Jumala Sõna püsib igavesti
”Meie Jumala sõna püsib igavesti!” (JESAJA 40:8)
1. a) Mida mõeldakse siin väljendiga ”meie Jumala sõna”? b) Millised on inimeste lubadused võrreldes Jumala sõnaga?
INIMESED kalduvad panema oma lootust prominentsete meeste ja naiste lubadustele. Aga ükskõik kui ihaldusväärsed need ka ei näiks inimestele, kes igatsevad oma eluolu paranemist, on need lubadused nagu närbuvad lilled, kui neid võrrelda meie Jumala sõnaga (Laul 146:3, 4). Üle 2700 aasta tagasi inspireeris Jehoova Jumal prohvet Jesajat kirjutama: ”Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal! Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!” (Jesaja 40:6, 8). Mis on see vastupidav ”sõna”? See on Jumala teadaanne oma eesmärgi kohta. Praegu on see ”sõna” meil kirjapanduna Piiblis (1. Peetruse 1:24, 25).
2. Millistest hoiakutest ja tegudest hoolimata täitis Jehoova oma sõna, mille ta oli andnud muistse Iisraeli ja Juuda kohta?
2 Inimesed, kes elasid muistse Iisraeli päevil, said tunda, kui õige oli see, mida Jesaja kirjutas. Oma prohvetite kaudu ennustas Jehoova, et äärmise ustavusetuse pärast tema vastu pidi pagendusse viidama kõigepealt Iisraeli kümne suguharu kuningriik ja seejärel ka Juuda kahe suguharu kuningriik (Jeremija 20:4; Aamos 5:2, 27). Kuigi nad kiusasid taga ja koguni tapsid Jehoova prohveteid, põletasid Jumala hoiatussõnumit sisaldava kirjarulli ja palusid Egiptusest sõjalist abi, et takistada selle täideminekut, ei läinud Jehoova sõna tühja (Jeremija 36:1, 2, 21—24; 37:5—10; Luuka 13:34). Lisaks sellele täitus tähelepanuväärselt Jumala tõotus tuua juutide kahetsev jäänus tagasi nende maale (Jesaja 35. peatükk).
3. a) Millised Jesaja kirjapandud prohvetiennustused pakuvad meile erilist huvi? b) Miks sa oled veendunud, et need asjad tõesti juhtuvad?
3 Jesaja kaudu kuulutas Jehoova ette ka seda, et inimesi hakkab juhtima Messiale alluv õiglane valitsus, nad vabastatakse patust ja surmast ning maa muudetakse paradiisiks (Jesaja 9:5, 6; 11:1—9; 25:6—8; 35:5—7; 65:17—25). Kas ka need asjad saavad tegelikkuseks? Selles pole kahtluse varjugi! ”Jumal .. ei valeta.” Ta lasi oma prohvetliku sõna meie heaks kirja panna ja ta on kandnud hoolt selle säilimise eest (Tiitusele 1:2; Roomlastele 15:4).
4. Miks on õige öelda, et Jumala sõna on ”elav”, kuigi Piibli originaalkäsikirju pole säilinud?
4 Jehoova ei hoidnud alles originaalkäsikirju, millesse muistsed kirjamehed need prohvetiennustused üles olid tähendanud. Kuid tema ”sõna”, tema teatavakstehtud eesmärk, on osutunud elavaks sõnaks. Selle eesmärgi täitumine läheneb takistamatult ning samal ajal saavad ilmsiks nende inimeste sisimad mõtted ja ajendid, kelle elu see puudutab (Heebrealastele 4:12). Lisaks näitavad ajaloolised ülestähendused, et inspireeritud Pühakirja säilitamine ja tõlkiminegi on toimunud Jumala juhtimisel.
Kui seda on üritatud lämmatada
5. a) Mida üritas teha Süüria kuningas selleks, et hävitada inspireeritud Heebrea Kirjad? b) Miks see tal ei õnnestunud?
5 Rohkem kui korra on valitsejad püüdnud neid inspireeritud kirjutisi hävitada. Aastal 168 e.m.a. püstitas Süüria kuningas Antiochos Epiphanes (pilt lk. 10) Zeusi altari templisse, mis oli pühitsetud Jehoovale. Ta otsis üles ka ”käsuõpetuse raamatud”, põletas need ja kuulutas, et hukatakse kõik, kellel on selliseid kirjutisi. Ükskõik kui palju käsikirju ta Jeruusalemmas ja Juudamaal ka ei põletanud, ei suutnud ta Pühakirja täielikult lämmatada. Juutide kolooniad olid tol ajal laiali paljudes maades ja igas sünagoogis oli oma kirjarullide kogu. (Võrdle Apostlite teod 13:14, 15.)
6. a) Kui suuri pingutusi tehti selleks, et hävitada Pühakirja, mida kasutasid algkristlased? b) Milline oli selle tulemus?
6 Aastal 303 m.a.j. andis Rooma keiser Diocletianus samuti käsu, et kristlaste koosolekupaigad tuleb maatasa teha ja nende ’raamatud põletada tulega’. See hävitustöö kestis kümmekond aastat. Kuigi see tagakiusamine oli kohutav, ei õnnestunud Diocletianusel kristlusele lõppu teha ega lasknud Jumal keisri esindajatel hävitada kõiki koopiaid oma inspireeritud Sõna ainsastki osast. Aga oma reageeringuga Jumala Sõna levitamisele ja kuulutamisele paljastasid vastupanijad, mis on nende südames. Nad näitasid, et Saatan on nad pimedaks teinud ja et nad täidavad tema tahet (Johannese 8:44; 1. Johannese 3:10—12).
7. a) Milliseid pingutusi tehti selleks, et takistada piibliliste teadmiste levikut Lääne-Euroopas? b) Mida saavutati Piibli tõlkimise ja väljaandmise vallas?
7 Püüded nurjata Piiblit puudutavate teadmiste levikut avaldusid ka muul moel. Kui ladina keel lakkas olemast kõnekeel, siis ei olnud need enam paganlikud valitsejad, vaid nimikristlased — paavst Gregorius VII (1073—85) ja paavst Innocentius III (1198—1216) —, kes seisid kõvasti vastu Piibli tõlkimisele lihtrahva keelde. Püüdes kiriku autoriteedi vastast teisitimõtlemist maha suruda, andis rooma-katoliku kirikukogu aastal 1229 Prantsusmaal Toulouse’is korralduse, et ilmik ei tohi omada Piibli raamatuid rahva keeles. Selle korralduse jõustamiseks kasutati karmilt inkvisitsiooni. Kuid sellegipoolest jõudsid Jumala Sõna armastajad ajaks, mil inkvisitsioon 400 aastat tegutsenud oli, tõlkida ära terve Piibli ja levitasid selle trükitud väljaandeid umbes 20 keeles, millele lisandusid veel murded ja suured Piibli osad 16 keeles.
8. Mis leidis aset 19. sajandi Venemaal seoses Piibli tõlkimise ja levitamisega?
8 Mitte ainult rooma-katoliku kirik pole püüdnud lihtrahvast Piiblist eemal hoida. 19. sajandi algul tõlkis Peterburi usuteaduse akadeemia professor Pavski Matteuse evangeeliumi kreeka keelest vene keelde. Ka teised Kristlike Kreeka Kirjade raamatud tõlgiti vene keelde ja Pavski oli nende toimetaja. Neid levitati laialdaselt aastani 1826, mil tsaar allutas kirikutegelaste survel Vene Piibliseltsi vene õigeusu kiriku ”pühale” Sinodile, mis selle tegevuse siis otsustavalt lõpetas. Hiljem tõlkis Pavski Heebrea Kirjad heebrea keelest vene keelde. Umbes samal ajal tõlkis ka õigeusu kiriku arhimandriit Makari Heebrea Kirjad heebrea keelest vene keelde. Neid mõlemaid karistati selle tegevuse eest ja nende tõlked pandi kiriku arhiivi. Kirik oli kindlalt otsustanud hoida Piiblit vanaslaavi keeles, mida lihtrahvas sel ajal enam ei lugenud ega mõistnud. Alles siis, kui ”püha” Sinod ei suutnud enam lämmatada rahva püüdlusi õppida Piiblit tundma, asus see aastal 1856 omaenda sinoditõlget valmistama, järgides seejuures hoolikalt läbimõeldud juhtnööre, et kasutatavad väljendid oleksid kooskõlas kiriku seisukohtadega. Seega sai seoses Jumala Sõna levitamisega selgeks vastuolu usujuhtide välisilme ja nende meelelaadi vahel, mida paljastavad nende sõnad ja teod (2. Tessalooniklastele 2:3, 4).
Sõna kaitsmine rikkumise eest
9. Kuidas ilmutasid mõned Piibli tõlkijad armastust Jumala Sõna vastu?
9 Nende hulgas, kes tõlkisid ja kopeerisid Pühakirja, olid mehed, kes tõeliselt armastasid Jumala Sõna ja tegid suuri pingutusi, et seda kõigile kättesaadavaks teha. William Tyndale hukati märtrina (1536) selle pärast, mida ta tegi ingliskeelse Piibli levitamiseks. Katoliku inkvisitsioon vangistas Francisco de Enzinase (pärast 1544. a.) selle eest, et ta tõlkis Kristlikud Kreeka Kirjad hispaania keelde ja avaldas need. Eluga riskides tõlkis Robert Morrison (aastatel 1807 kuni 1818) Piibli hiina keelde.
10. Millistest näidetest ilmneb, et mõningad tõlkijad tegutsesid muudel ajenditel kui armastusest Jumala Sõna vastu?
10 Kuid mõnikord mõjutasid ümberkirjutajate ja tõlkijate tööd muud kaalutlused kui armastus Jumala Sõna vastu. Pane tähele nelja näidet. 1) Samaarlased ehitasid Gerisimi mäele Jeruusalemma templiga konkureeriva templi. Selle toetuseks muutsid nad Samaaria Pentateuhi teksti 2. Moosese 20:17—s. Nad lisasid käsu ehitada Gerisimi mäele kivialtar ja tuua seal ohvreid, otsekui kuuluks see dekaloogi juurde. 2) See, kes esimesena Taanieli raamatu Septuaginta jaoks kreeka keelde tõlkis, lubas endale tõlgendamisel liiga palju. Ta lisas väiteid, mida arvas selgitavat või täpsustavat heebrea teksti mõtet. Ta jättis välja detaile, mis olid tema meelest lugejatele vastumeelsed. Kui ta tõlkis Messia ilmumise aja kohta käivat prohvetiennustust, mis on kirjas Taaniel 9:24—27, võltsis ta mainitud ajaperioodi pikkust, lisas, muutis ja tõstis ümber sõnu ilmse kavatsusega jätta mulje, et see prohvetiennustus toetab makabeide võitlust. 3) Ilmselt lisas üks üliinnukas kolmainsuslane 4. sajandil m.a.j. oma ladinakeelsesse uurimusse sõnad ”taevas: Isa, Sõna ja püha Vaim, ja need kolm on üks”, otsekui oleksid need tsitaat 1. Johannese 5:7—st. Hiljem pandi see lause otse ühe ladinakeelse piiblikäsikirja teksti. 4) Louis XIII (1610—43) tegi Prantsusmaal Jacques Corbinile ülesandeks tõlkida Piibel prantsuse keelde, takistamaks protestantide tegevust. Sel eesmärgil tegi Corbin tekstis mõned muudatused, muu hulgas viitas ta Apostlite tegude 13:2—s ”missa pühale ohvrile”.
11. a) Kuidas Jumala Sõna säilis, kuigi mõned tõlkijad on olnud ebaausad? b) Kui palju tõendusmaterjali on muistsete käsikirjade näol olemas selle kohta, mida Piibel algselt ütles? (Vaata kasti.)
11 Jehoova ei kaitsnud oma Sõna selliste moonutuste eest, kuid need ei muutnud ka tema eesmärki. Milliste tulemusteni see viis? Pentateuhile juurdelisatud viited Gerisimi mäe kohta ei muutnud Samaaria religiooni Jumala vahendiks, mille kaudu ta kavatses õnnistada inimkonda. Vastupidi, need tõendavad, et kuigi Samaaria religioon väitis end tunnistavat Pentateuhi, ei võinud keegi olla kindel, et ta õpetab tõde (Johannese 4:20—24). Septuaginta moonutatud sõnastus ei takistanud Messiat tulemast ajal, mida ennustas prohvet Taaniel. Kuigi 1. sajandil kasutati Septuagintat, olid juudid kindlasti harjunud kuulma, kuidas nende sünagoogis loeti Pühakirja heebrea keeles. Sellepärast ”rahvas ootas”, kui hakkas lähenema selle prohvetiennustuse täitumise aeg (Luuka 3:15). Mis puutub 1. Johannese 5:7—s kolmainsuse toetuseks ja Apostlite teod 13:2—s missa õigustamiseks tehtud muudatustesse, siis need ei muutnud tõde. Ja aja jooksul paljastati need pettused täielikult. Suur hulk algkeelseid Piibli käsikirju annab võimaluse kontrollida ükskõik millise tõlke paikapidavust.
12. a) Milliseid suuri muudatusi tegid mõned Piibli tõlkijad? b) Kui kaugeleulatuvad need olid?
12 Pühakirja muutmiseks tehti ka suuremaid pingutusi, kui seda on vaid mõne salmi ümbersõnastamine. Need kujutasid endast rünnakut tõelise Jumala isikupära vastu. Juba nende muutuste iseloom ja ulatus tõendab selgelt, et tegemist on sellise isiku mõjuga, kes on vägevam kõigist inimestest või inimorganisatsioonidest — Jehoova suurima vaenlase Kurat-Saatana mõjuga. Selle mõju all hakkasid tõlkijad ja ümberkirjutajad — mõned õhinal, teised vastumeelselt — kõrvaldama Jumala enda isikunime, Jehoova, tuhandetest kohtadest, kus see esines tema inspireeritud Sõnas. Juba varakult jäeti mõningatest tõlgetest, mis tehti heebrea keelest muude seas kreeka, ladina, saksa, inglise, itaalia ja hollandi keelde, Jumala nimi kas täiesti välja või säilitati see vaid mõnes kohas. See kõrvaldati ka Kristlike Kreeka Kirjade koopiatest.
13. Miks ei kustunud inimeste mälust Jumala nimi, kuigi Piibli muutmiseks tehti ulatuslikke pingutusi?
13 Kuid see auväärne nimi ei kustunud inimeste mälust. Heebrea Kirjade tõlked hispaania, portugali, saksa, inglise, prantsuse ja paljudesse muudesse keeltesse olid ausad ning sisaldasid Jumala isikunime. 16. sajandiks hakkas Jumala isikunimi taas ilmuma ka mitmetesse Kristlike Kreeka Kirjade heebreakeelsetesse tõlgetesse, 18. sajandiks saksakeelsetesse, 19. sajandiks horvaatia- ja ingliskeelsetesse. Inimesed võivad püüda Jumala nime küll ära peita, aga kui saabub ”Jehoova päev”, siis, nagu Jumal kuulutab: ”Nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!” See Jumala teatavakstehtud eesmärk ei lähe nurja (2. Peetruse 3:10, UM; Hesekiel 38:23; Jesaja 11:9; 55:11).
Sõnum levib üle maakera
14. a) Kui paljudesse Euroopa keeltesse oli Piibel tõlgitud 20. sajandi alguseks ja milline oli selle mõju? b) Kui paljudes Aafrika keeltes oli Piibel olemas 1914. aasta lõpuks?
14 Kahekümnenda sajandi alguses trükiti Piiblit juba 94 Euroopa keeles. See juhtis selle maailmajao piibliuurijate tähelepanu faktile, et paganate aegade lõppedes aastal 1914 algavad maailma vapustavad sündmused, ja nii see tõesti ka juhtus! (Luuka 21:24.) Enne kui see epohhi loov 1914. aasta lõpule jõudis, oli Piibel kas tervikuna või mõned raamatud sellest ilmunud 157 Aafrika keeles lisaks laialdaselt kasutatavatele inglis-, prantsus- ja portugalikeelsetele Piiblitele. Seega oli rajatud alus, millelt hakata õpetama vaimselt vabastavaid Piibli tõdesid paljudest suguharudest ja rahvusrühmadest pärit alandlikele inimestele, kes seal elasid.
15. Mil määral oli Piibel kättesaadav Ameerika rahvaste keeltes, kui algasid viimsed päevad?
15 Kui maailm jõudis ettekuulutatud viimsetesse päevadesse, oli Piibel laialdaselt kättesaadav ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Euroopa immigrandid olid selle endaga kaasa toonud oma paljudes eri keeltes. Käimas oli ulatuslik piibliharidustöö, mille käigus peeti avalikke loenguid ja levitati intensiivselt piiblilist kirjandust, mida andsid välja rahvusvahelised piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tollal tunti. Lisaks sellele trükkisid piibliseltsid Piibleid juba 57 muus keeles, et vastata läänepoolkera kohaliku rahvastiku vajadusele.
16., 17. a) Mil määral oli Piibel kättesaadav siis, kui saabus aeg ülemaailmseks kuulutustööks? b) Kuidas on Piibel osutunud tõeliselt vastupidavaks ja väga mõjuvõimsaks raamatuks?
16 Kui saabus aeg kuulutada head sõnumit kogu maakeral enne, kui ”tuleb ots”, ei olnud Piibel sugugi uustulnuk Aasias ega Vaikse ookeani saartel (Matteuse 24:14). Seda oli antud välja juba 232 keeles, mis on iseloomulikud sellele maailmajaole. Mõned neist olid täispiiblid, paljud olid Kristlike Kreeka Kirjade tõlked, teised aga vaid üksainus raamat Pühakirjast.
17 On selge, et Piibel ei säilinud vaid muuseumieksponaadina. Kõigist olemasolevaist raamatuist oli see kõige enam tõlgitud ja levinud raamat. Kooskõlas nende tõenditega jumalikust soosingust hakkas täide minema see, mis sellesse raamatusse kirja on pandud. Selle õpetused ja seda inspireerinud vaim avaldasid ka püsivat mõju paljudes maades elavate inimeste elule (1. Peetruse 1:24, 25). Kuid tulemas oli rohkem — veel palju rohkem.
Kas sa mäletad?
◻ Mis on see ”meie Jumala sõna”, mis püsib igavesti?
◻ Milliseid katseid on tehtud selleks, et Piiblit lämmatada, ja mida sellega on saavutatud?
◻ Kuidas on kaitstud Piibli usaldusväärsust?
◻ Kuidas on Jumala teadaanne oma eesmärgi kohta elavaks sõnaks osutunud?
[Kast lk 12]
Kas me teame tõesti, mida Piibel algselt ütles?
Umbes 6000 heebreakeelset käsikirja kinnitavad, et Heebrea Kirjade sisu on õige. Mõned neist on pärit kristluse-eelsest ajast. Vähemalt 19 terviklikku Heebrea Kirjade käsikirja on säilinud perioodist, mis eelnes liikuvate trükitüüpide abil trükkimise leiutamisele. Lisaks on sellestsamast ajajärgust säilinud tõlked 28 keelde.
Kristlike Kreeka Kirjade kohta on kataloogidesse kantud umbes 5000 kreekakeelset käsikirja. Üks neist on dateeritud aega enne aastat 125 m.a.j., seega vaid mõned aastad pärast originaalteose valmimist. Ja mõningad fragmendid arvatakse pärinevat veel märkimisväärselt varasemast ajast. 27-st inspireeritud raamatust 22 kohta on olemas 10—19 terviklikku untsiaalkirjas käsikirja. Sellesse Piibli ossa kuuluvatest raamatutest on Ilmutusraamat see, millest on säilinud kõige vähem terviklikke untsiaalkirjas käsikirju — neid on kolm. Üks terviklik Kristlike Kreeka Kirjade käsikiri on säilinud 4. sajandist m.a.j.
Mitte ühegi teise muistse kirjatöö autentsust ei kinnita selline hulk dokumentaalseid tõendeid.