Kõiksugused inimesed päästetakse
1. Millest sõltub Jumala heakskiit?
1 Jumala ärateenimata lahkus on avanud meile pääsetee. Jehoova soovib, et ”kõiksugused inimesed pääseksid ja tuleksid tõe täpsele tundmisele” (1. Tim. 2:3, 4, UM). Jumala heakskiit ei sõltu rahvusest, ühiskondlikust positsioonist, oskustest või välimusest, vaid usust Jeesuse lunastusohvrisse (Joh. 3:16, 36). Jumala kaastöölistena tuleb meil endast välja juurida igasugused eelarvamused, mistõttu võiksime ära põlata inimesi, keda Jehoova on valmis vastu võtma.
2., 3. Kuidas vältida inimeste üle kohtumõistmist?
2 Hoidu kohtumõistmisest. Jehoova vaatab inimese südamesse ning seejuures pole ta kuritahtlik ega erapoolik (1. Saam. 16:7). Ta näeb samuti, milliseks inimene võib saada. Seega on Jumala silmis ihaldusväärsed inimesed need, kes soovivad talle meele järele olla (Hag. 2:7). Kas meie suhtume teistesse samamoodi nagu Jumal?
3 Teenistuses olles võime kohata inimesi, kelle välimus meid kohutab. Nad võivad olla vaeselt või sündsusetult riietatud, habemesse kasvanud või kanda nina- või huulerõngast. Mõned võivad olla kodutud. Teised võivad olla meie vastu kalgid. Me ei tohiks mõelda, et vaevalt keegi neist küll kunagi Jehoova teenijaks saab, vaid peaksime neisse positiivselt suhtuma, ”sest ka meie olime kord mõistmatud, sõnakuulmatud, eksijad” (Tiit. 3:3). Selle meelespidamine aitab meil innukalt kuulutada kõigile, isegi neile, kes ei tundu välimuse põhjal otsustades seda väärt olevat.
4., 5. Mida me õpime Jeesuse ja Pauluse eeskujust?
4 Esimese sajandi eeskujud. Jeesus Kristus võttis aega, et aidata inimesi, kelle teised olid kõrvale heitnud kui lootusetud (Luuka 8:26—39). Kuigi Jeesus ei vaadanud kunagi süüteole läbi sõrmede, mõistis ta, et inimesed võivad sattuda valele teele (Luuka 7:37, 38, 44—48). Seepärast oli ta inimestega tegeledes mõistev, tal oli ”hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast” (Mark. 6:34). Kas me saaksime Jeesust veel täielikumalt jäljendada?
5 Apostel Paulust loobiti kividega, teda peksti ja ta pandi vangi (Ap. t. 14:19; 16:22, 23). Kas selliste karmide kogemuste tõttu ta kibestus ja järeldas, et raiskab teatud rahvaste või rahvusrühmade juures oma aega? Üldsegi mitte. Ta teadis, et kõigi rahvusrühmade seas on ka siira südamega inimesi, ning ta oli võtnud kindlalt nõuks nad üles leida. Kas meie suhtume samamoodi oma territooriumil elavatesse inimestesse, kel on erinev taust või kultuur?
6. Millist mõju võib avaldada meie suhtumine huvilistele, kes tulevad meie koosolekutele?
6 Võtkem teisi lahkelt vastu. Jumala rahva hulgas on rohkesti inimesi, kes on rõõmsad selle üle, et neid võeti koguduses soojalt vastu ning et vendi ja õdesid ei mõjutanud nende välimus. Saksamaal tuli kuningriigisaali üks mees, kes oli habemesse kasvanud, õlgadeni juuste ja määrdunud rõivastega. Halvast mainest hoolimata võeti ta seal südamlikult vastu. See avaldas mehele sügavat muljet ja ta tuli nädala pärast tagasi. Lühikese ajaga tegi ta muudatusi oma välimuses, jättis maha suitsetamise ja registreeris kooselu oma elukaaslasega. Peagi teenisid see mees, tema naine ja lapsed ühtse perena Jehoovat.
7. Kuidas me saame jäljendada oma erapooletut Jumalat?
7 Jäljendagem meie erapooletut Jumalat ja pakkugem kõigile võimalust saada osa Jumala ärateenimata lahkusest.
[Väljavõte lk 3]
”Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.” (Ap. t. 10: 34, 35)