Teeni Jehoovat lojaalselt

„Lojaalse suhtes sa [Jehoova] tegutsed lojaalselt.” — 2. SAAMUELI 22:26, NW.

 1. Kuidas tegutseb Jehoova nende suhtes, kes on temale lojaalsed?

JEHOOVALE pole võimalik tasuda kõige eest, mida ta oma rahva heaks teeb. (Laul 116:12) Kui imelised on ta vaimsed ja materiaalsed annid ning hell halastus! Vanaaja Iisraeli kuningas Taavet teadis, et Jumal tegutseb lojaalselt nende suhtes, kes on temale lojaalsed. Nõnda lausus Taavet laulus, mille ta lõi „sel ajal, kui Jehoova oli teda päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja [kuningas] Sauli käest”. — 2. Saamueli 22:1.

 2. Millised on mõningad mõtted, mis on kirjas Taaveti laulus 2. Saamueli 22. peatükis?

² Taavet alustas oma laulu (millele vastab Laul 18) Jehoova kiitmisega, kes on „päästja” vastuseks palvele. (2. Saamueli 22:2—7) Jehoova tegutses oma taevasest templist, et vabastada oma lojaalne sulane vägevate vaenlaste käest. (Salmid 8—19) Nõnda tasuti Taavetile, kuna ta tegi õigesti ja hoidis Jehoova teid. (Salmid 20—27) Järgnevalt loetleti tegusid, mis on sooritatud Jumala antud väes. (Salmid 28—43) Lõpuks mainis Taavet vabastamist välisvaenlastest ja kodukandi riidlejatest ning avaldas tänu Jehoovale, „kes teeb suuri päästetegusid oma kuninga heaks ja osutab heldust oma võitule”. (Salmid 44—50; 51, NW) Jehoova võib päästa ka meid, kui me teeme õigesti ja toetume jõu saamiseks temale.

Mida tähendab olla lojaalne

 3. Mida Pühakirja seisukohalt tähendab olla lojaalne?

³ Taaveti päästelaul annab meile järgmise lohutava kinnituse: „Lojaalse suhtes sa [Jehoova] tegutsed lojaalselt.” (2. Saamueli 22:26, NW) Heebrea omadussõna cha·sidhʹ tähendab „lojaalset” või „heldet”. (Laul 18:25, NW allmärkus; [Laul 18:26, EP]) Nimisõna cheʹsedh hõlmab mõtet lahkusest, mis armastavalt kinnitub objektile, kuni selle eesmärk objekti suhtes on teoks saanud. Jehoova ilmutab taolist lahkust oma sulaste vastu, nii nagu nemad ilmutavad lahkust tema vastu. See õiglane ja püha lojaalsus on tõlgitud sõnadega „heldus” ja „lojaalne armastus”. (1. Moosese 20:13; 21:23; NW) Kreeka Kirjades kannab „lojaalsus” mõtet pühadusest ja aukartusest, mida on väljendatud nimisõnaga ho·si·oʹtes ja omadussõnaga hoʹsi·os. Taoline lojaalsus hõlmab ustavust ja andumust ning tähendab olla jumalakartlik ja täita hoolikalt kõiki kohustusi Jumala ees. Olla Jehoovale lojaalne tähendab niivõrd suure andumusega Jehoovale ligi hoidmist, et see toimib otsekui tugev kinnitusaine.

 4. Kuidas ilmneb Jehoova lojaalsus?

⁴ Jehoova enda lojaalsus ilmneb mitmel viisil. Näiteks mõistab ta kohut kurjade üle lojaalsest armastusest oma rahva vastu ning lojaalsusest õiguse ja õigluse vastu. (Ilmutuse 15:3, 4; 16:5) Lojaalsus Aabrahamiga tehtud lepingu vastu ajendas teda olema iisraellastega pikameelne. (2. Kuningate 13:23) Need, kes on Jumalale lojaalsed, võivad loota, et ta aitab neid kuni nende lojaalse elutee lõpuni, ja nad võivad olla kindlad, et ta neid mäletab. (Laul 37:27, 28; 97:10) Jeesusele andis tugevust teadmine, et kuna ta on Jumala tähtsaim „lojaalne” olend, siis tema hinge ei jäeta Šeoli. — Laul 16:10; Apostlite teod 2:25, 27; NW.

 5. Kuna Jehoova on lojaalne, siis mida ta nõuab oma sulastelt, ja millist küsimust arutletakse?

⁵ Kuna Jehoova Jumal on lojaalne, nõuab ta oma sulastelt lojaalsust. (Efeslastele 4:24, NW) Näiteks peavad mehed olema lojaalsed, et olla kogudusevanemaks määramiseks kõlblikud. (Tiitusele 1:8, NW) Millised tegurid peaksid ajendama Jehoova rahvast Teda lojaalselt teenima?

Õpitud asjade hindamine

 6. Mida peaksime arvama Pühakirja asjadest, mida me oleme õppinud, ja mida peaksime seoses sellise tundmisega meeles pidama?

⁶ Tänulikkus nende Pühakirja asjade eest, mida me oleme õppinud, peaks ajendama meid Jehoovat lojaalselt teenima. Apostel Paulus soovitas tungivalt Timoteosele: „Sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud; ja et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks [„päästeks”, NW] usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.” (2. Timoteosele 3:14, 15) Pea meeles, et taoline tundmine on tulnud Jumalalt „ustava ja mõistliku orja” kaudu. — Matteuse 24:45—47, NW.

 7. Mida peaksid kogudusevanemad arvama vaimsest toidust, mida Jumal ustava orja kaudu annab?

⁷ Ametisse määratud vanemad peaksid eriti hindama toitvat vaimset toitu, mida Jumal ustava orja kaudu annab. Aastaid tagasi puudus mõnedel vanematel taoline hindamine. Keegi vaatleja märkis, et need mehed „kritiseerisid Vahitorni artikleid ega soovinud neid vastu võtta kui . . . Jumala tõe kanalit, püüdes alati teisi oma mõtteviisiga mõjutada”. Kuid lojaalsed vanemad ei püüa kunagi teisi mõjutada kõrvale lükkama Jumala poolt ustava orja kaudu antud toitu.

 8. Mida me peaksime tegema, kui me ei mõista täielikult mõnda Pühakirja mõtet, mille ustav ja mõistlik ori on esitanud?

⁸ Jehoova pühendunud tunnistajatena peame kõik olema talle ja ta organisatsioonile lojaalsed. Me ei peaks iial isegi kaalutlema Jumala imelise valguse juurest ärapöördumist, järgides ärataganejate teguviisi, mis võib viia praegu vaimse surmani ja lõpuks hävingusse. (Jeremija 17:13) Aga mida teha siis, kui meil on raske vastu võtta või täiel määral mõista mõnda Pühakirja mõtet, mille ustav ori on esitanud? Tunnustagem siis alandlikult, kus me tõde oleme õppinud, ja palugem tarkust, et tulla selle katsumusega toime, kuni see lõpeb küsimuse kohta selgituse avaldamisega. — Jakoobuse 1:5—8.

Hinda kristlikku vennaskonda

 9. Kuidas näitab 1. Johannese 1:3—6, et kristlastel peab olema vendlusvaim?

⁹ Selle vendlusvaimu südamesttulev hindamine, mis valitseb meie kristliku vennaskonna keskel, annab teise ajendi Jehoova lojaalseks teenimiseks. Meie suhted Jumala ja Kristusega ei saa tegelikult ilma selle vaimuta olla vaimselt terved. Apostel Johannes ütles võitud kristlastele: „Mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus [„vendlus”, Diaglott] meiega. Ja meie osadus on Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega. . . . Kui me ütleme, et meil on osadus temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt.” (1. Johannese 1:3—6) See põhimõte käib kõigi kristlaste kohta, olgu neil taevane või maine lootus.

10. Kuidas suhtus Paulus Euodiasse ja Süntühhesse, kuigi neil naistel oli ilmselt raskusi isikliku probleemi lahendamisega?

¹⁰ Vendlusvaimu säilitamine nõuab pingutusi. Näiteks oli kristlike naiste Euodia ja Süntühhe meelest ilmselt raske omavahelist probleemi lahendada. Paulus manitses neid „olema ühemõttelised Issandas”. Ta lisas: „Ma palun ka sind, tõsine kaastööline, aita neid naisi, kes on võidelnud evangeeliumi [„hea sõnumi”, NW] eest ühes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus.” (Filiplastele 4:2, 3) Need jumalakartlikud naised olid külg külje kõrval Pauluse ja teistega võidelnud „hea sõnumi” eest, ning Paulus oli kindel, et need naised kuulusid nende hulka, „kelle nimed on eluraamatus”.

11. Mida oleks sobiv meeles pidada, kui lojaalne kristlane põrkab kokku vaimse probleemiga?

¹¹ Kristlased ei kanna ametitunnuseid, näitamaks, mida neil on eesõigus Jehoova organisatsioonis teha ja kui lojaalselt nad on teda teeninud. Kui neil on mingi vaimne probleem, oleks eriti armastuseta jätta tähele panemata need aastad, mille kestel nad on lojaalselt Jehoovat teeninud! Tõenäoliselt oli inimene, keda nimetati „tõsiseks kaastööliseks”, lojaalne vend, kes oli valmis teisi aitama. Kui sa oled kogudusevanem, kas sa oled „tõsine kaastööline”, kes on valmis kaastundlikult abi osutama? Võtkem kõik arvesse seda head, mida kaasusklikud on teinud, nii nagu Jumal seda arvesse võtab, ning aidakem armastavalt neil oma koormat kanda. — Galaatlastele 6:2; Heebrealastele 6:10.

Pole muud paika, kuhu minna

12. Millise seisukoha võttis Peetrus, kui Jeesuse ütluste tõttu „läksid paljud jüngrid ära ta järelt”?

¹² Meid ajendab lojaalselt koos Jehoova organisatsiooniga Jehoovat teenima see, kui me peame meeles, et igavese elu saamiseks pole muud paika, kuhu minna. Kui Jeesuse ütluste tõttu „läksid paljud jüngrid ära ta järelt”, küsis ta oma apostlite käest: „Kas ka teie tahate ära minna?” Peetrus vastas: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala püha!” — Johannese 6:66—69.

13, 14. a) Miks puudus esimese sajandi judaismil Jumala heakskiit? b) Mida ütles üks kauaaegne Jehoova tunnistaja Jumala nähtava organisatsiooni kohta?

¹³ „Igavese elu sõnu” ei leidunud m.a.j. esimese sajandi judaismis. Selle peamine patt seisnes Jeesuse kui Messia kõrvaleheitmises. Mitte ükski judaismi vorm ei põhinenud eranditult vaid Heebrea Kirjadel. Saduserid eitasid inglite olemasolu ega uskunud ülestõusmisse. Kuigi variserid olid neis asjus teisel arvamusel, tegid nad patuselt Jumala Sõna tühjaks oma pärimuste tõttu, mis ei põhinenud Piiblil. (Matteuse 15:1—11; Apostlite teod 23:6—9) Need pärimused orjastasid juute ja raskendasid paljudel Jeesus Kristuse vastuvõtmist. (Koloslastele 2:8) Sauluse (Pauluse) innukus „esiisade pärimustes” põhjustas seda, et ta oma teadmatuses oli Kristuse järelkäijate õel tagakiusaja. — Galaatlastele 1:13, 14, 23.

¹⁴ Judaismil puudus Jumala heakskiit, kuid Jehoova õnnistas organisatsiooni, mis koosnes ta Poja järelkäijatest — ’agaratest heade tegude tegijatest’. (Tiitusele 2:14) See organisatsioon on üha olemas, ja selle kohta ütles üks kauaaegne Jehoova tunnistaja: „Miski pole minu jaoks tähtsam olnud, kui Jehoova nähtava organisatsiooni ligi püsimine. Minu varane kogemus õpetas mulle, kui ekslik on toetuda inimese arutlusele. Kui ma olin selles suhtes kindla selguseni jõudnud, otsustasin püsida selles ustavas organisatsioonis. Kust veel leiab inimene Jehoova heakskiidu ja õnnistuse?” Jumala heakskiidu ja igavese elu saamiseks pole muud paika, kuhu minna.

15. Miks peaks tehtama koostööd Jehoova nähtava organisatsiooniga ja nendega, kelle õlul seal vastutus lasub?

¹⁵ Meie süda peaks sundima meid tegema koostööd Jehoova organisatsiooniga, sest me teame, et ainuüksi teda juhib Jehoova vaim ja et ainuüksi tema teeb teatavaks Jehoova nime ja eesmärgid. Muidugi on need, kelle õlul seal vastutus lasub, ebatäiuslikud. (Roomlastele 5:12) Kuid „Jehoova viha süttis põlema” Aaroni ja Mirjami vastu, kui need Moosese üle nurisesid ja unustasid, et Jumala antud vastutus oli usaldatud talle, mitte neile. (4. Moosese 12:7—9) Tänapäeval teevad lojaalsed kristlased koostööd nendega, kes ’juhatavad’, sest seda nõuab Jehoova. (Heebrealastele 13:7, 17) Meie lojaalsust tõestab ka see, et me viibime korrapäraselt kristlikel koosolekutel ja teeme kommentaare, mis ’õhutavad üksteist armastusele ja headele tegudele’. — Heebrealastele 10:24, 25.

Ehita üles

16. Mida sellist me teiste heaks teha soovime, mis samuti peaks meid ajendama Jehoovat lojaalselt teenima?

¹⁶ Ka soov teisi üles ehitada peaks meid ajendama Jehoovat lojaalselt teenima. Paulus kirjutas: „Tundmine teeb suureliseks, ent armastus ehitab üles.” (1. Korintlastele 8:1, NW) Kuna teatud liiki tundmine tegi selle valdajad suureliseks, tahtis Paulus ilmselt öelda, et armastus ehitab üles ka neid, kes seda ilmutavad. Professorite Weissi ja Englishi raamatus öeldakse: „Inimesele, kel on võime armastada, saab tavaliselt osaks vastuarmastus. Võimel näidata head tahet ja arvestamist igas elu valdkonnas . . . on märkimisväärne ülesehitav mõju nii inimesele, kes taolisi tundeid osutab, kui ka inimesele, kellele need osaks saavad, ja nõnda toob see mõlemale rõõmu.” Kui me ilmutame armastust, ehitame üles teisi ja iseennast, nagu seda annavad mõista Jeesuse sõnad: „Õndsam on anda kui võtta!” — Apostlite teod 20:35.

17. Kuidas ehitab armastus üles ja mida tegemast see meid takistab?

¹⁷ Paulus kasutas 1. Korintlastele 8:1 kreeka sõna a·gaʹpe, mis märgistab põhimõttelist armastust. See ehitab üles, kuna see on pikameelne ja lahke, talub kõike ja peab kõiges vastu ning ei hävi iial. See armastus hajutab kahjulikud tunded, näiteks uhkuse ja kadeduse. (1. Korintlastele 13:4—8) Taoline armastus takistab meid kaeblemast vendade üle, kes on sama ebatäiuslikud kui meie. See takistab meid saamast „jumalatute” sarnaseks, kes esimesel sajandil ’poetusid’ tõeliste kristlaste sekka. Need mehed ’põlgasid Issanda valitsust ja pilkasid aukandjaid’, ilmselt laimates taolisi isikuid nagu võitud kristlikud ülevaatajad, kellele teatavat au osutati. (Juuda 3, 4, 8) Kuna me oleme lojaalsed Jehoovale, ärgem andkem iial järele kiusatusele teha midagi taolist.

Seisa vastu Kuradile!

18. Mida sooviks Saatan Jehoova rahvale teha, aga miks ta ei saa seda teha?

¹⁸ Teadmine, et Saatan tahab hävitada meie kui Jumala rahva ühtsust, peaks tugevdama meie otsustavust teenida lojaalselt Jehoovat. Saatan sooviks isegi hävitada kogu Jumala rahva, ja mõnikord tapavad Kuradi maised sulased tõelisi kummardajaid. Kuid Jumal ei luba Saatanal kõiki neid hävitada. Jeesus suri, „et ta surma läbi kaotaks selle, kelle võimu all oli surm, see on kuradi”. (Heebrealastele 2:14) Saatana võimutarvitamise valdkonda on piiratud eriti alates ta väljaheitmisest taevast pärast seda, kui Kristus aastal 1914 kuningaks sai. Ja Jehoova määratud ajal hävitab Jeesus Saatana ja tema organisatsiooni.

19. a) Millise hoiatuse seoses Saatana püüdlustega see ajakiri aastaid tagasi andis? b) Et vältida Saatana püüniseid, milles me peaksime ettevaatlikud olema, kui meil on tegemist kaaskristlastega?

¹⁹ Selles ajakirjas hoiatati kord: „Kui Kurat-Saatan suudab põhjustada Jumala rahva seas korratust, suudab nad panna isekeskis tülitsema ja võitlema või osutama ja arendama omakasupüüdlikku meelelaadi, mis viib vennaarmastuse hävimiseni, siis õnnestub tal seeläbi nad hävitada.” (Vahitorn, 1. mai 1921, lehekülg 134, inglise keeles) Ärgem lubagem Kuradil meie ühtsust hävitada, näiteks sellega, et ta tõukab meid üksteist laimama või üksteisega võitlema. (3. Moosese 19:16) Ärgu Saatan meid eales üle kavaldagu, nõnda et meie isiklikult teeme kahju neile, kes Jehoovat lojaalselt teenivad, või raskendame nende elu. (Võrdle 2. Korintlastele 2:10, 11.) Rakendagem selle asemel Peetruse sõnu: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus.” (1. Peetruse 5:8, 9) Kui me kindlalt Saatana vastu seisame, võime meie kui Jumala rahvas säilitada õnnistatud ühtsuse. — Laul 133:1—3.

Toetu palvemeelselt Jumalale

20, 21. Kuidas on palvemeelselt Jehoovale toetumine seotud tema lojaalse teenimisega?

²⁰ Palvemeelselt Jumalale toetumine aitab meil jätkata Jehoova lojaalset teenimist. Kui me näeme, et ta meie palvetele vastab, tuleme temale veel enam ligi. Apostel Paulus soovitas tungivalt palvemeelselt Jehoova Jumalale toetuda: „Ma tahan siis, et mehed igalpool palvetaksid, tõstes üles vagad [„lojaalsed”, NW] käed valla vihast ja vaidlemisest.” (1. Timoteosele 2:8, UT) Kui tähtis on näiteks, et vanemad palvemeelselt Jumalale toetuksid! Taoline lojaalsuse ilmutamine Jehoova vastu ajal, mil tullakse kokku koguduse asju arutama, aitab ära hoida lõputuid vaidlusi ja võimalikke vihapurskeid.

²¹ Palvemeelselt Jehoova Jumalale toetumine aitab meil hoolitseda tema teenistuses saadud eesõiguste eest. Üks mees, kes oli aastakümneid Jehoovat lojaalselt teeninud, võis öelda: „Meie valmisolek vastu võtta igat ülesannet, mis meile Jehoova ülemaailmses organisatsioonis antakse, ja meie vankumatu teenistuspostile jäämine paneb Jehoova heakskiitvalt naeratama, kui ta meie siiraid pingutusi näeb. Kuigi meile määratud ülesanne võib näida vähetähtsana, ilmneb tihti, et kui seda ustavalt ei täidetaks, ei saaks paljusid teisi väga tähtsaid teenistusi sooritada. Kui me siis oleme alandlikud ja otseselt huvitatud Jehoova, mitte meie enda nime austamisest, siis võime olla veendunud, et me oleme ikka ’kindlad, vankumatud, kellel on rohkesti teha Jehoova töös’.” — 1. Korintlastele 15:58, NW.

22. Kuidas peaksid Jehoova arvukad õnnistused meie lojaalsusele mõjuma?

²² Muidugi ei suuda me, vaatamata sellele, mida me Jehoova teenistuses teeme, talle tasuda selle eest, mida tema meie heaks teeb. Kui turvaline on meil olla Jumala organisatsioonis nende keskel, kes on tema sõbrad! (Jakoobuse 2:23) Jehoova on õnnistanud meid ühtsusega, mis tuleneb nõnda sügavale juurdunud vennalikust armastusest, et isegi Saatan ei suuda seda välja juurida. Hoidkem siis oma lojaalse taevase Isa ligi ja töötagem koos tema rahvana. Nüüd ja läbi igaviku teenigem Jehoovat lojaalselt.

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida tähendab olla lojaalne?

◻ Millised on mõningad tegurid, mis peaksid meid ajendama lojaalselt Jehoovat teenima?

◻ Miks me peame seisma vastu Kuradile?

◻ Kuidas võib palve aidata meil olla lojaalsed Jehoova sulased?

[Pilt lk 23]

Jehoova lojaalsed sulased ei luba Kuradil, lõvisarnasel Vastasel, oma ühtsust rikkuda