„Aita mind seal, kus vajan usku!”
„Noore lapse isa ütles: ’Mul on usk! Aita mind seal, kus vajan usku!’ ”— MARKUSE 9:24, NW.
1. Mis pani ühe isa hüüatama: „Aita mind seal, kus vajan usku!”
DEEMONI võimuses oleva poisi isa seisis Jeesus Kristuse ees. Kuidas see mees küll igatses, et ta noor laps terveks saaks! Jeesuse jüngritel polnud küllaldaselt usku, et ajada deemonit välja, kuid isa hüüatas: „Mul on usk! Aita mind seal, kus vajan usku!” Seejärel ajas Jeesus Jumalast antud väe abil deemoni välja, kahtlemata kinnitas see poisi isa usku. — Markuse 9:14—29, NW.
2. Millises kahes usku puudutavas küsimuses kristlased ei häbene?
2 Nii nagu poisi lootusrikas isa, ei häbene lojaalne Jehoova sulane öelda: „Mul on usk!” Pilkajad võivad eitada Jumala väge, tema Sõna tõepärasust ja isegi Tema olemasolu üldse. Kuid tõelised kristlased on valmis tunnistama, et neil on usk Jehoova Jumalasse. Ometi võivad needsamad inimesed oma taevase Isaga palves rääkides anuda: „Aita mind seal, kus vajan usku!” Ka nemad teevad seda häbenemata, teades, et isegi Jeesus Kristuse apostlid palusid: „Anna meile rohkem usku.” — Luuka 17:5, NW.
3. Mis on tähendusrikas selles, kuidas Johannes oma evangeeliumis sõna „usk” kasutas, ja miks oli see kohane?
3 Eriti on Kristlikel Kreeka Kirjadel palju usu kohta öelda. Tegelikult kasutab Johannese evangeelium mitmesuguseid „usuna” tõlgitud kreekakeelseid sõnu umbes 40 protsenti sagedamini kui teised kolm evangeeliumi kokku. Johannes rõhutas, et pole küllaldane, kui sul on usk; eluliselt tähtis on seda üles näidata. Kui ta kirjutas seda umbes aastal 98 m.a.j., nägi ta ärataganemise mürgiseid kombitsaid haaramas lõksu usus nõrku kristlasi. (Apostlite teod 20:28—30; 2. Peetruse 2:1—3; 1. Johannese 2:18, 19) Seega oli eluliselt tähtis näidata üles usku, tuua Jumalale andumise tegudega selle kohta tõendeid. Ees ootasid rasked ajad.
4. Miks pole nende jaoks, kellel on usk, miski võimatu?
4 Usk võimaldab kristlastel kõigi raskustega toime tulla. Jeesus ütles oma jüngritele, et kui neil oleks „usk nagu sinepiivake”, poleks neile miski võimatu. (Matteuse 17:20) Niimoodi rõhutas ta püha vaimu vilja usu väge. Jeesus rõhutas seega, mida Jumala vaim ehk tegutsev jõud, mitte inimene, suudab teha. Need, keda see juhib, ei tee mutimulla-hunniku suuruseid takistusi ja probleeme mägede suurusteks. Jumala vaimu poolt neile jagatava tarkuse rakendamine aitab neil asju õiges perspektiivis näha. Isegi tõsised probleemid kuivavad kokku, kui need allutada usu kinnitavale väele. — Matteuse 21:21, 22; Markuse 11:22—24; Luuka 17:5, 6.
Palumine, et usk ei kaoks
5—7. a) Millised hoiatavad sõnad usu kohta lausus Jeesus, kui ta Mälestusõhtut sisse seadis? b) Kuidas võimaldas usk Peetrusel oma vendi tugevdada?
5 Aastal 33 m.a.j. pühitses Jeesus viimast korda koos oma jüngritega paasapüha. Seejärel, kui ta Juudas Iskariotil oli minna lasknud, seadis ta sisse Mälestusõhtu pühitsemise, öeldes: „Mina teen teiega [inimestega] lepingu, nii nagu minu Isa on teinud minuga lepingu, kuningriigi jaoks . . . Siimon, Siimon, vaata! Saatan on nõudnud, et teid, inimesi, sõelutaks nagu nisu. Aga mina olen esitanud sinu eest härda palve, et su usk ära ei lõpeks; ja sina, kui sa kord tagasi pöördud, tugevda oma vendi.” — Luuka 22:28—32, NW.
6 Jeesus palus, et Siimon Peetruse usk ära ei lõpeks. Kuigi Peetrus, täis liigset enesekindlust, hooples, et ta iial Jeesust ei salga, tegi ta seda üsna peagi kolm korda. (Luuka 22:33, 34, 54—62) Tegelikult, nagu ennustatud, Karjase löömise läbi, mis viis surmani, lambad pillutati. (Sakarja 13:7; Markuse 14:27) Kuid pärast seda, kui Peetrus oli hirmu püünisest vabanenud, tugevdas ta oma vaimseid vendi. Ta tõstatas ustavusetu Juudas Iskarioti asendamise küsimuse. Tegutsedes 33. aasta nelipühil m.a.j. apostlite eesträäkijana, kasutas Peetrus esimest talle Jeesuse poolt antud „võtmetest” ja avas juutidele tee Kuningriigi liikmeteks saamiseks. (Matteuse 16:19; Apostlite teod 1:15—2:41) Saatan on nõudnud, et apostlid oleksid sõelutud otsekui nisu, kuid Jumal kandis hoolt, et nende usk ei kaoks.
7 Kujutle, mida Peetrus tundis, kui kuulis Jeesust ütlevat: „Mina olen esitanud sinu eest härda palve, et su usk ära ei lõpeks.” Mõelda vaid! Peetruse Issand ja Isand oli palunud, et Peetruse usk ära ei kaoks. Ja see ei kadunud ega lõppenud. Tegelikult said Peetrus ja teised nelipühi päeval esimesteks vaimuga võitud isikuteks, et saada Jumala vaimseteks lasteks, väljavaatega olla Kristuse kaaspärijad taevases hiilguses. Kuna püha vaim nende peal ennekuulmatul määral tegutses, võisid nad demonstreerida selle vilju, kaasa arvatud usku, nagu ei eales varem. Milline imeline vastus nende anumisele: „Anna meile rohkem usku”! — Luuka 17:5, NW; Galaatlastele 3:2, 22—26; 5:22, 23.
Tulevastele katsetele usuga vastu seista
8. Millise õigeaegse hoiatuse on organisatsioon meile seoses 1. Tessalooniklastele 5:3 täitumisega andnud?
8 Kuna Piibli prohvetiennustus täitub, kuuleme peagi hüüdu: „Rahu ja julgeolek!” (1. Tessalooniklastele 5:3) Kas paneb see meie usu katsele? Jah, sest oleme ohus kaotada valvsust näilise edu tõttu, mida rahvad rahu toomisel võivad saavutada. Kuid me ei osale taoliste rahukuulutajate vaimus, kui peame meeles, et Jehoova Jumal ei kasuta sellel eesmärgil mitte ühtki selle maailma esindajat. Tal on oma tee tõelise rahu toomiseks ja see kulgeb vaid tema Kuningriigi kaudu, mis on Jeesus Kristuse all. Seepärast, vaatamata sellele, millist edu rahvad rahu kehtestamisel ka ei saavutaks, on see lühike ja pinnapealne. Et aidata meil olla valvel selles suhtes, jätkab „ustav ja mõistlik ori” õigeaegsete hoiatuste avaldamist, nii et Jehoova sulased ei kaota valvsust seetõttu, et selle vana asjadesüsteemi rahvaste kaudu saabub pretensioonikas „rahu ja julgeoleku” väljakuulutamine. — Matteuse 24:45—47, NW.
9. Miks nõuab Suure Babüloni hukkumine meilt julgust ja usku?
9 „Rahu ja julgeoleku”-hüüd on signaal „äkilisele hukatusele”, mis tuleb Suure Babüloni, valereligiooni impeeriumi peale. (Ilmutuse 17:1—6; 18:4, 5) Ka see seab kristlase usu katsele. Kas jäävad Jehoova tunnistajad usus kindlaks, kui valereligioon täielikult kokku variseb? Muidugi jäävad. See sündmus — enamiku inimeste jaoks ootamatu ja mõistmatu — ei tule inimese käe läbi. Inimesed peavad teadma, et tegelikult on see Jehoova kohtumõistmine, et pühitseda nime, mida valereligioon on kaua teotanud. Aga kuidas võivad inimesed teada, kui keegi neile seda rääkinud pole? Ja keda peale Jehoova tunnistajate võiks oodata neile seda rääkivat? — Võrdle Hesekiel 35:14, 15; Roomlastele 10:13—15.
10. Kuidas on Googi rünnak Jehoova rahva vastu ka usukatse?
10 Võitud Jehoova tunnistajatel ja nende maise lootusega kaaslastel on olnud vajalikku julgust, et teistele rääkida ähvardavast Jehoova hukkamõistva kohtuotsuse täideviimisest Suure Babüloni ja ülejäänud Saatana asjadesüsteemi üle. (2. Korintlastele 4:4) Saatan, olles Goog Maagogi maalt, mis tähendab ta praegust alandatud seisundit, juhatab oma maised väed otsustavale rünnakule Jumala rahva vastu. Usk Jehoova tunnistajaid kaitsvatesse Jumala jõududesse satub katse alla. Kuid meil võib olla usk, et nii, nagu Jumala Sõna on ennustanud, päästab Jehoova oma rahva. — Hesekiel 38:16; 39:18—23.
11, 12. a) Mida kinnitas Noa ja ta pere pääsemine Veeuputuse ajal? b) Mille üle pole meil tarvis suure viletsuse ajal muretseda?
11 Tänapäeval ei tea me täpselt, kuidas Jehoova oma rahvast „suure viletsuse” ajal kaitseb, kuid see ei anna mingit põhjust kahelda selles, et ta seda teeb. (Matteuse 24:21, 22) Kaasaegsete Jumala sulaste olukord sarnaneb olukorraga, milles oli Noa oma perega Veeuputuse ajal. Olles laeva suletud, ümberringi mässavad hävinguveed, täitis see Jumala väe demonstatsioon nad ilmselt aukartusega ja kindlasti palvetasid nad tõsiselt. Pühakiri ei näita, et nad oleksid olnud mures ja küsinud üksteiselt: „Kas laev on ikka küllalt tugev, et hävitavad jõud üle elada? Kas meil jätkub Veeuputuse lõpuni küllaldaselt toitu? Kas oleme võimelised muutunud maapealse olukorraga hiljem toime tulema?” Järgnevad sündmused tõestasid, et taolised mured oleksid olnud põhjendamatud.
12 Et kindlustada endile päästet, pidi Noa ja ta pere usku üles näitama. See tähendas juhendite ja Jumala püha vaimu juhtimise järgimist. Suure viletsuse ajal on täpselt sama hädavajalik, et me järgime püha vaimu juhtimist ja kuuletume Jehoova juhenditele, mis tema organisatsiooni kaudu tulevad. Siis pole meil mingit põhjust muretseda ja küsida: „Kuidas hoolitsetakse meie vaimsete ja materiaalsete vajaduste eest? Milliseid korraldusi tehakse vanemate inimeste või nende heaks, kes vajavad spetsiaalset meditsiinilist hooldust või ravi? Kuidas teeb Jehoova meile võimalikuks ellu jääda uue maailma jaoks?” Täis kindlat usku, usaldavad lojaalsed Jehoova sulased kõik tema kindlatesse kätesse. — Võrdle Matteuse 6:25—33.
13. Miks meil on tarvis usku nagu Aabrahamil, kui suur viletsus kord algab?
13 Kui kord algab suur viletsus, pole kahtlust, et meie usk Jumalasse on suuresti tugevdatud. Üle kõige me näeme, et Jehoova viib täide, mida ta teha on lubanud. Me näeme oma silmadega tema kohtuotsuse täideviimist! Kuid kas meil isiklikult on küllaldaselt usku, uskumaks, et ajal, mil Jehoova hävitab kurjad, kaitseb ta oma rahvast? Kas sarnaneme Aabrahamiga, kel oli usk, et ’kõige maailma kohtumõistja teeb õigust’, hävitamata õiglasi koos kurjadega? — 1. Moosese 18:23, 25.
14. Millised küsimused peaksid panema meid oma usku analüüsima ja hoolega tööd tegema, et seda tugevdada?
14 Kui tähtis on, et me praegu oma usku üles ehitame! Kuna selle kurja asjadesüsteemi lõpp on nii lähedal, lubagem, et Jumala vaim ajendab meid ’pühale käitumisele ja Jumalale andumise tegudele’. (2. Peetruse 3:11—14, NW) Siis ei piina meid suure viletsuse ajal taolised rahutukstegevad mõtted, nagu: „Kas on mul õigust saada Jehoova kaitset? Kas oleksin võinud tema teenimisel rohkem ära teha? Kas tegin küllaldase hoolega tööd, riietumaks ’uue isiksusega’? Kas olen ma selline inimene, keda Jehoova uues maailmas näha soovib?” Taolised kained küsimused peaksid panema meid oma usku analüüsima ja hoolega tööd tegema, et seda otsekohe tugevdada!— Koloslastele 3:8—10.
Usk, mis meid terveks teeb
15. Mida Jeesus mõnikord neile, keda ta tervendas, ütles, kuid miks ei toeta see tänapäeva usutervendamist?
15 Nende puhul, kellel oli usku, ei piirdunud Jeesus vaid füüsilise tervendamisega. (Johannese 5:5—9, 13) Seega ei toeta tema tegevus Piiblil mittepõhinevat usutervendamise doktriini. On tõsi, et mõnikord ütles Jeesus neile, keda ta tervendas: „Sinu usk on sind päästnud!” (Matteuse 9:22; Markuse 5:34; 10:52; Luuka 8:48; 17:19; 18:42) Kuid seda öeldes ta lihtsalt tõstis esile ilmset tõde: kui neil haigetel inimestel poleks olnud usku Jeesuse tervistavasse võimesse, poleks nad esiteks tema juurde tulnudki, et terveks saada.
16. Millist tervendamisprogrammi Jeesus tänapäeval juhib?
16 Tänapäeval juhatab Jeesus Kristus vaimse tervendamise programmi ja üle 4000000 inimese on endid seadnud nii, et sellest kasu saada. Jehoova tunnistajatena naudivad nad vaimset tervist, vaatamata ükskõik millistele füüsilistele hädadele, mis neil ka võiks olla. Võitud kristlastel nende seas on taevane lootus ja nad ’vaatavad nähtamatutele igavestele asjadele’. (2. Korintlastele 4:16—18; 5:6, 7) Ja maise lootusega kristlased ootavad igatsusega imelist füüsilist tervendamist, mis leiab aset Jumala uues maailmas.
17, 18. Millist Jehoova korraldust on kirjeldatud Ilmutuse 21:1, 2 ja kuidas vajame usku, et sellest kasu saada?
17 Apostel Johannes viitas Jumala antud igavese elu korraldustele sõnadega Ilmutuse 22:1, 2: „Ta näitas mulle puhast eluveejõge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.” „Eluvesi” sisaldab endas Jumala tõe Sõna ja kõike, mis tuleb Jehoovalt, et sõnakuulelikud inimesed Jeesuse lunastusohvri alusel patust ja surmast terveneksid ja igavese elu saaksid. (Efeslastele 5:26; 1. Johannese 2:1, 2) Sel ajal, kui nad on maa peal, joovad Jeesuse 144000 võitud järelkäijat Jumala elukorraldusest, mis tuleb Kristuse läbi, ja neid kutsutakse „õigluse tammedeks”. (Jesaja 61:1—3; Ilmutuse 14:1—5) Nad on maa peal rikkalikult vaimselt vilja kandnud. Taevas ülesäratatuina osalevad nad Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse ajal ohvrikorralduse väljajagamises, mis ’tuleb terviseks rahvastele’, tervendades nad patust ja surmast.
18 Mida tugevam meie usk nendesse Jumala korraldustesse on, seda suurem on meie valmisolek järgida tema vaimu juhtimist, et nendest osa saada. Kui inimene näitab üles usku Jeesusesse ja teeb vaimseid edusamme, tuleb ilmselt ka füüsiline täiuslikkus. Kuigi inimene on suurtest puuetest imeliselt tervendatud, viiakse ta täiusele lähemale, kui ta teeb seda, mis on õige. Ta osaleb regulaarselt Jumala antud tervendamiskorralduses, mis tuleb Kristuse ohvri läbi. Seega avaldab usk meie füüsilisele tervenemisele ja täiustumisele mõju.
„Päästetud usu läbi”
19. Miks on eluliselt tähtis usus kindlaks jääda?
19 Kui eluliselt tähtis on see, et Jehoova sulased usus kindlaks jäävad, kuni Jumala uue maailma koit praeguse kurja maailma pimeduse igaveseks hajutab! „Uskmatud” visatakse „tule ja väävliga põlevasse järve”, teise surma. Lõplikult toimub see peale otsustavat katset Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse lõpul. (Ilmutuse 20:6—10; 21:8) Kui õnnistatud on kõik need, kes jätkuvalt näitavad üles usku ja jäävad ellu, nautimaks lõputut tulevikku!
20. Kuidas saab 1. Korintlastele 13:13 Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse lõpul erilise tähenduse?
20 Siis omandavad Pauluse sõnad 1. Korintlastele 13:13 erilise tähenduse: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” Meil pole enam tarvis näidata üles usku, et prohvetlik tõotus 1. Moosese 3:15 tegelikkuseks saab, ega pole meil tarvis loota, et see täitub. See on juba toimunud. Laitmatuse säilitajatena loodame jätkuvalt Jehoovale, usume temasse ja ta Pojasse ning armastame neid kui selle prohvetiennustuse täideviijaid. Veelgi enam, sügav armastus ja südamesttulev tänutunne pääste eest seob meid purustamatus andumuses kogu igavikuks Jumalaga. — 1. Peetruse 1:8, 9.
21. Mida me peaksime tänapäeval tegema, et saada „päästetud usu läbi”?
21 Jehoova on andnud oma nähtava organisatsiooni läbi imelised korraldused usu tugevdamiseks. Saa neist kõigist täiel määral kasu. Viibi kohal ja võta regulaarselt Jumala rahva koosolekutest osa. (Heebrealastele 10:24, 25) Uuri hoolikalt tema Sõna ja kristlikke väljaandeid. Palu Jehoovalt tema püha vaimu. (Luuka 11:13) Jäljenda nende alandlike usku, kes juhivad kogudust. (Heebrealastele 13:7) Seisa vastu maailma ahvatlustele. (Matteuse 6:9, 13) Jah, süvenda igal võimalikul viisil oma isiklikku vahekorda Jehoovaga. Üle kõige näita jätkuvalt üles usku. Siis võid olla nende hulgas, kes meeldivad Jehoovale ja saavad kätte pääste, sest Paulus tõdes: „Ärateenimata lahkuse läbi olete tõepoolest päästetud usu läbi; ja seda mitte tänu teile, see on Jumala and.” — Efeslastele 2:8, NW.
Millised on sinu vastused?
◻ Milliste usukatsete ees me vahetult seisame?
◻ Millisel kahel viisil võib usk meid terveks teha?
◻ Kui kaua peame säilitama usku vastavalt 1. Peetruse 1:9?
◻ Millised korraldused on meil usu tugevdamiseks?
[Pilt lk 15]
Kas sina isiklikult, nagu isa, kelle poja Jeesus terveks tegi, tunned vajadust rohkema usu järele?
[Pilt lk 17]
Et elada üle „suur viletsus”, on tarvis sarnast usku, nagu oli Noal ja ta perel