Näita vastuseks Jumala tõotustele üles usku

„[Jehoova Jumala poolt] on meile kingitud kallid ja suurimad tõotused.” — 2. PEETRUSE 1:4.

 1. Mis võimaldab meil tõelist usku üles näidata?

JEHOOVA soovib, et me näitaksime tema tõotustesse üles usku. Kuid „usk ei ole mitte igaühe oma”. (2. Tessalooniklastele 3:2) See omadus on Jumala püha vaimu ehk tegeva jõu vili. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Seetõttu saavad usku üles näidata vaid need, keda juhib Jehoova vaim.

 2. Kuidas defineerib apostel Paulus „usku”?

² Aga mis on usk? Apostel Paulus ütleb, et see on „ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta”. Nende nähtamatute tegelike asjade tõepärasus on nii suur, et usku peetakse sellega võrdseks. Samuti öeldakse, et usk on „loodetud asjade kindel ootus”, sest neil, kellel on see omadus, on tagatis, et kõik, mida Jehoova Jumal on tõotanud, on nii kindel, nagu oleks see juba täitunud. — Heebrealastele 11:1, NW.

Usk ja Jehoova tõotused

 3. Mis saab võitud kristlastele osaks, kui nad näitavad üles usku?

³ Et Jehoovale meeldida, tuleb meil tema tõotustesse usku üles näidata. Apostel Peetrus näitas seda oma teises inspireeritud kirjas, mis on kirjutatud umbes aastal 64 m.a.j. Ta osutas sellele, et kui tema võitud kaaskristlased näitavad üles usku, saavad nad näha Jumala „kallite ja suurimate tõotuste” täitumist. Selle tulemusel ’saavad nad osa jumalikust loomust’ Jeesus Kristuse taevase Kuningriigi kaaspärijatena. Usu ja Jehoova Jumala abiga olid nad pääsenud selle maailma laostunud kommete ja tavade orjusest. (2. Peetruse 1:2—4) Ja mõtle vaid! Need, kes tänapäeval tõelist usku üles näitavad, tunnevad rõõmu samasuguse hindamatu vabaduse üle.

 4. Milliste omadustega tuleks meil oma usk varustada?

⁴ Usk Jehoova tõotustesse ja tänulikkus Jumala antud vabaduse eest peaksid ajendama meid tegema kõik, mida suudame, et saada eeskujulikeks kristlasteks. Peetrus ütles: „Tehes vastuseks kõiki tõsiseid pingutusi, varustage oma usk vooruslikkusega, oma vooruslikkus tundmisega, oma tundmine enesevalitsemisega, oma enesevalitsemine vastupidavusega, oma vastupidavus Jumalale andumisega, oma Jumalale andumine vennaliku kiindumusega, oma vennalik kiindumus armastusega.” (2. Peetruse 1:5—7, NW) Siin toob Peetrus meile ühe loetelu, mis oleks meil hea meelde jätta. Vaadelgem neid omadusi lähemalt.

Usu vältimatud koostisosad

5, 6. Mis on vooruslikkus ja kuidas me saame oma usu sellega varustada?

⁵ Peetrus ütles, et vooruslikkus, tundmine, enesevalitsemine, vastupidavus, Jumalale andumine, vennalik kiindumus ja armastus peavad varustama üksteist omavahel ja ka meie usku. Me peame hoolsalt pingutama, et nendest omadustest saaksid meie usu vältimatud koostisosad. Näiteks ei ole vooruslikkus omadus, mida me ilmutame usust lahus. Leksikograaf W. E. Vine osutab sellele, et 2. Peetruse 1:5 „on vooruslikkus usu ülesnäitamisega oluliselt seotud omadus”. Ka kõik need teised omadused, mida Peetrus mainis, peavad olema meie usu koostisosaks.

⁶ Kõigepealt tuleb meil varustada oma usk vooruslikkusega. Olla vooruslik tähendab teha seda, mis on Jumala silmis hea. Et anda edasi kreeka sõna, mis on siin „vooruslikkusena” tõlgitud, kasutavad mõned ingliskeelsed tõlked sõna „headus”. (New International Version; The Jerusalem Bible; Today’s English Version) Vooruslikkus ajendab meid hoiduma halva tegemisest või kaasinimestele kahju toomisest. (Laul 97:10) Samuti ergutab see julgele tegutsemisele, et teistele vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt head teha.

 7. Miks tuleks meil varustada oma usk ja vooruslikkus tundmisega?

⁷ Miks soovitab Peetrus meil varustada oma usk ja vooruslikkus tundmisega? Sest kui meie usu ees seisavad uued väljakutsed, on meil vaja tundmist, et võiksime teha vahet hea ja halva vahel. (Heebrealastele 5:14) Piibli uurimine ja kogemused Jumala Sõna rakendamises ning praktilise tarkuse ilmutamine igapäevases elus suurendavad meie tundmist. See omakorda võimaldab meil oma usku säilitada ja jätkata katse all olles vooruslike asjade tegemist. — Õpetussõnad 2:6—8; Jakoobuse 1:5—8.

 8. Mis on enesevalitsemine ja kuidas on see seotud vastupidavusega?

⁸ Aitamaks meil katsetele usuga vastu seista, peame varustama oma tundmise enesevalitsemisega. „Enesevalitsemist” tähendav kreeka sõna tähistab võimet iseennast ohjes hoida. See Jumala vaimu vili aitab meil ohjeldada oma mõtteid, sõnu ja käitumist. Kui me enesevalitsemist püsivalt üles näitame, varustame seda vastupidavusega. Kreeka sõna, mis käib „vastupidavuse” kohta, tähendab julget kindlameelsust, mitte kurvanäolist alistumist vältimatutele raskustele. Jeesus pidas oma piinaposti vastu tema ette seatud rõõmu tõttu. (Heebrealastele 12:2, NW) Jumala antud jõud, mis vastupidavusega kaasneb, tugevdab meie usku ja aitab meil viletsuse ajal rõõmu tunda, kiusatustele vastu seista ja hoiduda tagakiusamise ajal kompromissile minemast. — Filiplastele 4:13.

 9. a) Mis on Jumalale andumine? b) Miks varustada Jumalale andumine vennaliku kiindumusega? c) Kuidas me saame varustada oma vennaliku kiindumuse armastusega?

⁹ Me peame varustama oma vastupidavuse Jumalale andumisega — Jehoova harda austamise, kummardamise ja teenimisega. Meie usk kasvab, kui me elame Jumalale andunult ning mõistame, kuidas Jehoova oma rahvaga tegeleb. Kuid jumalakartuse ilmutamiseks on meil vaja vennalikku kiindumust. On ju nii, et „kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud”. (1. Johannese 4:20) Meie süda peaks ajendama meid osutama teiste Jehoova sulaste vastu tõelist kiindumust ja taotlema alati nende heaolu. (Jakoobuse 2:14—17) Kuid miks öeldakse meile, et me varustaksime oma vennaliku kiindumuse armastusega? Ilmselt pidas Peetrus silmas seda, et me peame osutama armastust kogu inimkonna vastu, mitte ainult oma vendade vastu. Seda armastust saab osutada eriti selle kaudu, et me kuulutame head sõnumit ja osutame inimestele vaimset abi. — Matteuse 24:14; 28:19, 20.

Vastandlikud mõjud

10. a) Milliseks muutub meie käitumine, kui me varustame oma usu vooruslikkuse, tundmise, enesevalitsemise, vastupidavuse, Jumalale andumise, vennaliku kiindumuse ja armastusega? b) Mis juhtub, kui inimesel, kes tunnistab end kristlaseks, neid omadusi ei ole?

¹⁰ Kui me varustame oma usu vooruslikkuse, tundmise, enesevalitsemise, vastupidavuse, Jumalale andumise, vennaliku kiindumuse ja armastusega, hakkame mõtlema, rääkima ja käituma Jumalale meelepäraselt. Ja vastupidi, kui keegi, kes tunnistab ennast kristlaseks, neid omadusi ei ilmuta, muutub ta vaimselt pimedaks. Ta on Jumala valguse suhtes „pime” ja unustab selle, et ta on oma möödunud pattudest puhastatud. (2. Peetruse 1:8—10; 2:20—22) Ärgem kunagi jätkem neid omadusi ilmutamata ja ärgem kaotagem seeläbi usku Jumala tõotustesse.

11. Mida me võime lojaalsetelt võitutelt põhjendatult oodata?

¹¹ Lojaalsetel võitud kristlastel on usk Jehoova tõotustesse ja nad pingutavad ennast, et oma kutsumist ja valimist kindlaks teha. Me võime kõikidele nende teel olevatele komistuskividele vaatamata oodata, et nad ilmutavad jumalakartlikke omadusi. Ustavatele võitutele ’avaneb rohkel mõõdul sissepääs Jeesus Kristuse igavesse kuningriiki’ nende ülesäratamise kaudu vaimsele elule taevas. — 2. Peetruse 1:11.

12. Kuidas me peame mõistma 2. Peetruse 1:12—15 sõnu?

¹² Peetrus mõistis, et peagi ta sureb, ja ta lootis lõpuks saada ülesäratamist taevasele elule. Aga niikaua kui ta oli elus selles „telgis” — oma inimkehas —, püüdis ta oma kaasusklikes usku kasvatada ja neid innustada, tuletades neile meelde asju, mida on Jumala soosingu saamiseks vaja. Pärast Peetruse surma said ta vaimsed vennad ja õed oma usku tema sõnade meeldetuletamisega kinnitada. — 2. Peetruse 1:12—15.

Usk prohvetlikku sõnasse

13. Kuidas tõi Jumal Kristuse tulemise kohta uskukinnitava tõendi?

¹³ Jumal ise andis uskukinnitava tõendi selle kohta, et Jeesuse tulemine „väe ja auhiilgusega” on kindel. (Matteuse 24:30; 2. Peetruse 1:16—18) Samal ajal kui paganlikud preestrid oma jumalatest tõestamatuid väljamõeldisi rääkisid, olid Peetrus, Jakoobus ja Johannes Kristuse suursugususe pealtnägijad, kui ta muudeti. (Matteuse 17:1—5) Nad nägid teda auliseks muudetuna ja kuulsid Jumala enda häält, kes tunnustas, et Jeesus on Tema armas Poeg. Selle tunnustuse ja hiilgava välimusega, mis tookord Kristusele anti, omistati talle au ja auhiilgus. Selle jumaliku ilmutuse tõttu nimetas Peetrus seda paika, mis asus tõenäoliselt Hermoni mäeahelikus, „pühaks mäeks”. — Võrdle 2. Moosese 3:4, 5.

14. Kuidas peaks Jeesuse muutmine meie usku mõjutama?

¹⁴ Kuidas peaks Jeesuse muutmine meie usku mõjutama? Peetrus ütles: „Ja meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele panete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning koidutäht tõuseb[,] teie südameis.” (2. Peetruse 1:19) „Prohvetliku sõna” hulka ei kuulunud ilmselt mitte ainult Heebrea Kirjade prohvetiennustused Messia kohta, vaid ka Jeesuse kinnitus, et ta tuleb „väe ja auhiilgusega”. Kuidas see sõna Jeesuse muutmise tulemusel „veel kindlamaks” sai? See sündmus tõestas, et prohvetlik sõna Kristuse aulise tulemise kohta Kuningriigi väes on tõde.

15. Mida prohvetlikule sõnale tähelepanu pööramine hõlmab?

¹⁵ Et oma usku tugevdada, tuleb meil prohvetlikule sõnale tähelepanu pöörata. See hõlmab selle sõna uurimist, selle arutamist kristlikel koosolekutel ja selles leiduvate nõuannete rakendamist. (Jakoobuse 1:22—27) Me peame laskma sellel olla „küünal, mis paistab pimedas paigas” ja valgustab meie südant. (Efeslastele 1:18) Ainult siis juhib see meid, kuni „koidutäht” ehk „helkjas koidutäht” Jeesus Kristus ennast auhiilguses ilmutab. (Ilmutuse 22:16) See ilmumine tähendab hävingut ustavusetutele inimestele ja õnnistusi neile, kes näitavad üles usku. — 2. Tessalooniklastele 1:6—10.

16. Miks me võime uskuda, et kõik Jumala Sõnas leiduvad prohvetlikud tõotused lähevad täide?

¹⁶ Jumala prohvetid ei olnud lihtsalt arukad mehed, kes tarku ennustusi kuulutasid, sest Peetrus ütles: „Ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks. Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.” (2. Peetruse 1:20, 21) Näiteks ütles Taavet: „Jehoova Vaim räägib minu läbi.” (2. Saamueli 23:1, 2) Ja Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud.” (2. Timoteosele 3:16) Kuna Jumala prohvetid olid tema vaimust inspireeritud, võime uskuda, et kõik tema Sõnas leiduvad tõotused lähevad täide.

Neil oli usk Jumala tõotustesse

17. Milline tõotus oli Aabeli usu aluseks?

¹⁷ Jehoova tõotused olid usu aluseks tema eelkristlike aegade tunnistajatest moodustunud „suure pilve” jaoks. (Heebrealastele 11:1—12:1) Näiteks oli Aabelil usk Jumala tõotusesse „seemne” kohta, kes pidi purustama „mao” pea. Kohtuotsuse kohta, mille Jumal Aabeli vanemate üle langetas, oli olemas tõestusi. Aadam ja tema perekond sõid väljaspool Eedenit oma palehigis leiba, kuna needuse all olev maa kasvatas kibuvitsu ja ohakaid. Tõenäoliselt pani Aabel tähele, kuidas Eeva himustas oma meest, ja nägi, et Aadam valitses tema üle. Kindlasti rääkis Eeva oma sünnitusvaludest. Ja Eedeni aia sissepääsu valvasid keerubid ja tuleleegina sähviv mõõk. (1. Moosese 3:14—19, 24) Kõik see kokku oli „ilmne tõendus”, mis kinnitas Aabelile, et tõotatud Seemne kaudu tuleb vabastus. Aabel, kes tegutses usus, ohverdas Jumalale ohvri, mis osutus väärtuslikumaks kui Kaini ohver. — Heebrealastele 11:1, 4, NW.

18, 19. Kuidas näitasid Aabraham ja Saara üles usku?

¹⁸ Ka patriarhid Aabraham, Iisak ja Jaakob uskusid Jehoova tõotustesse. Aabraham näitas üles usku Jumala tõotusesse, et kõik maa suguvõsad õnnistavad ennast tema kaudu ja et tema seemnele antakse maa. (1. Moosese 12:1—9; 15:18—21) Tema poeg Iisak ja pojapoeg Jaakob olid „sama tõotuse kaaspärijad”. Usu kaudu asus Aabraham „elama tõotusemaale otsekui võõrale maale” ja ootas „linna, millel on alused,” ehk Jumala taevast Kuningriiki, mille alluvuses ta maa peale ellu äratatakse. (Heebrealastele 11:8—10) Kas sinul on samasugune usk?

¹⁹ Aabrahami naine Saara oli umbes 90-aastane ja lastesünnitamise iga oli tal ammu seljataha jäänud, kui ta näitas üles usku Jumala tõotusesse ja sai jõudu „suguvõsa [„seemne”, NW] rajamiseks”, tuues ilmale Iisaki. Nii sündis 100-aastasest Aabrahamist, kes oli soo jätkamise kohalt „närbunud mees”, lõpuks „hulgalt niipalju [lapsi] nagu tähti taevas”. — Heebrealastele 11:11, 12, UT; 1. Moosese 17:15—17; 18:11; 21:1—7.

20. Mida patriarhid tegid, vaatamata sellele et nad ei näinud nende kohta käivate Jumala tõotuste täielikku täitumist?

²⁰ Need ustavad patriarhid surid, ilma et nad oleksid näinud nende kohta käivate Jumala tõotuste täielikku täitumist. Kuid nad „nägid neid [tõotatud asju] kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal”. Möödus mitmeid põlvkondi, enne kui Tõotatud Maa Aabrahami järeltulijate omaks sai. Kuid kogu oma elu jooksul näitasid need jumalakartlikud patriarhid üles usku Jehoova tõotustesse. Et nad kunagi usku ei kaotanud, äratatakse nad varsti üles eluks Jumala „linna” — Messia Kuningriigi — maises valdkonnas, mille Jumal on neile valmistanud. (Heebrealastele 11:13—16) Samamoodi võib usk ka meid hoida Jehoovale lojaalsena isegi siis, kui me ei näe kõiki tema imepäraseid tõotusi otsekohe täitumas. Samuti ajendab meie usk meid Jumalale kuuletuma, nagu Aabrahamgi kuuletus. Ja nagu tema oma järeltulijatele vaimse pärandi edasi andis, nii võime meie aidata oma lastel näidata üles usku Jehoova kallitesse tõotustesse. — Heebrealastele 11:17—21.

Usk on kristlaste jaoks eluliselt tähtis

21. Mida tuleb meil usu ülesnäitamise käigus teha, et tänapäeval Jumalale meelepärane olla?

²¹ Loomulikult hõlmab usk midagi enamat kui vaid veendumust Jehoova tõotuste täitumises. Kogu inimajaloo jooksul on neil, kes soovivad saada Jumala heakskiitu, olnud vaja temasse mitmel viisil usku üles näidata. Paulus näitas, et „ilma usuta on võimatu olla [Jehoova Jumalale] meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad”. (Heebrealastele 11:6) Et tänapäeval Jehoovale meelepärane olla, peab inimene näitama üles usku Jeesus Kristusesse ja lunastusohvrisse, mille Jumal tema kaudu tõi. (Roomlastele 5:8; Galaatlastele 2:15, 16) Nagu Jeesus ise seda ütles: „Nõnda on Jumal [inim]maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub [„usku üles näitab”, NW], ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! Kes usub [„näitab üles usku”, NW] Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!” — Johannese 3:16, 36.

22. Millise tõotuse viib Messia Kuningriik täide?

²² Jeesus täidab tähtsat osa Jumala tõotuste täitumises, mis puudutavad Kuningriiki, mille eest kristlased palvetavad. (Jesaja 9:5, 6; Taaniel 7:13, 14; Matteuse 6:9, 10) Nagu Peetrus näitas, tõestas muutmine, et prohvetlik sõna Jeesuse tulemise kohta Kuningriigi väes ja auhiilguses on tõde. Messia Kuningriik viib täide veel ühe tõotuse, mille Jumal andis, sest Peetrus kirjutas: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13) Samasugune prohvetiennustus täitus siis, kui juudi pagulased 537. aastal e.m.a Babülonist oma kodumaale tagasi tulid ja kui neid juhtis valitsus, milles Serubbaabel oli valitsejaks ja Joosua ülempreestriks. (Jesaja 65:17) Kuid Peetrus viitas tulevasele ajale, mil „uued taevad” — taevane Messia Kuningriik — valitsevad „uue maa” üle, milleks on sellel planeedil elav õiglane inimühiskond. — Võrdle Laul 96:1.

23. Milliseid vooruslikkust puudutavaid küsimusi me järgmisena arutame?

²³ Jehoova lojaalsete sulastena ja tema armastatud Poja Jeesus Kristuse järelkäijatena me igatseme Jumala tõotatud uut maailma. Me teame, et see on lähedal, ja usume, et kõik Jehoova kallid tõotused lähevad täide. Et oma Jumala ees meelepäraselt käia, tuleb meil tugevdada oma usku, varustades seda vooruslikkuse, tundmise, enesevalitsemise, vastupidavuse, Jumalale andumise, vennaliku kiindumuse ja armastusega.a Siinkohal võiks küsida: „Kuidas me võime ilmutada vooruslikkust? Ja kuidas toob see, et me oleme vooruslikud, kasu meile ja teistele, eriti meie kristlikele kaaslastele, kes on vastuseks Jumala tõotustele näidanud üles usku?”

[Allmärkus]

Millised on sinu vastused?

◻ Kuidas võib „usku” defineerida?

◻ Milliste omadustega tuleb meil oma usk vastavalt 2. Peetruse 1:5—7 sõnadele varustada?

◻ Millist mõju peaks Jeesuse muutmine meie usule avaldama?

◻ Millise eeskuju jätsid usu suhtes Aabel, Aabraham, Saara ja teised vanade aegade inimesed?

[Pilt lk 15]

Kas sa tead, kuidas Jeesuse muutmine võib inimese usku mõjutada?