Üheksas peatükk

Kes hakkab maailma valitsema?

 1.—3. Kirjelda unenägu ja nägemusi, mida Taaniel nägi Belsassari esimesel valitsusaastal.

TAANIELI köitev prohvetiennustus viib meid nüüd tagasi Babüloonia kuninga Belsassari esimesse valitsusaastasse. Taaniel on juba kaua Babülonis pagendatuna elanud, kuid mitte kunagi pole vankunud tema laitmatus Jehoova ees. Olles nüüd üle 70 aasta vana, näeb ustav prohvet ”voodis olles und ja nägemusi peas”. Kuidas need nägemused teda küll kohutavad! (Taaniel 7:1, 15.)

² ”Vaata,” hüüatab Taaniel. ”Neli taeva tuult panid voogama suure mere! Ja neli suurt metsalist tõusid merest, üksteisest erinevad.” Millised tähelepanu äratavad loomad! Esimene neist on tiibadega lõvi ja teine on nagu karu. Seejärel tuleb panter, kellel on neli tiiba ja neli pead! Erakordselt tugeval neljandal metsalisel on suured raudhambad ja kümme sarve. Tema kümne sarve hulgast tõuseb üks ”pisuke” sarv, millel on ”silmad nagu inimese silmad, ja suu, mis suurustas” (Taaniel 7:2—8).

³ Edasi suunavad Taanieli nägemused tähelepanu taevastele asjadele. Elatanu istub hiilgaval troonil kui Kohtumõistja taevases kohtus. ’Tuhat korda tuhat teenivad teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisavad tema ees!’ Langetanud metsalistele hukkamõistva kohtuotsuse, võtab ta neilt valitsuse ära ja hävitab neljanda metsalise. Püsiv valitsus ”rahvaste, suguvõsade ja keelte” üle antakse ’kellelegi, kes on Inimesepoja sarnane’ (Taaniel 7:9—14).

 4. a) Kelle poole pöördus Taaniel selleks, et saada usaldusväärset teavet? b) Miks on meile tähtis see, mida Taaniel tol ööl nägi ja kuulis?

⁴ ”Minu, Taanieli vaim oli seetõttu murelik ja nägemused mu peas kohutasid mind,” ütleb Taaniel. Seepärast otsib ta inglilt ”[”usaldusväärset”, UM] seletust kõigi nende asjade kohta”. Ja ingel tõepoolest teebki ’nende asjade tähenduse talle teatavaks’ (Taaniel 7:15—28). See, mida Taaniel tol ööl nägi ja kuulis, pakub meile suurt huvi, sest see andis ülevaate tulevastest maailma sündmustest, mis ulatuvad kuni meie ajani, mil ”keegi, kes oli Inimesepoja sarnane”, saab valitsusvõimu ”kõigi rahvaste, suguvõsade ja keelte” üle. Jumala Sõna ja vaimu abil võime ka meie nende prohvetlike nägemuste tähendust mõista.a

NELI METSALIST TÕUSEVAD MEREST

 5. Mida sümboliseerib tuuline meri?

⁵ ”Neli suurt metsalist tõusid merest,” ütles Taaniel (Taaniel 7:3). Mida sümboliseeris tuuline meri? Aastaid hiljem nägi apostel Johannes ”merest” tõusmas seitsmepealist metsalist. See meri kujutas ”rahvaid ja rahvahulki ja rahvahõime ja keeli” — tohutut inimhulka, kes on Jumalast võõrdunud. Seega on meri sobiv sümbol, kujutamaks Jumalast võõrdunud inimmasse (Ilmutuse 13:1, 2; 17:15; Jesaja 57:20).

 6. Mida kujutavad neli metsalist?

⁶ ”Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat, kes tõusevad maa peal!” ütles Jumala ingel (Taaniel 7:17). Ingel ütles Taanieli nähtud nelja looma kohta selgelt, et need on ”neli kuningat”. Seega tähistavad need metsalised maailmariike. Aga milliseid?

 7. a) Mida ütlevad mõned piiblikommentaatorid Taanieli nelja metsalise nägemuse ja kuningas Nebukadnetsari suure kuju unenäo kohta? b) Mida tähistavad selle kuju neli eri metallist osa?

⁷ Üldiselt seostavad piiblikommentaatorid Taanieli nägemuse neljast metsalisest Nebukadnetsari unenäoga suurest kujust. Näiteks ”The Expositor’s Bible Commentary” kirjutab: ”[Taanieli] 7. peatükk on paralleelne 2. peatükiga.” ”The Wycliffe Bible Commentary” ütleb: ”Üldiselt ollakse sama meelt, et nelja paganate valitsuse järjekord .. on siin [Taanieli 7. peatükis] sama mis [Taanieli] 2. peatükis.” Neli maailmariiki, mida Nebukadnetsari unenäos kujutavad neli metalli, olid Babüloonia impeerium (kullast pea), Meedia-Pärsia (hõbedast rind ja käsivarred), Kreeka (vasest kõht ja reied) ning Rooma impeerium (rauast sääred).b (Taaniel 2:32, 33.) Vaadakem, kuidas need kuningriigid on vastavuses nelja suure metsalisega, keda Taaniel nägi.

METSIK NAGU LÕVI, KIIRE NAGU KOTKAS

 8. a) Kuidas kirjeldas Taaniel esimest metsalist? b) Millist impeeriumi kujutas esimene metsaline ja kuidas sarnanes see oma tegevuse poolest lõviga?

⁸ Olid need alles metsalised, keda Taaniel nägi! Neist ühte kirjeldades ütles ta: ”Esimene oli nagu lõukoer, aga tal olid kotka tiivad; minu nähes katkuti talt tiivad ja ta tõsteti maast üles ning pandi jalgadele püsti nagu inimene, ja temale anti inimese süda” (Taaniel 7:4). See metsaline kujutas sedasama valitsust, mida tähistas ka suure kuju kullast pea — Babüloonia maailmariiki (607—539 e.m.a.). Babüloonia õgis metsikult riike, kaasa arvatud Jumala rahva, nagu kiskja ”lõukoer” (Jeremija 4:5—7; 50:17). Otsekui kotka tiivul tõttas see ”lõukoer” edasi agressiivsetes vallutussõdades (Nutulaulud 4:19; Habakuk 1:6—8).

 9. Millised muutused tegi läbi lõvitaoline loom ja kuidas need talle mõjusid?

⁹ Aja jooksul selle ebatavalise tiivulise lõvi tiivad ”katkuti”. Kuningas Belsassari valitsusaja lõpu eel kaotas Babüloonia oma vallutuskiiruse ja lõvile omase üleoleku teistest rahvastest. Ta polnud enam kiirem inimesest, kellel on kaks jalga. Saanud ”inimese südame”, jäi ta nõrgaks. Kuna Babüloonial puudus nüüd ”lõvi süda”, ei saanud ta enam käituda nagu kuningas ”metsloomade seas”. (Võrdle 2. Saamueli 17:10; Miika 5:7; EP 97.) Järgmine suur metsaline sai temast jagu.

ABLAS NAGU KARU

10. Millist valitsejate liini sümboliseeris ”karu”?

¹⁰ ”Vaata,” ütles Taaniel, ”teine metsaline, karu sarnane; aga see pandi püsti ühe külje peale ja tal oli kolm küljeluud suus hammaste vahel; ja temale öeldi nõnda: ”Tõuse, söö palju liha!”” (Taaniel 7:5). Kuningas, keda sümboliseeris ”karu”, oli seesama, keda kujutasid suure kuju hõbedast rind ja käsivarred — Meedia-Pärsia valitsejate liin (539—331 e.m.a.), mis algas meedlase Daarjavese ja Kyros Suurega ning lõppes Dareios III-ga.

11. Mida tähendab see, et sümboolne karu tõsteti ühele küljele ja et tal oli suus kolm küljeluud?

¹¹ See sümboolne karu ”pandi püsti ühe külje peale” võib-olla selleks, et ta valmistuks ründama ja alistama teisi rahvaid ning säilitaks nõnda oma võimu maailmas. Või taheti selle asendiga näidata, et pärslastest valitsejad saavad võimsamaks kui ainus meedlasest kuningas Daarjaves. Kolm küljeluud karu hammaste vahel võisid tähendada kolme suunda, kuhu ta oma vallutatud alasid laiendas. Meedia-Pärsia ”karu” suundus põhja, et haarata endale Babülon aastal 539 e.m.a. Seejärel läks ta lääne suunas läbi Väike-Aasia Traakiasse. Lõpuks läks ”karu” lõunasse, et vallutada Egiptus. Kuna arv kolm sümboliseerib mõnikord intensiivsust, võivad kolm küljeluud rõhutada ka sümboolse karu ahnust vallutuste järele.

12. Mis oli selle tagajärg, kui sümboolne karu kuuletus käsule: ”Tõuse, söö palju liha!”?

¹² ”Karu” ründas rahvaid, vastates sõnadele: ”Tõuse, söö palju liha!” Neelanud Jumala tahte kohaselt alla Babüloni, oli Meedia-Pärsial võimalik Jehoova rahvale hinnaline teene osutada. Ja seda ta tegigi! (Vaata ”Tolerantne monarh” lk. 149.) Kyros Suure, Dareios I (Dareios Suure) ja Artaxerxes I kaudu vabastas Meedia-Pärsia Babülonist Juuda vangid, aitas neil Jehoova templi uuesti üles ehitada ja Jeruusalemma müürid taastada. Aja möödudes hakkas Meedia-Pärsia valitsema 127 halduspiirkonna üle ja kuninganna Estri abikaasa Ahasveros (Xerxes I) oli kuningas, kes ”valitses Indiast Etioopiani” (Ester 1:1). Kuid juba hakkas silmapiirile tõusma järgmine metsaline.

VÄLE NAGU TIIVULINE PANTER!

13. a) Mida kujutas kolmas metsaline? b) Mida võib öelda kolmanda metsalise kiiruse ja vallutatud alade kohta?

¹³ Kolmas metsaline oli ”otsekui panter, ja tal oli seljas neli linnu tiiba; sel metsalisel oli neli pead ja temale anti valitsus” (Taaniel 7:6). See nelja tiiva ja nelja peaga panter sümboliseeris — nagu ka tema vasteks oleva Nebukadnetsari unenäokuju vasest kõht ja reied — Makedoonia ehk Kreeka valitsejaid alates Aleksander Suurest. Pantri väledusega liikus Aleksander läbi kogu Väike-Aasia, lõuna poole Egiptusse ja edasi kuni India läänepiirini. (Võrdle Habakuk 1:8.) Tema valdused olid suuremad kui ”karu” omad, sest need hõlmasid Makedooniat, Kreekat ja Pärsia impeeriumi. (Vaata ”Noor kuningas vallutab maailma” lk. 153.)

14. Kuidas muutus ”panter” neljapäiseks?

¹⁴ ”Panter” muutus neljapäiseks pärast Aleksandri surma aastal 323 e.m.a. Hiljem said neli Aleksandri väejuhti ta järeltulijateks tema valduste eri osades. Seleukosele kuulusid Mesopotaamia ja Süüria. Ptolemaiosele allusid Egiptus ja Palestiina. Lysimachos valitses Väike-Aasiat ja Traakiat ning Kassandros sai Makedoonia ja Kreeka. (Vaata ”Hiigelsuur kuningriik jaguneb” lk. 162.) Seejärel kerkis esile uus oht.

KOLE METSALINE ERINEB TEISTEST

15. a) Kirjelda neljandat metsalist. b) Mida kujutas neljas metsaline ning kuidas ta purustas ja sõi ära kõik, mis teele ette jäi?

¹⁵ Taaniel ütles neljandat metsalist kirjeldades, et see oli ”kole ja kohutav ja väga tugev”. Ta jätkas: ”Tal olid suured raudhambad, ta sõi ja näris ning tallas ülejäägi jalgadega. Ja see oli erinev kõigist endisist metsalisist, ja tal oli kümme sarve” (Taaniel 7:7). See kole metsaline hakkas tegutsema poliitilise ja sõjalise Rooma riigina. Aegamööda haaras ta endale Kreeka impeeriumi neli hellenistlikku osa ja aastaks 30 e.m.a. oli Rooma tõusnud esile järgmise maailmariigina vastavalt Piibli ettekuulutustele. Alistades jõuga kõik, mis teele ette jäi, kasvas Rooma impeerium lõpuks nii suureks, et ta ulatus Briti saartest peaaegu üle kogu Euroopa, ümber kogu Vahemere ja Babülonist edasi kuni Pärsia laheni.

16. Mida andis ingel teada neljanda metsalise kohta?

¹⁶ Soovides jõuda selgusele selle ”väga kohutava” looma suhtes, kuulas Taaniel hoolega ingli selgitust: ”Need [tema] kümme sarve: sellest kuningriigist tõuseb kümme kuningat, ja veel üks tõuseb pärast neid; aga see on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat” (Taaniel 7:19, 20, 24). Kes olid need ”kümme sarve” ehk ”kümme kuningat”?

17. Mida kujutavad neljanda metsalise ”kümme sarve”?

¹⁷ Sedamööda kuidas Rooma sai jõukamaks ja valitseva klassi ohjeldamatu eluviisi tõttu üha enam alla käis, kahanes ka tema sõjaline võim. Aja jooksul sai Rooma sõjalise jõu mandumine ilmselgeks. Lõpuks lagunes vägev impeerium paljudeks kuningriikideks. Kuna Piibel kasutab arvu kümme sageli selleks, et tähistada terviklikkust, kujutavad neljanda metsalise ”kümme sarve” kõiki kuningriike, mis on tekkinud Rooma lagunemise tagajärjel. (Võrdle 5. Moosese 4:13; Luuka 15:8; 19:13, 16, 17.)

18. Kuidas jätkus Rooma ülemvõim Euroopas veel sajandeid pärast tema viimase keisri kukutamist?

¹⁸ Ent Rooma maailmariik ei lakanud olemast sellega, kui aastal 476 m.a.j. kukutati viimane Rooma keiser. Veel palju sajandeid avaldas paavstlik Rooma Euroopale poliitilist ja eriti just religioosset mõju. Ta tegi seda feodaalkorra kaudu, mille järgi enamik Euroopa elanikke allus lääniisandale ja seejärel kuningale. Kõik kuningad tunnustasid paavsti võimu. Seega juhtis Püha Rooma keisririik, mille keskuseks oli paavstlik Rooma, maailma asju kogu pika ajaperioodi jooksul, mida nimetatakse pimedaks keskajaks.

19. Milline oli Rooma ühe ajaloolase sõnul, võrreldes varasemate impeeriumidega?

¹⁹ Kes saab salata, et neljas metsaline oli ”kõigist kuningriikidest erinev”? (Taaniel 7:7, 19, 23.) Selle kohta kirjutas ajaloolane H. G. Wells: ”See uus Rooma riik .. erines mitmes suhtes kõigist neist suurtest impeeriumidest, mis seni olid tsiviliseeritud maailmas esivõimu omanud. [———] [Ta] liitis varsti oma riiki peaaegu kõik kreeklased maailmas ja tema rahvastikus oli vähem hamiidi ja semiidi sugemeid kui üheski eelnenud impeeriumis. [———] Rooma oli .. uus riigitüüp ajaloos. [———] Rooma riik oli midagi uudset ja plaanita kasvanut; rooma rahvas haarati talle endalegi peaaegu märkamatult määratusse halduseksperimenti.” Kuid neljandast metsalisest pidi veel midagi välja kasvama.

VÄIKE SARV SAAVUTAB ÜLEMVÕIMU

20. Mida ütles ingel väikese sarve kohta, mis kasvas neljanda metsalise pähe?

²⁰ ”Ma vaatlesin sarvi,” ütles Taaniel, ”ja vaata, veel üks pisuke sarv tõusis nende vahelt ja kolm endisist sarvist kisti selle eest välja” (Taaniel 7:8). Selle sarve kohta ütles ingel Taanielile: ”Veel üks tõuseb pärast neid [kümmet kuningat]; aga see on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat” (Taaniel 7:24). Kes on see kuningas, millal ta tõusis ja millised kolm kuningat ta alandas?

21. Kuidas sai Britannia neljanda metsalise sümboolseks pisikeseks sarveks?

²¹ Pane tähele järgmist sündmustekäiku. Aastal 55 e.m.a. tungis Rooma väejuht Julius Caesar Britanniasse, kuid ta ei suutnud sinna püsivat asustust rajada. Aastal 43 m.a.j. vallutas keiser Claudius Lõuna-Britannia, mille tulemusena õnnestus roomlastel seal püsivamalt kanda kinnitada. Seejärel, aastal 122 m.a.j. hakkas keiser Hadrianus ehitama valli, mis ulatus Tyne’i jõest Solway laheni ja tähistas Rooma impeeriumi põhjapiiri. Viienda sajandi alguses lahkusid Rooma leegionid saarelt. ”Kuueteistkümnendal sajandil,” selgitab üks ajaloolane, ”oli Inglismaa teisejärguline riik. Tema jõukus oli tühine võrreldes Hollandi omaga. Tema rahvaarv oli palju väiksem kui Prantsusmaa oma. Tema sõjajõud (kaasa arvatud laevastik) jäid alla Hispaania omadele.” Ilmselt oli Inglismaa tollal tähtsusetu kuningriik, mis moodustas neljanda metsalise sümboolse pisikese sarve. Kuid see olukord pidi muutuma.

22. a) Millised neljanda metsalise kolm sarve alistas ”pisuke” sarv? b) Milleks Suurbritannia siis sai?

²² Aastal 1588 saatis Hispaania kuningas Felipe II Inglismaa vastu Võitmatu Armaada. See 130 laevast koosnev laevastik rohkem kui 24000 mehega purjetas La Manche’i väina, kuid seda vaid selleks, et Briti laevastikult lüüa saada ning vastutuulte ja raevukate Atlandi tormide ohvriks langeda. See sündmus ”oli otsustavaks märgiks selle kohta, et võim merel läks Hispaanialt üle Inglismaale”, ütles üks ajaloolane. 17. sajandil ehitasid hollandlased maailma suurima kaubalaevastiku. Ent oma kasvavate meretaguste asumaade kaasabil sai Inglismaa sellest kuningriigist võimsamaks. 18. sajandil võitlesid inglased ja prantslased omavahel Põhja-Ameerikas ja Indias, mis viis Pariisi rahulepingu sõlmimiseni aastal 1763. William B. Willcoxi sõnul see leping ”tunnustas Suurbritannia uut positsiooni juhtiva Euroopa riigina väljaspool Euroopat”. Suurbritannia ülemvõim tugevnes Prantsuse keisri Napoleoni hävitava lüüasaamisega aastal 1815. Need ”kolm kuningat”, keda Suurbritannia ’alandas’, olid seega Hispaania, Holland ja Prantsusmaa (Taaniel 7:24). Selle tulemusena sai Suurbritannia maailma vägevaimaks koloniaal- ja kaubandusriigiks. Jah, ”pisuke” sarv kasvas ning sai maailmariigiks!

23. Kuidas sümboolne pisike sarv ’sõi kogu maa’?

²³ Ingel ütles Taanielile, et neljas metsaline ehk neljas kuningriik ”sööb kogu maa” (Taaniel 7:23). See pidas paika Rooma provintsi puhul, mida kunagi tunti Britanniana. Lõpuks sai see Briti impeeriumiks ja ’sõi kogu maa’. Oli aeg, mil see impeerium hõlmas ühe neljandiku maismaast ja neljandiku maakera rahvastikust.

24. Mida ütles üks ajaloolane Briti impeeriumi erilisuse kohta?

²⁴ Nii nagu Rooma impeerium erines varasematest maailmariikidest, pidi ka ”pisukese” sarvena kujutatud kuningas olema ”teistsugune kui eelmised” (Taaniel 7:24). Ajaloolane H. G. Wells märkis Briti impeeriumi kohta: ”Mitte midagi seesugust pole kunagi varem eksisteerinud. Esmane ja keskne kogu selles süsteemis oli Briti Ühendatud Kuningriikide ”kroonitud vabariik”. [———] Mitte ükski ametkond ega inimene polnud kunagi mõistnud Briti impeeriumi kui tervikut. See oli kasvu ja akumulatsiooni süntees, mis erines täielikult kõigist riikidest, mida eales varem on impeeriumideks nimetatud.”

25. a) Mis moodustab sümboolse pisikese sarve tema viimases arengujärgus? b) Mis mõttes on ”pisukesel” sarvel ”inimese silmad” ja ”suu, mis suuri asju rääkis”?

²⁵ ”Pisuke” sarv kujutas endast aga rohkemat kui vaid Briti impeeriumi. Aastal 1783 tunnustas Suurbritannia oma 13 Ameerika koloonia iseseisvust. Viimaks said Ameerika Ühendriigid Suurbritannia liitlaseks ja väljusid II maailmasõjast tähtsaima riigina maakeral. Ühendriikidel on Suurbritanniaga siiani tugevad sidemed. Sellest tulenev anglo-ameerika kaksikvõim moodustab ’sarve, millel on silmad’. See suurvõim on tõesti tähelepanelik, valvas! Ta ’räägib suuri asju’, dikteerides tegevussuundi suurele osale maailmast ja tegutsedes selle ruuporina ehk ”valeprohvetina” (Taaniel 7:8, 11, 20, Piibli Raamat; Ilmutuse 16:13; 19:20).

VÄIKE SARV PANEB VASTU JUMALALE JA TEMA PÜHADELE

26. Mida ennustas ingel sümboolse sarve kõnelemise ning tegevuse kohta seoses Jehoova ja tema teenijatega?

²⁶ Taaniel jätkas oma nägemuse kirjeldamist, öeldes: ”Kui ma vaatasin, siis seesama sarv sõdis pühadega ja võitis nad” (Taaniel 7:21). Selle ”sarve” ehk kuninga kohta ennustas Jumala ingel: ”Ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühi! Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks!” (Taaniel 7:25). Kuidas ja millal täitus ennustuse see osa?

27. a) Kes on ”pühad”, keda ”pisuke” sarv taga kiusas? b) Kuidas kavatses sümboolne sarv ”muuta aegu ja seadust”?

²⁷ ”Pühad”, keda kiusab taga ”pisuke” sarv — anglo-ameerika suurvõim —, on Jeesuse vaimuga-võitud järelkäijad maa peal (Roomlastele 1:7; 1. Peetruse 2:9). Juba aastaid enne I maailmasõda hoiatasid neist võitutest järelejäänud avalikult, et aastal 1914 lõpevad ”paganate ajad” (Luuka 21:24). Kui sel aastal sõda algas, oli ilmne, et ”pisuke” sarv polnud sellest hoiatusest hoolinud, sest ta jätkas võitud ”pühade” piinamist. Anglo-ameerika suurvõim seisis koguni vastu nende püüdlusele täita Jehoova nõuet (ehk ”seadust”), et tema tunnistajad peavad kuulutama Kuningriigi head sõnumit kogu maailmas (Matteuse 24:14). Sellega üritas ”pisuke” sarv ”muuta aegu ja seadust”.

28. Kui kaua kestavad ”aeg, ajad ja pool aega”?

²⁸ Jehoova ingel viitas prohvetlikule ajaperioodile, mida ta nimetas ”ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks”. Kui pikk see on? Piiblikommentaatorid on üldiselt üksmeelel, et see väljend tähistab kolme ja poolt aega — ühe aja, kahe aja ja poole aja summat. Kuna Nebukadnetsari ”seitsme aja” pikkune hullumeelsus kestis seitse aastat, on kolm ja pool aega võrdsed kolme ja poole aastaga (Taaniel 4:13, 22).c Piibliväljaanne An American Translation ütleb: ”Nad antakse talle üle aastaks, kaheks aastaks ja pooleks aastaks.” James Moffatti versioon ütleb: ”Kolmeks aastaks ja pooleks aastaks.” Sedasama perioodi mainitakse Ilmutuse 11:2—7, kus öeldakse, et Jumala tunnistajad kuulutavad kotiriidesse riietatuna 42 kuud ehk 1260 päeva ja seejärel nad tapetakse. Millal see ajaperiood algas ja lõppes?

29. Millal ning kuidas algasid kolm ja pool prohvetlikku aastat?

²⁹ Võitud kristlastele tähendas I maailmasõda katsumuste aega. Kui oli lõppemas 1914. aasta, mõistsid nad, et neid võidakse hakata taga kiusama. Nad valisid 1915. aasta tekstiks koguni küsimuse, mille Jeesus esitas oma jüngritele: ”Kas te võite juua minu karikast?” See põhines tekstil Matteuse 20:22. Niisiis, alates 1914. aasta detsembrist kuulutas see väike tunnistajate rühm ”kotiriides”.

30. Kuidas vaenas anglo-ameerika suurvõim võitud kristlasi I maailmasõja ajal?

³⁰ Sedamööda kuidas sõjapalavik võimust võttis, kogesid võitud kristlased üha kasvavat vastupanu. Mõned neist vangistati. Sadistlikud võimumehed piinasid üksikisikuid, näiteks Frank Platti Inglismaal ja Robert Cleggi Kanadas. 1918. aasta 12. veebruaril keelustas Kanada, mis on Briti dominioon, ”Kirjauurimuste” vastilmunud seitsmenda köite ”Lõpetatud saladus” (”The Finished Mystery”) ja ka traktaadid pealkirjaga ”The Bible Students Monthly”. Järgmisel kuul kuulutas Ühendriikide Justiitsministeerium selle seitsmenda köite levitamise ebaseaduslikuks. Milline oli selle tagajärg? Jehoova kummardajate kodudes teostati läbiotsimisi, nende kirjandus konfiskeeriti ja neid arreteeriti!

31. Millal ja kuidas lõppesid ”aeg, ajad ja pool aega”?

³¹ Jumala võitute vaenamine saavutas haripunkti 1918. aasta 21. juunil, mil Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu president J. F. Rutherford ning nimekamad liikmed valesüüdistuste alusel pikaks ajaks vangi mõisteti. Kavatsedes ”muuta aegu ja seadust”, oli ”pisuke” sarv organiseeritud kuulutustöö sama hästi kui surmanud (Ilmutuse 11:7). Seega lõppes ettekuulutatud periood, mis kestis ”aeg, ajad ja pool aega”, 1918. aasta juunis.

32. Miks sa võid öelda, et ”pisuke” sarv ei teinud ”pühadele” lõppu?

³² Kuid vaenamine, mida ”pisuke” sarv põhjustas ”pühadele”, ei teinud neile lõppu. Nagu oli ennustatud Ilmutusraamatus, said võitud kristlased pärast lühikest tegevusetuse perioodi jälle elavaks ja hakkasid tegutsema (Ilmutuse 11:11—13). Aastal 1919 vabastati 26. märtsil Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu president koos tema kaaslastega vanglast ja hiljem ka nende vastu esitatud valesüüdistustest. Kohe pärast seda hakkas võitud jäänus edasiseks tegevuseks ümberkorraldusi tegema. Aga mis on ootamas ”pisukest” sarve?

ELATANU MÕISTAB KOHUT

33. a) Kes on Elatanu? b) Mis olid ”raamatud”, mis ”avati” taevases kohtus?

³³ Pärast nelja metsalise tutvustamist tõstab Taaniel pilgu neljandalt loomalt vaatepildile taevas. Ta näeb Elatanut istumas Kohtumõistjana oma säravale troonile. Elatanu pole keegi muu kui Jehoova Jumal (Laul 90:2). Kui taevane kohus istet võtab, näeb Taaniel, kuidas ’raamatud avatakse’ (Taaniel 7:9, 10). Kuna Jehoova olemasolu ulatub alguseta minevikku, tunneb ta kogu inimajalugu nii hästi, nagu oleks see kirjutatud raamatusse. Ta on jälginud kõiki nelja sümboolset metsalist ja võib omaenda teadmiste põhjal nende üle kohtuotsuse langetada.

34., 35. Mis saab ”pisukesest” sarvest ja teistest metsloomataolistest riikidest?

³⁴ Taaniel jätkab: ”Ma vaatasin siis nende suurte sõnade kõla pärast, mis sarv rääkis! Kui ma vaatasin, siis tapeti metsaline ja ta keha hävitati ning heideti tulle põlema! Ka teistelt metsalistelt võeti valitsus ära ja määrati kindlaks [”pikendati”, UM] nende eluea aeg ja kestus!” (Taaniel 7:11, 12). Ingel ütleb Taanielile: ”Siis kohus võtab istet ja temalt võetakse ära valitsus ja ta hävitatakse ning hukatakse lõplikult!” (Taaniel 7:26).

³⁵ Suure Kohtumõistja Jehoova Jumala otsuse kohaselt saab sarvele, kes teotas Jumalat ja piinas tema ”pühasid”, osaks samasugune kogemus kui Rooma impeeriumilegi, kes kiusas taga algkristlasi. Tema ega ka väiksemate Rooma impeeriumist lähtunud sarvetaoliste ”kuningate” valitsus ei jää kestma. Aga mis saab siiski valitsustest, mis on pärit varasematest metsalisetaolistest riikidest? Nagu ennustatud, pikendati nende ”eluea aega ja kestust”. Nende territooriumidel elavad inimesed tänase päevani. Näiteks asub Iraak muistse Babüloonia territooriumil. Pärsia (Iraan) ja Kreeka on siiani alles. Nende maailmariikide jäänused kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Ka need kuningriigid kaovad koos viimase suurvõimu hävinguga. ”Kõigeväelise Jumala suure päeva” sõjas hävitatakse kõik inimvalitsused (Ilmutuse 16:14, 16). Aga kes hakkab seejärel maailma valitsema?

PÜSIV VALITSUS ON VÄGA LÄHEDAL!

36., 37. a) Kellele viitab väljend ”keegi, kes oli Inimesepoja sarnane”, ning millal ja mis eesmärgil ilmus ta taevasesse kohtusaali? b) Mis rajati aastal 1914?

³⁶ ”Ma nägin öisis nägemusis, ja vaata,” hüüatas Taaniel. ”Taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane! Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette” (Taaniel 7:13). Kui Jeesus Kristus oli maa peal, nimetas ta ennast ”Inimese Pojaks”, et osutada oma sugulusele inimkonnaga (Matteuse 16:13; 25:31). Süneedriumile ehk juudi ülemkohtule ütles Jeesus: ”Te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!” (Matteuse 26:64). Niisiis oli see ülesäratatud ja aussetõstetud Jeesus Kristus, kes Taanieli nägemuses tuli inimsilmale nähtamatuna ning saabus Jehoova Jumala juurde. Millal see juhtus?

³⁷ Jumal on teinud Jeesuse Kristusega Kuningriigi lepingu, nii nagu ta oli selle teinud ka kuningas Taavetiga (2. Saamueli 7:11—16; Luuka 22:28—30, UM). Kui ”paganate ajad” aastal 1914 lõppesid, võis Jeesus Kristus Taaveti kuningliku pärijana seaduslikult Kuningriigi valitsejaks saada. Taanieli prohvetlik ülestähendus ütleb: ”Temale anti valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda! Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku!” (Taaniel 7:14). Seega rajati Messia Kuningriik taevas aastal 1914. Ent valitsus antakse ka teistele.

38., 39. Kes hakkavad igavesti maailma üle valitsema?

³⁸ ”Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi,” ütles ingel (Taaniel 7:18, 22, 27). Jeesus Kristus on peamine püha (Apostlite teod 3:14; 4:27, 30). Teised valitsusse kuuluvad ”pühad” on 144000 ustavat vaimuga võitud kristlast, kes pärivad Kuningriigi koos Kristusega (Roomlastele 1:7; 8:17; 2. Tessalooniklastele 1:5; 1. Peetruse 2:9). Nad äratatakse surnuist üles surematute vaimudena, et nad valitseksid koos Kristusega taevasel Siioni mäel (Ilmutuse 2:10; 14:1; 20:6). Nii hakkavad Kristus Jeesus ja ülestõusnud võitud kristlased inimmaailma üle valitsema.

³⁹ Inimesepoja ja teiste ülestõusnud ”pühade” valitsuse kohta ütles Jumala ingel: ”Kuningriik ning valitsus, ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale! Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma!” (Taaniel 7:27). Millised õnnistused küll saavad sõnakuulelikule inimkonnale osaks selle Kuningriigi valitsuse all!

40. Kuidas võib meile kasuks tulla see, kui paneme tähele Taanieli unenägu ja nägemusi?

⁴⁰ Taaniel ei teadnud, kui imeliselt täituvad kõik need nägemused, mis Jumal talle andis. Ta ütles: ”Siin lõpeb jutustus. Mind, Taanieli, kohutasid mu mõtted väga ja mu näojume kahvatas, aga selle asja ma pidasin meeles” (Taaniel 7:28). Kuid meie elame ajal, mil me võime mõista, kuidas täitub see, mida Taaniel nägi. Kui paneme tähele seda prohvetiennustust, tugevdab see meie usku ja kinnitab meie veendumust, et Jehoova Messias-Kuningas hakkab maailma valitsema.

[Allmärkused]

MIDA SA TEADA SAID?

• Mida sümboliseerivad ”neli suurt metsalist [kes] tõusid merest”?

• Mida kujutab ”pisuke” sarv?

• Kuidas vaenas sümboolne pisike sarv ”pühasid” I maailmasõja ajal?

• Mis saab sümboolsest väikesest sarvest ja teistest metsloomataolistest riikidest?

• Kuidas tuli sulle kasuks see, et panid tähele Taanieli unenägu ja nägemusi ”neljast suurest metsalisest”?

[Kast/pildid lk 149—152]

TOLERANTNE MONARH

KREEKA kirjanik, kes elas 5. sajandil e.m.a., meenutas teda kui tolerantset ja ideaalset monarhi. Piiblis nimetatakse teda Jumala ”võituks” ja ”röövlinnuks”, kes tuleb ”ida poolt” (Jesaja 45:1; 46:11). Kõnealune monarh on Pärsia kuningas Kyros Suur.

Kyrose teekond kuulsuse tippu algas umbes aastal 560/559 e.m.a., mil ta tõusis oma isa Kambyses I järel muistse Pärsia linna või piirkonna Anšani troonile. Anšan allus tollal Meedia kuninga Astyagese süseräänsusele. Hakanud vastu Meedia valitsusele, sai Kyros kiiresti võidu, kuna Astyagese väed jooksid tema poolele üle. Seejärel võitis Kyros meedlaste lojaalsuse. Edaspidi võitlesid meedlased ja pärslased üheskoos tema juhtimise all. Nii tuli olemasollu Meedia-Pärsia riik, mis aja jooksul laiendas oma valdusi Egeuse merest Induse jõeni. (Vaata kaarti.)

Kõigepealt pani Kyros meedlaste ja pärslaste ühisjõud liikuma selleks, et saada kontrolli alla üks tülipiirkond — Meedia lääneosa, kus Lüüdia kuningas Kroisos oli Meedia territooriumi arvelt oma valdusi laiendanud. Jõudes Väike-Aasiasse Lüüdia impeeriumi idapiirile, alistas Kyros Kroisose ja vallutas tema pealinna Sardese. Seejärel alistas Kyros Joonia linnad ja ühendas kogu Väike-Aasia Meedia-Pärsia impeeriumi aladega. Nii sai ta Babüloonia ja selle kuninga Nabunaidi peamiseks rivaaliks.

Seejärel valmistus Kyros kokkupõrkeks vägeva Babülooniaga. Ja sellest ajast alates osales ta Piibli prohvetiennustuste täitumises. Prohvet Jesaja kaudu oli Jehoova peaaegu kaks sajandit varem nimetanud Kyrost (Koorest) valitsejaks, kes vallutab Babüloni ja vabastab juudid vangistusest. Selle eelnevalt ametisse määramise tõttu viitab Pühakiri Kyrosele kui Jehoova ”võitule” (Jesaja 44:26—28).

Kui Kyros aastal 539 e.m.a. Babüloni vastu tuli, seisis tal ees tohutu ülesanne. Linn, mida ümbritsesid määratud müürid ning sügav ja lai vallikraav, mille moodustas Eufrati jõgi, paistis vallutamatuna. Kohal, kus Eufrat jooksis läbi Babüloni, seisis jõe kaldal mäetaoline müür, milles olid hiiglaslikud vaskväravad. Kuidas küll suudaks Kyros Babülonist jagu saada?

Rohkem kui sajand varem oli Jehoova ennustanud ”põuda tema vete kallale, et need kuivaksid” (Jeremija 50:38). Selle prohvetiennustuse kohaselt suunas Kyros Eufrati jõe veed Babülonist mõned kilomeetrid põhja poole. Seejärel kahlasid tema väed mööda jõesängi edasi, ronisid müürini viivast kallakust üles ja tungisid kerge vaevaga linna, sest vaskväravad olid lahti jäetud. Nagu ”röövlind”, kes hooga langeb oma ohvri peale, vallutas see ”ida poolt” tulnud valitseja Babüloni ühe ööga!

Babülonis olnud juutidele tähendas Kyrose võit seda, et jõudis kätte kauaoodatud vabanemine vangistusest ja lõppes nende kodumaal 70 aastat kestnud laastatus. Kui vaimustatud võisid nad küll olla, kui Kyros andis teada, et neil on võimalik Jeruusalemma tagasi minna ja tempel uuesti üles ehitada! Kyros tagastas neile ka hinnalised templiriistad, mis Nebukadnetsar oli Babüloni toonud, andis kuningliku loa Liibanonist puitmaterjali tuua ja ehituse kulud katta kuningakojast saadud summadega (Esra 1:1—11; 6:3—5).

Üldiselt oli Kyrose poliitika vallutatud rahvaste suhtes inimlik ja tolerantne. Sellise käitumise üks põhjus võis olla tema religioon. Tõenäoliselt järgis Kyros Pärsia prohveti Zarathustra õpetusi ja kummardas Ahura Mazdat — jumalat, kes arvati olevat kõige hea looja. Oma raamatus ”The Zoroastrian Tradition” kirjutab Farhang Mehr: ”Zarathustra kujutas Jumalat moraalse täiuslikkusena. Ta õpetas rahvale, et Ahura Mazda pole kättemaksuhimuline, vaid ta on õiglane ja seepärast tuleks teda armastada, mitte karta.” Usk jumalasse, kes on moraalne ja õiglane, võis mõjutada Kyrose eetikat ning ergutada temas suuremeelsust ja erapooletust.

Kuid vähem salliv oli see kuningas Babüloni kliima suhtes. Sealsed kõrvetavalt kuumad suved olid rohkem, kui ta oli valmis taluma. Niisiis, kuigi Babülon jäi nii impeeriumi kuninglikuks linnaks kui ka religiooni- ja kultuurikeskuseks, täitis ta harva enamat kui tema talvepealinna ülesannet. Tegelikult pöördus Kyros varsti pärast Babüloni vallutamist tagasi oma suvepealinna Ekbatanasse, mis asus Alvandi mäe jalamil rohkem kui 1900 meetrit üle merepinna. Sealsed külmad talved, mida tasakaalustasid meeldivad suved, olid talle rohkem meeltmööda. Kyros ehitas suurejoonelise palee ka oma varasemasse pealinna Pasargadaesse (Persepolise lähedale), mis asus umbes 650 kilomeetrit Ekbatanast kagu suunas. Sealne residents võimaldas tal vahel omaette olla.

Seega on Kyros jäänud ajalukku vapra vallutaja ning tolerantse monarhina. Tema 30-aastane valitsusaeg lõppes tema surmaga aastal 530 e.m.a., mil ta viibis sõjakäigul. Tema järel tõusis Pärsia troonile ta poeg Kambyses II.

MIDA SA TEADA SAID?

• Kuidas osutus pärslane Kyros Jehoova ”võituks”?

• Millise hinnalise teene osutas Kyros Jehoova rahvale?

• Kuidas kohtles Kyros oma vallutatud rahvaid?

[Kaart]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MEEDIA-PÄRSIA IMPEERIUM

MAKEDOONIA

Memphis

EGIPTUS

ETIOOPIA

Jeruusalemm

Babülon

Ekbatana

Suusa

Persepolis

INDIA

[Pilt]

Kyrose haud Pasargadaes

[Pilt]

Kyrose kujutisega bareljeef Pasargadaes

[Kast/pildid lk 153—161]

NOOR KUNINGAS VALLUTAB MAAILMA

UMBES 2300 aastat tagasi seisis heledapäine 20-ndates eluaastates väejuht Vahemere kaldal. Tema pilk oli suunatud saarel asuvale linnale, mis oli umbes kilomeetri kaugusel. Kuna teda keelduti sinna sisse laskmast, oli raevunud väejuht kindlalt otsustanud selle linna vallutada. Milline oli tema rünnakuplaan? Ehitada saareni tamm ja suunata oma väed linna vastu. Tammi ehitamine oligi juba alanud.

Kuid noort väejuhti häiris sõnum Pärsia impeeriumi suurkuningalt. Soovides rahu sõlmida, tegi Pärsia valitseja Aleksandrile erakordse pakkumise: 10000 talenti kulda (mis praegu oleks üle kahe miljardi USA dollari), lisaks sellele pakkus ta ühe kuningatütre kätt ja võimu üle kogu Pärsia impeeriumi läänepoolse osa. Seda kõike pakkus kuningas vastutasuks oma perekonna eest, kes väejuhi kätte vangi oli langenud.

Ülemjuhataja, kes pidi otsustama, kas see pakkumine vastu võtta või tagasi lükata, oli Makedoonia Aleksander III. Kas ta peaks selle pakkumise vastu võtma? ”See oli muistse maailma saatuslik hetk,” ütleb ajaloolane Ulrich Wilcken. ”Tõepoolest, tema otsuse järelmõjud ulatuvad läbi keskaja kuni meie päevini välja, ja seda nii Idas kui Läänes.” Aga enne, kui arutame Aleksandri vastust, vaadakem, millised sündmused viisid selle olulise hetkeni.

VALLUTAJA TAUST

Aleksander sündis Makedoonias Pellas aastal 356 e.m.a. Tema isa oli kuningas Philippos II ja ema oli Olympias. Ema õpetas Aleksandrile, et Makedoonia kuningad põlvnevad Kreeka jumala Zeusi pojast Heraklesest. Olympiase jutu järgi oli Homerose eepose ”Iliase” kangelane Achilleus üks Aleksandri esivanemaid. Nii olid vanemad kasvatanud noores Aleksandris iha vallutuste ja kuningliku hiilguse järele ning tema huvi muude asjade vastu oli väike. Kui Aleksandrilt küsiti, kas ta osaleks olümpiamängudel võidujooksus, andnud ta mõista, et teeks seda vaid siis, kui peaks jooksma koos kuningatega. Ta ihkas oma isast suuremaid tegusid teha ja saavutustega kuulsaks saada.

Kui Aleksander oli 13-aastane, õpetas teda kreeka filosoof Aristoteles, kes aitas arendada temas huvi filosoofia, meditsiini ja teaduse vastu. On vaieldav, mil määral kujundasid Aristotelese filosoofilised õpetused Aleksandri mõtteviisi. ”Ilmselt võib üsna kindlalt öelda, et seda polnud palju, milles need kaks olid samal arvamusel,” märkis 20. sajandi filosoof Bertrand Russell. ”Aristotelese poliitilised vaated olid rajatud Kreeka linnriigile, mis oli oma aja peaaegu ära elanud.” Väikese linnriigi valitsuse kontseptsioon ei oleks köitnud ambitsioonikat printsi, kes tahtis rajada suurt keskvõimuga impeeriumi. Väga tõenäoliselt oli Aleksander skeptiline ka Aristotelese õpetuse suhtes, et mittekreeklasi tuleb kohelda kui orje, sest ta kujutles vaimusilmas impeeriumi, kus võitjate ja võidetute vahel valitseb viljakas koostöö.

Kuid pole eriti kahtlust, et Aristoteles kasvatas Aleksandris huvi lugemise ja õppimise vastu. Aleksander jäi lugemishimuliseks kogu oma elu jooksul ja eriline kirg oli tal Homerose kirjutiste vastu. Väidetavalt õppis ta ”Iliase” — kõik 15693 värsirida — pähe.

Haridustee Aristotelese käe all katkes äkki aastal 340 e.m.a., mil 16-aastane prints läks tagasi Pellasse, et isa äraolekul Makedooniat valitseda. Kroonprints ei raisanud aega, vaid hakkas kohe sõjaliste vägitegudega endale nime tegema. Philippose rõõmuks surus ta kiiresti maha mässulise traakia maidide hõimu, vallutas tormijooksuga nende tähtsaima linna ja nimetas selle paiga enda järgi Alexandropoliseks.

VALLUTUSRETKED JÄTKUVAD

Philippose atentaadi järel aastal 336 e.m.a. päris 20-aastane Aleksander Makedoonia trooni. Tunginud aasta 334 e.m.a. kevadel Hellespontose kaudu (praegu Dardanellid) Aasiasse, alustas Aleksander vallutusretke väikese, kuid tõhusa armeega, kuhu kuulus 30000 jalaväelast ja 5000 ratsanikku. Tema armeega olid kaasas ka insenerid, maamõõtjad, arhitektid, teadlased ja ajaloolased.

Granikose jõe ääres Väike-Aasia loodenurgas (praeguse Türgi aladel) võitis Aleksander oma esimese lahingu pärslaste vastu. Selle talve jooksul vallutas ta Väike-Aasia lääneosa. Järgmisel sügisel leidis aset teine otsustav lahing pärslastega Väike-Aasia kagunurgas Issose juures. Suur Pärsia kuningas Dareios III tuli seal Aleksandrile vastu umbes poole miljoni mehelise armeega. Liigselt enesekindel Dareios võttis kaasa ka oma ema, naise ja teised pereliikmed, et nad võiksid olla selle eeldatavasti vaatamisväärse võidu tunnistajateks. Kuid pärslased polnud valmis makedoonlaste äkiliseks ja ägedaks rünnakuks. Aleksandri väed purustasid Pärsia armee täielikult ning Dareios põgenes ja jättis oma pere Aleksandri kätte.

Selle asemel et jälitada põgenevaid pärslasi, marssis Aleksander mööda Vahemere rannikut lõunasse ja vallutas võimsa Pärsia laevastiku baasid. Kuid saarelinn Tüüros pani sissetungijatele vastu. Otsustanud kindlalt selle vallutada, alustas Aleksander piiramist, mis kestis seitse kuud. Selle piiramise ajal saabuski Dareiose varemmainitud rahupakkumine. Selle tingimused olid niivõrd ahvatlevad, et Aleksandri usaldusväärne nõuandja Parmenion olevat öelnud: ’Kui ma oleksin Aleksander, võtaksin mina need vastu.’ Kuid noor väejuht vastas järsult: ’Kui ma oleksin Parmenion, võtaksin ka mina need vastu.’ Keeldudes läbirääkimistest, jätkas Aleksander piiramist ja purustas uhke ”merede käskijanna” juulis aastal 332 e.m.a.

Säästes Jeruusalemma, kuna see alistus talle, tungis Aleksander edasi lõuna poole ja vallutas Gaza. Tüdinud Pärsia ülemvõimust, tervitas Egiptus teda kui vabastajat. Memphises tõi ta ohvri sõnn Apisele ja valmistas sellega Egiptuse preestritele heameelt. Ta rajas ka Aleksandria linna, mis hariduskeskusena hakkas hiljem Ateenaga konkureerima ja mis kannab siiani tema nime.

Järgmisena pöördus Aleksander kirdesse ja liikus läbi Palestiina Tigrise jõe suunas. Aastal 331 e.m.a. lõi ta pärslastega kolmanda suurema lahingu Gaugamela juures, Niinive lagunevate varemete lähedal. Siin said Aleksandri 47000 meest jagu ümberkorraldatud Pärsia armeest, kus oli vähemalt 250000 võitlejat! Dareios põgenes ja omad inimesed tapsid ta hiljem.

Võidust innustunud Aleksander pöördus lõunasse ja hõivas Pärsia talvepealinna Babüloni. Samuti okupeeris ta pealinnad Suusa ja Persepolise, sai enda valdusse tohutud Pärsia aarded ning põletas maha Xerxese suure palee. Lõpuks langes tema kätte pealinn Ekbatana. Seejärel alistas kiire vallutaja ülejäänud Pärsia alad ja läks ida suunas kuni Induse jõeni, mis asub tänapäeva Pakistanis.

Ületanud Induse jõe piirkonnas, mis külgnes Pärsia provintsi Taxilaga, kohtas Aleksander kohutavat rivaali, India monarhi Porost. Tema vastu pidas Aleksander oma neljanda ja viimase suurema lahingu juunis aastal 326 e.m.a. Porose armees oli 35000 sõdurit ja 200 elevanti, kes hirmutasid makedoonlaste hobuseid. Lahing oli raevukas ja verine, kuid Aleksandri väed jäid peale. Poros andis alla ja sai tema liitlaseks.

Rohkem kui kaheksa aastat oli möödunud ajast, mil Makedoonia väed tungisid Aasiasse, ning sõdurid olid kurnatud ja tundsid koduigatsust. Heitunud ägedast lahingust Porosega, tahtsid nad koju tagasi minna. Kuigi see Aleksandrile algul meeltmööda ei olnud, andis ta nende soovidele siiski järele. Kreeka oli tõesti maailmariigiks saanud. Kui vallutatud maades Kreeka kolooniaid rajati, levis kreeka keel ja kultuur üle kõigi nende alade.

MEES KILBI TAGA

See, mis hoidis Makedoonia vägesid koos kõigi nende sõja-aastate jooksul, oli Aleksandri isiksus. Pärast lahinguid käis Aleksander tavaliselt vaatamas haavatuid, uuris nende vigastusi, kiitis sõdureid nende vaprate tegude eest ja austas neid, tehes kingitusi vastavalt nende saavutustele. Neile, kes lahingus langesid, korraldas Aleksander suurejoonelised matused. Langenute vanemad ja lapsed vabastati kõigist maksudest ja teenistuskohustustest. Lahingute järel lasi Aleksander meelelahutuseks mänge ja võistlusi korraldada. Kord juhtus isegi, et ta andis äsja abiellunud meestele ametipuhkust ja lubas neil veeta talve koos naistega Makedoonias. Selliste tegudega võitis ta oma meeste kiindumuse ja imetluse.

Aleksandri abiellumise kohta Baktria printsessi Roxanega kirjutas Kreeka biograaf Plutarchos: ”See oli tõesti armulugu, kuid samal ajal paistis see teenivat tema käsilolevat eesmärki. Sest vallutatud rahval oli hea meel näha, et ta võttis endale naise nende endi hulgast, ja erilist kiindumust tema vastu tekitas neis see, kui nad nägid, et vaatamata ainsale kirele, mis teda kui meestest mõõdukaimat haaranud oli, hoidis ta ennast siiski tagasi, kuni sai selle naise endale seaduslikul ja auväärsel viisil.”

Aleksander pidas lugu ka teiste abielust. Kuigi kuningas Dareiose naine oli tema vang, hoolitses ta selle eest, et teda koheldaks aupaklikult. Näiteks kui ta sai teada, et kaks Makedoonia sõdurit olid ahistanud mõningate võõraste naisi, käskis ta nad süüdimõistmise korral hukata.

Nagu tema ema Olympias, nii oli ka Aleksander väga usklik. Tal oli tavaks enne ja pärast lahinguid ohverdada või teatud ennete tähenduse kohta oma ennustajatelt nõu küsida. Ta küsis nõu ka Amoni oraaklilt Liibüas. Ja Babülonis järgis ta juhtnööre, mida kaldealased andsid ohverdamise, eriti Babüloonia jumalale Beelile (Mardukile) ohverdamise kohta.

Kuigi Aleksander oli söömisharjumustes mõõdukas, hakkas ta hiljem joomisega liialdama. Tavaliselt kõneles ta pikalt iga veinipeekri puhul ja kiitles oma saavutustega. Üks Aleksandri mustemaid tegusid oli see, kui ta purjus peaga tappis raevuhoos oma sõbra Kleitose. Kuid seetõttu tundis Aleksander nii tugevaid süümepiinu, et ta lamas kolm päeva voodis ega maitsnud ei sööki ega jooki. Lõpuks suutsid sõbrad teda veenda, et ta hakkaks sööma.

Aja jooksul tõi hiilgusejanu Aleksandris esile veel teisigi ebameeldivaid iseloomujooni. Ta hakkas kergesti uskuma valesüüdistusi ja määras karistusi suurima karmusega. Näiteks kui teda pandi uskuma, et Philotas on segatud katsesse võtta tema elu, lasi Aleksander hukata tema ja ta isa Parmenioni, nõuandja, keda ta kunagi oli usaldanud.

ALEKSANDRI LÜÜASAAMINE

Varsti pärast Babüloni tagasijõudmist sattus Aleksander malaariapalaviku küüsi, millest ta ei paranenudki. Aastal 323 e.m.a. 13. juunil, olles elanud vaid 32 aastat ja 8 kuud, alistus Aleksander kõige kohutavamale vaenlasele — surmale.

Läks täpselt nii, nagu olid märkinud mõned India targad: ”Oo, kuningas Aleksander, igale inimesele kuulub maast vaid nii palju, kui me vajame seismiseks; ja olles inimene nagu teisedki, ainult et täis tegevust ja rahutust, uitad sa mööda kogu seda maad kaugel oma kodust ning vaevad iseennast ja teisi. Aga pole jäänud kaua, kuni sa sured ja sinu omandiks saab just nii palju maad, kui on tarvis su matmiseks.”

MIDA SA TEADA SAID?

• Milline oli Aleksander Suure päritolu?

• Millisele sõjakäigule asus Aleksander varsti pärast seda, kui ta oli Makedoonia troonile tõusnud?

• Kirjelda mõningaid Aleksandri vallutusi?

• Mida võib öelda Aleksandri isiksuse kohta?

[Kaart]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ALEKSANDRI VALLUTUSED

MAKEDOONIA

EGIPTUS

Babülon

Induse jõgi

[Pilt]

Aleksander

[Pilt]

Aristoteles ja tema õpilane Aleksander

[Lehekülje suurune pilt]

[Pilt]

Väidetavalt Aleksander Suure kujutisega medal

[Kast/pildid lk 162, 163]

HIIGELSUUR KUNINGRIIK JAGUNEB

PIIBEL ennustas Aleksander Suure kuningriigi kohta, et see laguneb ja jaotatakse osadeks, ”aga mitte tema järglaste” vahel (Taaniel 11:3, 4). Jah tõesti, 14 aastat pärast Aleksandri äkilist surma aastal 323 e.m.a. mõrvati tema seaduslik poeg Aleksander IV ja vallaspoeg Herakles.

Aastaks 301 e.m.a. olid neli Aleksandri väejuhti kindlustanud oma võimu hiigelsuure impeeriumi üle, mille nende käskija oli rajanud. Väejuht Kassandros võttis enda kontrolli alla Makedoonia ja Kreeka. Väejuht Lysimachos sai Väike-Aasia ja Traakia. Seleukos I Nikatorile läks Mesopotaamia ning Süüria. Ja Ptolemaios I Soter valitses Egiptuse ja Palestiina üle. Niisiis tõusid pärast Aleksandri ühte suurt kuningriiki neli hellenistlikku ehk kreeka kuningriiki.

Neist neljast hellenistlikust kuningriigist osutus Kassandrose oma kõige lühiajalisemaks. Mõni aasta pärast Kassandrose võimuletulekut suri välja tema meesliin ja aastal 285 e.m.a. haaras Lysimachos endale Kreeka impeeriumi Euroopa-osa. Neli aastat hiljem langes Lysimachos lahingus Seleukos I vastu ja jättis talle suurema osa Aasia territooriumist. Seleukos sai Seleukiidide dünastia esimeseks kuningaks Süürias. Ta rajas Süüriasse Antiookia linna ja tegi selle oma uueks pealinnaks. Seleukos mõrvati aastal 281 e.m.a., kuid tema rajatud dünastia püsis võimul kuni aastani 64 e.m.a., mil Rooma kindral Pompeius tegi Süüria Rooma provintsiks.

Aleksandri impeeriumi neljast osast püsis Ptolemaioste kuningriik kõige kauem. Ptolemaios I võttis endale aastal 305 e.m.a. kuninga tiitli ja sai Egiptuses esimeseks makedoonlasest kuningaks ehk vaaraoks. Teinud Aleksandria pealinnaks, alustas ta kohe linna väljaehitamise programmiga. Üks tema suuremaid ehitisi oli kuulus Aleksandria raamatukogu. Et seda suurt tööd korraldada, tõi Ptolemaios Kreekast kohale nimeka Ateena õpetlase Demetriose Phaleronist. Väidetavalt asus selles raamatukogus 1. sajandiks m.a.j. miljon kirjarulli. Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust seni, kuni see langes Roomale aastal 30 e.m.a. Seejärel sai Kreeka asemel valitsevaks maailmariigiks Rooma.

MIDA SA TEADA SAID?

• Kuidas jagunes Aleksandri hiigelsuur impeerium?

• Mis ajani valitses Süürias Seleukiidide dünastia?

• Millal lakkas olemast Ptolemaioste kuningriik Egiptuses?

[Kaart]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ALEKSANDRI IMPEERIUMI LAGUNEMINE

Kassandros

Lysimachos

Ptolemaios I

Seleukos I

[Pildid]

Ptolemaios I

Seleukos I

[Joonis/pilt lk 139]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MAAILMARIIGID TAANIELI PROHVETIKUULUTUSES

Suur kuju (Taaniel 2:31—45)

Neli merest tõusnud metsalist (Taaniel 7:3—8,17, 25)

BABÜLOONIA aastast 607 e.m.a.

MEEDIA-PÄRSIA aastast 539 e.m.a.

KREEKA aastast 331 e.m.a.

ROOMA aastast 30 e.m.a.

ANGLO-AMEERIKA SUURVÕIM aastast 1763 m.a.j.

POLIITILISELT JAGUNENUD MAAILM lõpuajal

[Lehekülje suurune pilt lk 128]

[Lehekülje suurune pilt lk 147]