Mõtelgem, millised me peaksime olema

1., 2. Millised me peaksime olema, et meil oleks Jumala heakskiit?

ON TÄIESTI loomulik mõelda sellele, mida teised meist arvavad. Kuid kas kristlastena ei peaks meid veelgi rohkem huvitama see, mida arvab meist Jehoova? On ta ju suurim isik universumis ja „eluallikas” (Laul 36:10).

² Apostel Peetrus rõhutas, millised me peame olema Jehoova vaatenurgast, öeldes, et meil tuleb ’käituda pühalt ja olla Jumalale andunud’. (Loe 2. Peetruse 3:11.) Selleks et Jumal meid heaks kiidaks, peame käituma pühalt, see tähendab olema puhtad nii moraalselt, mõistuse poolest kui ka vaimselt. Lisaks peaks meie tegudest peegelduma Jumalale andumus, mille ajendiks on sügav armastus ja lugupidamine tema vastu. Niisiis pole tema heakskiidu pälvimiseks oluline mitte ainult meie käitumine, vaid ka meie sisemine isiksus. Kuna Jumal katsub südamed läbi, teab ta väga hästi, kas me käitume pühalt ja kas oleme üksnes talle andunud (1. Ajar. 29:17).

 3. Millistele küsimustele meil tuleks mõelda, pidades silmas meie suhteid Jumalaga?

³ Saatan ei taha, et meil oleks Jumala heakskiit. Ta teeb kõik endast oleneva, et me hülgaksime Jehoova. Ta ei kõhkle kasutada valet ja pettust, et meid ahvatleda ning viia eemale Jumalast, keda me teenime (Joh. 8:44; 2. Kor. 11:13—15). Seetõttu tasuks mõelda järgnevale: kuidas Saatan inimesi petab? Mida ma saan teha, et kaitsta oma suhteid Jehoovaga?

 4. Mille võtab Saatan sihikule, et hävitada meie suhted Jumalaga, ja miks?

⁴ „Igaühe [paneb] proovile tema enda himu, mis teda ahvatleb ja peibutab,” kirjutas Jaakobus. „Kui siis himu on viljastunud, toob ta ilmale patu; ent patt, kui see on teoks tehtud, sünnitab surma” (Jaak. 1:14, 15). Selleks et hävitada meie suhted Jumalaga, võtab Saatan sihikule meie soovide lähtepaiga, südame.

5., 6. a) Mille abil Saatan meid ründab? b) Milliseid ahvatlusi Saatan kasutab, et rikkuda meie südamesoovid, ja kui kogenud ta on?

⁵ Mille abil Saatan meie südant ründab? „Kogu maailm on Kurja võimuses,” öeldakse Piiblis (1. Joh. 5:19). Saatana relvaks on muu hulgas „see, mis on maailmas”. (Loe 1. Johannese 2:15, 16.) Tuhandete aastate jooksul on Saatan väga osavalt kujundanud meid ümbritsevat maailma. Kuna me elame selles, tuleb meil end kaitsta tema salakavala taktika eest (Joh. 17:15).

⁶ Saatan kasutab võtteid, mille eesmärgiks on rikkuda meie südamesoovid. Apostel Johannes toob välja kolm ahvatlust, mida Saatan kasutab: 1) „lihalik himu”, 2) „silmahimu” ja 3) „varaga uhkeldamine”. Nendega ahvatles Saatan kõrbes ka Jeesust. Kuna Saatanal on juba pikaajaline kogemus, teab ta meie päevil täpselt, millist ahvatlust kellegi puhul kasutada. Enne kui hakkame arutama, mida me saame enda kaitsmiseks ette võtta, uurigem lähemalt, kuidas Saatanal õnnestus ahvatluste abil petta Eevat, ent mitte Jumala Poega.

 7. Mil moel kasutas Saatan „lihalikku himu”, et Eevat ahvatleda?

⁷ Inimese üks põhivajadusi on toit. Looja lõi maa nii, et see annab rikkalikult toitu. Saatan aga võib seda loomulikku soovi toidu järele ära kasutada, et me enam Jumala tahet ei täidaks. Mõelgem, kuidas ta ahvatles Eevat. (Loe 1. Moosese 3:1—6.) Saatan ütles Eevale, et ta võib „hea ja kurja tundmise puu” vilja süüa, ilma et ta sureks, ning päeval, mil ta seda sööb, saab ta Jumala sarnaseks (1. Moos. 2:9). Niisiis andis Saatan Eevale mõista, et elus püsimiseks pole tal vaja Jumalale kuuletuda. Milline jultunud vale! Kui see mõte oli Eeva meelde istutatud, oli tal kaks valikut: see mõte peast heita või siis sellele mõtlema jääda ja lasta soovil seda vilja süüa aina kasvada. Kuigi Eeva võis süüa kõigi teiste puude vilja, otsustas ta jääda mõtlema Saatana sõnadele keset aeda seisva puu kohta, ning seejärel „ta võttis selle viljast ja sõi”. Seega oli Saatan tekitanud temas himu millegi järele, mida Looja oli keelanud.

 8. Kuidas üritas Saatan Jeesust „lihaliku himuga” ahvatleda ja miks see tal ei õnnestunud?

⁸ Sama taktikat kasutas Saatan kõrbes ka Jeesuse puhul. Kui Jeesus oli 40 päeva ja 40 ööd paastunud, üritas Saatan teda toiduga ahvatleda. „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks,” sõnas ta Jeesusele (Luuka 4:1—3). Jeesusel oli kaks valikut: kas kasutada oma imelisi võimeid, et nälga kustutada, või seda mitte teha. Jeesus teadis, et ta ei peaks kasutama oma võimed isekate soovide täitmiseks. Ehkki ta oli näljane, ei olnud talle nälja kustutamine tähtsam kui head suhted Jehoovaga. Jeesus vastas Saatanale: „Kirjutatud on: „Inimene peab elama mitte ainult leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jehoova suust.”” (Matt. 4:4).

 9. Millele osutab väljend „silmahimu” ja kuidas Saatan sellele ihale Eeva puhul rõhus?

⁹ Ühe ahvatlusena mainis Johannes ka „silmahimu”. See väljend osutab sellele, et keegi võib hakata midagi ihaldama lihtsalt seda vaadates. Ka Eeva puhul rõhus Saatan sellele himule, öeldes, et vilja süües lähevad nende silmad lahti. Mida rohkem Eeva keelatud vilja vaatas, seda ihaldusväärsemaks see muutus — „see tegi ta silmadele himu”.

10. Kuidas kasutas Saatan „silmahimu” Jeesuse ahvatlemiseks ja kuidas Jeesus reageeris?

¹⁰ Kuidas kasutas Saatan „silmahimu” Jeesuse ahvatlemiseks? Ta „näitas talle ühe hetkega kõiki asustatud maa kuningriike, ja Kurat ütles talle: „Ma annan sulle võimu nende kõigi üle ja nende hiilguse.”” (Luuka 4:5, 6). Jeesus ei näinud sõna-sõnalt kõiki neid kuningriike, vaid ta nägi nägemuses nende hiilgust, ja Saatan lootis, et see on Jeesusele ahvatluseks. Häbematult pakkus ta: „Kui sa nüüd minu ees korra kummardad, saab see kõik sinu omaks” (Luuka 4:7). Mitte mingil juhul ei tahtnud Jeesus olla selline, nagu soovis Saatan. Ta vastas otsekohe: „Kirjutatud on: „Sa pead kummardama Jehoovat, oma Jumalat, ja osalema üksnes tema pühas teenistuses.”” (Luuka 4:8).

11. Mil viisil Saatan Eevat ahvatles?

¹¹ Rääkides sellest, mis on maailmas, mainis Johannes ka „varaga uhkeldamist”. Kui Aadam ja Eeva olid ainukesed inimesed maa peal, polnud neil kellegi ees oma varaga uhkeldada. Siiski oli neis uhkust. Eevat ahvatledes vihjas Saatan kuritahtlikult, et Jumal keelab Eevale midagi väga head. Saatan ütles talle, et päeval, mil ta „hea ja kurja tundmise puust” sööb, saab ta „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1. Moos. 2:17; 3:5). Niisiis andis Saatan Eevale mõista, et ta saab Jehoovast sõltumatuks. Uhkus oli ilmselt üks põhjus, miks ta seda valet uskus. Ta sõi keelatud vilja, olles veendunud, et ta ei sure. Kuidas ta küll eksis!

12. Milline oli veel üks viis, kuidas Saatan üritas Jeesust ahvatleda, ja mida Jeesus vastas?

¹² Erinevalt Eevast oli Jeesus suurepäraseks alandlikkuse eeskujuks. Saatan üritas teda veel ühel moel ahvatleda, kuid Jeesus lükkas tagasi juba ainuüksi mõtte teha midagi muljetavaldavat, mis paneks Jumala proovile. Selline käitumine oleks peegeldanud uhkust. Jeesus hoopis vastas selgelt ja otse: „On öeldud: „Sa ei tohi Jehoovat, oma Jumalat, proovile panna.”” (Loe Luuka 4:9—12.)

13., 14. Selgita, mil moel Saatan kasutab mõningaid ahvatlusi meie ajal.

¹³ Meie ajal kasutab Saatan samasuguseid ahvatlusi nagu Eeva ja Jeesuse puhul. „Lihalikule himule” rõhudes kasutab Saatan oma maailma, et ahvatleda inimesi kõlblusetult käituma ning üleliia sööma ja jooma. Ta ahvatleb ettevaatamatuid ka „silmahimu” kaudu, köites nende tähelepanu eeskätt just internetipornograafia abil. Ja kui suureks ahvatluseks on materialism, võim ja kuulsus kõrkidele ning neile, kellele meeldib oma varaga uhkeldada.

¹⁴ „See, mis on maailmas” on nagu kalamehe sööt — ahvatlev, kuid kuskil on peidus konks. Saatan kasutab väga kavalalt ära seda, mida inimesed peavad tavalisteks igapäevavajadusteks, et panna neid tegema asju, mis on Jumala seadustega vastuolus. Selliste salakavalate ahvatluste eesmärk on mõjutada meie soove ja rikkuda meie süda. Saatan püüab panna meid uskuma, et meie endi vajadused ja mugavused on tähtsamad kui Jumala tahte täitmine. Kas me laseme end ahvatleda?

15. Mil viisil me saame jäljendada Jeesust, et Saatana ahvatlustele vastu seista?

¹⁵ Eeva andis Saatana ahvatlustele järele, kuid Jeesus seisis neile kindlalt vastu. Iga kord tugines tema vastus Piiblile. Ta ütles: „Kirjutatud on” või: „On öeldud.” Uurides hoolsalt Piiblit, saame sellega hästi tuttavaks ning suudame tuletada meelde salme, mis aitavad meil ahvatluste korral selgelt mõelda (Laul 1:1, 2). Kui meenutame Piibli näiteid ustavatest jumalateenijatest, aitab see meil neid jäljendada (Rooml. 15:4). Meile on kaitseks, kui peame Jehoovast sügavalt lugu ning kui armastame ja vihkame sedasama, mida tema (Laul 97:10).

16., 17. Millist mõju võib mõtlemisvõime meie isiksusele avaldada?

¹⁶ Apostel Paulus innustas meid kasutama „oma mõtlemisvõimet”, et oleksime sellised, keda vormib Jumala, mitte maailma mõtteviis (Rooml. 12:1, 2). Rõhutades vajadust oma mõtteid täielikult kontrollida, ütles ta: „Me lükkame ümber arutlused ja iga takistuse, mis on tõstetud Jumala tundmise vastu; ning me vangistame iga mõtte, et teha see kuulekaks Kristusele” (2. Kor. 10:5). Mõtted mõjutavad väga tugevalt meie isiksust, seetõttu on vaja pidevalt mõelda ülesehitavatele asjadele (Filipl. 4:8).

¹⁷ Me ei saa eeldada, et oleme pühad, kui toidame oma meelt sobimatute mõtete ja soovidega. Me peame armastama Jehoovat „puhta südamega” (1. Tim. 1:5). Kuid süda on petlik ja me ei pruugi mõista, kui tugevalt „see, mis on maailmas” meid mõjutab (Jer. 17:9). Seetõttu on väga tähtis järgida Pauluse nõuannet: „Kontrollige pidevalt, kas te olete usus, uurige pidevalt, millised te olete.” Selleks tuleb meil ennast Piibli valguses ausalt analüüsida (2. Kor. 13:5).

18., 19. Miks peaks olema meie otsuseks olla selline inimene, kes meeldib Jehoovale?

¹⁸ „Sellele, mis on maailmas” aitab meil vastu seista ka see, kui hoiame meeles Johannese sõnu, mis ta vaimu mõjul kirja pani: „Maailm on kadumas ja samuti selle himu, aga kes täidab Jumala tahet, püsib igavesti” (1. Joh. 2:17). Saatana süsteem näib püsiv ja tõeline, kuid ühel päeval tuleb sellele lõpp. See maailm ei paku mitte midagi püsivat. Kui me seda tõsiasja meeles peame, ei lase me end Saatana ahvatlustel lõksu meelitada.

¹⁹ Peetrus õhutas, et „oodates ja hoolega meeles pidades Jehoova päeva, mille tõttu taevad tules lagunevad ja algained tulises kuumuses sulavad”, peame olema sellised, kellel on Jumala heakskiit (2. Peetr. 3:12). See päev on peagi käes ning Jehoova hävitab siis kõik Saatana maailma osad. Selle ajani aga kasutab Saatan meie ahvatlemiseks „seda, mis on maailmas”, just nagu ta ahvatles Eevat ja Jeesust. Me ei tohi olla Eeva sarnased ega püüda rahuldada enda himusid. Kui me seda teeksime, tunnustaksime oma jumalana Saatanat. Meil tuleb järgida Jeesust ja seista niisugustele ahvatlustele vastu, hoolimata sellest, kui meeldivad ja köitvad need ka poleks. Otsustagu igaüks meist olla selline inimene, kes meeldib Jehoovale.