10. peatükk

Jumala kuningriik valitseb

1., 2. Milles on inimvalitsused osutunud küündimatuks?

VÕIB-OLLA oled sa kunagi mingi seadme ostnud ja siis avastanud, et see ei töötagi. Oletagem, et sa kutsusid kohale parandaja. Kuid varsti pärast seda, kui ta selle seadme „remontinud” oli, läks see jälle rikki. Kui suure pettumuse see sulle küll valmistas!

² Sama lugu on ka inimvalitsustega. Inimkond on alati ihanud valitsust, mis suudaks kindlustada rahu ja õnne. Kuigi on tehtud suuri pingutusi, et ühiskonna „rikkeid” parandada, ei ole see tegelikult õnnestunud. Tohutul hulgal rahulepinguid on sõlmitud — ja seejärel murtud. Pealegi, kas on olnud valitsust, mis oleks suutnud kõrvaldada vaesuse, eelarvamused, kuritegevuse, haigused ja keskkonna reostamise? Inimese valitsemiskorda pole võimalik parandada. Isegi Iisraeli tark kuningas Saalomon küsis: „Kuidas võiks siis inimene tunda oma teed?” — Õpetussõnad 20:24.

 3. a) Mis oli Jeesuse kuulutustöö põhiteema? b) Kuidas kirjeldavad mõningad inimesed Jumala Kuningriiki?

³ Kuid ära heida meelt! Püsiv maailmavalitsus ei ole ainult unistus. See oli Jeesuse kuulutustöö põhiteema. Ta nimetas seda „Jumala kuningriigiks” ja õpetas oma järelkäijaid selle eest palvetama. (Luuka 11:2; 21:31; NW) Muidugi mainitakse religioossetes ringkondades mõnikord Jumala Kuningriiki. Miljonid inimesed isegi palvetavad selle eest iga päev, kui nad korrutavad Meie Isa palvet (mida nimetatakse ka eeskujupalveks). Aga kui esitada inimestele küsimus: „Mis on Jumala Kuningriik?”, annavad nad sellele erisuguseid vastuseid. Mõned ütlevad, et see on inimese südames. Teised nimetavad seda taevaks. Nagu me kohe näha võime, annab Piibel sellele küsimusele selge vastuse.

KUNINGRIIK, MILLEL ON EESMÄRK

4., 5. Miks otsustas Jehoova väljendada oma suveräänsust uuel viisil, ja mis selle kaudu teostatakse?

⁴ Jehoova Jumal on alati olnud universumi Kuningas ehk Suveräänne Valitseja. See kõrge positsioon kuulub talle sellepärast, et tema on kõik loonud. (1. Ajaraamat 29:11; Laul 103:19; Apostlite teod 4:24) Kuid Kuningriik, mida Jeesus kuulutas, on Jumala kõikehõlmava suveräänsuse kõrval teisejärgulise tähtsusega. Sellel Messia Kuningriigil on konkreetne eesmärk, aga milline?

⁵ Nagu selle raamatu 6. peatükis selgitati, tõstis esimene inimpaar mässu Jumala valitsusvõimu vastu. Tõstatatud vaidlusküsimuste pärast otsustas Jehoova oma suveräänsust väljendada uuel viisil. Jumal tegi teatavaks oma eesmärgi saata „seeme”, kes purustab Mao ehk Saatana ja kaotab inimkonna päritud patu tagajärjed. Esmane „seeme” on Jeesus Kristus, ja „Jumala kuningriik” on abivahend, mis hävitab Saatana täielikult. Selle Kuningriigi kaudu taastab Jeesus Kristus Jehoova nimel valitsuse maa üle ja tõestab igaveseks, et Jumala suveräänsus on õiguspärane. — 1. Moosese 3:15; Laul 2:2—9.

6., 7. a) Kus on Kuningriik, ning kes on selle Kuningas ja kaasvalitsejad? b) Kes on selle Kuningriigi alamad?

⁶ Vastavalt eestikeelsele Piiblile ütles Jeesus kurjadele variseridele: „Jumala riik on seespidi teie sees!” (Luuka 17:21) Kas Jeesus tahtis öelda, et Kuningriik on nende kõlbeliselt rikutud meeste kurjas südames? Üldsegi mitte. Üks teine tõlge ütleb täpsemalt: „Jumala riik on juba teie seas.” (UT, meie kursiiv.) Jeesus, kes oli nende seas, viitas seega endale kui tulevasele Kuningale. Jumala Kuningriik pole kaugeltki midagi, mis on inimese südames — see on tõeline, tegutsev valitsus, millel on valitseja ja alamad. See on taevane valitsus, sest seda nimetatakse nii „taevaste kuningriigiks” kui ka „Jumala kuningriigiks”. (Matteuse 13:11; Luuka 8:10; NW) Prohvet Taaniel nägi nägemuses selle Valitsejat kui „kedagi, kes oli Inimesepoja sarnane” ja kes toodi Kõigeväelise Jumala ette ning kellele anti püsiv „valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda”. (Taaniel 7:13, 14) Kes on see Kuningas? „Inimese Pojaks” nimetatakse Piiblis Jeesust Kristust. (Matteuse 12:40; Luuka 17:26) Tõesti, Jehoova määras oma Poja Jeesuse Kristuse Kuningaks.

⁷ Jeesus ei valitse üksi. Koos temaga on 144000, kes on „ära ostetud ilmamaalt”, et nad oleksid tema kaaskuningad ja -preestrid. (Ilmutuse 5:9, 10, NW; 14:1, 3; Luuka 22:28—30) Jumala Kuningriigi alamad saavad ülemaailmseks inimpereks, kes allub Kristuse juhtimisele. (Laul 72:7, 8) Aga kuidas me võime kindlad olla, et see Kuningriik mõistab õigeks Jumala suveräänsuse ja taastab meie maa peale paradiislikud tingimused?

JUMALA KUNINGRIIK ON REAALNE

8., 9. a) Kuidas me võiksime Jumala Kuningriigi tõotuste usaldusväärsust näite varal selgitada? b) Miks me võime Kuningriigi reaalsuses kindlad olla?

⁸ Kujuta ette, et sinu maja on maha põlenud. Siis tuleb üks sõber, kellel on võimalusi ja vahendeid, et sind aidata, ning ta lubab sinu maja uuesti üles ehitada ja sinu peret toiduga varustada. Kas sa ei usuks oma sõpra, kui ta on sulle alati tõtt rääkinud? Oletame, et sa tuled järgmisel päeval töölt koju ja leiad, et töölised on hakanud juba ahervaremeid koristama ning sinu perele on süüa toodud. Kahtlemata oleksid sa täiesti veendunud, et mõne aja pärast ei ole kõik mitte üksnes korras, vaid koguni veel parem kui enne.

⁹ Samamoodi kinnitab ka Jehoova meile, et Kuningriik on reaalsus. Nagu näidatakse Piiblis Kirjas heebrealastele, kujutasid paljud Seaduse aspektid eelpiltlikult seda Kuningriigi korraldust. (Heebrealastele 10:1) Jumala Kuningriigi eelkuma võis näha ka maises Iisraeli kuningriigis. See ei olnud mingi tavaline valitsus, sest selle valitsejad istusid „Jehoova aujärje” peal. (1. Ajaraamat 29:23) Pealegi oli antud ettekuulutus: „Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja [„Siilo”, NW], keda rahvad võtavad kuulda!” (1. Moosese 49:10)a Tõesti, just sellest Juuda kuningate liinist pidi sündima Jeesus, Jumala Kuningriigi igavene Kuningas. — Luuka 1:32, 33.

10. a) Millal pandi Jumala Messia Kuningriigile alus? b) Millise tähtsa töö esirinnas pidid Jeesuse tulevased kaasvalitsejad maa peal olema?

¹⁰ Jumala Messia Kuningriigile pandi alus sellega, kui valiti välja Jeesuse apostlid. (Efeslastele 2:19, 20; Ilmutuse 21:14) Nemad olid esimesed 144000-st, kes pidid hakkama valitsema taevas koos Jeesuse Kristusega tema kaaskuningatena. Maa peal olles pidid need tulevased kaasvalitsejad olema tunnistushoogtöö esirinnas vastavalt Jeesuse käsule: „Minge .. ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.” — Matteuse 28:19.

11. Kuidas viiakse tänapäeval läbi Kuningriigi kuulutamise tööd, ja mida sellega saavutatakse?

¹¹ Praegu täidetakse seda inimeste jüngriteks tegemise käsku enneolematus ulatuses. Jehoova tunnistajad kuulutavad Kuningriigi head sõnumit kogu maakeral kooskõlas Jeesuse prohvetlike sõnadega: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Matteuse 24:14) Selle Kuningriigi kuulutamise töö raames viiakse läbi suurejoonelist haridusprogrammi. Need, kes alluvad Jumala Kuningriigi seadustele ja põhimõtetele, elavad juba praegu rahus ning ühtsuses, mida inimvalitsused saavutada ei suuda. See kõik on kindlaks tõendiks, et Jumala Kuningriik on reaalsus!

12. a) Miks on kohane nimetada Kuningriigi kuulutajaid Jehoova tunnistajateks? b) Kuidas erineb Jumala Kuningriik inimvalitsustest?

¹² Jehoova ütles iisraellastele: „Teie olete minu tunnistajad, .. minu sulane, kelle ma olen valinud.” (Jesaja 43:10—12) Jeesus, „ustav tunnistaja”, kuulutas innukalt Kuningriigi head sõnumit. (Ilmutuse 1:5; Matteuse 4:17) Niisiis on kohane, et nüüdisaegsed Kuningriigi kuulutajad kannavad Jumala antud nime Jehoova tunnistajad. Aga miks kasutavad tunnistajad nii palju aega ja energiat, et teistele Jumala Kuningriigist rääkida? Nad teevad seda sellepärast, et see Kuningriik on inimkonna ainus lootus. Inimvalitsused lagunevad varem või hiljem, kuid Jumala Kuningriigiga ei juhtu seda mitte iial. Jesaja 9:5, 6 nimetab selle Valitsejat Jeesust „Rahuvürstiks” ning lisab: „Suur on valitsus ja otsatu on rahu.” Jumala Kuningriik ei ole selline nagu inimeste valitsused — täna on, kuid homme kukutatud. Tõepoolest, Taanieli 2:44 ütleb: „Taeva Jumal [püstitab] kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. .. ta ise püsib igavesti.”

13. a) Millised on mõningad probleemid, millega Jumala Kuningriik edukalt toime tuleb? b) Miks me võime kindlad olla, et Jumala tõotused lähevad täide?

¹³ Milline inimkuningas suudaks lõpetada sõjad, kuritegevuse, haigused, näljahäda ja kodutuse? Peale selle, milline maine valitseja suudaks äratada üles need, kes on surnud? Jumala Kuningriik ja selle Kuningas tulevad nende asjadega toime. Seda Kuningriiki ei ole vaja pidevalt parandada, otsekui oleks see halvastitöötav seade. Vastupidi, Jumala Kuningriik on edukas, sest Jehoova tõotab: „Minu sõna, mis lähtub mu suust .. ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11) Jumala eesmärk ei jää teostamata, aga millal pidi Kuningriik valitsema hakkama?

MILLAL HAKKAS KUNINGRIIK VALITSEMA?

14. Milline eksiarvamus oli Jeesuse jüngritel seoses Kuningriigiga, aga mida Jeesus oma valitsemise kohta teadis?

¹⁴ „Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?” See Jeesuse jüngrite esitatud küsimus näitab, et tol ajal ei mõistnud nad veel Jumala Kuningriigi eesmärki ega teadnud määratud aega, mil see pidi valitsema hakkama. Jeesus hoiatas neid igasuguste oletuste tegemise eest ning ütles: „Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud.” Jeesus teadis, et ta hakkab maa üle valitsema alles tulevikus, pikka aega pärast seda, kui ta on üles tõusnud ja taevasse läinud. (Apostlite teod 1:6—11; Luuka 19:11, 12, 15) Pühakiri oli selle ette kuulutanud. Aga kuidas?

15. Kuidas heidab Laul 110:1 valgust sellele, millal Jeesus pidi valitsema hakkama?

¹⁵ Viidates prohvetlikult Jeesusele kui „Issandale”, ütles kuningas Taavet: „Jehoova ütles minu Issandale: ’Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!’ ” (Laul 110:1; võrdle Apostlite teod 2:34—36.) See prohvetiennustus näitab, et Jeesus ei pidanud valitsema hakkama kohe pärast seda, kui ta taevasse läks. Ta pidi hoopis ootama Jumala paremal käel. (Heebrealastele 10:12, 13) Kui kaua pidi ta ootama? Millal pidi ta valitsema hakkama? Piibel aitab meil neile küsimustele vastused leida.

16. Mis juhtus aastal 607 e.m.a., ja kuidas on see Jumala Kuningriigiga seotud?

¹⁶ Jeruusalemm oli ainus linn kogu maa peal, millele Jehoova on oma nime pannud. (1. Kuningate 11:36) See oli ka pealinnaks Jumala poolt heaks kiidetud maisele kuningriigile, mis kujutas eelpiltlikult Jumala taevast Kuningriiki. Sellepärast oli Jeruusalemma hävitamine babüloonlaste poolt aastal 607 e.m.a. väga tähelepanuväärne sündmus. Selle sündmusega katkes pikaks ajaks Jumala otsene valitsemine oma rahva üle maa peal. Umbes kuus sajandit hiljem näitas Jeesus, et see katkestatud valitsemise periood oli ikka veel kestmas, sest ta ütles: „Jeruusalemm jääb paganrahvaste tallata, kuni paganate ajad [„rahvastele määratud ajad”, NW] täis saavad.” — Luuka 21:24.

17. a) Mis on „rahvastele määratud ajad” ja kui kaua need kestma pidid? b) Millal „rahvastele määratud ajad” algasid ja lõppesid?

¹⁷ „Rahvastele määratud aegade” kestel lubati ilmalikel valitsustel katkestada Jumala poolt heaks kiidetud valitsusvõim. See ajaperiood algas Jeruusalemma hävitamisega aastal 607 e.m.a., ja Taaniel näitas, et see pidi kestma „seitse aega”. (Taaniel 4:20—22) Kui pikk aeg see on? Piibel näitab, et kolm ja pool „aega” võrdub 1260 päevaga. (Ilmutuse 12:6, 14) Kui see kahega korrutada, saame seitsme aja pikkuseks 2520 päeva. Kuid selle lühikese ajaperioodi lõppedes ei juhtunud mitte midagi märkimisväärset. Ent arvestades Taanieli prohvetiennustuses „iga päeva kohta aasta” ja lugedes 2520 aastat alates aastast 607 e.m.a., jõuame aastasse 1914 m.a.j. — 4. Moosese 14:34; Hesekiel 4:6.

18. Mida tegi Jeesus varsti pärast seda, kui ta oli Kuningriigi väe saanud, ja kuidas see maad mõjutas?

¹⁸ Kas Jeesus hakkas sel ajal taevas valitsema? Järgmises peatükis tuuakse välja põhjused, miks me võime Pühakirjale toetudes öelda, et just nii see oli. Muidugi mõista ei tähistanud Jeesuse valitsemise algust kohene rahu maa peal. Ilmutuse 12:7—12 näitab, et Jeesus pidi kohe pärast Kuningriigi saamist Saatana ja deemon-inglid taevast välja heitma. Maale pidi see tähendama häda, kuid on julgustav lugeda, et Kuradile on jäänud ainult „pisut aega”. Varsti ei rõõmusta me mitte ainult selle üle, et Jumala Kuningriik valitseb, vaid ka selle üle, et see toob maale ja sõnakuulelikule inimkonnale palju õnnistusi. (Laul 72:7, 8) Kust me teame, et see juhtub varsti?

[Allmärkus]

KONTROLLI OMA TEADMISI

Mis on Jumala Kuningriik, ja kust see valitseb?

Kes Kuningriigis valitseb ja kes on selle alamad?

Kuidas on Jehoova meile tõendanud, et tema Kuningriik on reaalsus?

Millal „rahvastele määratud ajad” algasid ja lõppesid?

[Kast lk 94]

TÄHTSAID SÜNDMUSI, MIS ON SEOTUD JUMALA KUNINGRIIGIGA

• Jehoova teeb teatavaks oma eesmärgi saata „seeme”, kes purustab Mao, Kurat-Saatana pea. — 1. Moosese 3:15.

• Aastal 1943 e.m.a. näitab Jehoova, et see „seeme” on inimene Aabrahami järeltulijate hulgast. — 1. Moosese 12:1—3, 7; 22:18.

• Seaduseleping, mis tehti Iisraeliga aastal 1513 e.m.a., on „tulevaste hüvede vari”. — 2. Moosese 24:6—8; Heebrealastele 10:1.

• Iisraeli maine kuningriik saab alguse aastal 1117 e.m.a. ja jätkub hiljem Taaveti liini pidi. — 1. Saamueli 11:15; 2. Saamueli 7:8, 16.

• Aastal 607 e.m.a. hävitatakse Jeruusalemm ja algavad „rahvastele määratud ajad”. — 2. Kuningate 25:8—10, 25, 26; Luuka 21:24, NW.

• Aastal 29 m.a.j. võitakse Jeesus tulevaseks Kuningaks ja ta alustab oma maist teenistust. — Matteuse 3:16, 17; 4:17; 21:9—11.

• Aastal 33 m.a.j. läheb Jeesus taevasse, et Jumala paremal käel oodata aega, mil ta peab valitsema hakkama. — Apostlite teod 5:30, 31; Heebrealastele 10:12, 13.

• Jeesus seatakse taevase Kuningriigi troonile aastal 1914 m.a.j., kui lõppevad „rahvastele määratud ajad”. — Ilmutuse 11:15.

• Saatan ja tema deemonid heidetakse maa lähedusse ja nad toovad inimkonnale veel suuremat häda. — Ilmutuse 12:9—12.

• Jeesus juhatab Jumala Kuningriigi hea sõnumi ülemaailmset kuulutamist. — Matteuse 24:14; 28:19, 20.