitab Jehoova rahvas, et nende ’vendade armastus jääb püsima’.
Ole külalislahke
9. a) Missugust jumalikku omadust mainitakse Heebrealastele 13:2? b) Kuidas on mõned teadmatult ’ingleid vastu võtnud’?
9 Järgnevalt mainib Paulus üht teist omadust, mida ilmutavad need, kes järgivad Kristust, ’sooritades püha teenistust jumalakartlikkuse ja aukartusega’, ning kelle Abimees on Jehoova. Ta soovitas tungivalt: „Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud ingleid.” (Heebrealastele 13:2) Kes on teadmatult ’ingleid vastu võtnud’? Üks oli patriarh Aabraham, kes oli kolme ingli võõrustaja. (1. Moosese 18:1—22) Kaks neist lahkus ja tema vennapoeg Lott kutsus just need võõrad oma koju Soodomas. Enne magamaminekut aga piiras rahvas, „niihästi noored kui vanad”, Loti maja ümber. Nad nõudsid, et Lott oma külalised nendele amoraalseteks eesmärkideks välja annaks, aga Lott keeldus kindlalt. Kuigi Lott seda alguses ei teadnud, oli ta vastu võtnud ingleid, kes aitasid hiljem nii teda kui ta tütreid pääseda surmast, kui „Jehoova laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld”. — 1. Moosese 19:1—26.
10. Milliseid õnnistusi naudivad külalislahked kristlased?
10 Külalislahked kristlased naudivad palju õnnistusi. Nad kuulevad innustavaid kogemusi, mida külalised jutustavad, ja saavad nende seltskonnast vaimset kasu. Gaajust kiideti selle eest, et ta võttis külalislahkelt vastu usukaaslasi, ’koguni võõraid’, nagu tänapäeval paljud Jumala rahva seast reisivaid ülevaatajaid vastu võtavad. (3. Johannese 1, 5—8) Külalislahkus on üks nõutavatest omadustest vanemaks määramisel. (1. Timoteosele 3:2; Tiitusele 1:7, 8) On tähelepanuväärne, et Jeesus tõotas Kuningriigi õnnistusi nendele lambasarnastele inimestele, kes tema võitud „vendadele” külalislahkelt head tegid. — Matteuse 25:34—40.
Pea meeles neid, keda taga kiusatakse
11. Miks oli Heebrealastele 13:3 nõuanne sobiv?
11 Need, kes tahavad saada Jehoova abi ja ’sooritada talle püha teenimist jumalakartlikkuses ja aukartuses’, ei või unustada kannatavaid kaasusklikke. Paulus mõistis raskusi, mis said osaks kristlastele, keda halvasti koheldi. Natuke enne seda olid jüngrid tagakiusamise läbi hajutatud ja tema kaastööline Timoteos oli just vangipõlvest pääsenud. (Heebrealastele 13:23; Apostlite teod 11:19—21) Ka siis reisisid kristlikud misjonärid ringi, et rajada uusi kogudusi ja juba olemasolevaid kogudusi vaimselt kinnitada. Et paljud reisivad vennad ja õed olid mittejuudid, ei tundnud mõned heebrea kristlased võib-olla nende vastu piisavalt huvi. Sellepärast oli sobiv järgnev manitsus: „Pidage meeles vange, otsekui oleksite kaasvangid, ja vaevatuid [„neid, keda halvasti koheldakse”, NW], sest ka teie olete veel ihus.” — Heebrealastele 13:3.
12. Kuidas me võime rakendada nõuannet pidada meeles oma usukaaslasi, keda koheldakse halvasti?
12 Heebrealased olid ilmutanud „kaastunnet nende vastu, kes on vanglas”, aga ei tohtinud unustada ustavaid kaaskummardajaid, vaatamata sellele, kas nad olid juudid või mittejuudid. (Heebrealastele 10:34, NW) Aga meie? Kuidas meie võime näidata, et peame meeles kristlasi, keda halvasti koheldakse? Mõnel juhul võib olla sobiv, et pöördume vangistatud kaasusklike aitamiseks kirja teel nende maade valitsuste poole, kus Kuningriigi kuulutustöö on keelatud. Me peaksime neid eriliselt meenutama oma palveis ja kui võimalik, neid isegi nimepidi nimetama. Nende tagakiusamine mõjutab meid sügavalt ja Jehoova kuulab meie tõsiseid palveid nende eest. (Laul 65:3; Efeslastele 6:17—20) Kuigi me ei ole samas vangikongis, on see nii, nagu oleksime koos nendega seotud ja võiksime pakkuda abi ning julgustust. Vaimust sündinud kristlased tunnevad kindlasti kaastunnet nende võitute vastu, keda koheldakse halvasti. (Võrdle 1. Korintlastele 12:19—26.) Nad tunnevad samasugust kaastunnet ka nende tagakiusatud kaaslaste vastu, kellel on maine lootus ja kes samuti kannatavad mitmesugust halba kohtlemist tagakiusajate poolt. Sellised vennalikud tunded on kohased, sest me kõik oleme veel inimkehas ja sunnitud Jehoova kummardajatena üle elama kannatusi ning tagakiusamist. — 1. Peetruse 5:6—11.
Abielu olgu au sees
13. Mis on Pauluse sõnade tuum Heebrealastele 13:4 tekstis?
13 Kristuse eeskuju järgimine ja ’püha teenimise sooritamine Jehoovale jumalakartlikkuses ja aukartuses’ peaks mõjutama meie suhtumist teistesse mitmel moel. Öelnud, et „ka teie olete veel ihus”, mainis Paulus üht ihulikku ehk füüsilist külge sisaldavat inimsuhet, mis annab soodsa võimaluse teiste vastu õiget lugupidamist osutada. (Heebrealastele 13:3) Ta andis heebrea kristlastele sellise manitsuse: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.” (Heebrealastele 13:4) Kui sobiv see nõuanne küll oli, sest suguline amoraalsus oli Rooma impeeriumis nii üldine! Ka nüüdisaja kristlased peavad neid sõnu tähele panema, arvestades maailma madalaid moraalimõõdupuid ja fakti, et igal aastal eemaldatakse sugulise ebamoraalsuse pärast kogudusest tuhandeid inimesi.
14. Miks võib öelda, et abielu on auväärne?
14 Nende hulka, kes abielu eriti ei hinnanud, kuulusid Pauluse ajal esseenid. Nad olid tavaliselt vallalised, nagu teatud tänapäeva vaimulikudki, kes peavad vallalist põlve ekslikult abielust pühamaks. Aga sellega, mida Paulus ütles heebrea kristlastele, on selgesti näidatud abielu auväärsust. Selle kõrge hindamine tuleb ilmsiks Noomi soovist oma lesestunud miniatele Rutile ja Orpale: „Andku teile [„kingituse”, NW] Jehoova, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!” (Rutt 1:9) Teises kohas tõi Paulus ise esile, et „viimsel ajal mõned taganevad usust . . . ja keelavad abiellumast”. — 1. Timoteosele 4:1—5.
15. Keda mõeldakse läkituses Heebrealastele 13:4 hoorajate ja abielurikkujate all ja kuidas Jumal nende üle kohut mõistab?
15 Heebrealased, kes olid kord Seaduse all, kuid olid võetud uude lepingusse, tundsid käsku: „Sa ei tohi abielu rikkuda!” (2. Moosese 20:14) Aga nad elasid amoraalses maailmas ja vajasid hoiatust: „Abieluvoodi [olgu] rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.” Hoorajate hulka kuuluvad vallalised, kes on seksuaalsuhetes. Abielurikkujad on enamasti need, kes on abielus, aga elavad kokku kellegagi, kes pole nende abikaasa, rüvetades nii oma abieluvoodit. Et mittekahetsevad hoorajad ja abielurikkujad on ära teeninud Jumala hukkamõistva kohtuotsuse, ei võeta neid taevasesse Uude Jeruusalemma ega lasta ka nautida igavest elu Kuningriigi valitsuse all maa peal. (Ilmutuse 21:1, 2, 8; 1. Korintlastele 6:9, 10) See hoiatus pidada abieluvoodi rüvetamata paneb abielus kristlasi vältima ka rüvetavat sugulist käitumist abielupoolte vahel, kuigi abielus pole õigetes füüsilistes intiimsuhetes midagi ebapuhast. — Vaata Vahitorn 15. märts 1983, lehekülg 27—31, inglise keeles.
Ole rahul sellega, mis sul on
16, 17. Mida oli öeldud Heebrealastele 13:5 ja miks heebrealased seda nõuannet vajasid?
16 Me võime leida rahuldust, kui järgime oma Eeskuju ja ’sooritame püha teenimist jumalakartlikkuse ja aukartusega’, olles kindlad selles, et Jehoova on meie Abimees. Enese sügav sidumine materiaalsete püüdlustega võib olla tõeliseks kiusatuseks. Kuid kristlased ei või sellele alla anda. Heebrealastele öeldi: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema on öelnud: ’Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!’ ” (Heebrealastele 13:5) Miks heebrealased seda nõuannet vajasid?
17 Võib-olla olid heebrealased liialt mures raha pärast, sest nad mäletasid keiser Claudiuse aegset (aastatel 41—54 m.a.j.) „suurt nälga”. See nälg oli nii tugev, et mujal elavad kristlased saatsid Juudamaa vendadele hädaabi. (Apostlite teod 11:28, 29) Vastavalt juudi ajaloolasele Josephusele kestis näljahäda kolm aastat või kauem ja tõi Juudamaale ning Jeruusalemma rõhuva vaesuse. — Antiquities of the Jews, XX, 2, 5; 5, 2.
18. Mida Heebrealastele 13:5 kirjutatud nõuanne meile õpetab?
18 Kas selles on ka meile midagi õpetlikku? On, sest ükskõik kui vaesed me ka ei oleks, ei tohi me armastada raha ega selle pärast liialt muretseda. Ainelise julgeoleku eest muretsemise ja võib-olla isegi ahneks muutumise asemel tuleks meil ’rahul olla sellega, mis meil on’. Jeesus ütles: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! ” (Matteuse 6:25—34) Ta näitas ka, et peaksime keskenduma, olemaks ’rikkad Jumalas’, sest meie ’elu ei olene sellest, mis meil on’. (Luuka 12:13—21) Kui rahaarmastus ähvardab meie vaimsust, võtkem kuulda Pauluse nõuannet heebrealastele ja pidagem meeles, et „jumalakartus [„Jumalale andumine”, NW] on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega”. — 1. Timoteosele 6:6—8.
Looda Jehoovale
19. Millise kinnituse andis Jumal Joosuale ja kuidas see meid peaks mõjutama?
19 Jeesuse järgijaina, kes pürgivad ’sooritama püha teenimist jumalakartlikkuses ja aukartuses’, peame panema oma lootuse mitte rahale, vaid meie taevasele Isale, kelle abi on eluliselt tähtis. Ükskõik, mis probleemidega me ka ei kohtuks, peame meeles pidama tema kinnitust: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha! ” (Heebrealastele 13:5) Siin viitas Paulus Joosuale öeldud Jumala sõnadele: „Ma ei lahku sinust ega jäta sind maha! ” (Joosua 1:5; võrdle 5. Moosese 31:6, 8.) Jehoova ei jätnud Joosuat kunagi maha ja Ta ei unusta meidki, kui me Tema peale loodame.
20. a) Mis on 1990. aasta tekst? b) Mida me peaksime kartuseta jätkama?
20 Jumala lakkamatut abi rõhutatakse Jehoova tunnistajate seas järgnevatel kuudel, kuna nende 1990. aasta tekst kõlab nii: „Olge julged ja öelge: ’Jehoova on mu abimees.’ ” Need sõnad leiduvad tekstis Heebrealastele 13:6 (NW), kus Paulus tsiteeris laulikut ning ütles heebrealastele: „Nii et me võime olla julged ja öelda: ’Jehoova on mu abimees; ei ma karda. Mida võib inimene mulle teha?’ ” (Laul 118:6) Kuigi meid kiusataksegi taga, me ei karda, sest inimesed ei või teha midagi rohkem, kui Jumal lubab. (Laul 27:1) Kui meil tuleks laitmatuse säilitajatena isegi surra, on meil ülestõusmislootus. (Apostlite teod 24:15) Järgnegem siis ka edaspidi meie Eeskujule, ’sooritades püha teenimist jumalakartlikkuses ja aukartuses’ ning olles kindlad, et Jehoova on meie Abimees.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks heebrea kristlased vajasid eriti Jehoova abi?
◻ Kuidas on Jehoova rahva seas ’vendade armastus püsima jäänud’?
◻ Miks peaks olema külalislahke?
◻ Mida me võime teha, näitamaks, et peame meeles kaasusklikke, keda halvasti koheldakse?
◻ Miks peab abielu au sees olema?