Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed

 1. Milliseid teemasid Jumala rahva seas ikka ja jälle arutatakse ning miks on hea neid üle korrata?

OLED sa „Vahitorni”-uurimiseks valmistudes kunagi mõelnud, kas seda teemat pole mitte juba arutatud? Kui sa oled käinud koguduses mõnda aega, oled tõenäoliselt märganud, et mõningaid valdkondi käsitletakse ikka ja jälle. Meie vaimses toidusedelis on pidevalt sellised teemad nagu Jumala kuningriik, lunastus, kuulutustöö ning niisugused omadused nagu armastus ja usk. Kõige selle korduv käsitlemine aitab meil olla tugeva usuga ja saada sellisteks, „kes sõna järgi ka teevad, mitte ainult ei kuula” (Jaak. 1:22).

 2. a) Millele Jumala meeldetuletused üldjuhul viitavad? b) Mis erinevus on Jumala ja inimeste seadustel?

² Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „meeldetuletus”, viitab üldjuhul seadustele, käskudele ja määrustele, mida Jumal on oma rahvale andnud. Erinevalt inimeste seadustest, mida peab tihti parandama või täiendama, on Jehoova seadused ja määrused alati usaldusväärsed. Kuigi mõned neist on antud mingiks konkreetseks perioodiks või olukorraks, ei kao nende väärtus kunagi. Laulukirjutaja ütles: „Sinu meeldetuletused on õiged igavesti” (Laul 119:144, UM).

3., 4. a) Mis eesmärk on Jehoova meeldetuletustel mõnikord olnud? b) Millised olid tulemused, kui iisraellased nende järgi tegutsesid?

³ Võib-olla oled sa tähele pannud, et mõnikord Jehoova meeldetuletused hoiatavad millegi eest. Jumala prohvetid edastasid Iisraeli rahvale alatasa hoiatussõnumeid. Näiteks veidi enne seda, kui iisraellased jõudsid tõotatud maale, hoiatas Mooses neid: „Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid, muidu süttib Jehoova viha põlema teie vastu” (5. Moos. 11:16, 17). Piiblist on näha, et Jumal andis oma rahvale rohkesti kasulikke meeldetuletusi.

⁴ Teistel kordadel õhutas Jehoova iisraellasi teda kartma, kuulama tema häält ja pühitsema tema nime (5. Moos. 4:29—31; 5:28, 29). Kui nad nende meeldetuletuste järgi tegutsesid, olid õnnistused neile garanteeritud (3. Moos. 26:3—6; 5. Moos. 28:1—4).

 5. Miks Jehoova Hiskijat aitas?

⁵ Läbi kogu Iisraeli tormilise ajaloo pidas Jehoova oma sõna. Näiteks kui Assüüria kuningas Sanherib tungis Juudasse ja ähvardas kuningas Hiskija troonilt tõugata, sekkus Jehoova olukorda ja saatis appi ingli. Jumala ingel hävitas vaid ühe ööga „kõik sõjakangelased” Assüüria sõjaväes ning Sanherib oli sunnitud naasma koju, silmad häbi täis (2. Ajar. 32:21; 2. Kun. 19:35). Miks Jumal Hiskijat aitas? Kuna Hiskija „kiindus Jehoovasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske” (2. Kun. 18:1, 5, 6).

 6. Millest ilmnes, et kuningas Joosija usaldas Jehoovat?

⁶ Veel üks jumalateenija, kes kuuletus Jehoova käskudele, oli kuningas Joosija. Olles vaid 8-aastane, hakkas ta tegema, „mis õige oli Jehoova silmis, ... ega kaldunud paremale või vasakule” (2. Ajar. 34:1, 2). Joosija usaldus Jehoova vastu ilmnes sellest, et ta puhastas maa ebajumalatest ja taastas õige jumalakummardamise. Tulemuseks oli see, et nii tema ise kui ka kogu rahvas koges õnnistusi. (Loe 2. Ajaraamat 34:31—33.)

 7. Mis oli tagajärg, kui iisraellased Jehoova meeldetuletusi kuulda ei võtnud?

⁷ Kahjuks ei võtnud iisraellased Jehoova meeldetuletusi alati kuulda. Sajandite jooksul olid nad kord sõnakuulelikud, kord jälle sõnakuulmatud. Kui nende usk kõikuma lõi, veeti neid tihti „siia-sinna igas õpetusetuules”, kui kasutada apostel Pauluse sõnu (Efesl. 4:13, 14). Kui nad Jumala meeldetuletustele ei kuuletunud, lõikasid nad oma otsuste kibedaid vilju, justnagu neid oli hoiatatud (3. Moos. 26:23—25; Jer. 5:23—25).

 8. Mille poolest sarnaneb meie olukord iisraellaste omaga?

⁸ Mille poolest sarnaneb meie olukord iisraellaste omaga? Nii nagu neile, antakse jumalateenijatele ka tänapäeval nõuandeid (2. Peetr. 1:12). Jumala Sõna tuletab meile meelde Jehoova mõtteid iga kord, kui me seda loeme. Kuna meil on vaba tahe, saame valida, kas kuuletume Jehoova juhtnööridele või teeme seda, mis meile endile õige tundub (Õpet. 14:12). Mõelgem mõningatele põhjustele, miks me võime Jehoova meeldetuletusi usaldusväärseks pidada ja kuidas nende kuuldavõtmine meile kasuks tuleb.

 9. Kuidas kinnitas Jehoova iisraellastele kõrbes, et ta kaitseb neid?

⁹ Kui iisraellased asusid läbi „koleda kõrbe” rännakule, mis kestis 40 aastat, ei andnud Jehoova neile teada üksikasju selle kohta, kuidas ta neid juhib, kaitseb ja nende eest hoolitseb. Ometi tõendas ta korduvalt, et nad võivad teda ja tema juhtnööre usaldada. Kasutades päeval pilve- ja öösel tulesammast, tuletas Jehoova iisraellastele meelde, et ta kaitseb ja juhib neid sel karmil maastikul (5. Moos. 1:19; 2. Moos. 40:36—38). Samuti hoolitses ta nende põhivajaduste eest. „Ei kulunud nende riided ega paistetanud jalad,” ütleb Piibel. „Neil ei puudunud midagi.” (Neh. 9:19—21.)

10. Mismoodi Jehoova oma rahvast tänapäeval juhib?

¹⁰ Tänapäeval on jumalateenijad uue õiglase maailma lävel. Kas me usume, et Jehoova annab meile kõik vajamineva, et võiksime elada üle tulevase „suure viletsuse”? (Matt. 24:21, 22; Laul 119:40, 41.) Tõsi, Jehoova ei juhi meid uude maailma pilve- ega tulesamba abil. Kuid ta kasutab oma organisatsiooni, et aidata meil ärksad püsida. Näiteks on üha enam rõhutatud seda, kui tähtis on lugeda Piiblit, korraldada pere piibliõhtut ning käia korrapäraselt koosolekutel ja kuulutustööl, et meil võiks olla tugev vaimsus. Kas me oleme teinud oma elus muudatusi, et nende juhtnööride järgi toimida? Kui me nii teeme, aitab see meil arendada usku, mille varal me võime elada üle praeguse kurja maailma lõpu ja jõuda uude maailma.

11. Millest on näha, et Jumal hoolib meist?

¹¹ Peale selle, et meile antud juhtnöörid aitavad vaimselt ärkvel püsida, on need abiks ka igapäevaelu küsimustes. Näiteks on meid innustatud suhtuma tasakaalukalt ainelisse varasse ja hoidma selget silma, vältimaks liigset muretsemist. Samuti on meile jagatud juhatust riietuse, välimuse, meelelahutuse ning hariduse omandamise kohta. Mainimata ei saa jätta ka meeldetuletusi, mis puudutavad kodu, auto ja kuningriigisaali turvalisust ning võimalikuks hädaolukorraks valmistumist. Need nõuanded annavad tunnistust sellest, et Jumalale läheb meie heaolu tõepoolest korda.

12. a) Millest Jeesus oma jüngritele korduvalt rääkis? b) Milline alandlik tegu jättis Peetruse meelde kustumatu jälje ja kuidas peaks see meid mõjutama?

¹² Esimesel sajandil sai Jumala rahvas pidevalt meeldetuletusi. Jeesus rääkis oma jüngritele korduvalt vajadusest olla alandlik. Kuid ta mitte ainult ei rääkinud, mida tähendab olla alandlik, vaid näitas seda ka oma eeskujuga. Oma maise elu viimasel päeval pidas Jeesus apostlitega paasapüha. Samal ajal, kui apostlid sõid, tõusis Jeesus laua äärest ja hakkas nende jalgu pesema. Tavaliselt jäeti see ülesanne teenija hooleks (Joh. 13:1—17). See alandlikkust nõudev tegu jättis apostlite meelde kustumatu jälje. Umbes 30 aastat hiljem andis Peetrus, kes tol söömaajal viibis, usukaaslastele nõu alandlikkuse kohta (1. Peetr. 5:5). Jeesuse eeskuju peaks ajendama meid kõiki teiste suhtes alandlikud olema (Filipl. 2:5—8).

13. Mille vajalikkust Jeesus oma jüngritele meelde tuletas?

¹³ Samuti arutles Jeesus oma jüngritega tihti selle üle, miks on vaja tugevat usku. Pärast seda, kui jüngrid ei suutnud ühest poisist deemonit välja ajada, küsisid nad Jeesuselt: „Miks meie ei suutnud teda välja ajada?” Jeesus vastas: „Teie vähese usu tõttu. Sest ma ütlen teile, ja see on tõsi: kui teie usk on kas või sinepiseemne suurune ..., siis ... miski pole teile võimatu” (Matt. 17:14—20). Kogu oma teenistuse jooksul õpetas Jeesus jüngritele, et usk on väga vajalik. (Loe Matteuse 21:18—22.) Kas me kasutame ära võimalusi, mis meil on oma usu tugevdamiseks, ning käime kokkutulekutel ja koosolekutel, et õpetust saada? Need pole lihtsalt rõõmsad koosviibimised, vaid võimalus väljendada oma usaldust Jehoova vastu.

14. Miks on tänapäeval tähtis ilmutada kristlikku armastust?

¹⁴ Pühakirja kreekakeelses osas tuletatakse meile alatasa meelde, kui tähtis on üksteist armastada. Jeesus ütles, et teine suurim käsk on armastada oma ligimest nagu iseennast (Matt. 22:39). Jeesuse poolvend Jaakobus nimetas seda „kuninglikuks seaduseks” (Jaak. 2:8). Ja apostel Johannes kirjutas: „Armsad, ma ei kirjuta teile uut käsku, vaid vana käsu, mis on teil olnud algusest peale” (1. Joh. 2:7, 8). Mida Johannes silmas pidas, kui ta viitas „vanale käsule”? Ta kõneles armastuse käsust. See oli vana selles mõttes, et Jeesus oli rääkinud sellest „algusest peale”, juba aastakümneid varem. Ent see oli uus selles mõttes, et nõudis ennastohverdavat armastust, mida jüngritel uutes olukordades vaja läks. Kristuse järelkäijatena me kahtlemata hindame hoiatusi, mis aitavad meil vältida sellele maailmale nii omast isekust, sest isekus hävitab ligimesearmastuse.

15. Mis oli Jeesuse põhiline eesmärk maa peal?

¹⁵ Jeesus oli inimestest väga huvitatud. See ilmneb näiteks sellest, et ta tervendas haigeid ning äratas üles surnuid. Kuid Jeesuse põhiline eesmärk ei olnud inimesi füüsiliselt tervendada. Tema kuulutus- ja õpetustööl oli inimeste elule palju püsivam mõju. Miks võib nii öelda? Sest need, kelle Jeesus esimesel sajandil terveks tegi ja surmast üles äratas, jäid lõpuks ikkagi vanaks ja surid, kuid need, kes võtsid kuulda tema sõnumit, said lootuse elada igavesti (Joh. 11:25, 26).

16. Kui ulatuslikult tehakse kuulutustööd tänapäeval?

¹⁶ Kuulutustööd, millele Jeesus esimesel sajandil alguse pani, tehakse tänapäeval palju suuremas ulatuses. Jeesus andis oma jüngritele korralduse: „Minge ja tehke jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas” (Matt. 28:19). Seda nad tõesti tegid ja seda teeme ka meie. Rohkem kui seitse miljonit Jehoova tunnistajat kuulutavad innukalt Jumala kuningriiki rohkem kui 230 maal ning nad uurivad Piiblit miljonite inimestega. See kuulutustöö annab tunnistust sellest, et me elame viimsetel päevadel.

17. Millist nõu andsid Paulus ja Peetrus?

¹⁷ Nagu nägime, aitasid meeldetuletused algkristlastel püsida kindlalt usus. Kuidas küll võis Timoteost julgustada see, kui Roomas vangis olnud Paulus ütles talle, et ta järgiks temalt kuuldud „tervistavate sõnade eeskuju” (2. Tim. 1:13). Kutsunud usukaaslasi üles ilmutama vastupidavust, vennalikku kiindumust ja enesevalitsust, sõnas Peetrus: „Sel põhjusel tahan ma alati neid asju teile meelde tuletada, kuigi te neid teate ja püsite kindlalt tões” (2. Peetr. 1:5—8, 12).

18. Kuidas suhtusid esimese sajandi kristlased meeldetuletustesse?

¹⁸ Paulus ja Peetrus kirjutasid sellest, „mida pühad prohvetid on varem rääkinud” (2. Peetr. 3:2). Kas esimese sajandi vennad ja õed panid selliseid meeldetuletusi pahaks? Ei, nad mõistsid, et neis väljendus Jumala armastus ja et tänu sellele ’kasvasid neile osakssaav meie Issanda ja Päästja Jeesus Kristuse ärateenimata heldus ja nende teadmised tema kohta’ (2. Peetr. 3:18).

19., 20. Miks meil tuleks Jehoova meeldetuletusi usaldada ja millised tulemused sellel on?

¹⁹ Meil on palju põhjuseid usaldada Jehoova meeldetuletusi, mis on kirjas tema eksimatus Sõnas Piiblis. (Loe Joosua 23:14.) Selle lehekülgedel räägitakse, kuidas Jumal on tegelenud ebatäiuslike inimestega tuhandete aastate jooksul. Kõik see on meie heaks kirja pandud (Rooml. 15:4; 1. Kor. 10:11). Me oleme näinud Piibli prohvetiennustuste täitumist. See tuletab meile meelde Jehoova sõnade tõesust. Näiteks on miljonid inimesed liitunud Jehoova puhta kummardamisega, nii nagu pidi ennustuse kohaselt sündima „viimseil päevil” (Jes. 2:2, 3). Maailma kasvavad probleemid viivad samuti täide Piibli prohvetiennustusi. Ja nagu arutasime, kinnitab ulatuslik ülemaailmne kuulutustöö Jeesuse sõnade täideminekut (Matt. 24:14).

²⁰ Meie Looja on mitmel viisil tõendanud, et me saame teda usaldada. Kas me paneme neid tõendeid tähele? Meil tuleb tema meeldetuletusi usaldada. Seda tegi õde nimega Rosellen. Ta jutustab: „Kui ma hakkasin Jehoovat rohkem usaldama, nägin üha selgemini, kuidas ta minu eest hoolitseb ja mulle jõudu annab.” Võtkem siis kõik kuulda Jehoova meeldetuletusi.