’Mis on sinu juuresviibimise tundemärk?’

„Millal need asjad sünnivad ja mis on sinu juuresviibimise ja asjadesüsteemi lõpetamise tundemärk?” — MATTEUSE 24:3, NW.

1., 2. Mis näitab, et inimesed tunnevad tuleviku vastu huvi?

ENAMIK inimesi tunneb tuleviku vastu huvi. Kas sina tunned? Professor Alvin Toffler märkis oma raamatus Future Shock (Tuleviku šokk), et „äkitselt on hakanud kiiresti siginema organisatsioone, kes pühenduvad tuleviku uurimisele”. Ta lisas: ’Me oleme näinud selliste institutsioonide tekkimist, kes suunavad oma ajurünnakud tuleviku teemadele; futuroloogiliste ajakirjade ilmuma hakkamist Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides; ennustamisalaste ülikoolikursuste levikut.’ Toffler lõpetas: „Loomulikult ei suuda keegi ’teada’ tulevikku ette mingis absoluutses mõttes.”

² Raamatus Signs of Things to Come (Tulevaste asjade märgid) öeldakse: „Hiromantia, kristallkuuliga ennustamine, astroloogia, kaartide panemine, I Ching on kõik suurema või väiksema keerukusega vahendid, millega saada teatud ettekujutust sellest, mida meie tulevik võiks täpselt tuua.” Kuid inimeste leiutatud meetodite asemel tasuks meil pöörduda hoopis ühe järeleproovitud allika poole — Jehoova poole.

 3. Miks on õige tuleviku kohta teadmiste saamiseks Jumala poole pöörduda?

³ Tõeline Jumal kuulutas: „Nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda.” (Jesaja 14:24, 27; 42:9) Jehoova on tõesti suutnud anda inimkonnale nõu tulevaste sündmuste kohta, kasutades selleks oma eesträäkijatena sageli inimesi. Üks neist prohvetitest kirjutas: „Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” — Aamos 3:7, 8; 2. Peetruse 1:20, 21.

4., 5. a) Miks võib Jeesus aidata meil tulevikku teada saada? b) Millise kaheosalise küsimuse tema apostlid talle esitasid?

⁴ Jeesus Kristus oli Jumala kõige silmapaistvam prohvet. (Heebrealastele 1:1, 2) Keskendagem oma tähelepanu nüüd ühele Jeesuse kõige tähtsamale prohvetiennustusele, mis ennustab praegu meie ümber toimuvaid sündmusi. See prohvetiennustus annab meile ka sügavamat mõistmist selle kohta, mida me võime oodata, kui praegune kuri süsteem lõpeb ja Jumal selle maise paradiisiga asendab.

⁵ Jeesus tõestas, et ta on prohvet. (Markuse 6:4; Luuka 13:33; 24:19; Johannese 4:19; 6:14; 9:17) Seega on arusaadav, miks tema apostlid, istudes koos temaga Õlimäel, kust oli näha Jeruusalemma, küsisid temalt tuleviku kohta: „Millal need asjad sünnivad ja mis on sinu juuresviibimise ja asjadesüsteemi lõpetamise tundemärk?” — Matteuse 24:3, NW; Markuse 13:4.

 6. Kuidas on Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatükk üksteisega seotud; ja milline küsimus peaks meile tõsist huvi pakkuma?

⁶ Sa leiad nende küsimuse ja Jeesuse vastuse Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatükist.a Paljudes asjades täiendavad need aruanded üksteist, kuid nad ei ole täpselt ühesugused. Näiteks mainib ainult Luukas, et „paiguti [on] . . . katku”. (Luuka 21:10, 11; Matteuse 24:7; Markuse 13:8) Meil kerkib loogiline küsimus: „Kas ennustas Jeesus neid sündmusi, mis leiavad aset vaid tema kuulajate eluaja jooksul või pidas ta silmas ka meie aega ja seda, mis meid veel tulevikus ees ootab?”

Apostlid tahtsid teada saada

 7. Mida tahtsid apostlid konkreetselt teada, aga kui laia ulatusega vastuse Jeesus neile andis?

⁷ Vaid mõned päevad enne oma surma kuulutas Jeesus, et Jumal on juutide pealinna Jeruusalemma hüljanud. Linn ja selle suurejooneline tempel pidi hävitatama. Seepeale küsisid mõned apostlid Jeesuselt ’tema juuresviibimise ja asjadesüsteemi lõpetamise tundemärki’. (Matteuse 23:37—24:3, NW) Kahtlemata mõtlesid nad selle all peamiselt juudi süsteemi ja Jeruusalemma, sest nad ei mõistnud eelolevate sündmuste ulatust. Aga kui Jeesus neile vastuse andis, vaatas ta ajas palju kaugemale kui sündmusteni aastal 70 m.a.j., mil roomlased Jeruusalemma hävitasid. — Luuka 19:11; Apostlite teod 1:6, 7.

 8. Millised on mõningad sündmused, mida Jeesus ennustas?

⁸ Nagu sa võid nendest kolmest evangeeliumi aruandest lugeda, rääkis Jeesus, et rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, esineb toiduainete puudust, maavärisemisi, hirmsaid asju ja taevasi tunnustähti. Alates sellest ajast, mil Jeesus selle tundemärgi andis (33 m.a.j.), kuni Jeruusalemma hävitamiseni (66—70 m.a.j.) pidi tõusma ka valeprohveteid ja valekristusi. Juudid pidid kiusama taga kristlasi, kes Jeesuse sõnumit kuulutasid.

 9. Kuidas läks Jeesuse prohvetiennustus meie ajaarvamise esimesel sajandil täide?

⁹ Need tundemärgi osad läksid tõepoolest täide, täpselt nagu ajaloolane Josephus Flavius seda kinnitab. Ta kirjutab, et enne kui roomlased üldse ründasid, õhutasid valemessiad mässu. Juudamaal ja mujal esines kohutavaid maavärisemisi. Paljudes Rooma impeeriumi osades puhkesid sõjad. Kas esines ka suuri näljahädasid? Esines küll. (Võrdle Apostlite teod 11:27—30.) Kuidas oli lugu Kuningriigi kuulutamise tööga? Umbes aastaks 60 või 61 m.a.j., kui Koloslaste raamat kirjutati, oldi Jumala Kuningriigi „evangeeliumi lootust” Aafrikas, Aasias ja Euroopas laialdaselt kuuldud.b — Koloslastele 1:23.

„SIIS” tuleb lõpp

10. Miks me peaksime pöörama tähelepanu kreekakeelsele sõnale toʹte, ja mida see sõna tähendab?

¹⁰ Jeesus näitas, et mõned tulevased sündmused toimuvad üksteise järel. Ta ütles (NW): „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse . . . ja siis tuleb lõpp.” Eestikeelsed Piiblid kasutavad sõna „siis” sageli lihtsalt sidesõnana. (Matteuse 6:31; 24:26; Luuka 9:33) Kuid tekstis Matteuse 24:14 põhineb sõna „siis” kreeka määrsõnal toʹte.c Kreeka keele asjatundjad ütlevad, et toʹte on „aega näitav määrsõna”, mida kasutatakse „selle sissetoomiseks, mis aja möödudes järgneb,” või „järgneva sündmuse sissetoomiseks”. Seetõttu ennustas Jeesus, et Kuningriiki kuulutatakse ja siis (’pärast seda’ ehk ’seejärel’) tuleb „lõpp”. Mille lõpp?

11. Kuidas pööras Jeesus tähelepanu nendele sündmustele, mis on Jeruusalemma hävitamisega otseselt seotud?

¹¹ Jeesuse prohvetiennustus läks üks kord täide sündmustega, mis viisid juudi süsteemi lõpetamiseni. Kolmekümne aasta jooksul leidsid aset sõjad, maavärisemised, toiduainete puudused ja muud sündmused, mida Jeesus ennustas. Kuid alates tekstidest Matteuse 24:15, Markuse 13:14 ja Luuka 21:20 hakkame lugema sündmustest, mis on vahetult seotud hävinguga, kui lõpp oli juba ukselävel. — Pane tabelis tähele ühekordset punktiirjoont.

12. Kuidas olid Rooma väed seotud Matteuse 24:15 toodud sõnade täitumisega?

¹² Vastuseks juutide mässule 66. aastal m.a.j. marssisid roomlased Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma vastu ja võtsid selle linna, mida juudid pühaks pidasid, piiramisrõngasse. (Matteuse 5:35) Juutide vasturünnakutele vaatamata tungisid roomlased linna. Sel moel asusid nad ’seisma pühasse paika’, nagu pidi sündima vastavalt Jeesuse ennustusele, mis on toodud Matteuse 24:15 ja Markuse 13:14. Siis toimus midagi üllatavat. Kuigi roomlased olid linna sisse piiranud, tõmbusid nad ootamatult tagasi. Kristlased said kohe aru, et Jeesuse ennustus on täide läinud, ja kuna vaenlase väed tõmbusid tagasi, said nad põgeneda Juudamaalt Jordani jõe teisel kaldal asuvatesse mägedesse. Ajalugu kinnitab, et nad seda tõesti tegid.

13. Miks õnnestus kristlastel järgida Jeesuse põgenemishoiatust?

¹³ Aga kui roomlased Jeruusalemma ümbert tagasi tõmbusid, miks pidi siis keegi üldse põgenema? Jeesuse sõnad näitasid, et toimunut arvestades on ’Jeruusalemma hävitus ligi’. (Luuka 21:20) Jah, ees ootas hävitamine. Ta ennustas ’viletsust, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest ega tulegi’. Umbes kolm ja pool aastat hiljem, aastal 70 m.a.j., tabaski Jeruusalemma „suur viletsus”, mille põhjustasid Rooma väed, kelle juhatajaks oli Titus. (Matteuse 24:21; Markuse 13:19) Aga miks ütles Jeesus selle viletsuse kohta, et see on suurim, mis on eales enne või pärast seda aset leidnud?

14. Miks me võime öelda, et see, mis aastal 70. m.a.j. Jeruusalemma tabas, oli „suur viletsus”, millist ei ole olnud enne ega pärast seda?

¹⁴ Aastal 607 e.m.a. sai Jeruusalemm küll babüloonlaste poolt laastatud ja ka meie sajandil on see linn näinud kohutavaid lahinguid. Aga see, mis toimus 70. aastal m.a.j., oli siiski erakordselt suur viletsus. Umbes viis kuud kestnud sõjaretke käigus lõid rooma sõdurid Tituse juhtimisel juute. Nad tapsid neist umbes 1100000 ja võtsid ligi 100000 vangi. Peale selle purustasid roomlased Jeruusalemma. See tõestas, et juutide kummardamissüsteem, mis keskendus nende templile ja oli varem Jumala poolt heaks kiidetud, lõpetati täielikult. (Heebrealastele 1:2) Meie ajaarvamise 70. aasta sündmusi võib tõesti õigustatult pidada ’viletsuseks, mille sarnast ei ole olnud [selle linna, rahva ja süsteemi suhtes] maailma algusest ega tulegi’. — Matteuse 24:21.d

Nagu ennustatud, pidi pärast seda toimuma veel midagi

15. a) Millised sündmused pidid Jeesuse ennustuse kohaselt pärast Jeruusalemma tabanud viletsust aset leidma? b) Kui pidada silmas teksti Matteuse 24:23—28, siis mida me peame Jeesuse prohvetiennustuse täitumise kohta järeldama?

¹⁵ Kuid Jeesus ei piiranud oma ennustust esimesel sajandil toimunud viletsusega. Piibel näitab, et pärast seda viletsust pidi toimuma veel palju asju, nagu on näha sõna toʹte ehk „siis” kasutamisest tekstides Matteuse 24:23 ja Markuse 13:21. Mis pidi toimuma meie ajaarvamise 70. aastale järgnenud ajal? Pärast juudi süsteemi tabanud viletsust pidi ilmuma veel valekristusi ja valeprohveteid. (Võrdle Markuse 13:6 Markuse 13:21—23-ga.) Ajalugu kinnitab, et nende sajandite jooksul, mis järgnesid Jeruusalemma hävitamisele aastal 70 m.a.j., on tõusnud mitmeid selliseid inimesi, kuid nad ei ole eksitanud neid, kellel on erk vaimne nägemine ja kes on oodanud Kristuse „juuresviibimist”. (Matteuse 24:27, 28, NW) Siiski annavad need meie ajaarvamise 70. aasta suurele viletsusele järgnenud sündmused ühe viite selle kohta, et Jeesus vaatas sellest viletsusest, mis oli vaid algne täitumine, ajas palju kaugemale.

16. Millise aspekti lisab Luuka 21:24 Jeesuse prohvetiennustusele, ja mis on selle tähendus?

¹⁶ Kui me võrdleme tekste Matteuse 24:15—28 ja Markuse 13:14—23 tekstiga Luuka 21:20—24, siis leiame teise viite selle kohta, et Jeesuse ennustus ulatus Jeruusalemma hävitamisest ajaliselt palju kaugemale. Tuleta meelde, et Luukas mainis ainsana katkusid. Samuti lõpetas tema ainsana selle osa Jeesuse sõnadega: „Jeruusalemm jääb paganrahvaste tallata, kuni paganate ajad [„rahvastele määratud ajad”, NW] täis saavad.”e (Luuka 21:24) Babüloonlased kukutasid juutide viimase kuninga võimult aastal 607 e.m.a. ja pärast seda on Jumala Kuningriiki kujutavat Jeruusalemma tallatud. (2. Kuningate 25:1—26; 1. Ajaraamat 29:23; Hesekiel 21:30—32) Luuka 21:24 näitas Jeesus, et see olukord kestab seni, kuni Jumalal saabub tulevikus aeg Kuningriik uuesti rajada.

17. Milline kolmas viide on meil olemas selle kohta, et Jeesuse prohvetiennustus pidi ulatuma kaugemasse tulevikku?

¹⁷ On olemas veel kolmas viide selle kohta, et Jeesus vaatas peale esimese sajandi ka kaugemasse tulevikku: vastavalt Pühakirjale pidi Messias surema ja üles äratatama ning pärast seda istuma Jumala paremale käele, kuni Isa saadab ta välja vaenlasi alistama. (Laul 110:1, 2) Jeesus mainis seda, et ta peab istuma oma Isa paremal käel. (Markuse 14:62) Apostel Paulus kinnitas, et ülesäratatud Jeesus on Jehoova paremal käel ja ootab aega, mil ta saab Kuningaks ja Jumala Kohtuotsuste Täideviijaks. — Roomlastele 8:34; Koloslastele 3:1; Heebrealastele 10:12, 13.

18., 19. Kuidas on Ilmutuse 6:2—8 seotud evangeeliumides toodud paralleelsete prohvetiennustustega?

¹⁸ Nägemaks neljandat ning otsustavat viidet selle kohta, et Jeesuse prohvetiennustus asjadesüsteemi lõpetamisest käib esimesest sajandist kaugema aja kohta, võime avada Ilmutuse 6. peatüki. Apostel Johannes, kes kirjutas mitukümmend aastat pärast aastat 70 m.a.j., kirjeldas üht võimsat vaatepilti tegutsevatest ratsanikest. (Ilmutuse 6:2—8) See prohvetlik pilk „Issanda päevale” — tema juuresviibimise päevale — näitab, et meie 20. sajand pidi olema märkimisväärsete sõdade (Ilmutuse 6 4. salm), laialtlevinud toiduainete puuduse (Ilmutuse 6 5. ja 6. salm) ning ’surmavate katkude’ aeg (Ilmutuse 6 8. salm, VP). On selge, et see on paralleelne sellega, mida Jeesus evangeeliumides ennustas, ja see tõestab, et Jeesuse prohvetiennustus pidi sellel „Issanda päeval” suuremas ulatuses täituma. — Ilmutuse 1:10.

¹⁹ Mõtlevad inimesed on nõus, et Matteuse 24:7—14 ja Ilmutuse 6:2—8 ennustatud koondtundemärk on olnud nähtav alates esimese maailmasõja puhkemisest 1914. aastal. Jehoova tunnistajad on üle kogu maailma kuulutanud, et Jeesuse prohvetiennustus on praegu teistkordselt ja suuremas ulatuses täitumas, mida tõestavad metsikud sõjad, laastavad maavärisemised, traagilised näljahädad ja möllavad haigused. Viimaste kohta öeldi ajakirjas U.S.News & World Report (27. juuli 1992): „AIDS’i epideemia . . . kätte sureb miljoneid ohvreid, ja sellest võib varsti saada kõige suuremat hinda nõudev ja katastroofilisem katk kogu ajaloos. Neljateistkümnendal sajandil tappis must surm umbes 25 miljonit kannatavat hinge. Kuid aastaks 2000 kannab AIDS’i põhjustavat HIV-viirust praeguse 12 miljoni inimese asemel 30 kuni 110 miljonit inimest. Ravi puudumisel seisavad nad kõik silmitsi kindla surmaga.”

20. Millist aega pidi Matteuse 24:4—22 toodud sõnade esialgne täitumine hõlmama, aga millist teist täitumist on samuti selgelt näha?

²⁰ Mida me võime siis järeldada Jeesuse vastusest, mille ta apostlite esitatud küsimusele andis? Tema prohvetiennustus kuulutas täpselt ette sündmused, mis viisid Jeruusalemma hävitamiseni ja olid sellega otseselt seotud, ning mainis mõningaid sündmusi, mis toimuvad pärast meie ajaarvamise 70. aastat. Kuid enamik tema sõnu pidi tulevikus suuremas ulatuses täituma ning viima suure viletsuseni, mis toob lõpu käesolevale kurjale asjadesüsteemile. See tähendab et Jeesuse ennustus, mis on toodud Matteuse 24:4—22 ja Markuse ning Luuka paralleelsetes aruannetes, täitus alates meie ajaarvamise 33. aastast kuni 70. aasta viletsuseni. Kuid needsamad salmid pidid teist korda täituma ning hõlmama ka suuremat viletsust, mis saabub tulevikus. See suuremas ulatuses täitumine on toimumas meie silme all; me võime näha seda iga päev.f

Milleni see viib?

21., 22. Kust me leiame prohvetliku viite selle kohta, et toimuma pidi veel mitmeid sündmusi?

²¹ Jeesus ei lõpetanud oma prohvetiennustust selle mainimisega, et selle pika ajaperioodi jooksul, mil „rahvastele määratud ajad täis saavad”, teevad valeprohvetid eksitavaid tundemärke. (Luuka 21:24, NW; Matteuse 24:23—26; Markuse 13:21—23) Ta lisas, et toimuma hakkavad teised vapustavad asjad, mida nähakse kõikjal üle kogu maailma. Need pidid olema seotud inimese Poja tulemisega väes ja auhiilguses. Markuse 13:24—27 on üks näide tema prohvetiennustuse jätkumise kohta:

²² „Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust; ja taeva tähed peavad taevast maha langema ja vägesid, mis on taevas, kõigutatakse. Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja auhiilgusega. Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.”

23. Miks on ootuspärane, et Matteuse 24:29—31 sõnad täituvad meie ajaarvamise esimesest sajandist palju hiljem?

²³ Inimese Poeg, ülesäratatud Jeesus Kristus, ei tulnud sellisel tähelepanuväärsel viisil pärast juudi süsteemi lõplikku hävingut meie ajaarvamise 70. aastal. Kindlasti ei tunnustanud teda siis kõik maa suguvõsad, nagu märgib Matteuse 24:30, ja samuti ei kogunud taeva inglid kõiki võitud kristlasi kogu maalt kokku. Millal siis täitub see täiendav osa Jeesuse hämmastavast prohvetiennustusest? Kas täitub see praegu meie ümber toimuvate sündmustega või pakutakse sellega hoopis Jumalalt tulevat sügavamat mõistmist nende asjade kohta, mida me võime oodata lähitulevikus? Me tahame seda kindlasti teada, sest Luukas pani kirja Jeesuse manitsuse: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” — Luuka 21:28.

[Allmärkused]

Kas sulle meenub?

◻ Kuidas täitus Jeesuse vastus sellele küsimusele, mis esitati Matteuse 24:3, kuni aastani 70 m.a.j.?

◻ Kuidas aitab sõna toʹte kasutamine meil Jeesuse prohvetiennustust mõista?

◻ Mis mõttes leidis esimesel sajandil aset selline „suur viletsus”, mille sarnast polnud enne olnud?

◻ Millisele kahele ainulaadsele aspektile viitab Luukas selles Jeesuse prohvetiennustuses, mis meid tänapäeval puudutab?

◻ Millised viited on olemas selle kohta, et Matteuse 24:4—22 toodud prohvetiennustus täitub ka teistkordselt ja suuremas ulatuses?

[Teabegraafika lk 14, 15]

MATTEUSE 24

⁴„Jeesus kostis ning ütles neile: ’Katsuge, et keegi teid ei eksita! ⁵ Sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid. ⁶ Aga te saate kuulda sõdadest ja sõnumeid sõjast; katsuge, et te ei ehmuks! Sest see peab sündima, aga ots ei ole veel käes. ⁷ Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, ja nälga ja maavärisemisi on paiguti. ⁸ Aga see kõik on sünnivalude hakatus! ⁹ Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste all minu nime pärast. ¹⁰ Ja siis taganevad paljud ja annavad üksteist ära ja vihkavad üksteist. ¹¹ Ja palju valeprohveteid tõuseb, ja need eksitavad paljusid. ¹² Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus. ¹³ Aga kes otsani vastu peab, see pääseb! ¹⁴ Ja seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.

------------------------------------------------------------------

¹⁵ Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, — kes seda loeb, see pangu tähele — ¹⁶ siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; ¹⁷ kes on katusel, ärgu tulgu maha midagi oma majast võtma; ¹⁸ ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube! ¹⁹ Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! ²⁰ Ent paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. ²¹ Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi. ²² Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad.

------------------------------------------------------------------

²³ Kui siis keegi teile ütleb: vaata, siin on Kristus! või: vaata seal! ärge uskuge. ²⁴ Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid. ²⁵ Vaata, ma olen teile seda ette öelnud! ²⁶ Kui teile siis öeldakse: vaata, ta on kõrbes! ärge minge välja; vaata, ta on kambrites! ärge uskuge. ²⁷ Sest otsekui välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. ²⁸ Sest kus on raibe, sinna kogunevad kotkad.

------------------------------------------------------------------

------------------------------------------------------------------

²⁹ Aga varsti [„vahetult”, NW] pärast nende päevade viletsust läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. ³⁰ Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega. ³¹ Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega, ja nad koguvad kokku ta äravalitud neljast tuulest, ühest taeva otsast teise.’ ”

„Ütle meile, millal see sünnib?”

„Ma kuulutan uusi [sündmusi]; enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!” — JESAJA 42:9.

1., 2. a) Mida Jeesuse apostlid tuleviku kohta küsisid? b) Kuidas on Jeesuse vastus, milles ta tõi koondtundemärgi, täide läinud?

JUMALA õpetus voolab Jehoova Jumalalt, kes „algusest alates kuulutab lõppu”. (Jesaja 46:10) Nagu eelmine artikkel näitas, otsisid apostlid Jeesuse käest sellist õpetust, kui nad küsisid: „Ütle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?” — Markuse 13:4.

² Vastuseks kirjeldas Jeesus koondtundemärki, mis koosneb tõenditest selle kohta, et juudi süsteem lähenes oma lõpule. See läks täide, kui Jeruusalemm meie ajaarvamise 70. aastal hävitati. Kuid pika aja möödudes pidi Jeesuse prohvetiennustus suuremas ulatuses täide minema. Kui „rahvastele määratud ajad” 1914. aastal lõppesid, pidi väga suures ulatuses saama ilmsiks tundemärk, mis näitab, et peagi tuleb praegusele kurjale süsteemile „suures viletsuses” lõpp.a (Luuka 21:24, NW) Miljonid tänapäeval elavad inimesed võivad tõendada, et see tundemärk on läinud täide meie 20. sajandi maailmasõdades ja teistes kaalukates sündmustes. Need sündmused tähistavad ka Jeesuse prohvetiennustuse suuremat täitumist, kusjuures seda meie ajal toimuvat täitumist kujutati ette meie ajaarvamise 33. aastast kuni 70. aastani aset leidnud sündmustega.

 3. Milliseid teisi sündmusi Jeesus ühest teisest tundemärgist rääkides ennustas?

³ Pärast seda kui Luukas mainib rahvastele määratud aegu, kirjeldab ta koos Matteuse ja Markuse paralleelsete jutustustega mitmete järgemööda toimuvate sündmuste arengut, mille hulka kuulub veel üks tundemärk lisaks ’asjadesüsteemi lõpetamise [koond]tundemärgile’. (Matteuse 24:3, NW) (Leheküljel 15 on see jutustuse osa eraldatud kahekordse punktiirjoonega.) Matteus ütleb: „Varsti [„vahetult”, NW] pärast nende päevade viletsust läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega, ja nad koguvad kokku ta äravalitud neljast tuulest, ühest taeva otsast teise.” — Matteuse 24:29—31.

Viletsus ja harukordne taevane nähtus

 4. Millised küsimused kerkivad seoses harukordse taevase nähtusega, mida Jeesus mainis?

⁴ Millal need sõnad täituvad? Kõik kolm evangeeliumi aruannet mainivad midagi, mida võiksime nimetada harukordseteks taevasteks nähtusteks: päike ja kuu pimenevad ja tähed kukuvad alla. Jeesus ütles, et see toimub pärast „viletsust”. Kas pidas Jeesus silmas seda viletsust, mis jõudis haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal, või rääkis ta suurest viletsusest, mis veel tänapäeval ees seisab? — Matteuse 24:29; Markuse 13:24.

 5. Mida meie ajal saabuva viletsuse kohta kord arvati?

⁵ Alates ajast, mil rahvastele määratud ajad 1914. aastal lõppesid, on Jumala rahvas „suure viletsuse” vastu alati tõsist huvi tundnud. (Ilmutuse 7:14) Kaua aega arvasid nad, et meie aja suure viletsuse esimene osa algas Esimese maailmasõjaga, millele järgnes vaheaeg ning mille järel saabub ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’, viletsuse viimane osa. Kui see oleks nii, siis mis pidi toimuma nende vahepealsete aastakümnete jooksul, mil „süsteemi lõpetamine” on kestmas? — Ilmutuse 16:14; Matteuse 13:39; 24:3, NW; 28:20.

 6. Mis pidi selle arvamuse kohaselt olema Jeesuse ennustatud harukordseks taevaseks nähtuseks?

⁶ Arvati, et selle ajavahemiku jooksul nähakse seda koondtundemärki, kaasa arvatud seda, et Jumala kokkukogutud rahvas viib kuulutustööd läbi. Arvati ka seda, et ennustatud harukordset taevast nähtust nähakse selle vaheaja jooksul, mis järgnes aastast 1914 aastani 1918 kestnud esimesele osale. (Matteuse 24:29; Markuse 13:24, 25; Luuka 21:25) Tähelepanu pöörati sõnasõnalistele taevaga seotud nähtustele — kosmoseuuringutele, rakettidele, kosmilisele kiirgusele või gammakiirgusele ning kuule laskumistele või kuule ehitatud baasidele.

 7. Milline täpsem arusaam suure viletsuse mõistmise kohta esitati?

⁷ Kuid 1970. aasta 15. jaanuari Vahitornis uuriti Jeesuse prohvetiennustus uuesti läbi, eriti saabuva suure viletsuse osas. Selles näidati, et kui pidada silmas esimese sajandi sündmusi, ei saanud kaasaja viletsuse esimene osa langeda aastatele 1914—1918, millele järgneks aastakümnete pikkune vaheaeg ning mis seejärel jätkuks. Ajakirjas järeldati: „’Suur viletsus’, mille sarnast enam ei tule, on alles ees, sest see tähendab valereligiooni ülemaailmse impeeriumi (kaasa arvatud ristiusumaailma) hävitamist, millele järgneb ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’ Harmagedoonis.”

 8. Kuidas selgitati teksti Matteuse 24:29 pärast seda, kui meie ajal toimuvast viletsusest uutmoodi aru saadi?

⁸ Kuid Matteuse 24:29 (NW) ütleb, et see harukordne taevane nähtus saabub „vahetult pärast viletsust”. Kuidas on see võimalik? 1975. aasta 1. mai Vahitorn esitas arvamuse, et siin tähendas see „viletsus” seda, mis saavutas haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal. Aga mis mõttes võidi siis öelda, et see meie aja harukordne taevane nähtus ilmub „vahetult” pärast meie ajaarvamise 70. aasta sündmusi? Seal väideti, et Jumala silmis on need vahepealsed sajandid lühike aeg. (Roomlastele 16:20; 2. Peetruse 3:8) Kuid selle prohvetiennustuse ja eriti Matteuse 24:29—31 toodud osa sügavam uurimine toob välja hoopis teistsuguse selgituse. See näitab, kuidas valgus „muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud”. (Õpetussõnad 4:18)b Vaadelgem, miks on õige seda uutmoodi ehk muudetult selgitada.

 9. Millist lisamaterjali leiame Heebrea Kirjadest Jeesuse sõnade kohta taevastes toimuvatest sündmustest?

⁹ Jeesus esitas neljale oma apostlile prohvetiennustuse selle kohta, et ’päike muutub pimedaks, kuu ei anna valgust ja tähed langevad maha’. Kuna nad olid juudid, tundsid nad sellise keelepruugi ära Heebrea Kirjade põhjal, kus näiteks Sefanja 1:15 öeldi Jumala kohtumõistmise aja kohta, et see on „õnnetuse ja hävingu päev, pime ja must päev, pilvine ja sünge päev”. Ka mitmed teised heebrea prohvetid mainisid, et päike läheb pimedaks, kuu ei paista ning tähed ei anna valgust. Sa võid leida sellist keelepruuki Jumala antud sõnumitest Babüloni, Edomi, Egiptuse ja Iisraeli põhjapoolse kuningriigi vastu. — Jesaja 13:9, 10; 34:4, 5; Jeremija 4:28; Hesekiel 32:2, 6—8; Aamos 5:20; 8:2, 9.

10., 11. a) Mida Joel taevas toimuvate sündmuste kohta ennustas? b) Millised aspektid Joeli prohvetiennustusest täitusid aastal 33 m.a.j., ja millised siis ei täitunud?

¹⁰ Kui Peetrus ja teised kolm apostlit kuulsid, mida Jeesus ütles, tuli neil ilmselt meelde Joeli prohvetiennustus, mis on kirjas Joel 3:1—4 ja Joel 4:15: „Ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama. . . . Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” „Päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära!”

¹¹ Nagu on räägitud Apostlite teod 2:1—4 ja 14—21, valas Jumal meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil 120 jüngri, nii meeste kui naiste peale, välja püha vaimu. Apostel Peetrus tegi teatavaks, et seda oligi Joel ennustanud. Aga mida võib öelda selle kohta, kui Joel ütles, et ’päike muutub pimedaks ja kuu vereks ning tähed kaotavad oma sära’? Mitte miski ei näita, et see täitus meie ajaarvamise 33. aastal või juudi asjadesüsteemi rohkem kui 30-aastase lõpuperioodi jooksul.

12., 13. Kuidas täitusid Joeli ennustatud harukordsed taevased nähtused?

¹² Ilmselt oli see Joeli ennustuse viimane osa seotud lähemalt selle ajaga, mil „tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav”, ehk Jeruusalemma hävitamine. 1966. aasta 15. novembri Vahitorn ütles meie ajaarvamise 70. aastal Jeruusalemma tabanud viletsuse kohta: „See oli kindlasti üks ’Jehoova päev’, mis viitas Jeruusalemmale ja tema lastele. Ja selle päevaga oli seotud palju ’verd ja tuld ja suitsusambaid’, kusjuures päike ei valgustanud päeval linna pilkast pimedust ja öösel meenutas kuu valatud verd ega andnud rahustavat hõbedast kuuvalgust.”c

¹³ Tõepoolest, nagu oli lugu ka teiste prohvetiennustustega, mida me mainisime, täitus Joeli ennustatud harukordne taevane nähtus siis, kui Jehoova oma kohtuotsuseid täide viis. See, et päike, kuu ja tähed pimedaks muutusid, ei toimunud mitte kogu juudi süsteemi lõpuperioodi ajal, vaid hoopis siis, kui hävitusjõud Jeruusalemma vastu tulid. Nii võime loogiliselt oodata, et Joeli prohvetiennustuse selle osa suurem täitumine leiab aset siis, kui algab Jumala kohtuotsuse täideviimine praeguse süsteemi üle.

Milline viletsus eelneb harukordsele taevasele nähtusele?

14., 15. Kuidas aitab Joeli prohvetiennustus meil Matteuse 24:29 toodud sõnu mõista?

¹⁴ Joeli prohvetiennustuse täitumine (kooskõlas teiste ennustustega, kus kasutatakse samasugust väljendusviisi) aitab meil mõista Matteuse 24:29 toodud sõnu. On selge, et Jeesuse sõnad selle kohta, et ’päike läheb pimedaks, kuu ei anna valgust ja tähed langevad maha’, ei viita praeguse süsteemi lõpuperioodil mitme aastakümne jooksul toimuvale, nagu näiteks kosmoserakettidele, kuule laskumistele ja muule sellesarnasele. Ei, ta osutas sündmustele, mis on seotud ’Jehoova suure ja kardetava päevaga’, hävinguga, mis on veel ees.

¹⁵ See aitab meil paremini mõista, kuidas see harukordne taevane nähtus tuleb „vahetult pärast viletsust”. Jeesus ei viidanud viletsusele, mis jõudis haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal. Selle asemel osutas ta suure viletsuse algusele, mis pidi maailmasüsteemi tabama alles tulevikus ja viima haripunkti tema tõotatud „juuresviibimise”. (Matteuse 24:3, NW) See viletsus ootab meid alles ees.

16. Millisele viletsusele tekstis Markuse 13:24 viidati, ja miks võib nii öelda?

¹⁶ Mida võib öelda Markuse 13:24 sõnade kohta: „Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust”? Siinkasutatud sõnad „neil” ja „seda” on vormid kreekakeelsest sõnast e·keiʹnos, mis on näitav asesõna, mis viitab millelegi ajaliselt kaugele. Sõna e·keiʹnos võib kasutada millegi sellise kohta, mis oli kauges minevikus (või mida on eelnevalt mainitud) või mis on kauges tulevikus. (Matteuse 3:1; 7:22; 10:19; 24:38; Markuse 13:11, 17, 32; 14:25; Luuka 10:12; 2. Tessalooniklastele 1:10) Niisiis, kui Markuse 13:24 mainitakse „seda viletsuseaega”, ei viidata sellega mitte roomlaste põhjustatud viletsusele, vaid Jehoova võimsale teole, mis leiab aset praeguse süsteemi lõpul.

17., 18. Millist valgust heidab Ilmutuse raamat sellele, kuidas suur viletsus kulgeb?

¹⁷ Ilmutuse 17. kuni 19. peatükk sobivad kokku selle täpsema arusaamaga tekstidest Matteuse 24:29—31, Markuse 13:24—27 ja Luuka 21:25—28 ning tõestavad seda. Kuidas? Evangeeliumid näitavad, et see viletsus ei alga ega lõpe ühe hoobiga. Pärast selle algust on mõned sõnakuulmatud inimesed ikka veel elus ning näevad „Inimese Poja tunnustähte” ning reageerivad sellele: halisevad, ja nagu öeldakse Luuka 21:26, „lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas”. See tohutu hirm tuleneb sellest, et nad näevad „tunnustähte”, mis osutab nende peatselt saabuvale hävingule.

¹⁸ Ilmutuse raamatu aruanne näitab, et tulevane suur viletsus algab siis, kui rahvusvahelise „metsalise” relvastatud „sarved” pöörduvad „suure hoora” ehk Suure Babüloni vastu.d (Ilmutuse 17:1, 9b—16) Kuid paljud inimesed jäävad alles, sest kuningad, kaupmehed, tüürimehed ja teised inimesed leinavad taga kadunud valereligiooni. Kahtlemata saavad paljud aru, et järgmisena mõistetakse kohut nende üle. — Ilmutuse 18:9—19.

Mis ootab ees?

19. Mida me võime pärast suure viletsuse algust oodata?

¹⁹ Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis toodud tekstilõigud heidavad koos Ilmutuse 17. kuni 19. peatükiga palju valgust sellele, mis peatselt toimuma hakkab. Jumala poolt kindlaksmääratud ajal algab suur viletsus rünnakuga valereligiooni ülemaailmse impeeriumi (Suure Babüloni) vastu. See rünnak on eriti äge ristiusumaailma vastu, mis vastab ustavusetule Jeruusalemmale. „Vahetult pärast” seda viletsuse etappi on „päikeses, kuus ja tähtedes . . . ennustusmärke ja maa peal on rahvastel [enneolematu] ahastus”. — Matteuse 24:29, NW; Luuka 21:25.

20. Millist harukordset taevast nähtust me võime veel oodata?

²⁰ Mis mõttes läheb ’päike pimedaks, kuu ei anna oma valgust, tähed langevad taevast maha ja taeva vägesid kõigutatakse’? Kahtlemata paljastavad ja kõrvaldavad Ilmutuse 17:16 mainitud „kümme sarve” suure viletsuse algetapis paljud valgusallikad — religioosse maailma silmapaistvad vaimulikud. Kahtlemata kõigutatakse ka poliitilisi võime. Kas toimuvad mingid kohutavad sündmused ka füüsilistes taevastes? Üsna tõenäoliselt toimuvad, ja need on kaugelt hirmuäratavamad nendest, mis vastavalt Josephuse kirjeldusele juudi süsteemi lõpu lähenedes toimusid. Me teame, et kauges minevikus on Jumal näidanud, et tal on jõudu selliseid vapustavaid nähtusi põhjustada, ja ta võib seda uuesti teha. — 2. Moosese 10:21—23; Joosua 10:12—14; Kohtumõistjate 5:20; Luuka 23:44, 45.

21. Kuidas ilmub tulevikus veel üks „tunnustäht”?

²¹ Siinkohal kasutavad kõik kolm evangeeliumikirjutajat sõna toʹte (siis), et tuua sisse järgmine sündmus. „Siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas.” (Matteuse 24:30; Markuse 13:26; Luuka 21:27) Alates Esimesest maailmasõjast on Jeesuse tõelised jüngrid tundnud ära tema nähtamatu juuresviibimise koondtundemärgi, samal ajal kui enamik inimesi ei ole seda tähele pannud. Kuid Matteuse 24:30 osutatakse veel ühele „tunnustähele”, „Inimese Poja” tundemärgile, mis ilmub tulevikus ja mida kõik rahvad on sunnitud tähele panema. Kui Jeesus nähtamatuse pilvedega tuleb, peavad vastupanijad inimesed seda ’tulemist’ (kreeka keeles er·khoʹme·non) kõikjal maailmas tähele panema, sest tema kuningliku väe kohta esitatakse mingi üleloomulik demonstratsioon. — Ilmutuse 1:7.

22. Mis on selle tulemus, kui Matteuse 24:30 mainitud „tunnustähte” nähakse?

²² Matteuse 24:30 kasutab veel kord sõna toʹte, et tutvustada seda, mis toimub järgmisena. Rahvad, kes tajuvad oma olukorra tagajärgi, hakkavad halisema, seda ehk sellepärast, et nad mõistavad, et nende häving on kohe käes. Kui erinev on küll Jumala sulaste olukord, sest meie võime tõsta üles oma pea ja teada, et vabastamine on lähedal! (Luuka 21:28) Ka Ilmutuse 19:1—6 näitab, et tõelised kummardajad taevas ja maa peal tunnevad suure hoora lõpu üle rõõmu.

23. a) Mida Jeesus äravalitute suhtes ette võtab? b) Mida võib öelda jäänuse taevassevõtmise kohta?

²³ Jeesuse prohvetiennustus jätkub Markuse 13:27: „Siis [toʹte] ta läkitab inglid ja kogub kokku oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.” Siin keskendub Jeesus 144000 „äravalitu” jäänusele, kes on maa peal veel elus. Asjadesüsteemi lõpetamise alguses toodi need Jeesuse võitud jüngrid teokraatlikku ühtsusse. Kuid vastavalt sündmuste näidatud järjekorrale kirjeldatakse tekstides Markuse 13:27 ja Matteuse 24:31 midagi enamat. Järelejäänud „äravalitud” kogutakse „suure pasunahäälega” maa äärtest kokku. Kuidas nad kokku kogutakse? Kahtlemata paneb Jehoova neile peale „pitseri” ja see teeb nad selgelt äratuntavaks kui osa neist, „kes on kutsutud ja valitud ja ustavad”. Ja Jumala määratud ajal kogutakse nad üles taevasse, kus nad on kuningad ja preestrid.e See toob rõõmu neile ja nende ustavatele kaaslastele, ’suurele rahvahulgale’, kes ka ise ära märgistatakse, et ’tulla suurest viletsusest’ ja nautida õnnistusi paradiislikul maal. — Matteuse 24:22; Ilmutuse 7:3, 4, 9—17; 17:14; 20:6; Hesekiel 9:4, 6.

24. Millises järjekorras tulevased sündmused toimuvad, nagu võib näha tekstist Matteuse 24:29—31?

²⁴ Kui apostlid ütlesid: „Ütle meile . . . ”, siis hõlmas Jeesuse vastus rohkemat, kui nad suutsid mõista. Kuid oma eluajal tundsid nad rõõmu tema prohvetiennustuse eelpiltliku täitumise nägemisest. Jeesuse vastuse uurimine keskendus tema prohvetiennustuse sellele osale, mis läheb täide lähitulevikus. (Matteuse 24:29—31; Markuse 13:24—27; Luuka 21:25—28) Me võime juba näha, et meie vabastus on lähenemas. Me võime igatsusega oodata suure viletsuse algust, siis inimese Poja tundemärki ja siis seda, et Jumal kogub kokku äravalitud. Lõpuks ’saavutab’ meie Võitleja-Kuningas, troonileseatud Jeesus, Harmagedoonis Jehoova Kohtuotsuste Täideviijana lõpliku „võidu”. (Ilmutuse 6:2) Sellest Jehoova päevast, mil ta teostab kättemaksu, saab suurejooneline lõppvaatus asjadesüsteemi lõpetamisele, mis on Issand Jeesuse päeva alates 1914. aastast tähistanud.

25. Kuidas me võime Luuka 21:28 täitumisest, mis veel ees seisab, osa võtta?

²⁵ Saa jätkuvalt kasu Jumala õpetusest, et võiksid vastata Jeesuse sõnadele, mis täituvad alles tulevikus: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28) Milline tulevik küll ootab ees äravalituid ja suurt rahvahulka, kui Jehoova hakkab pühitsema oma püha nime!