Täpselt „nõnda nad tegid”
„See on Jumala armastus, et me peame tema käske.” — 1. JOHANNESE 5:3.
1. Mida võib Jumala armastuse ulatuse kohta öelda?
„JUMAL ON ARMASTUS.” Kõik, kes õpivad Jumalat tundma ja tema käske pidama, hakkavad seda suurt armastust väga hindama. „Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest.” Kui me näitame üles usku Jeesuse kallihinnalisse lunastusohvrisse, siis me ’jääme Jumala armastusse’. (1. Johannese 4:8—10, 16) Seega me võime juba praegu rikkalikke vaimseid õnnistusi kogeda ja tulevases asjadesüsteemis igavese elu saada. — Johannese 17:3; 1. Johannese 2:15, 17.
2. Kuidas on Jumala käskude pidamine Jumala sulastele kasu toonud?
2 Piiblis on kirjas väga palju näiteid inimestest, kes on pidanud Jumala käske ja saanud selle eest ka rohkesti õnnistusi. Nende hulgas on ka enne Kristust elanud tunnistajad, kellest mõningate kohta apostel Paulus kirjutas: „Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.” (Heebrealastele 11:13) Hiljem said andunud kristlikud jumalateenijad kasu „armust ja tõest [, mis] on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu”. (Johannese 1:17) Kogu umbes 6000-aastase inimajaloo kestel on Jehoova andnud tasu ustavatele tunnistajatele, kes on täitnud tema käske, mis tõesti „ei ole rasked”. — 1. Johannese 5:2, 3.
Noa päevil
3. Mida tegi Noa täpselt „nõnda”?
3 Piibli ülestähenduses öeldakse: „Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.” Noa kui „õigusekuulutaja” kuuletus Jumalale täielikult ja hoiatas veeuputuse-eelset vägivaldset maailma Jumala läheneva kohtumõistmise eest. (Heebrealastele 11:7; 2. Peetruse 2:5) Laeva ehitades järgis ta hoolikalt Jumala antud projekti. Seejärel tõi ta sinna ettenähtud loomad ja toiduvarud. „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi.” — 1. Moosese 6:22.
4., 5. a) Millise kurja mõju all on inimkond olnud kuni meie päevini? b) Miks me peaksime tegema täpselt „nõnda”, täites Jumala juhendeid?
4 Noa ja tema pere pidid seisma vastu sõnakuulmatute inglite kurjale mõjule. Jumala pojad võtsid endile materiaalsed kehad ja elasid koos naistega, sigitades üleinimlikke hübriidseid järglasi, kes terroriseerisid inimkonda. „Maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.” Jehoova saatis veeuputuse, et see kuri sugupõlv minema pühkida. (1. Moosese 6:4, 11—17; 7:1) Pärast Noa päevi pole deemon-ingleil lubatud enam inimesteks materialiseeruda. Kuid sellegipoolest on ’kõik maailm ikka veel tigeda võimuses’, Kurat-Saatana võimuses. (1. Johannese 5:19; Ilmutuse 12:9) Jeesus võrdles Noa päevil elanud mässulist sugupõlve prohvetlikult selle inimpõlvkonnaga, kes on teda eiranud alates ajast, mil tema „juuresviibimise” tundemärk hakkas ilmnema aastal 1914. — Matteuse 24:3, NW; 24:34, 37—39; Luuka 17:26, 27.
5 Nii nagu Noa päevil, üritab Saatan ka tänapäeval inimkonda ja meie planeeti hävitada. (Ilmutuse 11:15—18) Seega on hädavajalik, et me paneksime tähele inspireeritud käsku: „Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu!” (Efeslastele 6:11) Selles suhtes kaitseb meid Jumala Sõna uurimine ja ellurakendamine. Lisaks sellele hoolitseb meie eest Jehoova organisatsioon „ustava ja mõistliku sulase” ning armastavate kogudusevanemate kaudu, kes meid kannatlikult karjatavad teel, mida me peame käima. Meil tuleb ära teha ülemaailmse ulatusega kuulutustöö. (Matteuse 24:14, 45—47) Nii nagu Noa, kes väga hoolikalt täitis Jumala juhendeid, tehkem ka meie alati täpselt „nõnda”.
Mooses — kõige alandlikum inimene
6., 7. a) Millise tasutoova valiku tegi Mooses? b) Millist julguse eeskuju Mooses meile andis?
6 Mõelgem ühele teisele usumehele — Moosesele. Ta oleks võinud Egiptuse luksuses ennasthellitavat elu elada. Kuid ta pidas „paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu”. Jehoova poolt määratud sulasena „ta tõstis oma silmad tasu poole [ja] otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana”. — Heebrealastele 11:23—28.
7 Me võime lugeda tekstist 4. Moosese 12:3: „Mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal.” Vastupidiselt temale käitus Egiptuse vaarao kõige uhkema inimesena. Kuidas Mooses ja Aaron reageerisid sellele, kui Jehoova käskis neil teha vaaraole teatavaks oma kohtuotsus? Meile öeldakse: „Mooses ja Aaron tegid nõnda; nagu Jehoova neid oli käskinud, nõnda nad tegid.” (2. Moosese 7:4—7) Millist julguse eeskuju andsid nad küll meile, kes me kuulutame Jumala kohtuotsuseid tänapäeval!
8. Mida pidid iisraellased tegema täpselt „nõnda”, ja kuidas rõõmustatakse sarnaselt nendega ka lähitulevikus?
8 Kas iisraellased toetasid Moosest lojaalselt? Pärast seda kui Jehoova oli egiptlastele saatnud üheksa nuhtlust kümnest, andis ta iisraellastele üksikasjalikud juhtnöörid, kuidas neil tuleb paasapüha pidada. „Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha. Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Jehoova oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.” (2. Moosese 12:27, 28) Sellesama sündmusterohke päeva, 14. niisani keskööl 1513. aastal e.m.a., tappis Jumala ingel kõik egiptlaste esmasündinud, kuid ta möödus iisraellaste kodudest. Miks pääsesid iisraellaste esmasündinud? Sellepärast, et neid kaitses paasatalle veri, mis oli määritud nende uksepiitadele. Nad tegid täpselt nii, nagu Jehoova oli Moosest ja Aaronit käskinud. Tõepoolest, täpselt „nõnda nad tegid”. (2. Moosese 12:50, 51) Punase mere ääres tegi Jehoova veel ühe ime, kui ta päästis talle sõnakuulelikud inimesed ning hävitas vaarao ja tema võimsa sõjaväe. Kuidas iisraellased selle üle küll juubeldasid! Samamoodi võivad ka tänapäeval rõõmustada paljud, kes täidavad Jehoova käske, kui nad näevad oma silmaga tema õigeksmõistmist Harmagedoonis. — 2. Moosese 15:1, 2; Ilmutuse 15:3, 4.
9. Milliseid tänapäevaseid eesõigusi kujutas ettetähenduslikult see, et iisraellased tegid kogudusetelgi ehitamisel täpselt „nõnda”?
9 Kui Jehoova käskis iisraellastel kõrbes annetusi tuua ja kogudusetelgi ehitada, osutas rahvas sellele ettevõtmisele heldekäeliselt täielikku toetust. Seejärel järgisid Mooses ja tema abivalmid kaastöölised väikseima pisiasjani Jehoova antud ehituskavandit. „Nõnda valmis kogu töö: elamu, kogudusetelk. Iisraeli lapsed tegid kõik. Nõnda nagu Jehoova Moosest oli käskinud, nõnda nad tegid.” Samamoodi oli ka preestriameti sisseseadmisel, kui „Mooses tegi kõik. Nõnda nagu Jehoova teda oli käskinud, nõnda ta tegi”. (2. Moosese 39:32; 40:16) Tänapäeval on meil võimalus toetada kogu südamest kuulutustööd ja teisi programme, mis on seotud Kuningriigi töö laiendamisega. Seega me saame teha üheskoos täpselt „nõnda”.
Joosua oli julge ja väga tugev
10., 11. a) Mis aitas Joosual edukas olla? b) Kuidas võime meie saada jõudu, et tulla toime praegusaegsete katsumustega?
10 Ajal, mil Mooses tegi Joosuale ülesandeks iisraellased Tõotatud Maale viia, koosnes Jehoova inspiratsiooni all kirja pandud Sõna tõenäoliselt vaid viiest Moosese raamatust, ühest või kahest laulust ja Iiobi raamatust. Mooses andis Joosuale korralduse koguda rahvas kokku, kui see Tõotatud Maale jõuab, ja ’lugeda seda käsuõpetust kogu Iisraeli kuuldes’. (5. Moosese 31:10—12) Lisaks sellele andis Jehoova ise Joosuale käsu: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele [„loe seda poolel häälel”, NW] päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” — Joosua 1:8.
11 Kuna Joosua luges Jehoova „raamatut” iga päev, valmistas see teda ette eelolevateks katsumusteks, ja samamoodi annab Jehoova Sõna Piibli igapäevane lugemine jõudu ka Tema praegusaegsetele tunnistajatele, et nad võiksid tulla toime katsumustega neil kriitilistel „viimseil päevil”. (2. Timoteosele 3:1) Võtkem ka meie, kes elame keset vägivaldset maailma, südamesse Jumala manitsus Joosuale: „Ole vahva ja tugev. Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Joosua 1:9) Pärast Kaananimaa vallutamist said Iisraeli suguharud rikkaliku tasu, kui nad oma pärisosale elama asusid. „Nõnda nagu Jehoova Moosest oli käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.” (Joosua 14:5) Samasugune tasu ootab tänapäeval meid kõiki, kes loeme Jumala Sõna ja rakendame seda ellu, tehes sõnakuulelikult täpselt „nõnda”.
Nii ustavad kui ka sõnakuulmatud kuningad
12. a) Millise käsu said Iisraeli kuningad? b) Mis oli kuningate sõnakuulmatuse tagajärjeks?
12 Mida võiks öelda Iisraeli kuningate kohta? Jehoova esitas kuningatele järgneva nõude: „Kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest käsuõpetusest, mis on leviitpreestrite käes. See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Jehoovat, oma Jumalat, pidades kõiki selle käsuõpetuse sõnu ja seadusi, tehes nende järgi.” (5. Moosese 17:18, 19) Kas Iisraeli kuningad täitsid seda käsku? Kahjuks jättis enamik neist selle tegemata, mistõttu neile said osaks needused, mida kuulutati ette tekstis 5. Moosese 28:15—68. Lõpuks pillutati iisraellased laiali „ühest maa äärest teise”.
13. Millist kasu me võime saada sarnaselt Taavetiga, kui ilmutame armastust Jehoova Sõna vastu?
13 Kuid Taavet — Iisraeli esimene ustav inimkuningas — oli Jehoovale erakordselt andunud. Ta osutus ’Juuda lõukoera kutsikaks’, kes kujutas ettetähenduslikult Kristust Jeesust, võidukat „lõukoera Juuda suguharust, Taaveti juurt”. (1. Moosese 49:8, 9; Ilmutuse 5:5) Milles seisnes Taaveti jõud? Ta hindas väga Jehoova kirjapandud Sõna ja elas sellega kooskõlas. Me võime lugeda Laulust 19, „Taaveti laulust”: „Jehoova käsuõpetus on laitmatu.” Olles viidanud Jehoova tunnistusele, korraldustele, käsule ja seadlustele, jätkab Taavet: „Need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi! Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga!” (Laul 19:8—12) Kui Jehoova Sõna lugemisest ja selle üle mõtisklemisest oli kasu 3000 aastat tagasi, kui palju enam peab see paika siis veel tänapäeval! — Laul 1:1—3; 13:6; 119:72, 97, 111.
14. Kuidas näitab Saalomoni elukäik, et üksnes teadmistest ei piisa?
14 Kuid siiski ei piisa vaid teadmiste omandamisest. Jumala sulastel on hädavajalik ka tegutseda oma teadmiste kohaselt, rakendada neid kooskõlas Jumala tahtega — tõepoolest, teha täpselt „nõnda”. Seda võib selgitada Taaveti poja Saalomoni näite varal, kelle Jehoova valis „istuma Jehoova kuningriigi aujärjele, Iisraeli üle valitsema”. Saalomonile tehti ülesandeks ehitada tempel, ja seejuures pidi ta kasutama ehituskavandit, mille Taavet oli saanud „inspiratsiooni” (NW) kaudu. (1. Ajaraamat 28:5, 11—13) Kuidas suutis Saalomon kogu selle määratu tööga toime tulla? Vastuseks tema palvele andis Jehoova talle tarkust ja teadmisi. Kuna Saalomon toetus sellele tarkusele ja neile teadmistele ning pidas kinni Jumala antud kavandist, suutis ta ehitada selle suurepärase hoone, mis täitus Jehoova auhiilgusega. (2. Ajaraamat 7:2, 3) Kuid hiljem Saalomon siiski eksis. Milles? Jehoova seaduses öeldi Iisraeli kuninga kohta: „Tema ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks usust.” (5. Moosese 17:17) Kuid Saalomonil „oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga .. pöörasid tema südame teiste jumalate järele”. Vanas eas loobus Saalomon tegemast täpselt „nõnda”. — 1. Kuningate 11:3, 4; Nehemja 13:26.
15. Kuidas tegi Joosija täpselt „nõnda”?
15 Juuda vähestest sõnakuulelikest kuningatest viimane oli Joosija. Aastal 648 e.m.a. hakkas ta maad ebajumalakummardamisest puhastama ja Jehoova templit korda seadma. Sealt leidiski ülempreester „Jehoova käsuõpetuse raamatu, mis Moosese läbi oli antud”. Mida Joosija sellega tegi? „Kuningas läks Jehoova kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes kõik Jehoova kojast leitud seaduseraamatu sõnad. Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske, tunnistusi ja seadlusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud.” (2. Ajaraamat 34:14, 30, 31) Tõesti, Joosija tegi täpselt „nõnda”. Tema ustava tegevuse tõttu lükkas Jehoova oma kohtuotsuse täideviimise ustavusetu Juuda üle edasi ja viis selle täide tema seaduserikkujatest poegade päevil.
Elu kooskõlas Jumala Sõnaga
16., 17. a) Millistes valdkondades tuleb meil Jeesuse jälgedes käia? b) Millised teised ustavad jumalateenijad on meile eeskujuks?
16 Kõigist inimestest, kes kunagi maa peal on elanud, andis parima eeskuju Jumala Sõna üle mõtisklemises ja selle järgi elamises Issand Jeesus Kristus. Jumala Sõna oli talle toiduks. (Johannese 4:34) Ta ütles oma kuulajatele: „Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.” (Johannese 5:19, 30; 7:28; 8:28, 42) Jeesus tegi täpselt „nõnda”, kuulutades: „Ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.” (Johannese 6:38) Meid, kes oleme pühendunud Jehoova tunnistajad, kutsutakse üles tegema täpselt „nõnda”, käies Jeesuse jälgedes. — Luuka 9:23; 14:27; 1. Peetruse 2:21.
17 Jeesus pidas Jumala tahte täitmist alati kõige tähtsamaks asjaks. Ta tundis väga hästi Jumala Sõna ja oli seega valmis andma Pühakirjal põhinevaid vastuseid. (Matteuse 4:1—11; 12:24—31) Ka meie võime saada „täiesti kompetentseks, täielikult varustatud igaks heaks teoks”, kui pöörame pidevalt tähelepanu Jumala Sõnale. (2. Timoteosele 3:16, 17, NW) Järgigem meiegi nii muistsetel kui ka hilisematel aegadel elanud ustavate Jehoova sulaste eeskuju ja eriti just meie Isanda Jeesuse Kristuse eeskuju, kes ütles: „Et maailm saaks aru, et ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud.” (Johannese 14:31) Ilmutagem ka meie armastust Jumala vastu, tehes alati täpselt „nõnda”. — Markuse 12:29—31.
18. Mis peaks meid ergutama olema „sõna tegijad”, ja mida me järgmisel korral arutama hakkame?
18 Kui me mõtiskleme Piibli aegadel elanud jumalateenijate sõnakuulelikkuse üle, kas ei innusta see meid Saatana kurja maailma viimseil päevil teenistuses ustavalt osalema? (Roomlastele 15:4—6) See peaks meid tõesti ergutama olema „sõna tegijad” kõige otsesemas mõttes, nagu seda näitab järgmine artikkel. — Jakoobuse 1:22.
Kas sa mäletad?
◻ Mida peaks „Jumala armastus” meile tähendama?
◻ Mida me võime õppida Noa, Moosese ja Joosua eeskujust?
◻ Mil määral kuuletusid Iisraeli kuningad Jumala „sõnale”?
◻ Kuidas on Jeesus meile Eeskujuks, tehes täpselt „nõnda”?
[Pildid lk 15]
Noa, Mooses ja Joosua tegid täpselt „nõnda”