„Sina üksi oled ustav”

1., 2. Miks võib öelda, et kuningas Taavet teadis hästi, mis on ustavusetus?

KUNINGAS TAAVET teadis hästi, mis on ustavusetus. Tema rahutu valitsusaja jooksul tuli ette sedagi, et ta enda kaasmaalased pidasid tema vastu salaplaane. Lisaks sellele reetsid Taaveti mõned, keda oleks võinud pidada tema lähimateks kaaslasteks. Võtame näiteks Taaveti esimese naise Miikali. Algul oli ta Taavetisse armunud ja kahtlemata toetas oma meest kuninglike kohustuste täitmisel. Hiljem ta aga „hakkas teda oma südames põlgama” ja ütles koguni, et Taavet on „nagu arulage mees” (1. Saamueli 18:20; 2. Saamueli 6:16, 20).

² Peale selle võib mainida Taaveti nõuandjat Ahitofelit, kelle nõuandeid peeti nii väärtuslikuks, nagu oleksid need olnud otse Jehoovalt (2. Saamueli 16:23). Aga hiljem sai sellest usaldussõbrast reetur, kes ühines Taaveti vastu organiseeritud mässuga. Ja kes oli selle vandenõu eestvedaja? Absalom, Taaveti enda poeg! See intrigant varastas iisraellaste südamed, kuna ta üritas ise kuningaks saada. Absalomi mäss paisus nii võimsaks, et kuningas Taavet pidi elu päästmiseks põgenema (2. Saamueli 15:1–6, 12–17).

 3. Milles oli Taavet veendunud?

³ Kas polnud siis mitte kedagi, kes oleks Taavetile ustavaks jäänud? Kõigis raskustes teadis Taavet, et on keegi, kes jääb ustavaks. Kes? Jehoova Jumal ise. „Ustavale oled sa ustav,” ütles Taavet Jehoova kohta (2. Saamueli 22:26). Mis on ustavus ja kuidas on Jehoova selle omaduse ilmutamisel parim eeskuju?

4., 5. Mis on ustavus?

⁴ Ustavus, millest räägitakse Heebrea Kirjades, viitab omadusele, mis on isikul, kes otsustab siduda end kellegagi ja hoiab sellest otsusest kinni isegi rasketes olukordades. Ta ei tee seda üksnes kohusetundest, vaid armastusest.a On huvitav, et laulukirjutaja nimetas kuud „ustavaks tunnistajaks taevas”, kuna see ilmub regulaarselt öötaevasse (Laul 89:37). Selles mõttes võib öelda, et kuu on ustav, talle võib kindel olla. Ent kuu pole samas mõttes ustav kui inimene, sest elutud asjad ei saa väljendada armastust.

⁵ Piibli järgi on ustavus soe ja hell omadus. Kui keegi on kellelegi ustav, näitab see, et nende isikute vahel on head suhted. Selline ustavus pole heitlik. See pole nagu mere lained, mida muutlikud tuuled ajavad sinna ja tänna. Vastupidi, ustavus – truu armastus – on kindel ja tugev, nii et selle abil võib ületada ka kõige keerulisemad takistused.

 6. a) Kui haruldane on inimeste hulgas ustavus ja kuidas Piibel seda näitab? b) Milline on parim viis saada teada, mida kujutab endast ustavus, ja miks?

⁶ Muidugi on selline ustavus tänapäeval haruldane. Liigagi sageli on lähedased kaaslased valmis „üksteist maha lööma”. Üha sagedamini võime kuulda meestest ja naistest, kes oma abikaasa maha jätavad (Õpetussõnad 18:24; Malaki 2:14–16). Reetlikkus on muutunud nii tavaliseks, et võime kergesti nõustuda prohvet Miika ütlusega: „Ustav on kadunud maalt” (Miika 7:2). Kuigi inimestel jääb ustavusest sageli puudu, on see üks Jehoovale erakordselt iseloomulik omadus. Võib öelda, et parim viis saada teada, mida ustavus endast kujutab, on uurida, kuidas see armastuse suurepärane tahk avaldub Jehoova puhul.

7., 8. Miks saab öelda, et Jehoova üksi on ustav?

⁷ Piibel ütleb Jehoova kohta: „Sina üksi oled ustav” (Ilmutus 15:4). Kuidas nii? Kas pole siis nii inimesed kui inglid olnud mõnikord märkimisväärselt ustavad? (Iiob 1:1; Ilmutus 4:8.) Ja Jeesus Kristus? Kas tema pole Jumalale erakordselt ustav? (Laul 16:10.) Kuidas siis saab öelda, et Jehoova üksi on ustav?

⁸ Kõigepealt pea meeles, et ustavus on üks armastuse avaldumisviis. Aga kuna „Jumal on armastus” – lausa selle omaduse kehastus –, siis kes võiks olla veel ustavam kui Jehoova? (1. Johannese 4:8.) Tõesti, inglid ja inimesed võivad peegeldada Jumala omadusi, kuid üksnes Jehoova on ülivõrdes ustav. Tema, kes on „Elatanu”, on olnud ustavam kauem kui keegi teine tema loodutest taevas või maa peal (Taaniel 7:9). Järelikult on Jehoova ustavuse ülim eeskuju. Ta ilmutab seda omadust nii, nagu seda ei suuda keegi tema loodutest. Toome mõned näited.

 9. Mis mõttes on Jehoova „ustav kõigis oma tegudes”?

⁹ Jehoova on „ustav kõigis oma tegudes” (Laul 145:17). Mis mõttes? Vastuse annab Laul 136. Seal nimetatakse paljusid Jehoova päästetegusid, muu hulgas seda, kuidas ta iisraellased läbi Punase mere vabadusse viis. Tähelepanuväärne on see, et kõigis selle laulu salmides rõhutatakse väljendit „Tema truu armastus kestab igavesti”. Sellele laulule viidatakse kastis „Küsimusi mõtisklemiseks” lk 289. Neid salme lugedes imestad sa kindlasti selle üle, kui mitmel viisil osutas Jehoova oma rahvale truud armastust. Jah, Jehoova ustavus oma ustavate teenijate vastu ilmneb sellest, et ta kuulab nende appihüüdeid ja tegutseb määratud ajal (Laul 34:6). Jehoova truu armastus tema teenijate vastu püsib muutumatu nii kaua, kui nad jäävad talle ustavaks.

10. Kuidas tõendab Jehoova, et ta on ustav oma põhimõtetele?

¹⁰ Lisaks tõendab Jehoova ustavust oma teenijate vastu sellega, et ta jääb kindlaks oma põhimõtetele. Erinevalt ebakindlatest inimestest, keda juhivad vaid tujud ja tunded, ei muuda Jehoova mitte kunagi meelt selles suhtes, mis on õige ja mis vale. Aastatuhandete jooksul on jäänud samaks tema arvamus selliste asjade kohta nagu spiritism, ebajumalakummardamine ja mõrvamine. „Teie vana eani olen ma seesama,” ütles ta oma prohveti Jesaja kaudu (Jesaja 46:4). Seetõttu võime olla kindlad, et Jumala Sõna selgete moraalinormide järgimine on meile kasulik (Jesaja 48:17–19).

11. Too näiteid selle kohta, et Jehoova peab sõna.

¹¹ Jehoova ustavus väljendub ka selles, et ta jääb kindlaks oma tõotustele. Kui ta midagi ennustab, siis see ka sünnib. Seepärast ütles Jehoova: „Nii on ka mu sõnaga, mis väljub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mulle meelepärane, ja viib täide selle, milleks ma ta läkitasin” (Jesaja 55:11). Selles, et Jehoova peab sõna, avaldub tema ustavus oma rahvale. Ta ei laseks neil põnevusega oodata midagi, mida ta ei kavatse teha. Jehoova maine on selles suhtes niivõrd laitmatu, et tema sulane Joosua võis öelda: „Ükski tõotus kõigist neist headest tõotustest, mis Jehoova oli Iisraeli soole andnud, ei jäänud täitumata, vaid kõik läks täide” (Joosua 21:45). Seega me võime täiesti kindlad olla, et meil ei tule mitte kunagi pettuda selle tõttu, et Jehoova jätab oma tõotused täitmata (Jesaja 49:23; Roomlastele 5:5).

12., 13. Mis mõttes Jehoova truu armastus kestab igavesti?

¹² Nagu varem märkisime, räägib Piibel sellest, et Jehoova „truu armastus kestab igavesti” (Laul 136:1). Mida sellega mõeldakse? Ühest küljest seda, et kui Jehoova annab patud andeks, siis alatiseks. Nagu oli juttu 26. peatükis, ei heida Jehoova kellelegi ette vanu eksimusi, mis ta on juba andeks andnud. Kuna „kõik inimesed on pattu teinud ja keegi ei suuda peegeldada Jumala võrratuid omadusi”, peaksime igaüks olema tänulikud, et Jehoova truu armastus kestab igavesti (Roomlastele 3:23).

¹³ Kuid Jehoova truu armastus kestab igavesti veel ühes mõttes. Tema Sõna ütleb, et õiglane inimene on „kui veeojade äärde istutatud puu, mis annab vilja omal ajal ja mille lehed ei närbu, ning kõik, mis ta teeb, läheb korda” (Laul 1:3). Kujutle võimast puud, mille lehed mitte kunagi ei närtsi! Nii võime ka meie elada pikka, rahulikku ja viljakat elu, kui me Jumala Sõnast tõesti rõõmu tunneme. Kõik see hea, millega Jehoova oma teenijaid õnnistab, kestab igavesti. Tõesti, õiglases uues maailmas, mille rajab Jehoova, võib sõnakuulelik inimkond igavesti kogeda tema truud armastust (Ilmutus 21:3, 4).

14. Kuidas väljendab Jehoova hindamist oma teenijate ustavuse vastu?

¹⁴ Jehoova on oma ustavust korduvalt tõendanud. Kuna Jehoova on täiuslikult järjekindel, siis ei kahane mitte kunagi tema ustavus oma teenijate vastu. Laulik kirjutas: „Ma olin noor, nüüd olen vana, kuid ma pole iial näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjamas. ... sest Jehoova armastab õigust ega hülga oma ustavaid” (Laul 37:25, 28). Kahtlemata väärib Jehoova meie sügavat austust, sest ta on Looja (Ilmutus 4:11). Aga kuna Jehoova on ustav, siis ta peab meie ustavaid tegusid kalliks (Malaki 3:16, 17).

15. Selgita, kuidas rõhutab Jehoova ustavust see, kuidas ta tegeles Iisraeliga.

¹⁵ Truust armastusest ajendatuna on Jehoova tulnud korduvalt appi oma rahvale, kui see on sattunud raskustesse. Laulik teatab: „Tema valvab oma ustavate elu, vabastab nad jumalatute käest” (Laul 97:10). Pane tähele, kuidas ta tegeles Iisraeli rahvaga. Olles läbi Punase mere imeliselt vabadusse pääsenud, kuulutasid iisraellased lauldes Jehoovale: „Truu armastusega sa juhtisid rahvast, kelle sa päästsid” (2. Moosese 15:13). Iisraellaste vabastamine Punase mere ääres oli Jehoova puhul kindlasti truust armastusest ajendatud tegu. Seepärast ütles Mooses neile: „Jehoova ei kiindunud teisse ega valinud teid mitte sellepärast, nagu te oleksite kõigist rahvastest suurim (te olete ju kõigist rahvastest väikseim), vaid sellepärast, et Jehoova armastab teid ja peab kinni oma vandest, mille ta andis teie esiisadele. Seepärast tõi Jehoova teid vägeva käega välja ja lunastas teid orjusekojast, vaarao, Egiptuse kuninga käest” (5. Moosese 7:7, 8).

16., 17. a) Kui šokeerivalt tänamatud olid iisraellased ja kuidas Jehoova neile kaastunnet osutas? b) Kuidas tõendas enamik iisraellasi, et nende puhul „polnud enam paranemislootust”, ja kuidas on see hoiatavaks näiteks meile?

¹⁶ Nagu teada, ei hinnanud Iisraeli rahvas Jehoova truud armastust, sest pärast vabanemist „nad patustasid aina edasi, mässasid kõrbes Kõigekõrgema vastu” (Laul 78:17). Sajandite jooksul mässasid nad ikka ja jälle – nad keerasid selja Jehoovale ning pöördusid väärjumalate ja paganlike tavade poole, millega kaasnes vaid allakäik. Siiski ei rikkunud Jehoova oma lepingut. Ta hoopis esitas prohvet Jeremija kaudu oma rahvale tungiva üleskutse: „Pöördu tagasi, oh, taganenud Iisrael ... Ma ei vaata teie peale vihaga, sest ma olen ustav” (Jeremija 3:12). Aga nagu märkisime 25. peatükis, ei teinud enamik iisraellasi sellest välja. Tõepoolest, nad „pilkasid Jumala saadikuid, põlgasid ära tema sõnad ja naersid tema prohvetite üle”. Mis oli selle tagajärg? See lõppes sellega, et „Jehoova raev süttis oma rahva vastu, kuni rahval polnud enam paranemislootust” (2. Ajaraamat 36:15, 16).

¹⁷ Mida me võime sellest õppida? Seda, et Jehoova ustavus pole ei pime ega naiivne. See on õige, et Jehoova on „tulvil truud armastust” ja halastab meeleldi, kui selleks on alust. Aga mis saab siis, kui väärtegija osutub parandamatult paheliseks? Sel juhul järgib Jehoova oma õiglasi põhimõtteid ja langetab hukkamõistva kohtuotsuse. Jehoova ütles Moosesele, et ta ei jäta süüdlast karistamata (2. Moosese 34:6, 7).

18., 19. a) Kuidas on ka see ustav tegu, kui Jumal karistab kurje inimesi? b) Kuidas tõendab Jehoova, et ta on ustav neile oma teenijatele, keda on taga kiusatud surmani?

¹⁸ Kui Jumal karistab kurje inimesi, on ka see ustav tegu. Kuidas? Üks vihje sellele leidub Ilmutusraamatus, kus Jehoova annab seitsmele inglile käsu: „Minge ja kallake maa peale tühjaks Jumala viha seitse kaussi.” Kui kolmas ingel valab oma kausi „jõgedesse ja veeallikaisse”, muutuvad need vereks. Siis ütleb ingel Jehoovale: „Sina, kes oled ja kes olid, sina, ustav Jumal, oled õiglane, kuna sa oled langetanud sellised kohtuotsused, sest nad on valanud pühade ja prohvetite verd, ning sa oled andnud neile verd juua. Nad on selle ära teeninud” (Ilmutus 16:1–6).

¹⁹ Pane tähele, et keset kohtusõnumit nimetab ingel Jehoovat ustavaks. Miks? Sest kui Jehoova hävitab kurjad, osutab ta sellega ustavust oma teenijatele, kellest paljusid on surmani taga kiusatud. Ustavalt hoiab Jehoova neid oma mälestustes elavana. Ta igatseb taas näha lahkunud ustavaid, ja Piibel kinnitab, et tal on eesmärk tasuda neile surnuist ülesäratamisega (Iiob 14:14, 15). Jehoova ei unusta oma teenijaid lihtsalt seetõttu, et neid pole enam elus. Vastupidi, „nad kõik on tema silmis elavad” (Luuka 20:37, 38). Jehoova eesmärk äratada uuesti ellu need, keda ta meeles peab, on võimas tõend tema ustavuse kohta.

20. Kellele Jehoova halastab ja kuidas osutab Jehoova neile ustavust?

²⁰ Kogu ajaloo jooksul on Jehoova olnud märkimisväärselt ustav inimestele, kes on talle ustavad. Jehoova on koguni tuhandeid aastaid „väga kannatlikult sallinud inimesi, kes on ta vihaalused ja väärivad hävingut”. Miks? „Selleks, et näidata oma ülimat aulisust neile, kellele ta halastab ja keda ootab ees au” (Roomlastele 9:22, 23). Jehoova halastab õige meelelaadiga inimestele, keda ta on võidnud püha vaimuga, et nad saaksid Kristuse kaaspärijateks tema Kuningriigis (Matteuse 19:28). Avades neile pääsetee, jäi Jehoova ustavaks Aabrahamile, kellele ta oli andnud järgmise lepingutõotuse: „Sinu järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele, sest sa võtsid kuulda mu häält” (1. Moosese 22:18).

21. a) Kuidas osutab Jehoova ustavust „suurele rahvahulgale”, kellel on lootus jääda ellu „suures viletsuses”? b) Mida ajendab Jehoova ustavus sind tegema?

²¹ Jehoova on sama ustav ka „suurele rahvahulgale”, kellel on lootus minna läbi „suurest viletsusest” ja elada igavesti paradiisliku maa peal (Ilmutus 7:9, 10, 14). Kuigi Jehoova teenijad on ebatäiuslikud, pakub ta neile võimalust elada igavesti maapealses paradiisis. Kuidas ta seda teeb? Lunastuse kaudu, mis on suurim Jehoova ustavuse ilming (Johannese 3:16; Roomlastele 5:8). Jehoova tõmbab ustavalt enda poole neid, kes oma südames janunevad õigluse järele (Jeremija 31:3). Kas ei tunne sa end Jehoovaga lähedasemana tema erakordse ustavuse tõttu, mida ta on ilmutanud ja veel ilmutab? Kuna meil on suur soov tulla Jumala ligi, siis vastakem tema armastusele sellega, et tugevdame oma otsusekindlust teenida teda ustavalt.