Ole valvas ja usin!
”Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!” (MATTEUSE 25:13)
1. Mida apostel Johannes kindlustundega ootas?
PIIBLI viimases kahekõnes tõotas Jeesus: ”Mina tulen varsti!” Tema apostel Johannes vastas: ”Aamen, tule, Issand Jeesus!” Johannes ei kahelnud selles, et Jeesus tuleb. Ta oli üks neist apostlitest, kes olid Jeesuselt küsinud: ”Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [”juuresoleku”, UM; kreeka keeles pa·rou·siʹa] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Jah, Johannes ootas kindlustundega Jeesuse tulevast juuresolekut (Ilmutuse 22:20; Matteuse 24:3).
2. Kuidas kirikutes suhtutakse Jeesuse juuresolekusse?
2 Selline kindlustunne on tänapäeval haruldane. Ehkki Jeesuse ”tulemise” kohta on paljudel kirikutel oma ametlik doktriin, on nende liikmete seas vähe neid, kes tema tulekut tõesti ootavad. Ja nad ka elavad vastavalt. Raamat ”Parousia Uues Testamendis” (”The Parousia in the New Testament”) märgib: ”Parousia lootus ei mõjuta kirikurahva elu, mõtteviisi ja tegemisi kuigi palju. [——] Tugev pakilisustunne, mis peaks ajendama kirikut tegema seda, mis on ta kohus — meelt parandama ja evangeeliumi misjonikuulutust läbi viima —, on nõrgenenud, kui mitte päris kadunud.” Kuid on siiski ka neid, kelle kohta seda öelda ei saa.
3. a) Kuidas tõelised kristlased suhtuvad Jeesuse pa·rou·siʹa’sse? b) Mida me nüüd uurima hakkame?
3 Jeesuse tõelised jüngrid ootavad innukalt praeguse kurja maailma-ajastu lõppu. Seda lojaalselt tehes tuleb meil säilitada õige hoiak kõige suhtes, mis on seotud Jeesuse juuresolekuga, ning ka tegutseda vastavalt. Nõnda võime ’otsani vastu pidada ja pääseda’ (Matteuse 24:13). Kui Jeesus esitas prohvetikuulutuse, mis leidub Matteuse 24. ja 25. peatükis, andis ta ka tarka nõu, mille rakendamine toob meile kestvat kasu. 25. peatükis on kirjas võrdumid, mida sa tõenäoliselt tead, nagu tähendamissõna kümnest neitsist (tarkadest ja rumalatest neitsitest) ning tähendamissõna talentidest (Matteuse 25:1—30). Mida me nendest võrdumitest õppida võime?
Ole valvas nagu viis neitsit!
4. Võta lühidalt kokku tähendamissõna neitsitest.
4 Kõigepealt võiksid veel kord läbi lugeda tähendamissõna neitsitest, mis on kirjas Matteuse 25:1—13. Tegevuse keskmes on suurejooneline juudi pulm. Peigmees läheb oma pruudile tema isakoju järele, et viia ta koos saatjaskonnaga enda (või oma isa) majja. See rongkäik, kuhu võivad kuuluda ka pillimängijad ja lauljad, saabub ajal, mis pole täpselt teada. Kümme neitsit selles tähendamissõnas ootasid peigmehe saabumist hilisööni. Viis neist polnud oma rumaluses võtnud kaasa piisavalt lambiõli, mistõttu nad pidid minema seda juurde ostma. Teised viis olid targalt võtnud õli astjatega kaasa, et peigmeest oodates oma lampe vajaduse korral täita. Ainult need viis neitsit olid kohal ja valmis, kui peigmees saabus. Seepärast lasti ainult nemad peoruumi. Kui viis rumalat neitsit tagasi jõudsid, oli sissepääs juba suletud.
5. Millised kirjakohad heidavad valgust selle tähendamissõna piltlikule tähendusele?
5 Paljusid selle tähendamissõna detaile võib mõista sümboolselt. Näiteks räägib Pühakiri Jeesusest kui peigmehest (Johannese 3:28—30). Jeesus võrdles ennast kuningapojaga, kellele korraldati pulmapidu (Matteuse 22:1—14). Lisaks võrdleb Piibel Kristust abielumehega (Efeslastele 5:23). Huvitav on ka see, et kui mõningates teistes kirjakohtades on võitud kristlastest räägitud kui Kristuse ”pruudist”, siis selles tähendamissõnas pruuti ei mainita (Johannese 3:29; Ilmutuse 19:7; 21:2, 9). Küll aga räägitakse siin kümnest neitsist, ja võituid on Piiblis võrreldud neitsiga, kes on Kristusega kihlatud (2. Korintlastele 11:2).a
6. Millise üleskutsega lõpetas Jeesus tähendamissõna neitsitest?
6 Lisaks taolistele üksikasjadele ja prohvetlikele joontele leidub selles tähendamissõnas ka häid põhimõtteid. Näiteks pane tähele, et Jeesus lõpetas sõnadega: ”Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!” Niisiis edastab see tähendamissõna mõtte, et me kõik peaksime olema valvsad ja pidama selgelt meeles, et praeguse kurja maailma lõpp läheneb. Selle lõpp tuleb kindlasti, ehkki me ei tea täpselt, mis kuupäeval. Siinkohal pöörakem tähelepanu kummagi neitsite grupi hoiakule.
7. Mis mõttes olid viis neitsit selles tähendamissõnas rumalad?
7 Jeesus ütles: ”Viis neist olid rumalad.” Kas ta ütles seda selle tõttu, et nad ei uskunud peigmehe tulemisse? Kas nad olid läinud lõbutsema? Kas neid peteti? Ei midagi sellist. Jeesus ütles, et need viis ”läksid välja peigmehele vastu”. Nad teadsid, et ta tuleb, nad tahtsid temaga kaasa minna ja pulmapeost osa saada. Aga kas nad olid tema tulekuks piisavalt hästi valmistunud? Nad ootasid teda mõnda aega — kuni keskööni. Ent nad polnud valmis selleks, et ta võib tulla ükskõik millal — varem või hiljem, kui nad esialgu arvasid.
8. Millest ilmneb, et viis neitsit selles tähendamissõnas olid mõistlikud?
8 Teised viis, keda Jeesus nimetas mõistlikeks, läksid samuti läidetud lampidega välja peigmeest ootama. Ka neil tuli oodata, kuid nemad oli mõistlikud. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega ”mõistlik”, võib tähendada ka seda, et ollakse ’ettenägelik, arukas, praktilise meelega’. Viie neitsi mõistlikkus ilmnes selles, et nad võtsid kaasa astjad õliga, et oma lampe vajaduse korral täita. Nii kindlalt olid nad otsustanud peigmehe tulekuks valmis olla, et nad ei olnud nõus oma õli ära andma. Nende valvsus oli kohane — nad olid kohal ja täiesti valmis, kui peigmees tuli. ”Kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.”
9., 10. Millise sõnumi edastab tähendamissõna neitsitest ja mida me peaksime endalt küsima?
9 Jeesus ei õpetanud siin mitte pulmakombeid ega andnud nõu osaduse pidamise kohta. Tema sõnum oli: ”Valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!” Küsi endalt: kas ma olen tõesti valvas nüüd, kus Jeesuse juuresolek on käes? Me usume, et Jeesus valitseb praegu taevas, aga kui selgelt me peame meeles tõsiasja, et peagi ’tuleb Inimese Poeg taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega’? (Matteuse 24:30.) Keskööl oli peigmehe saabumine kahtlemata lähemal kui ajal, mil neitsid talle esmalt vastu läksid. Ka see aeg, mil Inimese Poeg tuleb praegust maailma hävitama, on praegu lähemal kui siis, kui me alles hakkasime tema tulemist ootama (Roomlastele 13:11—14). Kas oleme jäänud valvsaks ja kas oleme seda valvsamad, mida lähemale see aeg jõuab?
10 Kuuletuda käsule ”Valvake!” tähendab pidevalt valvas olla. Viis neitsit ei olnud hoolitsenud selle eest, et neil oleks piisavalt õli, ja nad läksid seda juurde ostma. Samamoodi võib miski tänapäeval hajutada kristlase tähelepanu ja nii võib juhtuda, et ta pole täiesti valmis Jeesuse peatseks saabumiseks. Nõnda juhtus mõne kristlasega esimesel sajandil. See võib juhtuda mõnega ka tänapäeval. Seepärast küsigem endalt: ega mina pole valvsust kaotanud? (1. Tessalooniklastele 5:6—8; Heebrealastele 2:1; 3:12; 12:3; Ilmutuse 16:15.)
Ole usin lõpu lähenedes
11. Millise tähendamissõna jutustas Jeesus järgmisena ja millega see sarnaneb?
11 Oma järgmise tähendamissõna kaudu tegi Jeesus midagi enamat, kui õhutas oma järelkäijaid valvsusele. Pärast seda, kui ta oli rääkinud tarkadest ja rumalatest neitsitest, jutustas ta tähendamissõna talentidest. (Loe Matteuse 25:14—30.) Mitmes mõttes meenutab see tema varasemat tähendamissõna naeltest, mille ta rääkis sellepärast, et paljud ”arvasid Jumala riigi varsti ilmuvat” (Luuka 19:11—27).
12. Võta lühidalt kokku tähendamissõna talentidest.
12 Jeesuse tähendamissõna talentidest räägib mehest, kes enne võõrale maale minekut kutsus enda juurde kolm sulast. Ühele ta usaldas viis talenti, teisele kaks ja kolmandale vaid ühe — ”igaühele tema jõudu mööda”. Tõenäoliselt oli tegu hõbetalendiga, mille väärtus tol ajal võrdus töölise 14 aasta palgaga. Tõepoolest suur raha! Kui isand tagasi jõudis, kutsus ta need sulased aru andma selle kohta, mida nad olid teinud ”pika aja” jooksul, mil ta ära oli. Esimesed kaks sulast olid saavutanud teist sama palju, kui neile oli usaldatud. Isand lausus: ”See on hea”, tõotas neile suuremat vastutust ning ütles kummalegi: ”Mine oma isanda rõõmusse.” Ent sulane, kellel oli ainult üks talent, väitis, et isand on äärmiselt vali mees, ning ta polnud oma talenti mingil moel kasu teenima pannud. Ta peitis raha ära, selle asemel et anda see kas või pankurite kätte, kus see oleks intressi kandnud. Kuna ta oli talitanud vastupidiselt oma isanda huvidele, nimetas isand teda ”pahaks ja laisaks”. Tagajärjeks oli see, et talent võeti temalt ära ning ta heideti sinna, kus on ”ulumine ja hammaste kiristamine”.
13. Mille poolest sarnanes Jeesus isandaga tähendamissõnas?
13 Ka selle tähendamissõna detailidel on sümboolne tähendus. Näiteks võõrsile rännanud mees kujutab Jeesust, kes lahkus oma jüngrite juurest ja läks taevasse ning ootas pikka aega, kuni ta sai kuningavõimu (Laul 110:1—4; Apostlite teod 2:34—36; Roomlastele 8:34; Heebrealastele 10:12, 13).b Ent sellestki tähendamissõnast võime leida üldisemat õpetust — põhimõtte, mida me kõik peaksime oma elus rakendama. Milline see on?
14. Mida on meil eluliselt tähtis teha, nagu seda rõhutab tähendamissõna talentidest?
14 Jeesuse tähendamissõna näitab selgelt, et me peaksime endid kristlikus teenistuses pingutama, olgu meil siis lootus elada surematuna taevas või igavesti paradiisis maa peal. Õigupoolest mahub selle võrdumi sõnum ühte sõnasse — usinus. Apostlite tegevus alates meie ajaarvamise 33. aasta nelipühast on eeskujuks, mida järgida. Piibel ütleb: ”Ja veel paljude muude sõnadega tunnistas ja manitses ta [Peetrus] ning ütles: ”Laske endid päästa sellest pöörasest soost!”” (Apostlite teod 2:40—42). Tema pingutusi saatis suur edu. Kes apostlitega nende kristlikus kuulutustöös ühinesid, olid samuti usinad, ning hea sõnum ’kasvas kogu maailmas’ (Koloslastele 1:3—6, 23; 1. Korintlastele 3:5—9).
15. Millisel konkreetsel viisil me peaksime rakendama ellu selle tähendamissõna põhilist mõtet?
15 Pea meeles, et selle tähendamissõna kaastekstiks on ennustus Jeesuse juuresoleku kohta. Meil on külluslikult tõendeid selle kohta, et Jeesuse pa·rou·siʹa on käes ja jõuab peagi ühte haripunkti. Tuleta meelde, et Jeesus seostas ”otsa” tööga, mida kristlased peavad tegema. Ta ütles: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Seepärast võiksime mõelda, millise sulasega me igaüks sarnaneme. Küsigem endalt: kas ma sarnanen millegi poolest sulasega, kes peitis ära tema kätte usaldatud vara ja tegeles selle asemel võib-olla hoopis oma asjadega? Või kas on selgelt näha, et ma sarnanen heade ja ustavate sulastega? Kas ma edendan igal võimalusel otsusekindlalt oma Isanda huve?
Valvsus ja usinus Jeesuse juuresoleku ajal
16. Millise sõnumi edastavad need kaks arutluse all olnud tähendamissõna sinule?
16 Jah, lisaks sellele, et nendel tähendamissõnadel on piltlik ja prohvetlik tähendus, jagas Jeesus nende kaudu ka innustust. Tema sõnum on: ole valvas ja usin, iseäranis ajal, mil Kristuse pa·rou·siʹa tundemärk on nähtav. See aeg on käes. Niisiis, kas me tõesti oleme valvsad ja usinad?
17., 18. Millist nõu andis jünger Jakoobus seoses Jeesuse juuresolekuga?
17 Jeesuse poolvend Jakoobus ei olnud siis Õlimäel, kui Jeesus oma ennustuse andis, ent ta kuulis sellest hiljem ja kahtlemata mõistis selle tähendust. Ta kirjutas: ”Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varajase ja hilise vihma. Olge nüüd teiegi pikameelsed, kinnitage oma südameid, sest Issanda tulemine [”juuresolek”, UM] on lähedal!” (Jakoobuse 5:7, 8, meie kursiiv).
18 Pärast seda, kui Jakoobus oli kinnitanud, et Jumal mõistab ebasoodsa kohtuotsuse neile, kes oma varandust valesti kasutavad, pani ta kristlastele südamele, et nad Jehoovat oodates kärsituks ei muutuks. Kannatamatul kristlasel võib tekkida soov ise kätte maksta, ta võib hakata mõtlema, et ta ise peab õigluse jalule seadma. Selline hoiak oleks vale, sest kohtumõistmise aeg tuleb kindlasti. Olukorra selgitamiseks kasutab Jakoobus põllumehe näidet.
19. Millist kannatlikkust võis Iisraeli põllumees üles näidata?
19 Iisraeli põllumees pidi pärast seemne külvamist ootama kõigepealt taime tärkamist, seejärel küpsemist ning siis veel vilja lõikust (Luuka 8:5—8; Johannese 4:35). Nende kuude vältel oli aeg ja võib-olla ka põhjusi mõningaseks muretsemiseks. Kas varane vihm tuleb ja kas seda on piisavalt? Kas hiline vihm tuleb? Ega viimaks putukad või tormid taimi hävita? (Võrdle Joel 1:4; 2:23—25.) Sellegipoolest võis Iisraeli põllumees üldiselt usaldada Jehoovat ja tema kehtestatud loodusseadusi (5. Moosese 11:14; Jeremija 5:24). Põllumehe kannatlikkuse võis tõesti samastada kindla ootusega. Ta uskus kindlalt, et kõik läheb nõnda, nagu ta ootab. Ja läkski.
20. Kuidas me võime ilmutada kannatlikkust kooskõlas Jakoobuse nõuandega?
20 Kui põllumees võis lõikusaega enam-vähem ette teada, siis esimese sajandi kristlased Jeesuse juuresoleku aega välja arvestada ei saanud. Kuid oli kindel, et see aeg tuleb. Jakoobus kirjutas: ”Issanda tulemine [”juuresolek”, UM; kreeka keeles pa·rou·siʹa] on lähedal!” Kui Jakoobus need sõnad kirja pani, ei olnud Kristuse juuresoleku suurem, ülemaailmne tundemärk veel nähtav. Kuid see on seda nüüd! Kuidas me siis peaksime käesolevasse aega suhtuma? Tundemärk on ilmne. Me näeme seda. Me võime täie kindlusega öelda: ”Ma näen tundemärgi täitumist.” Me võime kõhklematult öelda, et Issanda juuresolek on käes ja selle haripunkt paistab.
21. Mida me oleme täiesti kindlalt otsustanud teha?
21 See tõsiasi annab meile võimsa ajendi võtta südamesse ja rakendada ellu oluline õpetus, mis sisaldub Jeesuse kahes tähendamissõnas, mida arutasime. Ta ütles: ”Valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!” (Matteuse 25:13). Pole kahtlustki, et praegu on aeg osaleda innukalt kristlikus teenistuses. Näidaku meie igapäevane elu, et me mõistame, mida Jeesus öelda tahtis. Olgem valvsad! Olgem usinad!
[Allmärkused]
a Rohkem teavet selle tähendamissõna sümboolsete detailide kohta vaata raamatust ”Jumala tuhandeaastane Kuningriik on juba lähedal” (”God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached”), lk. 169—211. Välja andnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
b Vaata lk. 212—256 raamatust ”Jumala tuhandeaastane Kuningriik on juba lähedal”.
Kas sa mäletad?
◻ Millise tähtsa sõnumi edastab sulle tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest?
◻ Missugust olulist nõu annab sulle Jeesuse tähendamissõna talentidest?
◻ Mis mõttes sarnaneb sinu kannatlikkus seoses pa·rou·siʹa’ga Iisraeli põllumehe kannatlikkusega?
◻ Miks võib öelda, et elu on käesoleval ajal iseäranis põnev, aga ka eriti palju pingutusi nõudev?
[Pildid lk 23]
Mida õpetavad sulle tähendamissõna neitsitest ja tähendamissõna talentidest?