„Tulge Jumala ligi”

„Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (JAKOOBUSE 4:8)

1., 2. a) Mida inimesed sageli väidavad? b) Mida manitses Jakoobus tegema ja miks seda oli vaja?

„JUMAL on meiega.” Need sõnad on kaunistanud rahvuslikke sümboleid ja isegi sõdurite vormirõivaid. „Me loodame Jumalale” on kirjutatud loendamatutele rahatähtedele. Tavaliselt väidavad inimesed, et neil on Jumalaga head suhted. Ent kas pole sa nõus, et tegelikult nõuavad sellised suhted palju rohkemat kui vaid neist rääkimist või loosungite tegemist?

² Piibel näitab, et sellised suhted Jumalaga on võimalikud. Siiski tuleb pingutada. Isegi mõned 1. sajandil elanud võitud kristlased pidid parandama oma suhteid Jehoova Jumalaga. Kristlik ülevaataja Jakoobus pidi manitsema mõningaid seoses lihalike kalduvuste ja vaimse ebapuhtusega. Keset seda nõuannet ütles ta järgmised jõulised sõnad: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:1–12). Mida mõtles Jakoobus sõnadega „tulge ligi”?

3., 4. a) Mida võisid mõningatele Jakoobuse lugejatele 1. sajandil meenutada sõnad „tulge Jumala ligi”? b) Miks me võime kindlad olla, et Jumalale on võimalik läheneda?

³ Jakoobus kasutas väljendit, mis oli tuttav paljudele tema lugejatele. Moosese Seaduses olid kirjas juhendid, kuidas preestrid pidid ’liginema Jehoovale’ tema rahva eest (2. Moosese 19:22). See võis Jakoobuse lugejatele meenutada, et Jehoovale lähenemist ei saa pidada endastmõistetavaks. Jehoova on suurim aukandja universumis.

⁴ Teisest küljest aga märgib üks piibliõpetlane, et „selles manitsuses [Jakoobuse 4:8] väljendub jõuline optimism”. Jakoobus teadis, et Jehoova on alati kutsunud ebatäiuslikke inimesi enda ligi (2. Ajaraamat 15:2). Jeesuse ohver avas veel täielikumas mõttes tee Jehoovale ligipääsuks (Efeslastele 3:11, 12). Tänapäeval on miljonitele avanenud tee Jumalale lähenemiseks! Aga kuidas me saaksime sellest imelisest võimalusest kinni haarata? Vaadelgem põgusalt kolme viisi, kuidas me saame tulla Jehoova Jumala ligi.

Jätka Jumala tundmaõppimist

5., 6. Kuidas ilmneb noore Saamueli näitest, mida tähendab „õppida tundma” Jumalat?

⁵ Tekstis Johannese 17:3 ütles Jeesus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” Selles ja paljudes teistes tõlgetes erineb see salm natuke Uue Maailma Tõlkest. Selle asemel, et öelda lihtsalt „tunneksid”, esineb seal väljend „õpiksid tundma” Jumalat. Ka mitmed õpetlased märgivad, et siin algtekstis olev kreeka sõna tähendab midagi enamat kui lihtsalt tundmist – see osutab kestvale tegevusele, mis võib viia koguni lähedase tutvuseni.

⁶ Mõte sellest, et Jumalat on võimalik lähedalt tundma õppida, polnud Jeesuse päevil sugugi uudne. Näiteks Heebrea Kirjadest võime lugeda, et kui Saamuel oli väike poiss, siis ta „ei tundnud veel Jehoovat” (1. Saamuel 3:7). Kas see tähendab, et Saamuel teadis oma Jumalast väga vähe? Ei tähenda. Tema vanemad ja preestrid olid talle kindlasti palju õpetanud. Kuid selles salmis esinev heebrea sõna võib ühe õpetlase ütluse kohaselt „tähistada väga lähedast tutvust”. Saamuel polnud veel Jehoovat lähedalt tundma õppinud, nagu ta seda tegi hiljem, teenides Jehoova esindajana. Kui Saamuel üles kasvas, õppis ta Jehoovat tõesti tundma ja tal kujunesid temaga lähedased isiklikud suhted (1. Saamueli 3:19, 20).

7., 8. a) Miks ei peaks meid heidutama Piibli sügavamad õpetused? b) Millised on mõned sügavad Jumala Sõna tõed, mida meil oleks hea uurida?

⁷ Kas sina omandad teadmisi Jehoova kohta, et õppida teda lähemalt tundma? Selleks tuleb sul hakata ’himustama’ Jumala pakutavat vaimset toitu (1. Peetruse 2:2). Ära rahuldu vaid algteadmistega. Püüa saada teada sügavamaid Piibli õpetusi (Heebrealastele 5:12–14). Kas sellised õpetused heidutavad sind ja tekitavad tunde, et need on liiga keerulised? Sel juhul pea meeles, et Jehoova on „Suurim Õpetaja” (Jesaja 30:20, UM). Tema teab, kuidas aidata ebatäiuslikel inimestel mõista sügavaid tõdesid. Ja ta võib õnnistada su siiraid püüdeid mõista seda, mida ta soovib sulle õpetada (Laul 25:4).

⁸ Miks mitte uurida oma suhtumist seoses mõningate „Jumala sügavustega”? (1. Korintlastele 2:10.) Need pole mingid kuivad teemad, mille üle väitlevad ehk teoloogid ja vaimulikud. Need on elulähedased õpetused, mis annavad vaimustava ettekujutuse meie armastava Isa mõtetest ja tunnetest. Näiteks lunastus, „püha saladus” ning mitmesugused lepingud, mille kaudu Jehoova on õnnistanud oma rahvast ja teostanud oma eesmärke – need ja paljud teised seesugused teemad annavad ainet meeldivaks ja kasulikuks uurimistööks (1. Korintlastele 2:7, UM).

9., 10. a) Miks uhkus on ohtlik ja mis aitab seda vältida? b) Miks me peaksime püüdma olla alandlikud, kui mõtleme Jehoova teadmistele?

⁹ Kui sa kasvad sügavamate vaimsete tõdede tundmises, ole ettevaatlik ohu suhtes, mis võib kaasneda teadmistega – uhkus (1. Korintlastele 8:1). Uhkus on ohtlik, sest see viib inimesed Jumalast eemale (Õpetussõnad 16:5; Jakoobuse 4:6). Pea meeles, et mitte ühelgi inimesel pole põhjust hoobelda oma teadmistega. Sellele osutavad näiteks sissejuhatavad sõnad ühes raamatus, mis annab ülevaate inimkonna teaduslikest edusammudest lähiajaloos: „Mida rohkem me teame, seda rohkem me mõistame, kui vähe me teame. ... Kõik, mida oleme teada saanud, pole midagi, võrreldes sellega, mida me veel ei tea.” Sellist alandlikkust on meeldiv kohata. Ja kui mõtleme suurimale teadmiste kogule – Jehoova Jumala teadmistele –, on meil veelgi rohkem põhjust alandlikuks jääda. Miks?

¹⁰ Pane tähele mõningaid Piibli ütlusi Jehoova kohta. „Väga sügavad on su mõtted!” (Laul 92:6.) „[Jehoova] mõistus on määratu!” (Laul 147:5.) „[Jehoova] mõistus on uurimatu!” (Jesaja 40:28.) „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust!” (Roomlastele 11:33.) On selge, et me ei saa mitte kunagi teada kõike, mida Jehoova kohta on võimalik teada (Koguja 3:11). Ta on õpetanud meile palju imelist, aga siiski jääb meie jaoks ikka veel lõputu hulk teadmisi, mida võime omandada. Kas ei tee see väljavaade meid ühest küljest rõõmsaks ja samas ka alandlikuks? Kui me siis uusi asju õpime, kasutagem oma teadmisi alati selleks, et saada Jehoovaga lähedasemaks ja aidata ka teistel seda teha – ning mitte kunagi selleks, et iseennast ülistada (Matteuse 23:12; Luuka 9:48).

Väljenda armastust Jehoova vastu

11., 12. a) Kuidas peaksid teadmised Jehoova kohta meid mõjutama? b) Mis näitab, kas inimese armastus Jehoova vastu on ehtne?

¹¹ Apostel Paulus osutas tabavalt seosele teadmiste ja armastuse vahel. Ta kirjutas: „Seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises [„koos täpsete teadmistega”, UM] ja kõiges tajumises” (Filiplastele 1:9). Selle asemel, et meid uhkeks teha ja ennast täis ajada, peaks iga tõde, mille saame teada Jehoova ja tema eesmärkide kohta, kasvatama meie armastust oma taevase Isa vastu.

¹² Muidugi on palju neid, kes küll väidavad, et nad armastavad Jumalat, aga tegelikult ei pea see paika. Tugevad tunded nende südames võivad isegi siirad olla. Sellised tunded on head, koguni kiiduväärsed, kui nad on kooskõlas täpsete teadmistega. Aga iseenesest pole need veel sama, mis tõeline armastus Jumala vastu. Miks mitte? Pane tähele, kuidas Jumala Sõna kirjeldab sellist armastust: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Seega armastus Jehoova vastu on ehtne vaid siis, kui see väljendub talle kuulekates tegudes.

13. Kuidas aitab jumalakartus meil väljendada armastust Jehoova vastu?

¹³ Jumalakartus aitab meil Jehoovale kuuletuda. See sügav lugupidamine ja aukartus Jehoova vastu tuleneb sellest, kui omandame tema kohta teadmisi ja õpime tundma tema piiritut pühadust, aulisust, jõudu, õiglust, tarkust ja armastust. Selline kartus on väga oluline, et võiksime temaga lähedaseks saada. Pane tähele, mida öeldakse Laulus 25:14: „Jehoova osadus [„lähedased suhted Jehoovaga”, UM] on neil, kes teda kardavad.” Seega, kui me tunneme tervet kartust valmistada pahameelt oma kallile taevasele Isale, võime temaga lähedaseks saada. Jumalakartus aitab meil järgida tarka nõuannet, mis on kirjas Õpetussõnad 3:6: „Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Mida see tähendab?

14., 15. a) Millised on mõned otsused, mis meil tuleb teha igapäevases elus? b) Kuidas me saame teha selliseid otsuseid, millest ilmneb meie jumalakartus?

¹⁴ Sul tuleb iga päev teha otsuseid, nii suuri kui väikseid. Näiteks millest vestelda töö- ja koolikaaslaste või naabritega? (Luuka 6:45.) Kas sa täidad sulle antud ülesandeid hoolikalt või püüad ajada läbi võimalikult väheste pingutustega? (Koloslastele 3:23.) Kas oled saamas üha lähedasemaks nendega, kes armastavad Jehoovat vähe või üldse mitte, või püüad tugevdada oma suhteid inimestega, kellel on vaimne meelelaad? (Õpetussõnad 13:20.) Mida sa teed selle heaks, et edendada Jumala Kuningriigi huve isegi väikestes asjades? (Matteuse 6:33.) Kui su igapäevaseid otsuseid juhivad Pühakirja põhimõtted, näiteks need, millele viidatakse selles lõigus, siis sa tõesti õpid tundma Jehoovat „kõigil oma teedel”.

¹⁵ Tegelikult me peaksime iga otsuse tegemisel juhinduma järgmistest küsimustest: Mida Jehoova soovib, et ma teeksin? Kuidas ma saaksin talle kõige rohkem heameelt valmistada? (Õpetussõnad 27:11.) Selline jumalakartlik teguviis on suurepärane võimalus väljendada armastust Jehoova vastu. Jumalakartus ajendab meid ka olema puhtad – vaimselt, moraalselt ja kehaliselt. Pea meeles, et samas salmis, milles Jakoobus innustab kristlasi ’tulema Jumala ligi’, ta ka manitseb: „Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!” (Jakoobuse 4:8).

16. Mis pole Jehoovale andmise eesmärk, kuid mida me võime andmisega alati väljendada?

¹⁶ Muidugi tähendab armastuse osutamine Jehoova vastu palju rohkemat kui vaid hoidumist halvast. Armastus ajendab meid ka tegema seda, mis on õige. Millist vastukaja me osutame näiteks Jehoova ülimale heldekäelisusele? Jakoobus kirjutas: „Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt” (Jakoobuse 1:17). On selge, et kui anname Jehoovale midagi meile kuuluvat, ei tee me teda sellega rikkaks. Kõik olemasolev juba kuulubki temale (Laul 50:12). Ja kui me anname Jehoovale oma aega või energiat, ei rahulda me sellega mingit tema vajadust, mis muidu jääks rahuldamata. Isegi kui me keelduksime kuulutamast head sõnumit Jumala Kuningriigist, võiks ta panna kivid kisendama! Aga miks on siis vaja anda Jehoovale meie vara, aega ja energiat? Eelkõige sellepärast, et niiviisi me saame väljendada armastust tema vastu kogu südamest, hingest, meelest ja jõust (Markuse 12:29, 30).

17. Mis võib ajendada meid rõõmsalt andma Jehoovale?

¹⁷ Kui me Jehoovale midagi anname, peaksime seda tegema rõõmsalt, „sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7). Põhimõte, mis on kirjas 5. Moosese 16:17, võib aidata meil olla rõõmsad andjad: „Igaüks [ilmugu] anniga, nagu ta jõud lubab, vastavalt Jehoova, su Jumala õnnistusele, mida ta sulle on andnud.” Kui mõtiskleme selle üle, kui heldekäeline on Jehoova olnud meie vastu, tunneme soovi anda rõõmuga ka talle. Seesugune andmine rõõmustab tema südant väga sarnaselt sellega, nagu armastatud lapse väike kingitus valmistab rõõmu tema vanemale. Sel viisil osutatud armastus aitab meil tulla Jehoova ligi.

Saa lähedasemaks palve kaudu

18. Miks tasub mõelda sellele, kuidas parandada oma palvete kvaliteeti?

¹⁸ Omaette palvetamine annab meile hindamatuid võimalusi avameelselt ja usalduslikult rääkida meie taevase Isaga (Filiplastele 4:6). Kuna palvetamine on hädavajalik, et võiksime tulla Jumala ligi, tasub võtta hetk aega selleks, et mõelda oma palvete kvaliteedi üle. Muidugi ei pea palved olema sõnaosavuse ja organiseerituse musternäidiseks, kuid nad peaksid olema siirad ja väljendama mõtteid, mis tulevad südamest. Kuidas me saame parandada oma palvete kvaliteeti?

19., 20. Miks on hea mõtiskleda enne palvetamist ja millised on mõningad teemad, mille üle oleks kohane mõtiskleda?

¹⁹ Me võime proovida mõtiskleda enne palvetamist. Kui eelnevalt mõtiskleme, võime esitada konkreetsemaid ja sisukamaid palveid ning vältida harjumust korrata fraase, mis tunduvad tuttavad ja meenuvad kergesti (Õpetussõnad 15:28, 29). Ehk on abi sellest, kui mõtleme teemadele, mida Jeesus mainis oma eeskujupalves, ja seejärel analüüsime, kuidas need on seotud meie olukorraga (Matteuse 6:9–13). Näiteks võime endalt küsida, millist väikest osa loodan mina täita Jehoova tahte teostumisel siin maa peal. Kas võime ehk rääkida Jehoovale oma soovist olla temale nii kasulikud kui võimalik ja paluda abi, et täita kõik ülesanded, mida ta on meile andnud? Kas koormab meid mure materiaalsete vajaduste pärast? Milliste pattude eest me vajaksime andestust ja kelle vastu me ise peaksime andestavamad olema? Millised kiusatused meid vaevavad ja kas mõistame, kui hädasti me vajame Jehoova kaitset selles suhtes?

²⁰ Lisaks võime mõelda inimestele, keda teame eriti vajavat Jehoova abi (2. Korintlastele 1:11). Aga ka tänamist ei tohi unustada. Kui peatume ja mõtleme, võime kindlasti iga päev märgata põhjusi tänada Jehoovat ja ülistada teda küllusliku headuse eest (5. Moosese 8:10; Luuka 10:21). Seda teha on kasulik ka selle poolest, et see aitab meil hakata suhtuma elusse positiivsemalt ja hindavamalt.

21. Millised Pühakirja näited võivad olla meile eeskujuks, kui pöördume palves Jehoova poole?

²¹ Ka uurimine võib parandada meie palveid. Jumala Sõnas leidub tähelepanuväärseid palveid, mida on esitanud ustavad mehed ja naised. Näiteks kui satume kokku keerulise probleemiga, mille tõttu tunneme muret ja isegi hirmu enda või oma lähedaste heaolu pärast, võime uuesti lugeda läbi palve, mille Jaakob esitas enne kohtumist oma kättemaksuhimulise venna Eesaviga (1. Moosese 32:10–13). Samuti võime uurida palvet, mille esitas kuningas Aasa, kui Jumala rahvast ohustas sõjavägi, kuhu kuulus umbes miljon etiooplast (2. Ajaraamat 14:10, 11). Kui meid vaevab probleem, mis ähvardab tuua teotust Jehoova heale nimele, tasub mõelda palvele, mille Eelija esitas Baali kummardajate juures Karmeli mäel, või Nehemja palvele seoses Jeruusalemma haletsusväärse olukorraga (1. Kuningate 18:36, 37; Nehemja 1:4–11). Kui loeme selliseid palveid ja mõtiskleme nende üle, kasvab meie usk ja me saame mõtteid, kuidas oleks kõige parem Jehoova poole pöörduda muredega, mis meid rõhuvad.

22. Mis on 2003. aasta tekst ja mida me võime terve selle aasta jooksul aeg-ajalt endalt küsida?

²² On selge, et pole suuremat au ega kõrgemat eesmärki, kui järgida Jakoobuse nõuannet: „Tulge Jumala ligi” (Jakoobuse 4:8). Tehkem seda, kasvades samal ajal Jumala tundmises ja püüdes üha rohkem väljendada oma armastust tema vastu ning saades temaga lähedasemaks oma palvete kaudu. Pidades silmas aastateksti Jakoobuse 4:8, uurigem iseennast terve 2003. aasta jooksul, kas me tõesti tuleme Jehoova ligi. Aga mida arvata selle ütluse teise poole kohta? Mis mõttes Jehoova „tuleb teie ligi” ja millised õnnistused sellega kaasnevad? Järgmine artikkel käsitleb seda teemat.

„Tema tuleb teie ligi”

„[Jumal] ei ole kaugel mitte ühestki meist.” (APOSTLITE TEOD 17:27)

1., 2. a) Milline küsimus võib tekkida, kui silmitseme tähistaevast? b) Kuidas kinnitab Piibel, et inimesed pole Jehoova silmis sugugi tähtsusetud?

KAS oled kunagi selgel ööl jäänud silmitsema tähistaevast ja tundnud seejuures sügavat imetlust? Tähtede tohutu hulk ja kosmose ääretu avarus tekitab aukartust. Meie maakera on lõputus universumis vaid üks väike kübe. Kas see tähendab seda, et Looja, kes on „Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa”, on liiga kõrge, et tegelda inimestega, või liiga kauge ja arusaamatu, et nad võiksid teda tunda? (Laul 83:19.)

² Piibel kinnitab, et inimesed pole Jehoova silmis sugugi tähtsusetud. Jumala Sõna just innustab meid otsima teda ja ütleb, et ’tema ei ole kaugel mitte ühestki meist’ (Apostlite teod 17:27; 1. Ajaraamat 28:9). Tõepoolest, kui me astume samme, et tulla Jumala ligi, vastab ta meie püüdlustele. Kuidas ta seda teeb? Meie aastatekst 2003. aastal annab südantsoojendava vastuse: „Tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Vaadelgem mõningaid imelisi õnnistusi, mida Jehooval on rohkesti varuks neile, kes on temaga lähedased.

Isiklik kingitus Jehoovalt

 3. Mille kingib Jehoova neile, kes tulevad tema ligi?

³ Kõigepealt on Jehoova teinud oma teenijatele väärtusliku kingituse. Seda kingitust pole võimalik saada isegi sel moel, kui kellelgi oleks kogu võim, rikkus ja haridus, mida võib pakkuda praegune asjade süsteem. See on isiklik kingitus, mille Jehoova annab ainult neile, kes on tema ligi. Mis see on? Jumala Sõna vastab: „Kui sa ... tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tundmise”, Piibli Raamat]! Sest Jehoova annab tarkuse” (Õpetussõnad 2:3–6). Mõtle, mida see tähendab, et ebatäiuslikud inimesed võivad leida „Jumala tundmise”! Seda kinki – teadmisi, mis leiduvad Jumala Sõnas – võrreldakse „peidetud varandustega”. Miks?

4., 5. Miks võib „Jumala tundmist” võrrelda „peidetud varandustega”? Selgita.

⁴ Üks põhjus on selles, et Jumala tundmisel on suur väärtus. Väärtuslikumaid õnnistusi, mis sellega kaasneb, on lootus elada igavesti (Johannese 17:3). Aga see tundmine rikastab meie elu juba praegu. Näiteks tänu sellele, et oleme hoolega uurinud Jumala Sõna, oleme saanud vastused järgmistele tähtsatele küsimustele. Mis on Jumala nimi? (Laul 83:19.) Milline on tegelikult surnute olukord? (Koguja 9:5, 10.) Mis on Jumala eesmärk maa ja inimkonnaga? (Jesaja 45:18.) Samuti oleme saanud teada, milline on parim eluviis – see on elamine Piibli tarkade nõuannete järgi (Jesaja 30:20, 21; 48:17, 18). Seega on meie käsutuses head juhendid, mis aitavad tulla toime elumuredega ja tegutseda viisil, mis toob tõelise õnne ja rahulolu. Mis kõige tähtsam, uurides Jumala Sõna, oleme võinud õppida tundma Jehoova imelisi omadusi ja tulla tema ligi. Mis võiks olla veel väärtuslikum kui lähedased suhted Jehoovaga, mis põhinevad „Jumala tundmisel”?

⁵ Siiski leidub veel üks põhjus, miks Jumala tundmist võib võrrelda „peidetud varandustega”. Nagu paljud teisedki aarded, on ka see suhteliselt haruldane praeguses maailmas. Maakera kuuest miljardist elanikust on leidnud „Jumala tundmise” vaid umbes kuus miljonit Jehoova kummardajat ehk üks inimene tuhandest. Et mõista, kui haruldane eesõigus on tunda tõde Jumala Sõna kohta, võtame vaid ühe Piibliga seotud küsimuse: mis saab inimestest, kui nad surevad? Me teame Pühakirjast, et hing sureb ja surnud on teadvuseta (Hesekiel 18:4). Samas enamik maailma religioone õpetab valeuskumust, et miski inimese sees elab edasi pärast surma. See on ristiusumaailma religioonide põhiõpetus. See valitseb ka budismis, džainismis, hinduismis, islamis, judaismis, sikhismis, sintoismis ja taoismis. Mõtle, mida see tähendab – üksnes selle väärõpetusega on petetud miljardeid inimesi!

6., 7. a) Kes on ainsad, kes võivad leida „Jumala tundmise”? b) Millisest näitest ilmneb, et Jehoova on õnnistanud meid arusaamisega, mis jääb kättesaamatuks paljudele „tarkadele ja mõistlikele”?

⁶ Miks pole rohkem neid inimesi, kes on leidnud „Jumala tundmise”? Sellepärast, et Jumala Sõna tähendust pole võimalik täielikult mõista ilma tema abita. Pea meeles, et need teadmised on kingitus. Jehoova annab selle vaid neile, kes on valmis uurima tema Sõna ausalt ja alandlikult. Need inimesed ei pruugi olla „targad liha poolest” (1. Korintlastele 1:26). Paljusid nende hulgast võidakse selle maailma mõõdupuude järgi pidada koguni „kirjatundmatuteks ja õppimatuteks” (Apostlite teod 4:13). Aga sellest pole midagi. Jehoova tasub meile „Jumala tundmisega” nende omaduste eest, mida ta leiab meie südamest.

⁷ Toome ühe näite. Paljud ristiusu kirikute õpetlased on koostanud mahukaid piiblikommentaare. Need teatmeteosed võivad selgitada ajaloolist tausta, heebrea ja kreeka sõnade tähendust ning palju muud. Aga kas on need õpetlased kõigi oma teadmiste juures tõesti leidnud „Jumala tundmise”? Kas nad mõistavad selgelt näiteks seda, et Piibli peateema on Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmine taevase Kuningriigi kaudu? Kas nad teavad, et Jehoova Jumal pole osa kolmainsusest? Meil aga on selge arusaamine neist asjust. Miks? Jehoova on õnnistanud meid sellise arusaamisega vaimsetest tõdedest, mis jääb kättesaamatuks paljudele „tarkadele ja mõistlikele” (Matteuse 11:25). Kuidas küll Jehoova õnnistab neid, kes on temaga lähedased!

„Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad”

8., 9. a) Kuidas kirjeldas Taavet veel üht võimalust, mil viisil Jehoova õnnistab neid, kes on talle lähedal? b) Miks vajavad tõelised kristlased Jumala kaitset?

⁸ Need, kes on Jehoovaga lähedased, kogevad veel üht Jehoova õnnistust – tema kaitset. Laulik Taavet, kellele raskused polnud võõrad, kirjutas: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad! Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid! Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad” (Laul 145:18–20). Jah, Jehoova on ligi neile, kes teda armastavad, ja võib seetõttu kiiresti reageerida nende appikutsetele.

⁹ Miks me vajame Jumala kaitset? Lisaks sellele, et me tunneme, mida tähendab elada praegustel „rasketel aegadel”, on tõelised kristlased veel ka Jehoova peamise Vastupanija Kurat-Saatana erilise viha all (2. Timoteosele 3:1). See salakaval vaenlane on valmis meid ’neelama’ (1. Peetruse 5:8). Saatan kiusab meid taga, avaldab survet ja ahvatleb meid. Peale selle otsib ta meie meelest ja südamest hoiakuid, mida enda huvides ära kasutada. Seejuures peab ta silmas üht eesmärki: õõnestada meie usku ja lammutada meie vaimsust (Ilmutuse 12:12, 17). Kuna meil tuleb võidelda sellise vägeva vaenlasega, kas pole julgustav teada, et „Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad”?

10. a) Kuidas hoiab Jehoova oma rahvast? b) Milline on kõige tähtsamat liiki kaitse ja miks?

¹⁰ Aga kuidas hoiab ja kaitseb Jehoova oma rahvast? Kuigi ta on tõotanud meid kaitsta, ei taga see meile probleemideta elu selles süsteemis; samuti ei tähenda see, et ta on kohustatud meie heaks imesid tegema. Sellegipoolest pakub Jehoova füüsilist kaitset oma rahvale tervikuna. Mingil juhul ei laseks ta Kuradil teha lõppu oma tõelistele kummardajatele maa peal! (2. Peetruse 2:9.) Kõige tähtsam on see, et Jehoova kaitseb meid vaimselt. Ta varustab meid kõigega, mida on vaja, et võiksime katsumustes vastu pidada ja kindlustada oma suhteid temaga. Lõppkokkuvõttes on vaimne kaitse kõige tähtsamat liiki kaitse. Miks? Seni, kuni meil on Jehoovaga head suhted, ei saa mitte miski – isegi mitte surm – teha meile kestvat kahju (Matteuse 10:28).

11. Milliseid korraldusi on Jehoova teinud oma rahva vaimseks kaitsmiseks?

¹¹ Jehoova on teinud külluslikult korraldusi nende kaitsmiseks, kes on tema ligi. Oma Sõna Piibli kaudu annab ta meile tarkust, et võiksime tulla toime mitmesuguste katsumustega (Jakoobuse 1:2–5). Pühakirjas leiduvate praktiliste nõuannete rakendamine on juba iseenesest kaitseks. Lisaks sellele annab Jehoova püha vaimu „neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13). See vaim on kõige võimsam jõud universumis, mis võib meid kindlasti varustada selleks, et suudaksime edukalt toime tulla igasuguse katsumuse või kiusatusega, millesse satume. Veel annab Jehoova Kristuse kaudu „ande inimeste kujul” (Efeslastele 4:8, UM). Need vaimselt kõlblikud mehed üritavad peegeldada Jehoova südamlikku kaastunnet, kui nad aitavad oma kaasteenijaid (Jakoobuse 5:14, 15).

12., 13. a) Mil viisil varustab Jehoova meid vaimse toiduga õigel ajal? b) Mis sa arvad Jehoova korraldustest meie vaimse heaolu edendamiseks?

¹² Jehoova annab meie kaitsmiseks veel midagi: vaimset toitu õigel ajal (Matteuse 24:45). Trükiväljaannete, kaasa arvatud ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” kaudu, aga ka koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel varustab Jehoova meid kõigega, mida me vajame, ja just siis, kui me seda vajame. Kas sulle meenub mõni juhtum, mil sa kuulsid kristlikul koosolekul, kokkutulekul või konvendil midagi sellist, mis puudutas su südant ja andis sulle jõudu või lohutas sind? Kas oled kunagi lugenud artiklit mõnest eelmainitud ajakirjast ja tundnud, et see on kirjutatud just sinule?

¹³ Üks Saatana tõhusamaid relvi on masendus ja me pole selle vastu immuunsed. Ta teab hästi, et pikaaegne meeleheide võib hävitada meie jõu ja jätta meid päris kaitsetuks (Õpetussõnad 24:10). Kuna Saatan üritab kasutada ära meie negatiivseid tundeid, on meil vaja abi. Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” on aeg-ajalt avaldatud artikleid, mis aitavad võidelda masendusega. Ühe sellise artikli kohta kirjutas meie kristlik õde: „Loen seda artiklit pea iga päev ja ikka veel tulevad pisarad silma. Ma hoian seda oma voodi kõrval, et see oleks mu juures alati, kui tunnen ennast rusutuna. Selliste artiklite kaudu ma tunnen Jehoova kaitsvate käte embust.”a Kas me pole tänulikud Jehoovale, et ta varustab meid õigel ajal vaimse toiduga? Ära unusta, et tema korraldused meie vaimse heaolu edendamiseks tõendavad, et ta on meie ligi ja on võtnud meid oma kaitsva hoole alla.

„Palve Kuulja” on ligipääsetav

14., 15. a) Milliseid isiklikke õnnistusi annab Jehoova neile, kes on temaga lähedased? b) Miks palve kaudu vaba ligipääs Jehoovale on märkimisväärne eesõigus?

¹⁴ Kas sa oled kunagi märganud, et kui inimesed pääsevad võimu juurde, muutuvad nad alluvate suhtes ligipääsmatumaks? Aga milline on selles suhtes Jehoova Jumal? Kas ka tema on meist liiga kaugel, et olla huvitatud sellest, mida tahame öelda meie, väikesed inimesed? Vastupidi! Võimalus palvetada on veel üks õnnistus, mille Jehoova annab neile, kes on temaga lähedased. See on tõesti märkimisväärne eesõigus, et võime vabalt pöörduda „palve Kuulja” poole (Laul 65:3, UM). Miks?

¹⁵ Toome näite. Suure firma juhil on palju kohustusi. Tema otsustab, millega ta tegeleb isiklikult ja mida delegeerib teistele. Samuti võib universumi suveräänne Valitseja otsustada, millega ta tegeleb ise ja mida ta delegeerib. Mõtle, mida kõike on Jehoova delegeerinud oma kallile Pojale Jeesusele. Ta on Pojale andnud „meelevalla ka kohut pidada” (Johannese 5:27). Temale „on alistatud inglid” (1. Peetruse 3:22). Jehoova on andnud Jeesuse käsutusse oma võimsa püha vaimu, et ta võiks selle abil juhtida oma jüngreid maa peal (Johannese 15:26; 16:7). Seetõttu võis Jeesus öelda: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Matteuse 28:18). Aga mis puutub palvetesse, siis nendega on Jehoova otsustanud isiklikult tegelda. Seepärast õpetab Piibel meid pöörduma oma palvetega üksnes Jehoova poole, tehes seda Jeesuse nime kaudu (Laul 69:14; Johannese 14:6, 13).

16. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova tõesti kuulab meie palveid?

¹⁶ Kas Jehoova tõesti kuulab meie palveid? Kui ta oleks ükskõikne ja hoolimatu, ei innustaks ta meid olema „püsivad palves” ega heitma oma koormaid ja muresid tema peale (Roomlastele 12:12; Laul 55:23; 1. Peetruse 5:7). Jehoova ustavad teenijad Piibli aegadel olid täiesti kindlad, et ta kuulab nende palveid (1. Johannese 5:14). Seega ütles laulukirjutaja Taavet: „[Jehoova] kuuleb mu häält!” (Laul 55:18). Ka meil on igati põhjust olla kindlad, et Jehoova on meie lähedal ja valmis kuulama kõiki meie mõtteid ja muresid.

Jehoova tasub oma teenijatele

17., 18. a) Mida tunneb Jehoova seoses intelligentsete loodute ustava teenistusega? b) Selgita, kuidas näitab Õpetussõnad 19:17, et Jehoova ei jäta märkamata meie halastavaid tegusid?

¹⁷ Jehoova kui universumi Suverääni positsiooni ei mõjuta see, mida inimesed teevad või tegemast keelduvad. Sellegipoolest, Jehoova on Jumal, kes väljendab hindamist teiste vastu. Ta väärtustab – peab koguni kalliks – oma intelligentsete loodute ustavat teenistust (Laul 147:11). See on siis veel üks õnnistus, mis saab osaks neile, kes on Jehoova ligi: ta tasub oma teenijatele (Heebrealastele 11:6).

¹⁸ Piibel näitab selgelt, et Jehoova hindab seda, mida teevad tema kummardajad. Näiteks võime lugeda: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” (Õpetussõnad 19:17). Jehoova kaastunne kehvade vastu ilmnes Moosese Seaduses (3. Moosese 14:21; 19:15). Mida tunneb Jehoova siis, kui me jäljendame teda, koheldes halastavalt neid, kes on raskustes? Kui anname vaesele, ootamata midagi tagasi, suhtub Jehoova sellesse, nagu oleksime laenanud Temale. Jehoova tõotab tasuda selle võla oma soosingu ja õnnistustega (Õpetussõnad 10:22; Matteuse 6:3, 4; Luuka 14:12–14). Jah, kui osutame kaastunnet raskustes kaasteenijale, puudutab see Jehoova südant. Kui tänulikud me võime küll olla, teades, et meie taevane Isa ei jäta märkamata meie halastavaid tegusid! (Matteuse 5:7.)

19. a) Miks võime olla kindlad, et Jehoova hindab seda, mida me saadame korda kuulutamise ja jüngrite tegemise töös? b) Kuidas tasub Jehoova heategude eest, mida tehakse tema Kuningriigi toetuseks?

¹⁹ Jehoova hindab eriti seda, mida me teeme tema Kuningriigi heaks. Kui saame Jehoovaga lähedaseks, on täiesti loomulik, et tahame kasutada oma aega, energiat ja vara selleks, et osaleda Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös nii palju kui võimalik (Matteuse 28:19, 20). Vahel võib meile tunduda, et saavutame vähe. Meie ebatäiuslik süda võib hakata isegi kahtlema, kas Jehoova on rahul meie pingutustega (1. Johannese 3:19, 20). Jehoova aga peab väärtuslikuks igat kingitust – olgu see nii väike kui tahes –, mis tuleb südamest ja mille ajendiks on armastus (Markuse 12:41–44). Piibel kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Tõesti, Jehoova mäletab isegi kõige väiksemat heategu tema Kuningriigi toetuseks ja tasub selle eest. Lisaks rikkalikele vaimsetele õnnistustele praegusel ajal võime hoida silme ees neid rõõme, mida pakub elu tulevases uues maailmas, kus Jehoova avab heldelt oma käe ja rahuldab kõigi nende õiged soovid, kes on tema ligi (Laul 145:16; 2. Peetruse 3:13).

20. Kuidas võime terve 2003. aasta jooksul pidada meeles meie aastateksti sõnu ja milleni see viib?

²⁰ Küsigem endalt terve 2003. aasta jooksul, kas teeme teadlikke pingutusi, et tulla oma taevase Isa ligi. Kui pingutame, võime olla kindlad, et tema vastab sellele, nagu ta on tõotanud. On ju selge, et „Jumal ... ei valeta” (Tiitusele 1:2). Kui sa tuled tema ligi, siis tema tuleb sinu ligi (Jakoobuse 4:8). Mis on selle tulemus? Rikkalikud õnnistused ja võimalus saada Jehoovaga üha lähedasemaks kogu igaviku jooksul!

[Allmärkus]