Kas inimene hävitab maa?

See ammusel ajal elanud piiblikirjutaja mõistis, kui üürike on inimelu võrreldes maa eksisteerimise kestusega. Tõepoolest, tuhandete aastate jooksul on põlvkonnad tulnud ja läinud, planeet Maa oma võimega elu alal hoida on aga olnud siiani märkimisväärselt vastupidav ja stabiilne.

Pärast teist maailmasõda on maailmas toimunud väga kiiresti tohutud muutused. Kõigest ühe põlvkonna jooksul on inimesed näinud hüppelist arengut transpordi, sidepidamise ja tehnika valdkonnas, mis on endaga kaasa toonud enneolematud muutused majanduses. Paljudel on selline elujärg, mida veel mõni aeg tagasi peeti võimatuks. Samal ajal on maailma rahvastik peaaegu kolmekordistunud.

Ent kõik see on nõudnud oma lõivu. Inimtegevus kahjustab maad sellisel määral, et asjatundjate sõnul ei toimi varsti selle aineringed enam nii, nagu peaksid. Tegelikult ütlevad mõned teadlased, et me oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse — antropotseeni, kus inimesed teevad meie planeedile üha rohkem kahju.

Piibel ennustas, et tuleb aeg, kui inimesed hävitavad maad (Ilmutus 11:18). Leidub neid, kelle arvates on see aeg kätte jõudnud. Kui palju kahju suudetakse veel teha? Kas oleme jõudnud olukorda, kust pole tagasiteed? Kas inimesed tõepoolest hävitavad maa?

Kas maa on juba lootusetult rikutud? Mõnede teadlaste meelest on kliimamuutuste mõju raske prognoosida. Seepärast väljendavad nad oma muret, et oleme jõudmas kriitilisse punkti, kus äkiliste ja etteaimamatute kliimamuutustega võivad kaasneda katastroofilised tagajärjed.

Mõtle näiteks Lääne-Antarktika jääkilbile. On neid, kes usuvad, et kliima pideva globaalse soojenemise tõttu saabub hetk, kui selle jääkilbi sulamist on võimatu peatada. Teatavasti on jääkattele iseloomulik päikesekiirgust tagasi peegeldada. Kuna aga jääkilp kahaneb ja muutub õhemaks, tuleb nähtavale allpool laiuv ookean, mis peegeldab palju vähesemal määral kiirgust. Tume ookeani pind neelab rohkem soojust ja see omakorda sulatab jääd kiiremini. Selline iseeneslik tsükkel võib olla peatumatu. Sulavee põhjustatud merevee taseme tõus kujutab tõsist ohtu sadadele miljonitele inimestele.

On pakutud välja eri strateegiaid, et tulla toime planetaarse hädaolukorraga, millega silmitsi seisame. Ühte sellist pikaajalist tegevuskava nimetatakse säästvaks arenguks, mis tähendab, et majanduslikku ja sotsiaalset kasvu edendatakse meie planeedi ökoloogilistes piirides. Kas inimesi on saatnud edu?

Paraku süveneb ülemaailmse finants- ja võlakriisi süvenedes möödapääsmatult ka ökoloogiline võlg. Inimesed tarvitavad meie planeedi loodusvarasid kiiremini, kui need jõuavad looduslikult taastuda. Kas midagi on võimalik ette võtta? Üks ökoloog tunnistas: „Tegelikult pole meil aimugi, kuidas meie planeedi eest heaperemehelikult hoolitseda.” Seda olukorda on tabavalt kirjeldatud Piiblis, kus öeldakse: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23).

Teisalt kinnitab Piibel, et meie Jumal, kõige looja, ei lase inimestel maa keskkonda lõputult hävitada. Laulust 115:16 võib lugeda: „Maa on ta [Jumal] andnud inimlastele.” Meie planeet on tõesti „hea and” meie taevaselt isalt (Jaakobuse 1:17). Kas peaksime siis arvama, et Jumala kingitus meile on ajutine, et sel on niinimetatud aegumistähtaeg? Muidugi mitte! Seda kinnitab see, kuidas meie planeet on valmistatud.

Piibli 1. Moosese raamatust võib lugeda üksikasjalikku ülevaadet sellest, kui hoolikalt Jumal maa valmistas. Algul oli see „tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal”. Eraldi mainitakse aga seda, et planeedil oli olemas vesi, mis on eluks hädavajalik. (1. Moosese 1:2.) Edasi ütles Jumal: „Saagu valgus!” (1. Moosese 1:3). Ilmselt tungisid päikesekiired läbi atmosfääri ja maa peale paistis esimest korda päikesevalgus. Seejärel öeldakse jutustuses, et veed koondusid ühte paika ja nähtavale tuli kuiv maapind (1. Moosese 1:9, 10). Järgmisena lasi Jumal maast „võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid” (1. Moosese 1:12). Nüüd olid olemas ained ja tingimused, et võiksid toimuda eluks vajalikud tsüklid ja protsessid, näiteks fotosüntees. Miks Jumal kõike seda tegi?

Vanal ajal elanud prohvet Jesaja kirjeldas Jumalat, öeldes: „Maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18). Ilmselgelt soovib Jumal, et inimesed elaksid maa peal igavesti.

Kahjuks kasutas inimene Jumala imelist kingitust valesti ja hakkas seda koguni hävitama. Ent Looja eesmärk pole muutunud. Üks vanal ajal elanud mees ütles: „Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks! Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?” (4. Moosese 23:19). Pole kahtlustki, et Jumal ei lase maad täielikult hävitada. Väga lähedal on aeg, kui Jumal hävitab „need, kes hävitavad maad” (Ilmutus 11:18).

Jeesus Kristus ütles oma kuulsas mäejutluses: „Õnnelikud on need, kes on tasase meelega, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Hiljem andis ta sama jutluse käigus teada, kuidas maa hävingust päästetakse. Ta õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” Jumala kuningriik, mille all mõeldakse tema valitsust, viib täide tema eesmärgi maa suhtes. (Matteuse 6:10.)

Seoses suurte muudatustega, mida Jumala valitsus korda saadab, teatab Jumal: „Vaata, ma teen kõik uueks!” (Ilmutus 21:5). Kas see tähendab, et ta asendab praeguse Maa uuega? Ei, sest meie planeet on loodud täiuslikult. Jumal kõrvaldab hoopis need, kes on põhjustanud nüüdisaegse kriisi, „need, kes hävitavad maad” ehk praegused inimvalitsused. Need asendatakse „uue taeva ja uue maaga”: uue taevase valitsusega, mis valitseb uue inimühiskonna üle (Ilmutus 21:1).

Et inimeste põhjustatud ökoloogilisest võlast vabaneda, on Jumal koostanud nii-öelda ökoloogilise eelarve. Kirjeldades Jumala tulevasi tegusid, kirjutas laulik tema vaimu mõjutusel: „Sa hoolitsed maa eest, teed selle ülimalt rammusaks ja viljarikkaks.” Selle tulemuseks on paradiislik maa, mis annab rikkalikult toitu ja mida ei ohusta looduskatastroofid. Mis aga kõige tähtsam, Jumal õnnistab siis kõike maa peal toimuvat. (Laul 65:10—14, UM.)

India vaimne juht Mohandas Gandhi oli tema sekretäri Pyarelal Nayyari sõnul öelnud: „Meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid mitte nii palju, et iga inimese ahnust rahuldada.” Jumala valitsus tungib maaga seotud probleemide juurteni, muutes inimeste südant. Jesaja ennustas, et selle valitsuse all ei tee inimesed „paha ega kahju” üksteisele ega ka maale (Jesaja 11:9). Õigupoolest õpivad juba praegu miljonid eri rahvusest ja eri taustaga inimesed tundma Jumala kõrgeid mõõdupuid. Neid õpetatakse armastama Jumalat ja ligimesi, ilmutama tänulikkust, hoolitsema keskkonna eest, kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikult ja elama kooskõlas Jumala eesmärgiga inimeste ja maa suhtes. Neid valmistatakse ette eluks paradiislikul maal. (Koguja 12:13; Matteuse 22:37—39; Koloslastele 3:15.)

Loomislugu 1. Moosese raamatus lõpeb sõnadega „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:31). Jumal ei lase inimestel meie imelist maad ära rikkuda. On nii lohutav teada, et meie planeedi tulevik on meie armastava Looja Jumal Jehoova kindlates kätes. Ta tõotab: „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti” (Laul 37:29, UM). Sinagi võid olla nende õigete seas, kes nimetavad maad igavesti oma koduks.