„Piisab sellestki, kui loen kodus Piiblit ja palun Jumalat, et ta aitaks mul sellest aru saada”

Sa võiksid vastata: „Kas te olete jõudnud juba kogu Piibli läbi lugeda?” Seejärel võid ehk lisada: „Kui te lugemist jätkate, siis leiate tekstist Matteuse 28:19, 20 midagi väga huvitavat. ... See on väga oluline, kuna see näitab, et Kristus kasutab teisi inimesi, aitamaks meil mõista, mida tähendab olla tõeline kristlane. Sellega kooskõlas on Jehoova tunnistajad valmis inimesi igal nädalal külastama ja tasuta umbes tunni aja jooksul Piiblit arutama. Kas ma tohin teile vaid mõne minuti jooksul näidata, kuidas me seda teeme?”

Vaata ka lehekülge 315.

„Arvan, et religioon on igaühe isiklik asi”

Sa võiksid vastata: „See vaade on tänapäeval väga levinud ja kui ei olda Piibli sõnumist tegelikult huvitatud, siis me läheme meelsasti edasi teistesse kodudesse. Aga kas te teate, et ma tulin teie juurde sellepärast, et just seda käskis Jeesus oma järelkäijatel teha? ... (Matt. 24:14; 28:19, 20; 10:40)”

Rist

Definitsioon: Vahendit, mille peal Jeesus Kristus surmati, kujutab suurem osa ristiusu kirikusse kuulujaid ristina.

Miks Jehoova tunnistajate väljaanded kujutavad Jeesust traditsioonilise risti asemel postile lööduna, käed üle pea tõstetud?

Kreekakeelne sõna, mis paljudes nüüdisaja piiblitõlgetes on tõlgitud sõnaga „rist” („piinapost”, NW), on stau·rosʹ. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna ainult püstist posti või tulpa. Hiljem hakati seda kasutama ka sellise hukkamisposti kohta, millel on põikpuu. The Imperial Bible-Dictionary tunnistab seda, öeldes: „Sõnaga ’rist’ tõlgitud kreekakeelne sõna [stau·rosʹ] tähendas tegelikult posti, püstist ritva või teivast, mille külge võis riputada ükskõik mida või mida võidi kasutada mingi maa-ala tarastamiseks. ... Näib, et isegi roomlaste seas oli crux [, millest on tuletatud ingliskeelne sõna cross,] algselt püstine ritv.” — Toimetanud P. Fairbairn (London, 1874), I kd., lk. 376.

Kas käis see ka Jumala Poja hukkamisvahendi kohta? On märkimisväärne, et Piibel kasutab selle vahendi kohta ka sõna xyʹlon. Liddelli ja Scotti raamat A Greek-English Lexicon defineerib selle tähendust: „Lõigatud ja kasutamiskõlblik puu, küttepuu, tarbepuu, jne. ... puutükk, palk, tala, tulp, ... kaigas, nui, . . . elavast puust tehtud post, mille peal hukati kurjategijaid, ... puu.” Samuti ütleb see: „U[ues] T[estamendi]s seotud ristiga,” ning tsiteerib näidetena tekste Apostlite teod 5:30 ja 10:39 (UT). (Oxford, 1968, lk. 1191, 1192) Kuid SP, PR, KJ, RS, JB ja Dy tõlgivad sõna xyʹlon nendes salmides „puuks”. (Võrdle, kuidas see on tõlgitud tekstides Galaatlastele 3:13 ja 5. Moosese 21:22, 23.)

J. D. Parsonsi raamat The Non-Christian Cross (London, 1896) ütleb: „Neis arvukates kirjutistes, mis moodustavad Uue Testamendi, ei ole ainsatki lauset, mis kreeka originaaltekstis annaks kasvõi kaudse tõendi selle kohta, et Jeesuse puhul kasutatud stauros oli midagi muud kui tavaline stauros; veel vähem selle kohta, et see koosnes kahest ristikujuliselt kokkunaelutatud puidutükist, mitte ühest palgist. ... Meie õpetajad eksitavad inimesi üsna palju, kui nad annavad kiriku kreekakeelseid dokumente meie emakeelde tõlkides sõna stauros edasi sõnaga ’rist’ ja kui nad toetavad seda sellega, et panevad meie leksikonidesse staurose tähenduseks sõna ’rist’, selgitamata hoolikalt, et mingil juhul ei olnud see apostlite päevil selle sõna esmane tähendus ega saanud selleks veel niipea, ning kui sellele sõnale selline tähendus lõpuks anti, siis ainult sellepärast, et vaatamata kinnitavate tõendite puudumisele, oletati kas ühel või teisel põhjusel, et see konkreetne stauros, millel Jeesus hukati, oli just sellise konkreetse kujuga.” — lk. 23, 24; vaata ka The Companion Bible (Thetford, Inglismaa, 1974), lisa nr. 162.

Niisiis näitavad kaalukad tõendid, et Jeesus suri püstisel postil, aga mitte traditsioonilisel ristil.

Milline on ristiusu kiriku risti ajalooline päritolu?

„Peaaegu kõikjalt vanast maailmast on leitud mitmesuguseid esemeid, mis on pärit palju vanemast ajast kui kristlik ajastu ja millel on kujutatud mitmesuguseid riste. Indiast, Süüriast, Pärsiast ja Egiptusest võib tuua selle kohta loendamatuid näiteid ... Risti kasutamist religioosse sümbolina eelkristlikul ajal ja mittekristlike rahvaste seas võib täheldada peaaegu kogu maailmas, ning väga paljudel juhtudel oli see seotud loodusjõudude mingis vormis kummardamisega.” — Encyclopædia Britannica (1946), 6. kd., lk. 753.

„[Kahest palgist tehtud risti] vorm on pärit Muinas-Kaldeast ja seda kasutati jumal Tammuzi sümbolina (mis oli tema nime esitähe — müstilise tau — kujuline) nii sellel maal kui ka naabermaades, kaasa arvatud Egiptuses. Meie ajaarvamise 3. saj. keskpaiku olid kirikud kristliku usu mõningatest õpetustest kas kõrvale kaldunud või neid moonutanud. Ärataganenud kirikusüsteemi prestiiži suurendamiseks võeti paganaid kirikusse vastu, ilma et nad oleksid pidanud muutma oma usku, ning neil lubati oma paganlikud märgid ja sümbolid enamalt jaolt alles jätta. Seepärast võeti omaks seisukoht, et tau või selle kõige sagedamini esinev vorm T, mille põikkriips on allapoole toodud, kujutab Kristuse risti.” — An Expository Dictionary of New Testament Words (London, 1962), W. E. Vine, lk. 256.

„On kummaline, kuid samas vaieldamatu tõsiasi, et kaua aega enne Kristuse sündi ja ka pärast seda kasutati maades, kuhu kiriku õpetus polnud jõudnud, risti püha sümbolina. ... Nii kreeka Bacchust, tüürose Tammuzit, kaldea Beli kui ka muinasskandinaavia Odinit — kõiki sümboliseerisid nende kummardajad ristisarnase märgiga.”