„Saage tugevaks oma pühima usu kaudu”

1., 2. Millise ehituse kallal sa töötad ja miks on selle töö kvaliteet väga tähtis?

SUL on juba mõnda aega käsil kibe ehitustöö ning sel ei paista lõppu tulevat. Kuigi töö on olnud raske, on see olnud rahuldustpakkuv. Ükskõik mis ka ei juhtuks, ei taha sa mitte kunagi alla anda ega end lõdvaks lasta, kuna sinu töö kvaliteet mõjutab sinu elu, isegi sinu tulevikku. Kuidas nii? Sest ehitus, mille kallal sa töötad, oled sina ise.

² Jünger Juudas rääkis ehitustööst, mida me teeme iseenda kallal. Enne kui ta õhutas kristlasi olema alati sellised, keda Jumal armastab, mainis ta, mis peamiselt aitab meil seda teha. Ta ütles: „Saage tugevaks oma pühima usu kaudu.”a (Juuda 20, 21.) Mida teha, et meil oleks tugev usk ja oleksime niiviisi sellised, keda Jumal armastab? Vaadelgem kolme asja, millele meil tuleks oma ehitustöö juures tähelepanu pöörata.

3.–5. a) Mida soovib Saatan panna sind uskuma? b) Kuidas oleks õige Jumala seadustesse suhtuda? Too näide.

³ Kõigepealt tuleb meil tugevdada usku Jumala seadustesse. Seda raamatut uurides oled vaadelnud mitmeid Jehoova õiglasi nõudeid, mis puudutavad käitumist. Kuidas sa neisse suhtud? Saatan soovib sind eksitada, panna sind uskuma, et Jehoova seadused ja põhimõtted on piiravad ning rõhuvad. Ta on kasutanud seda taktikat juba Eedeni aiast saadik, kus see osutus vägagi tõhusaks. (1. Moosese 3:1–6.) Kas tema taktika töötab ka sinu puhul? See sõltub paljuski sinu suhtumisest.

⁴ Toome näite. Sa jalutad ilusas pargis ning jõuad tugeva ja kõrge piirdetarani, mis tõkestab sissepääsu ühte pargi osasse. Maastik teisel pool tara paistab kütkestav. Esialgu võib sulle tunduda, et see tara piirab mõttetult sinu vabadust. Siis aga märkad tara taga hirmuäratavat lõvi, kes peab jahti oma saagile. Nüüd sa mõistad, et see piirdetara kaitseb sind. Kas mõni ohtlik kiskja on parasjagu sind luuramas? Jumala sõna hoiatab: „Säilitage kaine mõistus ja olge valvsad! Teie vastane Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.” (1. Peetruse 5:8.)

⁵ Saatan on tige kiskja. Kuna Jehoova ei taha, et me langeksime Saatana saagiks, on ta andnud seadused, mis kaitsevad meid Kuradi salakavalate sepitsuste eest. (Efeslastele 6:11.) Seepärast peaksime alati, kui mõtiskleme Jumala seaduste üle, nägema neis meie taevase isa armastust. Kui suhtume Jumala seadustesse sel viisil, on need meile kaitseks ja toovad rõõmu. Jaakobus kirjutas: „Kes aga vaatab teraselt täiusliku seaduse sisse, mis teeb vabaks, ja järgib seda, ... on õnnelik.” (Jaakobuse 1:25.)

 6. Milline on parim viis tugevdada usku Jumala õiglastesse seadustesse ja põhimõtetesse? Too näide.

⁶ Jumala käskude järgi elamine on parim viis tugevdada usku meie seadusandjasse Jehoovasse ja sellesse, kuivõrd targad on tema seadused. Näiteks kuulub Kristuse seaduse hulka tema käsk õpetada inimesi pidama kõike, mida ta meid on käskinud. (Matteuse 28:19, 20; Galaatlastele 6:2.) Samuti suhtuvad kristlased tõsiselt manitsusse käia koguduse koosolekutel, et kummardada Jumalat ning julgustada üksteist. (Heebrealastele 10:24, 25.) Jehoova käskude hulka kuulub ka üleskutse palvetada tema poole regulaarselt, sageli ja kogu südamest. (Matteuse 6:5–8; 1. Tessalooniklastele 5:17.) Kui elame selliste käskude järgi, näeme veelgi selgemini, et need peegeldavad armastust meie vastu. Nendele kuuletumine toob meile niisugust rõõmu ja rahuldust, mida me selles rahutus maailmas kuskilt mujalt ei leia. Kas ei tugevne sinu usk Jumala seadustesse, kui mõtiskled selle üle, kuidas nende järgi elamine on sulle kasuks tulnud?

7., 8. Kuidas julgustab Jumala sõna neid, kes muretsevad, kas nad ikka suudavad õigel teel püsida?

⁷ Vahel tunnevad mõned, et neil on raske Jehoova seadustest kinni pidada. Nad kardavad, et võivad tulevikus kuidagimoodi eksida. Kui sul peaks kunagi selline tunne tekkima, pea meeles, et Jehoova on öelnud: „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik, kes juhatab sind teel, mida sa peaksid käima. Kui sa vaid oleksid kuulanud mu käske! Siis oleks su rahu olnud kui jõgi ja sinu õigus nagu merelained.” (Jesaja 48:17, 18.) Need on tõesti julgustavad sõnad.

⁸ Jehoova tuletab neis salmides meelde, et talle kuuletuda on kasulik. Ta lubab, et kui me seda teeme, õnnistab ta meid kahel viisil. Esiteks, meie rahu on siis kui vaikne, veerohke ja lakkamatult voolav jõgi. Teiseks, meie õigus on nagu merelained. Kui seisad mere ääres ning jälgid, kuidas lained üksteise järel randa veerevad, siis kas ei vii see su mõtteid millelegi igikestvale? Sa tead, et lainete voog ei peatu, need uhavad randa lõputult. Jehoova ütleb, et sinu õigus võib olla samamoodi lõputu: sa võid igavesti teha seda, mis on õige. Niikaua kui püüad jääda talle ustavaks, ei lase ta sul langeda. (Loe Laul 55:22.) Kas ei tugevda sellised südantsoojendavad tõotused sinu usku Jehoovasse ja tema õiglastesse nõuetesse?

9., 10. a) Miks on küpsuse saavutamine kristlastele suurepärane eesmärk? b) Miks teeb meid rõõmsaks see, kui laseme end juhtida pühal vaimul?

⁹ Teist asja, mida sul tuleb ehitustööl teha, mainis Paulus, öeldes: „Pürgigem edasi küpsuse poole.” (Heebrealastele 6:1.) See on kristlasele suurepärane eesmärk. Vastupidi täiuslikkusele, milleni praegu pole inimestel võimalik jõuda, on küpsus täiesti saavutatav eesmärk. Pealegi leiavad küpsed kristlased Jehoova teenimisest suuremat rõõmu. Miks võib nii öelda?

¹⁰ Küps kristlane näeb asju Jehoova vaatevinklist. (Johannese 4:23.) Paulus kirjutas: „Kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel, mõtlevad aina patustele asjadele, aga need, kes lasevad end juhtida pühal vaimul, vaimsetele asjadele.” (Roomlastele 8:5.) Need, kes lasevad end juhtida patusel loomusel, kogevad vähe rõõmu, sest nad on enesekesksed, lühinägelikud ja keskendunud ainelistele asjadele. Need, kes lasevad end juhtida pühal vaimul, on väga rõõmsad, kuna nad on keskendunud õnneliku Jumala Jehoova teenimisele. (1. Timoteosele 1:11.) Nad soovivad väga Jehoovale meelepärased olla ning jäävad rõõmsaks isegi katsumustes. Miks? Katsumused annavad võimaluse tõendada, et Saatan on valetaja, tugevdada otsustavust jääda laitmatuks ning rõõmustada sellega meie taevast isa. (Õpetussõnad 27:11; loe Jaakobuse 1:2, 3.)

11., 12. a) Mida ütles Paulus kristlase eristusvõime kohta ja mida tähendab sõna, mille vasteks on „harjutamise teel treeninud”? b) Milline treenimine on vajalik keha arenguks ja vilumuse saavutamiseks?

¹¹ Küpsus saavutatakse harjutamise tulemusena. Mõtle järgmisele salmile: „Küpsete inimeste jaoks on tahke toit, nende jaoks, kes on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud vahet tegema õige ja vale vahel.” (Heebrealastele 5:14.) Kui Paulus ütles, et eristusvõimet saab harjutamise teel treenida, kasutas ta kreeka sõna, mis oli esimesel sajandil Kreeka gümnaasiumides tõenäoliselt üldkasutatav. Seda sõna võib tõlkida ka „treenitud nagu gümnast”. Nüüd aga mõtle sellele, mida niisugune treenimine endast kujutab.

¹² Kui inimene sünnib, on ta keha treenimata. Näiteks suudab beebi vaevu tunnetada oma väikeste käte-jalgade liigutusi. Seepärast vehib ta sihitult kätega ja lööb endale koguni vastu nägu. See ehmatab ja üllatab teda ennastki. Kuid pidev harjutamine treenib tasapisi keha. Beebi hakkab roomama, pisipõnn õpib kõndima ja laps juba jookseb.b Mida aga öelda gümnasti kohta? Sportvõimleja teeb imetlusväärse sujuvuse ja täpsusega hüppeid ja pöördeid õhus. On ilmselge, et tema vilumus pole juhuslik: selleks tuli tal loendamatuid tunde treenida. Piibel kinnitab, et sellisest keha treenimisest on veidi kasu. Kui palju väärtuslikum on veel meie eristusvõime treenimine! (1. Timoteosele 4:8.)

13. Kuidas me saame treenida oma eristusvõimet?

¹³ Selles raamatus oleme arutlenud paljude asjade üle, mis aitavad sul treenida oma eristusvõimet, nii et võiksid jääda Jehoova ustavaks sõbraks. Igapäevaelus otsuseid tehes mõtiskle Jumala põhimõtete ja seaduste üle ning otsi palves Jumalalt juhatust. Mõtle iga otsuse puhul, millised Piibli seadused või põhimõtted on sellega seotud, kuidas sa saad neid ellu rakendada ning milline teguviis rõõmustaks su taevast isa. (Loe Õpetussõnad 3:5, 6; Jaakobuse 1:5.) Iga sel viisil langetatud otsusega treenid oma eristusvõimet. Selline treenimine aitab sul saada ja jääda tõeliselt küpseks kristlaseks.

14. Millist isu peaksime endas kasvatama, et vaimselt kasvada, ent millest me peaksime hoiduma?

¹⁴ Ka siis, kui keegi on saanud küpseks kristlaseks, on tal veel kasvuruumi. Kasv sõltub toidust. Paulus märkis: „Küpsete inimeste jaoks on tahke toit.” Selleks et usku tugevdada, on tähtis toita end tahke vaimutoiduga. Kui rakendad õpitut õigesti ellu, toimid targalt. Piibel ütleb: „Tarkus on kõige tähtsam.” Niisiis tuleb meil kasvatada ehtsat isu väärtusliku tõe järele, mida taevane isa meile avaldab. (Õpetussõnad 4:5–7; 1. Peetruse 2:2.) Loomulikult ei anna teadmiste ja jumaliku tarkuse omandamine põhjust muutuda enesega rahulolevaks ega ülbeks. Meil tuleb end korrapäraselt läbi uurida, et meie südames ei juurduks ega hakkaks kasvama uhkus või mõni muu halb omadus. Paulus kirjutas: „Veenduge, kas te ikka elate kooskõlas kristliku usuga. Uurige end läbi.” (2. Korintlastele 13:5.)

15. Miks on armastus vaimse kasvu juures oluline?

¹⁵ Maja ehitamine võib küll lõppeda, kuid töö käib ikka edasi. Aeg-ajalt tuleb teha hooldus- ja remonttöid ning olukorra muutudes võib tekkida vajadus koguni juurdeehitise järele. Mida on meil tarvis selleks, et saavutada küpsus ning hoida Jehoovaga häid suhteid? Eelkõige armastust. Meil on vaja näha vaeva selle nimel, et meie armastus Jehoova ja usukaaslaste vastu kasvaks. Kui meil poleks armastust, oleksid kõik meie teadmised ja teod sama tühised nagu palju mõttetut lärmi. (1. Korintlastele 13:1–3.) Armastus aitab meil saavutada kristliku küpsuse ning kasvada vaimselt edasi.

16. Millist mõtteviisi õhutab Saatan ja millise kaitsevahendi on Jehoova meile andnud?

¹⁶ Käsitleme veel ühte asja, mida me ei tohiks oma ehitustöö juures unustada. Et olla tugeva usuga kristlane, tuleb sul valvata oma mõtteviisi. Selle maailma valitseja Saatan teab väga hästi, mida teha selleks, et inimesed oleksid negatiivsed, pessimistlikud, usaldamatud ja meeleheitel. (Efeslastele 2:2.) Selline mõtteviis on kristlasele sama ohtlik kui majaseen puitehitisele. Õnneks on Jehoova andnud meile hädavajaliku kaitsevahendi, lootuse.

17. Kuidas näitab Jumala sõna lootuse olulisust?

¹⁷ Piiblis räägitakse Jumala antud sõjavarustusest, mida meil on vaja Saatana ja tema maailma vastu võitlemiseks. Üks tähtis osa sellest on kiiver – päästelootus. (1. Tessalooniklastele 5:8.) Piibliaegadel teadis sõdur, et ilma kiivrita ei peaks ta lahingus kaua vastu. Tänu kiivrile, mis tavaliselt oli valmistatud metallist ja mis pandi vildist või nahast mütsi peale, põrkas enamik pähe suunatud hoope eemale ega teinud suurt kahju. Just nagu kiiver kaitseb pead, kaitseb lootus sinu mõistust.

18., 19. Miks võib öelda, et Jeesus andis lootuse säilitamises head eeskuju, ja kuidas me saame tema eeskuju järgida?

¹⁸ Jeesus on lootuse säilitamises parim eeskuju. Tuleta meelde tema kannatusi viimasel ööl inimesena maa peal. Üks tema lähedane sõber reetis ta raha eest. Teine väitis, et ta isegi ei tunne Jeesust. Mitmed jätsid ta maha ja põgenesid. Tema enda kaasmaalased pöördusid ta vastu ja nõudsid, et Rooma sõdurid ta piinarikkalt surmaksid. Võib üsna kindlalt väita, et Jeesuse katsumused olid suuremad kui need, mis meile eales osaks võivad saada. Mis teda aitas? Tekstis Heebrealastele 12:2 öeldakse: „Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast ega hoolinud häbist ning on istunud Jumala troonist paremale.” Jeesus ei kaotanud kunagi silmist eesootavat rõõmu.

¹⁹ Mis oli see rõõm? Jeesus teadis, et raskustele vastu pidades aitab ta pühitseda Jehoova püha nime ja tõendab parimal võimalikul viisil, et Saatan on valetaja. Miski muu poleks valmistanud Jeesusele suuremat rõõmu. Samuti teadis ta, et Jehoova õnnistab teda ustavuse eest rikkalikult, et õige pea saabub suurepärane aeg, kui ta saab jälle olla koos oma taevase isaga. Kõige raskematel hetkedel mõtiskles Jeesus selle rõõmurikka lootuse üle. Meil tuleb teha sedasama. Meidki ootab ees rõõm. Jehoova on andnud meile igaühele võimaluse aidata pühitseda tema ülevat nime. Me saame tõendada, et Saatan on valetaja, kui valime Jehoova oma kõrgeimaks valitsejaks ning oleme sellised, keda Jumal armastab, ükskõik mis katsumusi ja kiusatusi me ka ei kohtaks.

20. Mis aitab sul olla lootusrikas ja hoida positiivset mõtteviisi?

²⁰ Jehoova ihkab oma ustavatele teenijatele tasu anda. Ta lausa ootab, millal ta saab seda teha. (Jesaja 30:18; loe Malaki 3:10.) Jehoova täidab meeleldi oma teenijate õiged südamesoovid. (Laul 37:4.) Hoia siis alati meeles oma tulevikulootust. Ära lase kunagi end mõjutada Saatana maailma negatiivsel, rikutud ja vildakal mõtteviisil. Kui sulle tundub, et selle maailma vaim on tungimas sinu mõistusesse või südamesse, palveta kirglikult Jehoova poole, et ta annaks sulle „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. See rahu kaitseb sinu südant ja mõtteid. (Filiplastele 4:6, 7.)

21., 22. a) Millist võrratut lootust peab suur rahvahulk kalliks? b) Mis vaimustab sind kõige enam meie kristliku lootuse puhul ning mis on sinu kindel otsus?

²¹ Meil on tõesti imeline tulevikulootus, mille üle mõtiskleda. Kui sa kuulud suurde rahvahulka, kes elab üle suure viletsuse, siis mõtle elule, mis sind ees ootab. (Ilmutus 7:9, 14.) Kui Saatan ja deemonid on kõrvaldatud, tunned sa kergendust, mida võib praegu olla raske kujutledagi. Kes meist poleks kogenud Saatana survet teha midagi väära? Mõtle, millist rõõmu me tunneme siis, kui see surve on kadunud ning me saame Jeesuse ja tema 144 000 kaasvalitseja juhtimise all muuta maa paradiisiks. Kas pole vaimustav lootus näha aega, kui enam ei ole haigusi ega muid tervisehädasid, kui meie lähedased tulevad haudadest välja, ning elada nõnda, nagu Jumal algselt kavandas? Mida lähemale me jõuame täiusele, seda lähemale jõuame veel suuremale tasule, milleks on kirjakohas Roomlastele 8:21 mainitud Jumala laste võrratu vabadus.

²² Jehoova soovib sulle anda rohkem vabadust, kui sa oskad ettegi kujutada. Selleks tuleb talle alati kogu südamest kuuletuda. Kas see tasu pole väärt kõiki sinu pingutusi? Saa siis „tugevaks oma pühima usu kaudu”, et võiksid olla igavesti selline, keda Jumal armastab.