Noored küsivad

Mida oleks hea teada sotsiaalvõrgustikest? 2. osa

Märgi alltoodud punktide tähtsusjärjekord:

․․․․․ minu privaatsus

․․․․․ minu aeg

․․․․․ minu maine

․․․․․ minu sõprussidemed

MILLISE punkti sa panid esimeseks – endale kõige tähtsamaks? Sotsiaalvõrgustiku saiti kasutades võid seada ohtu just selle oma elu aspekti – ja samuti kolm ülejäänut.

Kas sa üleüldse vajadki sotsiaalvõrgustiku kontot? Juhul kui elad koos vanematega, on see nende otsustada (Õpetussõnad 6:20).a Nagu peaaegu igasugusel internetikasutusel, on ka sotsiaalvõrgustikel kasulikke – ja ohtlikke – külgi. Kui vanemad ei soovi, et sul konto on, tuleb sul sellega arvestada (Efeslastele 6:1).

Kuidas aga hoiduda ohtudest, juhul kui vanemad lubavad sul kasutada sotsiaalvõrgustiku saiti? 2011. aasta juulikuu „Ärgake!” artiklis „Noored küsivad” käsitleti kahte asjaga seotud valdkonda – sinu privaatsust ja aega. Selles artiklis võtame vaatluse alla sinu maine ja sõprussidemed.

SINU MAINE

Oma mainet hoida tähendab hoolitseda selle eest, et mitte anda teistele alust meist halvasti mõelda. Kujutle näiteks, et sul on tuliuus auto, millel pole ainustki kriimu ega mõlki. Kas ei sooviks sa, et nii jääkski? Mida sa tunneksid, kui auto sinu enda hooletuse tõttu liiklusõnnetuses puruneks?

Midagi taolist võib juhtuda sinu mainega sotsiaalvõrgustikus. „Üksainus mõtlematu pilt või postitus – ja su maine on rikutud,” nendib tütarlaps nimega Cara. Mõtle näiteks, kuidas võivad su mainet kahjustada . . .

● Sinu pildid. Apostel Peetrus kirjutas: „Käituge alati hästi rahvaste hulgas” (1. Peetruse 2:12). Mis sulle silma on jäänud, vaadates sotsiaalvõrgustiku saidi fotosid?

„Mõnikord näitab inimene, kellest ma olen hästi mõelnud, endast pilte, millel ta oleks otsekui purjus.” (Ana, 19)

„Ma tean tüdrukuid, kes poseerivad nii, et kehavormid oleksid rõhutatud. Sotsiaalvõrgustiku lehel paistavad nad hoopis teistsugused kui tegelikus elus.” (Cara, 19)

Mida sa mõtleksid inimesest, kes sotsiaalvõrgustiku fotol 1) on väljakutsuvalt riides või 2) paistab olevat purjus?

 1 ․․․․․

 2 ․․․․․

● Sinu mõtteväljendused. „Ükski vastik sõna ärgu tulgu teie suust,” öeldakse kirjakohas Efeslastele 4:29. On pandud tähele, et keskusteludesse sotsiaalvõrgustiku saitidel tükib pugema sisse toorusi, klatši või ebamoraalsusi.

„Inimesed on sotsiaalvõrgustikus pidurdamatumad. Sõnad ei tundugi nii halvad, kui neid selle asemel et välja öelda, arvutisse toksida. Ehk küll inimene ei kasuta vandesõnu, võivad ta väljendid siiski olla flirtivamad, väljakutsuvamad või ka ropumad.” (Danielle, 19)

Miks tunnevad inimesed end sinu arvates arvutiekraani ees istudes pidurdamatumana?

․․․․․

Kas sinu postitatud fotodel ja mõtteväljendustel on erilist tähtsust? Muidugi on! „Koolis on see oluline jututeema,” sõnab teismeeas Jane. „Oleme arutanud, kuidas tööandjad võivad silmitseda töökohataotleja sotsiaalvõrgustiku lehte, otsustamaks tema iseloomu üle.”

Doktor Brian Fogg ütleb raamatus „Facebook for Parents” just nõnda end tegevat, kui ta inimesi tööle võtab. „Pean seda täiesti vältimatuks,” ütleb ta. „Kui mul on juurdepääs kohataotleja profiilile, ja ma näen seal pahna, siis see head muljet ei jäta. Seda inimest ma tööle ei võta. Miks? Sest inimestel, kes minu juures töötavad, peab ikka oidu ka olema.”

See, kuidas sinu postitused mõjuvad teistele, olgu nad usukaaslased või mitte, on veelgi tähtsam juhul, kui oled kristlane. Apostel Paulus kirjutas: „Me ei anna milleski mingit põhjust komistamiseks” (2. Korintlastele 6:3; 1. Peetruse 3:16).

Mida võiksid teha

Juhul kui vanemad lubavad sul kasutada sotsiaalvõrgustikku, vaata oma postitatud pilte ja küsi endalt: mida need fotod minu kohta ütlevad? Kas ma tõepoolest tahan just sellisena end esitleda? Kas mul oleks piinlik, kui neid fotosid juhtuksid nägema mu vanemad, kristlik kogudusevanem või võimalik tööandja? Kui vastad viimasele küsimusele jaatavalt, siis tee muudatusi. Seda tegi ka 21-aastane Kate. „Üks kogudusevanem võttis jutuks minu profiilile lisatud foto,” lausub Kate, „ja ma olin tänulik. Mõistsin, et ta tahab kaitsta mu head nime.”

Mõtle hoolega ka sellele, milliseid mõtteavaldusi sa oled postitanud, samuti ka, milliseid mõtteavaldusi on teised sinu leheküljele postitanud. Ära salli „rumalat juttu ega roppe nalju” (Efeslastele 5:3, 4). „Mõnikord postitatakse inetusi või kahemõttelisusi,” sõnab 19-aastane Jane. „Olgugi et need pole minu sõnad, heidab see halba valgust minule, sest see on minu leht.”

Millised piirid sa kehtestad fotodele ja mõtteavaldustele, mida postitad, hoidmaks oma mainet?

․․․․․

SINU SÕPRUSSIDEMED

Kas sa laseksid oma tuttuude autosse ükskõik kelle? Juhul kui vanemad lubavad sul omada sotsiaalvõrgustiku kontot, tuleb sul samamoodi otsustada, keda sa sõbraks kutsud või pead. Kui valiv sa oled?

„Mõnel ongi ainsaks sihiks saada aina uusi sõpru – mida rohkem, seda uhkem. Nad võivad lisada juurde koguni inimesi, keda nad õieti ei tunnegi.” (Nayisha, 16)

„Sotsiaalvõrgustik võimaldab võtta minevikust tuttavate inimestega taas ühendust. Kuid mõnikord oleks parem nad minevikku jättagi.” (Ellen, 25)

Mida sa saad teha

Nõuanne: revideeri ja redigeeri. Vaata oma sõbranimekiri uuesti läbi ja tee vajaduse korral muudatusi. Iga kord küsi endalt:

1. Kui hästi ma seda inimest tegelikult tunnen?

2. Milliseid pilte ja tekste see inimene postitab?

3. Kas selle sõbra mõju mu elule on positiivne?

„Mul on tavaks sõbranimekiri iga kuu läbi vaadata. Juhul kui seal on keegi, kes tundub mulle ebameeldiv või keda ma ei tunne, kustutan ta oma nimekirjast.” (Ivana, 17)

Nõuanne: mõtle läbi oma sõbravaliku taktika. Nagu ka tegelikus elus, sea sellele piirid, keda sa sõbraks kutsud või pead (1. Korintlastele 15:33). Neiu Leanne näiteks lausub: „Minu taktika on järgmine: kui ma inimest ei tunne, siis ma tema sõprusetaotlust vastu ei võta. Kui näen inimese leheküljel midagi mulle ebameeldivat, kustutan ta oma sõbranimekirjast ega võta tema edasisi päringuid vastu.” Sedasorti piiranguid on kehtestanud teisedki.

„Ma ei sõbrusta ükskõik kellega. See võib olla ohtlik.” (Erin, 21)

„Olen saanud vanadelt koolikaaslastelt ettepanekuid hakata nende netisõbraks. Kuid ma pingutasin koolis kõvasti, et neist eemale hoida – miks peaksin siis nüüd tahtma nendega kampa lüüa?” (Alex, 21)

Pane kirja oma sõbravaliku taktika.

․․․․․

Muukeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 10]

Piibli õpetussõna kõlab: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus.” (Õpetussõnad 22:1)

[Kast lk 12]

MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?

Vaata see artikkel, aga ka sama rubriigi artikkel 2011. aasta juulikuu ajakirjast „Ärgake!” koos vanematega läbi. Arutage, kuidas mõjutab internetikasutus 1) sinu privaatsust, 2) aega, 3) mainet ja 4) sõprussidemeid.

[Kast lk 13]

LAPSEVANEMATELE

Võib juhtuda, et teie lapsed teavad arvutimaailmast rohkem kui teie ise. Ent neil pole nii selget otsustusvõimet kui teil (Õpetussõnad 1:4; 2:1–6). Ekspert internetiturvalisuse alal Parry Aftab tõdeb: „Lapsed tunnevad paremini tehnikat. Vanemad tunnevad paremini elu.”

Sotsiaalvõrgustikud on viimastel aastatel populaarseks saanud. Kas teie teismeeas laps on selle kasutamiseks piisavalt küps? Otsustada tuleb teil. Nagu autojuhtimise, pangaarve omamise ja krediitkaardi kasutamisega, kaasneb ka sotsiaalvõrgustikus olemisega omajagu riske. Milliseid?

PRIVAATSUS. Paljud noored ei mõista, mida võib tuua kaasa see, kui internetti liiga palju infot üles panna. Näidates, kus nad elavad, kus koolis käivad või millal nad kodus või kodunt ära on, võivad nad teie pere turvalisuse ohtu seada.

Mida saate ette võtta. Kui te lapsed olid väiksemad, õpetasite neid enne tänava ületamist vasakule ja paremale vaatama. Nüüd, kui nad on vanemaks saanud, õpetage neile netiturvalisust. Lugege privaatsusküsimusi käsitlevat teavet eelmise kuu ajakirja „Ärgake!” rubriigist „Noored küsivad”. Vaadake ka 2008. aasta oktoobrikuu numbrit, lk 3–9. Seejärel arutage seda materjali koos lapsega. Püüdke juurutada temasse „arukust ja otsustusvõimet” seoses netiturvalisusega (Õpetussõnad 3:21).

AEG. Sotsiaalvõrgustikus suhtlemisest võib sattuda sõltuvusse. „Vaid mõni päev pärast konto avamist ei suutnud ma vaatamisele piiri panna,” ütleb 23-aastane Rick. „Piltide ja postituste läbivaatamisele kulutasin tunde.”

Mida saate ette võtta. Lugege ja arutage koos lastega ajakirja „Ärgake!” 2011. aasta jaanuari numbris ilmunud artiklit „Noored küsivad. Kas ma olen elektroonilisest meediast sõltuvuses?”. Eeskätt pöörake tähelepanu kastile „Olin suhtlussaidi sõltlane”, lk 26. Aidake oma teismeeas lapsel saada „harjumustes mõõdukaks” ja pidada kinni internetikasutusele seatud ajalimiidist (1. Timoteosele 3:2). Tuletage talle meelde, et elu eksisteerib ka maailmas väljaspool arvutit!

MAINE. „Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige!” ütleb Piibli õpetussõna (Õpetussõnad 20:11). Kahtlemata kehtib see ka arvutikasutuse kohta. Pealegi, kuna sotsiaalvõrgustik on avalik foorum, võib see, mida teie lapsed postitavad, kahjustada lisaks nende mainele ka kogu teie pere mainet.

Mida saate ette võtta. Teismelistel on tarvis teada, et see, mida nad postitavad, kajastab seda, kes nad tegelikult on. Ka peab nendeni jõudma vankumatu tõde: see, mis nad internetis teevad, sinna ka jääb. „Mõiste materjali püsivusest internetis ei jõua laste teadvusesse sugugi nii kergesti, kuid asuda seda selgeks õppima on väga oluline,” kirjutab dr Gwenn Schurgin O’Keeffe raamatus „CyberSafe”. „Lastele saab netikäitumist selgitada ka nii, et tuletada neile meelde mitte öelda internetis midagi, mida nad väljaspool internetti ei ütleks.”

SÕPRUSSIDEMED. „Paljud teismelised ihkavad populaarsust võita,” mainib 23-aastane Tanya, „seepärast on nad varmamad võtma sõpradeks võhivõõraid või kõlblusetuid inimesi.”

Mida saate ette võtta. Aidake oma pojal või tütrel mõelda välja sõbravaliku taktika. Näiteks 22-aastasel Alicial pole kombeks sõprade sõpru nimekirja lisada. Ta ütleb, et kui ta inimest näost näkku ei tunne, ei lisa ta teda nimekirja pelgalt põhjusel, et neil on ühiseid sõpru.

Abikaasad Tim ja Julia avasid suhtlussaidi konto, mille kaudu nad saavad järele vaadata tütre sõpru ja postitusi. „Nõudsime, et ta meidki oma sõbranimekirja paneks,” sõnab Julia. „Inimesed, kellega ta ühenduses on, viibivad sama hästi kui meie elutoas. Tahame teada, kes nad on.”

[Pilt lk 11]

Nii nagu auto võib hooletul sõitmisel puruneda, võib su hea maine hävida, kui postitad netis ebasündsaid pilte ja kommentaare

[Pilt lk 12]

Kas võtaksid autosse võhivõõra vaid seepärast, et tal on vaja edasi sõita? Miks siis võtta netisõbraks inimene, keda sa ei tunne?