Kas sa oled pääsenud Jumala hingamisse?
”Kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest.” (HEEBREALASTELE 4:10)
1. Miks on puhkus nii ihaldusväärne?
PUHKUS. Kui ilus ja armas sõna! Kuna elu tänapäeva maailmas on kiiretempoline ja töid-toimetusi täis, siis enamik meist väikesest puhkusest küll ära ei ütleks. Ükskõik kas oleme noored või vanad, abielus või vallalised, võime tunda end pinges ja väsinuna lihtsalt igapäevaelust. Neile, kel on kehalisi puudeid või mõni haigus, on iga päev üks suur katsumus. Nagu Pühakiri ütleb, ”kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini” (Roomlastele 8:22). Puhkav inimene ei pruugi sugugi laisk olla. Puhkus on inimese vajadus, mis tuleb rahuldada.
2. Mis ajast alates on Jehoova juba puhanud?
2 Jehoova Jumalgi on teatud ajast saadik puhanud. Esimesest Moosese raamatust võime lugeda: ”Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.” Jehoova andis ”seitsmendale päevale” erilise tähenduse, nagu öeldakse inspireeritud jutustuses edasi: ”Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda” (1. Moosese 2:1—3).
Jumal hingas oma tegudest
3. Mis kindlasti ei ole põhjus, miks Jumal puhkas?
3 Miks Jumal hingas ”seitsmendal päeval”? Kindlasti mitte väsimuse pärast. Jehooval on ”suur võim” ja ”tema ei väsi ega tüdi” (Jesaja 40:26, 28). Jumal ei puhanud ka mitte sellepärast, et ta vajas hingetõmbeaega või tempomuutust, sest Jeesus ütles: ”Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Johannese 5:17). ”Jumal on Vaim” ja tema tegevus ei sõltu mingil juhul füsioloogilistest protsessidest ja vajadustest, mis on füüsilistel olenditel (Johannese 4:24).
4. Mille poolest erines ”seitsmes päev” eelnenud kuuest ”päevast”?
4 Kuidas me võiksime mõista, miks Jumal hingas ”seitsmendal päeval”? Pannes tähele, et ehkki Jumal oli väga rahul kõigega, mida ta oli teinud kuuest loomispäevast koosneva pika perioodi jooksul, õnnistas ta konkreetselt just ”seitsmendat päeva” ja ”pühitses seda”. Sõnaraamat ”Concise Oxford Dictionary” defineerib sõna ”püha” kui midagi, ”mis on tervenisti pühendatud või määratud (jumalale või religioosseks otstarbeks)”. Niisiis see, et Jehoova õnnistas ”seitsmendat päeva” ning pühitses seda, näitab, et sellel päeval ja tema ”hingamisel” peab olema mingi seos tema püha tahte ja eesmärgiga, mitte aga tema vajadustega. Milline on see seos?
5. Mille pani Jumal kehtima kuue esimese loomispäeva kestel?
5 Kuue eelneva loomispäeva jooksul Jumal lõi ja pani käima kõik aineringed ning kehtestas füüsikaseadused nii maakeral kui mujal. Teadlased avastavad üha, kui imelised need on. ”Kuuenda päeva” lõpupoole lõi Jumal esimese inimpaari ja pani ta ”Eedeni rohuaeda päevatõusu poole”. Viimaks andis Jumal teada oma eesmärgi seoses inimpere ja maaga, öeldes järgmised prohvetlikud sõnad: ”Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28, 31; 2:8).
6. a) Mida arvas Jumal oma loomistööst ”kuuenda päeva” lõpul? b) Mis mõttes on ”seitsmes päev” püha?
6 Piibli jutustus räägib, et kuuenda loomispäeva lõpus ”Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea” (1. Moosese 1:31). Jumal oli rahul kõigega, mis ta oli teinud. Seepärast ta hingas, see tähendab, lakkas tegemast maist loomistööd. Kui täiuslik ja kaunis too paradiisiaed ka polnud, hõlmas see siiski ainult väikese ala ja maa peal oli kõigest kaks inimolendit. Pidi minema hulk aega, enne kui maakera ja inimpere olukord vastaks Jumala eesmärgile. Seda otstarvet pidigi täitma ”seitsmes päev”, mil kõik, mida ta oli loonud eelnenud kuuel ”päeval”, pidi viidama kooskõlla tema püha tahtega. (Võrdle Efeslastele 1:11.) ”Seitsmenda päeva” lõpuks on kogu maakera saanud paradiisiks, kus inimpere elab täiuslikkuses igavesti (Jesaja 45:18). ”Seitsmes päev” on eraldatud selleks (pühendatud sellele), et seoses maa ja inimkonnaga läheks täide Jumala tahe. Selles mõttes on see ’pühitsetud’.
7. a) Mis mõttes Jumal hingas ”seitsmendal päeval”? b) Millised on olukorrad ”seitsmenda päeva” lõpuks?
7 Niisiis, Jumal hingas loomistööst ”seitsmendal päeval”. Ta otsekui astus sammu tagasi, et lasta kõigel, mille ta oli käima pannud, oma rada kulgeda. Ta on täiesti kindel, et ”seitsmenda päeva” lõpuks vastab kõik täpselt tema eesmärgile. Isegi kui vahepeal peaks esile kerkima takistusi, saavad need selleks ajaks ületatud. Kogu sõnakuulelik inimkond saab kasu Jumala tahte täielikust teostumisest. Mitte miski ei saa seda tõkestada, sest Jumal on õnnistanud ja ’pühitsenud’ ”seitsmendat päeva”. Milline võrratu tulevikuväljavaade on sõnakuulelikel inimestel!
Iisrael ei pääsenud Jumala hingamisse
8. Millal ja kuidas sai alguse iisraellaste hingamispäev?
8 Jehoova seatud töö- ja puhkusekorraldus tuli Iisraeli rahvale kasuks. Juba enne, kui Jumal andis iisraellastele Siinai mäe juures Seaduse, ütles ta neile Moosese kaudu: ”Vaadake, Jehoova on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!” Rahvas võttis teda kuulda ja ”puhkas seitsmendal päeval” (2. Moosese 16:22—30).
9. Miks võib arvata, et hingamispäeva seadus oli iisraellaste meelest teretulnud muutus?
9 Iisraellastele, kes olid äsja vabanenud Egiptuse orjusest, oli see korraldus midagi uut. Kuigi egiptlased ja muud rahvad arvestasid aega viie kuni kümne päeva kaupa, ei ole tõenäoline, et nad võimaldasid orjastatud iisraellastel puhkepäeva pidada. (Võrdle 2. Moosese 5:1—9.) Seepärast on mõistlik uskuda, et Iisraeli rahvas tervitas seda muutust. Arvatavasti pidasid nad hingamispäeva rõõmuga ega tundnud, et see neid kuidagi koormaks või kammitseks. Tegelikult ütles Jumal neile hiljem, et hingamispäev peaks tuletama neile meelde seda, et nad olid Egiptuses orjuses ja et tema vabastas nad sealt (5. Moosese 5:15).
10., 11. a) Mida oleksid iisraellased võinud rõõmuga oodata, kui nad oleksid olnud sõnakuulelikud? b) Miks ei pääsenud iisraellased Jumala hingamisse?
10 Kui iisraellased, kes koos Moosesega Egiptusest väljusid, oleksid olnud sõnakuulelikud, siis saanuks nad eesõiguse siseneda tõotatud ”maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:8). Seal oleksid nad tõeliselt puhanud — mitte üksnes hingamispäevadel, vaid kogu eluaja (5. Moosese 12:9, 10). Kuid asjalood läksid teisiti. Apostel Paulus kirjutas nende kohta: ”Kes siis olid need kuuljad, kes hakkasid nurisema? Kas need ei olnud kõik, kes olid väljunud Egiptusest Moosese juhatusel? Aga kellele ta oli vihane nelikümmend aastat? Kas mitte neile, kes olid pattu teinud, kelle kehad langesid kõrbes? Kellele ta siis vandus, et nad ei pääse mitte tema hingamisse? Kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud? Ja nii me näeme, et nad oma uskmatuse pärast ei võinud sisse saada” (Heebrealastele 3:16—19).
11 Milline jõuline õppetund see meile on! Kuna sel põlvkonnal puudus usk Jehoovasse, ei saanud see nautida Jumala tõotatud puhkust. Nad hoopis surid kõrbes. Nad ei teadvustanud tõsiasja, et Aabrahami järelsoona olid nad tihedalt seotud Jumala tahtega õnnistada kõiki maailma rahvaid (1. Moosese 17:7, 8; 22:18). Selle asemel et tegutseda kooskõlas Jumala tahtega, pöörasid nad kogu oma tähelepanu argiasjadele ja enda isekate soovide rahuldamisele. Ärgu seda meiega kunagi juhtugu! (1. Korintlastele 10:6, 10.)
Hingamisaeg on veel ees
12. Milline väljavaade oli veel avatud esimese sajandi kristlasele ja kuidas nad võisid sellest osa saada?
12 Osutanud sellele, kuidas Iisrael ei pääsenud Jumala hingamisse usupuuduse tõttu, pööras Paulus tähelepanu oma kaasusklikele. Nagu on kirjas Heebrealastele 4:1—5, kinnitas ta neile, et ”tõotus pääseda [Jumala] hingamisse on täitumata”. Paulus kutsus neid üles ilmutama usku ”rõõmusõnumisse”, sest ”meie, kes usume, saame hingamisse”. Kuna Jeesuse lunastusohvriga oli Seadus kõrvaldatud, siis ei pidanud Paulus silmas füüsilist puhkust, mida peeti hingamispäeval (Koloslastele 2:13, 14). Tsiteerides kirjakohti 1. Moosese 2:2 ja Laul 95:11, õhutas Paulus heebrea kristlasi minema Jumala hingamisse.
13. Miks juhtis Paulus tähelepanu sõnale ”täna”, kui ta tsiteeris Laulu 95?
13 Võimalus pääseda Jumala hingamisse pidanuks olema heebrea kristlastele ”rõõmusõnum”, nii nagu hingamispäevaga kaasnenud puhkus oli tõenäoliselt olnud ”rõõmusõnum” iisraellastele enne neid. Seepärast pani Paulus oma kaasusklikele südamele, et nad ei teeks sama viga mis Iisrael kõrbes. Ta viitas kirjakohale, milleks praegu on Laul 95:7, 8, ning juhtis tähelepanu sõnale ”täna”, kuigi Jumal oli loomistööst hinganud juba nii ammu (Heebrealastele 4:6, 7). Mida Paulus silmas pidas? Seda, et ”seitsmes päev”, mille Jumal eraldas selleks, et tema eesmärk seoses maa ja inimkonnaga täielikult täide läheks, kestis ikka veel. Seepärast oli tähtis, et tema kaaskristlased tegutseksid selle eesmärgi kohaselt ega oleks hõivatud omakasupüüdlike taotlustega. Taas kord hoiatas ta: ”Ärge paadutage oma südameid!”
14. Kuidas näitas Paulus, et Jumala ”hingamisse” on veelgi võimalik pääseda?
14 Lisaks näitas Paulus, et tõotatud ”hingamine” ei tähendanud lihtsalt Tõotatud Maale asumist Joosua juhtimisel (Joosua 21:44). ”Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse,” arutleb Paulus, ”siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.” Paulus lisas: ”Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees” (Heebrealastele 4:8, 9). Mis on see ”hingamisaeg”?
Mingem Jumala hingamisse
15., 16. a) Milline tähendus on sõnal ”hingamisaeg”? b) Mida tähendab ’hingata oma tegudest’?
15 Väljend ”hingamisaeg” on tõlgitud kreeka sõnast tähendusega ’hingamispäeva pidamine’ (Kingdom Interlinear). Professor William Lane märgib: ”See sõna on saanud oma tähendusvarjundi hingamispäeva eeskirjadest, mis tekkisid judaismis kirjakoha 2. Moosese 20:8—10 põhjal, kus oli selgelt näidatud, et puhkus ja Jumala kiitmine kuuluvad kokku .. [See sõna] tõstab esile peomeeleolu ning rõõmu, mis kaasnes Jumala ülistamise ja kiitmisega.” Nõnda siis ei ole tõotatud hingamine lihtsalt aeg, mil pole tarvis töötada. See kujutab endast üleminekut väsitavast ja eesmärgitust rügamisest rõõmsasse teenistusse, mis toob au Jumalale.
16 See mõte selgub Pauluse järgmistest sõnadest: ”Sest kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal oma tegudest” (Heebrealastele 4:10). Jumal ei hinganud seitsmendal loomispäeval mitte sellepärast, et ta oleks väsinud. Ta lakkas tegemast maist loomistööd, et lasta oma kätetööl areneda täie hiilguseni tema kiituseks ja auks. Osana Jumala loomistööst peaksime meiegi sellesse korraldusse sobima. Me peaksime ’hingama oma tegudest’, teisisõnu, lakkama taotlemast päästet sel teel, et püüame end Jumala ees õigustada. Meil peaks hoopis olema usku sellesse, et meie pääste sõltub Jeesuse Kristuse lunastusohvrist, mille kaudu viiakse kõik tagasi kooskõlla Jumala eesmärgiga (Efeslastele 1:8—14; Koloslastele 1:19, 20).
Jumala Sõna on vägev
17. Millist lihaliku Iisraeli teguviisi me peame vältima?
17 Iisraellased ei pääsenud Jumala hingamisse oma sõnakuulmatuse ja usupuuduse tõttu. Seepärast õhutas Paulus heebrea kristlasi: ”Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul” (Heebrealastele 4:11). Enamik esimese sajandi juute ei ilmutanud usku Jeesusesse ja paljud neist kannatasid palju, kui juudi elukorraldus meie ajaarvamise 70. aastal lõppes. On tõesti tähtis, et meil tänapäeval oleks usku Jumala tõotuse sõnasse.
18. a) Millistel põhjustel peaksime Pauluse sõnul ilmutama usku Jumala sõnasse? b) Mis mõttes on Jumala sõna ”teravam kui ükski kaheterane mõõk”?
18 Meil on mõjuvaid põhjusi ilmutada usku Jehoova sõnasse. Paulus kirjutas: ”Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebrealastele 4:12). Jah, Jumala sõna — tema sõnum — on ”teravam kui ükski kaheterane mõõk”. Heebrea kristlased pidid meelde tuletama, mis juhtus nende esiisadega. Need ignoreerisid Jehoova kohtuotsust, et nad surevad kõrbes, ning üritasid pääseda Tõotatud Maale. Ent Mooses hoiatas neid: ”Amalekid ja kaananlased on seal teie ees ja te langete mõõga läbi.” Iisraellased läksid ikka põikpäiselt edasi ning ”amalekid ja kaananlased, kes elasid seal mäestikus, tulid siis alla ja lõid neid ning ajasid nad kuni Hormani” (4. Moosese 14:39—45). Jehoova sõna on teravam kui ükski kaheterane mõõk ja igaüks, kes selle tahtlikult tähelepanuta jätab, kogeb kurbi tagajärgi (Galaatlastele 6:7—9).
19. Kui vägevalt Jumala sõna ”tungib läbi” ja miks peaksime tunnustama seda, et oleme Jumala ees vastutavad?
19 Kui vägevalt küll Jumala sõna ”tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi”! Ta tungib läbi inimeste mõtete ja motiivide, piltlikult öeldes otse üdini, luu sisemuseni. Ehkki Egiptuse orjusest vabastatud iisraellased olid nõustunud Seadust pidama, teadis Jehoova, et oma südames nad tema korraldusi ja nõudeid ei hinda (Laul 95:7—11). Nad ei täitnud tema tahet, vaid olid hõivatud oma lihahimude rahuldamisega. Seepärast ei pääsenud nad Jumala tõotatud hingamisse, vaid surid kõrbes. Me peaksime selle südamesse võtma, sest ”ükski loodu ei ole [Jumalale] nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda” (Heebrealastele 4:13). Elagem seepärast Jehoovale pühendumuse kohaselt ja ärgem ’taganegem hukatuseks’ (Heebrealastele 10:39, EP 97).
20. Mis ootab ees ja mida me peame praegu tegema, et Jumala hingamisse pääseda?
20 Ehkki ”seitsmes päev” — Jumala hingamispäev — ikka veel kestab, hoolitseb Jumal selle eest, et tema eesmärk seoses maa ja inimkonnaga läheks täide. Väga varsti hakkab Messias-Kuningas Jeesus Kristus tegutsema, et puhastada maakera Jumala tahtele vastupanijatest, sealhulgas Kurat-Saatanast. Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal viivad Jeesus ja tema 144000 kaasvalitsejat maakera ja inimkonna just sellisesse seisundisse, mis vastab Jumala algsele eesmärgile (Ilmutuse 14:1; 20:1—6). Nüüd on aeg tõendada, et meie elus on tähtsaimal kohal Jehoova Jumala tahte täitmine. Praegu pole aeg püüda end Jumala ees õigustada ja oma huve edendada, vaid hoopis ’hingata oma tegudest’ ning teenida kogu südamest Kuningriigi huve. Kui me seda teeme ning jääme ustavaks oma taevasele Isale Jehoovale, saame eesõiguse nautida Jumala hingamisest tulenevaid hüvesid nüüd ja igavesti.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Mis eesmärgil Jumal hingas ”seitsmendal päeval”?
◻ Millist hingamist oleksid iisraellased saanud nautida, kuid miks nad sellesse ei pääsenud?
◻ Mida me peame tegema, et pääseda Jumala hingamisse?
◻ Kuidas on Jumala sõna elav, vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk?
[Pilt lk 16, 17]
Iisraellased pidasid hingamispäeva, kuid nad ei pääsenud Jumala hingamisse. Kas sa tead, miks?