1., 2. Mida on ringkonnaülevaatajad paljudes kogudustes tähele pannud?

ÜKS ringkonnaülevaataja oli lõpetamas koosolekut kogudusevanematega. Ta vaatas südamesoojusega neid karjaseid, kes tegid koguduses kõvasti tööd ja kellest mõni oleks võinud vanuse poolest olla tema isa. Ent ta oli ka veidi murelik ja seepärast küsis ta nendelt: „Vennad, mida te olete teinud teistele väljaõppe andmiseks, et neile võiks koguduses rohkem vastutust anda?” Kogudusevanematel oli hästi meeles, et eelmise külastuse ajal oli ringkonnaülevaataja ergutanud neid väljaõppe andmisele rohkem tähelepanu pöörama. Lõpuks ütles üks vanematest: „Ausalt öeldes pole me selleks kuigi palju teinud.” Teised vanemad noogutasid nõusolevalt pead.

² Kui sina oled kogudusevanem ja oleksid sellisel koosolekul, vastaksid sa ehk samamoodi. Ringkonnaülevaatajad üle kogu maailma on pannud tähele, et paljudes kogudustes on vaja anda nii noorematele kui ka vanematele vendadele rohkem väljaõpet, et nad võiksid aidata karja eest hoolitseda. Miks leiavad aga paljud vanemad, et see polegi nii lihtne?

3. a) Kuidas rõhutab pühakiri väljaõppe andmise tähtsust ja miks peaks see meile kõigile huvi pakkuma? (Vaata allmärkust.) b) Miks võivad mõned vanemad tunda, et teistele väljaõppe andmine pole lihtne?

³ Kogudusevanemana sa kahtlemata mõistad, et teistele väljaõppe andmine on tähtis.a Sa tead, et on vaja rohkem vendi, kes aitaksid hoida kogudusi tugevatena. Ja kui on rohkem selliseid vendi, siis on võimalik moodustada ka uusi kogudusi. (Loe Jesaja 60:22.) Samuti tead sa, et Jumala Sõna innustab sind „õpetama teisi”. (Loe 2. Timoteosele 2:2.) Sellegipoolest võid sa tunda nagu alguses mainitud kogudusevanemad, et seda pole lihtne teha. Sul tuleb hoolitseda oma pere eest, käia tööl, täita ülesandeid koguduses, ajada muid pakilisi asju, ja nii näibki, et teiste väljaõpetamiseks ei jää lihtsalt aega. Arutlegem seepärast, kui oluliseks tuleks pidada teistele väljaõppe andmist.

VÄLJAÕPE ON VÄGA OLULINE

4. Mis võib olla üks põhjus, miks väljaõppe andmist mõnikord edasi lükatakse?

⁴ Mis võib olla üks põhjus, miks mõnel vanemal on raske eraldada aega väljaõppe andmiseks? Võib-olla mõni neist mõtleb: „Väljaõpe on küll tähtis, ent see pole nii pakiline kui teised koguduse asjad, mis lihtsalt ei kannata oodata. Kui ma lükkan kellegi väljaõpetamist veidi edasi, toimib kogudus ikka endistviisi.” On tõsi, et mitmed asjad nõuavad kohest tähelepanu, kuid väljaõppe andmisega viivitamine võib kahjustada koguduse heaolu.

5., 6. Mida õpetab näide autojuhist ja auto hooldusest väljaõppe andmise kohta koguduses?

⁵ Mõtle ühele näitele. Autojuht võib teada, et auto mootori korraspüsimiseks on vaja regulaarselt õli vahetada. Ometi võib ta mõelda, et see pole nii oluline kui kütuse tankimine. Sest kui ta autot ei tangi, siis jääb see millalgi lihtsalt seisma. Ta võib arutleda, et kui ta ei jõua õli vahetada, töötab mootor ikka edasi, vähemalt veel mõnda aega. Kuid milles peitub siin oht? Kui autojuht lükkab mootori eest hoolitsemist aina edasi, siis võib tulla päev, kui mootorist kostab imelik hääl, auto jääb seisma ja ei lähegi enam käima. Sel juhul on vaja kulutada palju aega ja raha, et auto jälle töökorda saada. Mida see näide õpetab?

⁶ Kogudusevanemad täidavad paljusid tähtsaid ülesandeid, mis ei kannata edasilükkamist. Vastasel juhul tooks see kogudusele kahju. Nagu autojuht peaks olema kindel, et tema auto paagis on kütust, nii tuleb ka vanematel teha „alati kindlaks, mis on esmatähtis”. (Filipl. 1:10.) Ent mõned vanemad on pakilisemate asjadega sedavõrd hõivatud, et nii-öelda mootori eest hoolitsemine ehk teiste väljaõpetamine võib jääda hooletusse. Kui lükata väljaõpet aina edasi, jääb varem või hiljem vajaka pädevaid vendi, kes täidaksid koguduses vajalikke ülesandeid.

7. Mida öelda kogudusevanemate kohta, kes annavad väljaõpet?

⁷ Seega ei tohiks pidada väljaõpet millekski vähemoluliseks. Kogudusevanemad, kes vaatavad praegusest hetkest kaugemale ja panustavad oma aega vähemkogenud vendade õpetamiseks, on targad karjased ja õnnistuseks kogudusele. (Loe 1. Peetruse 4:10.) Millist kasu see siis kogudusele toob?

TARK INVESTEERING

8. a) Mis ajendab kogudusevanemaid teistele väljaõpet andma? b) Milline pakiline ülesanne on kogudusevanematel, kes on kolinud suurema vajadusega piirkonda? (Vaata kasti „Tähtis ülesanne”.)

⁸ Isegi kõige kogenumatel kogudusevanematel tuleb alandlikult tunnistada, et eakamana pole neil võimalik teha koguduse heaks enam nii palju kui varem. (Miika 6:8.) Samuti peavad nad arvestama sellega, et „ettearvamatud sündmused” võivad tuua nende ellu äkilisi muutusi, mis mõjutavad nende võimalusi koguduses ülesandeid täita. (Kog. 9:11, 12; Jaak. 4:13, 14.) Seepärast on tulevikku vaatavad kogudusevanemad Jehoova lammaste heaolu nimel valmis andma noortele vendadele õigeaegset juhatust oma kogemuste põhjal, mida nad on aastate jooksul ustavalt teenides omandanud. (Loe Laul 71:17, 18.)

9. Millise tulevase sündmuse tõttu on väljaõppe andmine eriti vajalik?

⁹ Miks veel on kogudusevanemad, kes annavad teistele väljaõpet, kogudusele õnnistuseks? Nii nad tugevdavad kogudust. Mismoodi? Tänu nende jõupingutustele on rohkem vendi, kes on valmis kogudust toetama, et see oleks tugev ja ühtne, ja seda mitte ainult praegu, vaid eriti just keerulistes oludes suure viletsuse ajal. (Hes. 38:10—12; Miika 5:5, 6.) Seepärast, kallid kogudusevanemad, paneme teile südamele, et väljaõppe andmisel oleks juba praegu kindel koht teie ajakavas.

10. Mida on ehk kogudusevanemal vaja teha, et leida aega väljaõppe andmiseks?

¹⁰ Me muidugi mõistame, et tähtsate ülesannete täitmine koguduses võib juba võtta peaaegu kogu su aja. Seepärast on sul ehk vaja eraldada osa sellest samast koguduse töödele kuluvast ajast väljaõppe andmiseks. (Kog. 3:1.) See on tark investeering.

LOO ÕIGED TINGIMUSED

11. a) Mida võib tähele panna eri maades elavate vanemate antud soovituste puhul? b) Miks on teksti Õpetussõnad 15:22 järgi kasulik arutada teiste vanemate antud soovitusi?

¹¹ Hiljuti küsiti rühmalt kogudusevanematelt, kes on edukalt aidanud vendadel vaimselt kasvada, mida nad on väljaõppe andmiseks teinud.b Kuigi vendade eluolud on väga erinevad, on nende antud nõuanded üsna sarnased. Mida see näitab? Seda, et Piiblil põhinevat väljaõpet on võimalik anda „kõikjal, igas koguduses”, justnagu seda tehti ka apostel Pauluse päevil. (1. Kor. 4:17.) Seepärast arutame selles ja järgmises artiklis soovitusi, mida need vanemad andsid. (Õpet. 15:22.) Lihtsuse mõttes nimetame neis artiklites väljaõppe andjaid õpetajateks ja väljaõppe saajaid õpilasteks.

12. Mida on õpetajal tarvis enne väljaõppe andmist teha ja miks?

¹² Õpetajal on väljaõppe andmiseks vaja luua õiged tingimused. Nagu aednikul on tarvis maad enne seemnete külvamist kobestada, nii on ka õpetajal tarvis valmistada ette õpilase südant, enne kui ta hakkab talle uusi oskusi õpetama. Kuidas seda teha? Selleks võiks järgida ühe vanaaja prohveti eeskuju.

13.—15. a) Millise ülesande prohvet Saamuel sai? b) Kuidas Saamuel oma ülesannet täitis? (Vaata pilti artikli alguses.) c) Miks peaks see piiblijutustus Saamuelist kogudusevanematele erilist huvi pakkuma?

¹³ Ühel päeval rohkem kui 3000 aastat tagasi, ütles Jehoova eakale prohvetile Saamuelile: „Homme umbes samal ajal saadan ma sinu juurde ühe mehe Benjaminimaalt. Võia ta juhiks mu rahvale Iisraelile.” (1. Saam. 9:15, 16.) Saamuel mõistis, et tema roll rahva juhina hakkab lõpule jõudma ja et Jehoova on määranud teda võidma rahvale valitsejat. Ta võis mõelda, et kuidas küll valmistada kedagi ette selliseks ülesandeks. Siis tuli talle hea mõte ja ta töötas selle elluviimiseks välja plaani.

¹⁴ Kui Saamuel järgmisel päeval Sauli nägi, ütles Jehoova prohvetile, et see ongi see mees. Seepeale hakkas Saamuel oma plaani kohaselt tegutsema. Ta kutsus Sauli söögiruumi sööma. Seal andis ta temale ja ta sulasele parimad kohad, seadis nende ette valitud lihatükid ja ütles: „Võta see ja söö. Seda hoiti just sinu jaoks.” Pärast söömist läksid Saamuel ja Saul juteldes alla linna prohveti majja. Saamuel soovis kasutada hästi ära seda meeldivat õhkkonda, mille ühine söömaaeg ja mõnus jalutuskäik olid loonud. Seepärast kutsus ta Sauli üles oma maja katusele. Seal, jahutava õhtutuule käes Saamuel „jätkas jutuajamist Sauliga” kuni magamaminekuni. Järgmisel päeval võidis Saamuel Sauli kuningaks, andis talle suud ning jagas lisajuhendeid. Pärast seda, olles Sauli eelolevateks sündmusteks ette valmistanud, saatis ta tema ära. (1. Saam. 9:17—27; 10:1.)

¹⁵ Kellegi võidmine rahva juhiks pole muidugi sama, mis anda vennale väljaõpet, et ta võiks saada koguduseabiliseks või -vanemaks. Siiski võivad kogudusevanemad tänapäeval Saamueli tegutsemisest nii mõndagi väärtuslikku õppida. Käsitlegem nüüd kaht õpetlikku mõtet.

ÕPETA MEELSASTI JA OLE TÕELINE SÕBER

16. a) Millised tunded Saamueli valdasid, kui Iisrael nõudis endale kuningat? b) Millise hoiakuga täitis Saamuel oma ülesande võida Saul kuningaks?

¹⁶ Õpeta meelsasti, mitte vastu tahtmist. Kui Saamuel esimest korda kuulis, et iisraellased tahavad endale inimkuningat, oli ta pettunud ja tundis, et rahvas on ta hüljanud. (1. Saam. 8:4—8.) Tegelikult oli nende nõudmine talle nii vastumeelt, et Jehoova pidi talle kolm korda kinnitama, et ta neid kuulda võtaks. (1. Saam. 8:7, 9, 22.) Siiski ei lasknud Saamuel oma südames juurduda kibedusel või vimmal tulevase rahvajuhi vastu. Kui Jehoova käskis tal Sauli kuningaks võida, siis prohvet kuuletus, ning seda mitte vastumeelselt ja pelgalt kohusetundest, vaid meelsasti, armastusest Jehoova vastu.

17. Kuidas jäljendavad kogudusevanemad tänapäeval Saamueli hoiakut ja miks võivad nad tunda rahulolu?

¹⁷ Saamueli sarnaselt annavad ka tänapäeval kogenud kogudusevanemad oma õpilastele väljaõpet armastaval viisil. (1. Peetr. 5:2.) Nad õpetavad teisi meelsasti ega karda, et võib-olla tuleb neil mõni oma tähtis ülesanne õpilasele loovutada. Need südamlikud õpetajad ei suhtu teenistusvalmis vendadesse mitte kui konkurentidesse, vaid kui kaastöölistesse, kes on kogudusele otsekui väärtuslikud kingitused. (2. Kor. 1:24; Heebr. 13:16.) Sellised isetud õpetajad tunnevad tõelist rahulolu, kui näevad, et nende õpilased kasutavad oma võimeid koguduse heaks. (Ap. t. 20:35.)

18., 19. Kuidas saab kogudusevanem õpilase südant ette valmistada ja miks on see oluline?

¹⁸ Ole sõber, mitte vaid õpetaja. Kui Saamuel kohtus Sauliga, oleks võinud ta lihtsalt õlianuma välja võtta, Saulile kiiresti õli pähe valada ja uue kuninga oma teed saata — võituna, kuid ilma igasuguse ettevalmistuseta. Selle asemel võttis aga Saamuel aega, et Sauli südant järk-järgult ette valmistada. Alles pärast meeldivat söömaaega, mõnusat jalutuskäiku, pikka jutuajamist ja head puhkust tundis prohvet, et nüüd on õige aeg Sauli võida.

¹⁹ Samamoodi peaksid õpetajad nüüdisajal alustama väljaõpet sellest, et võtavad aega meeldiva õhkkonna loomiseks ja arendavad oma õpilasega sõprussuhteid. Mida täpselt kogudusevanem selleks ette võtab, võib sõltuda paikkonnast, kohalikest oludest ja tavadest. Siiski, kui sa võtad oma kiire elutempo juures õpilase jaoks aega, siis sa otsekui ütled talle: „Sa oled mulle tähtis.” (Loe Roomlastele 12:10.) See sõnades väljendamata sõnum on kõigile õpilastele selgesti mõistetav ja nad on selle eest tänulikud.

20., 21. a) Kuidas sa kirjeldaksid head õpetajat? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Kogudusevanemad, pidage meeles, et hea õpetaja on see, kes mitte ainult ei armasta õpetada, vaid armastab ka inimest, keda ta õpetab. (Võrdle Johannese 5:20.) See tähtis aspekt õpetaja hoiakus on õpilasele kergesti märgatav ja mõjutab seda, kuidas ta väljaõpet vastu võtab. Seepärast, kallid vanemad, olge väljaõpet andes rohkem kui lihtsalt õpetajad — olge sõbrad! (Õpet. 17:17; Joh. 15:15.)

²¹ Pärast õpilase südame ettevalmistamist tahab kogudusevanem õpetada talle ka vajalikke oskusi. Milliseid meetodeid selleks kasutada? Seda arutame järgmises artiklis.

1. a) Mida on muistsed jumalateenijad mõistnud seoses väljaõppega ja kuidas on lood tänapäeval? b) Mida me selles artiklis arutame?

JUMALA teenijad on ammusest ajast mõistnud, et väljaõppe andmine toob häid tulemusi. Patriarh Aabram kogus Loti päästmiseks kokku „oma mehed, kes olid võitluseks väljaõppe saanud” ja neid saatis edu. (1. Moos. 14:14—16.) Kuningas Taaveti päevil oli Jumala koja lauljaid „õpetatud Jehoovale laulma” ja tooma talle kiitust. (1. Ajar. 25:7.) Meil tuleb tänapäeval pidada võitlust Saatana ja tema poolehoidjatega. (Efesl. 6:11—13.) Samas soovime teha kõvasti tööd, et tuua kiitust Jehoovale. (Heebr. 13:15, 16.) Seega, et olla edukad, vajame varem elanud jumalateenijate sarnaselt väljaõpet. Koguduses on Jehoova usaldanud väljaõppe andmise kogudusevanematele. (2. Tim. 2:2.) Milliseid meetodeid kogenud vanemad vendade õpetamiseks kasutavad, et need võiksid saada kõlblikuks karja eest hoolitsema?

AITA ÕPILASEL VAIMSELT KASVADA

2. Mida on hea kogudusevanemal enne väljaõppe andmist teha ja miks?

² Kogudusevanemat võib võrrelda aednikuga. Enne seemnete külvamist näeb aednik ehk vajadust mulda väetada, et see oleks viljakam. Samamoodi võid sa kogudusevanemana märgata, et enne vennale väljaõppe andmist oleks hea temaga arutada mõnd kosutavat mõtet pühakirjast, et valmistada ette tema südant. (1. Tim. 4:6.)

3. a) Kuidas võivad vestluses õpilasega olla abiks Jeesuse sõnad kirjakohas Markuse 12:29, 30? b) Millist mõju võib õpilasele avaldada kogudusevanema esitatud palve?

³ Et teha kindlaks, kuidas on tõde mõjutanud õpilase mõtteid ja tegusid, võid temalt küsida: „Kuidas on pühendumine Jehoovale muutnud seda, mismoodi sa oma elu elad?” Selline küsimus võib viia sisuka vestluseni selle üle, mis ajendab meid teenima Jehoovat kogu hingest. (Loe Markuse 12:29, 30.) Vestluse lõpus on ehk kohane teha palve, et Jehoova annaks õpilasele tema väljaõppeks püha vaimu. Kui kosutav võib see vennale olla, kui ta kuuleb, et sa tema eest südamest palvetad!

4. a) Too näiteid piiblijutustustest, mis aitavad õpilasel vaimselt kasvada. b) Mis on väljaõppe andmisel kogudusevanemate eesmärk?

⁴ Väljaõppe alguses võiksid arutada õpilasega mõnda piiblijutustust, mis aitab tal näha, et on tarvis olla teenistusvalmis, usaldusväärne ja alandlik. (1. Kun. 19:19—21; Neh. 7:2; 13:13; Ap. t. 18:24—26.) Sellised omadused on õpilasele sama tähtsad kui toitained mullale. Need kiirendavad tema vaimset kasvu. Kogudusevanem Jean-Claude Prantsusmaalt ütleb: „Minu peamiseks eesmärgiks väljaõpet andes on aidata õpilasel arendada vaimset meelelaadi. Ma otsin võimalusi, et lugeda koos õpilasega mõni kirjakoht, mis aitab avada tema silmi, et ta näeks selgelt Jumala „seaduse imesid”, mis leiduvad Piiblis. (Laul 119:18.) Mismoodi veel saab aidata õpilasel vaimselt edeneda?

AITA SEADA EESMÄRKE JA TOO VÄLJA PÕHJUSEID

5. a) Kui tähtis on rääkida õpilasega tema vaimsetest eesmärkidest? b) Miks peaks kogudusevanemad andma väljaõpet juba noortele vendadele? (Vaata allmärkust.)

⁵ Küsi õpilaselt: „Mis on sinu eesmärgid Jehoova teenistuses?” Kui ta ei oska midagi mainida, siis aita tal seada endale mõistlik ja jõukohane eesmärk. Räägi talle, missuguseid eesmärke oled sina endale seadnud, ja jutusta entusiastlikult, millist rõõmu on toonud nende saavutamine. See võib näida lihtne meetod, aga see on tõhus. Victor, pioneerina teeniv kogudusevanem Aafrikas, meenutab: „Kui ma olin noor, küsis üks kogudusevanem minult läbimõeldud küsimusi mu eesmärkide kohta. Need küsimused aitasid mul hakata tõsiselt mõtlema oma teenistuse peale.” Kogenud vanemad rõhutavad ka seda, kui tähtis on alustada väljaõppe andmist juba noortele, varases teismeeas vendadele. Näiteks võib neile anda koguduses eakohaseid ülesandeid. Selline varajane väljaõpe aitab neil hoida pilgu oma vaimsetel eesmärkidel, kui nad saavad veidi vanemaks ja neid lausa pommitatakse paljude eksitavate pakkumistega.a (Loe Laul 71:5, 17.)

6. Mida pidas Jeesus väljaõppe andmisel tähtsaks?

⁶ Sa saad kasvatada õpilase soovi koguduses teenida ka sellega, kui selgitad talle mitte ainult mida teha, vaid ka miks seda teha. Niimoodi tehes jäljendad suurt õpetajat Jeesust. Näiteks enne seda, kui Jeesus andis oma apostlitele ülesande teha inimesi tema jüngriteks, ütles ta neile põhjuse, miks seda teha. Ta sõnas: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule. Seepärast minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:18, 19.) Kuidas sa saad Jeesuse õpetusviisi järgida?

7., 8. a) Kuidas saavad kogudusevanemad jäljendada Jeesuse õpetamisviisi? b) Kui tähtis on õpilast kiita? c) Millised soovitused võivad aidata vanemal vendi õpetada? (Vaata kasti „Kuidas väljaõpet anda”.)

⁷ Selgita õpilasele Piibli põhjal, miks on talle antud ülesanne tähtis. Sel viisil õpetad sa teda Piibli põhimõtetest juhinduma. Oletame näiteks, et sa palud vennal hoida kuningriigisaali sissepääsutee puhta, et saali siseneda oleks meeldiv ja turvaline. Sa võid tuua esile mõtte tekstist Tiitusele 2:10 ja selgitada, kuidas see töö kaunistab meie Jumala õpetust. Samuti võiksid paluda vennal mõelda koguduse eakatele ja sellele, kuidas tema töö neile kasuks tuleb. Sellised vestlused väljaõppe jooksul aitavad õpilasel keskenduda pigem inimestele kui reeglitele. Kui ta näeb, et tema töö on vendadele ja õdedele suureks abiks, siis tunneb ta sellest rõõmu.

⁸ Ära unusta õpilast ka kiita selle eest, et ta rakendab hoolega ellu sinu antud soovitusi. Kui tähtis see on? Siiras kiitus on talle kui vesi taimele — see paneb ta jõudsamalt kasvama. (Võrdle Matteuse 3:17.)

LISAVÄLJAKUTSE

9. a) Milline väljakutse seisab mõnede jõukamates riikides elavate kogudusevanemate ees? b) Miks pole mõne noore venna elus Jehoova teenimine esikohal?

⁹ Jõukamates riikides võib kogudusevanemate ees seista üks lisaväljakutse: kuidas motiveerida 20-ndates ja 30-ndates aastates ristitud vendi koguduse tegevuses rohkem osalema. Kogenud karjased umbes 20 lääneriigist rääkisid, miks nende arvates hoiavad noored vennad end tagasi koguduses ülesandeid vastu võtmast. Üks mõte oli see, et mõnda venda pole nooremana innustatud seadma eesmärke Jehoova teenistuses. Tegelikult on mõne noore vanemad ergutanud teda hoopis ilmalikku karjääri tegema, kuigi noorel endal oli soov koguduses rohkem teha. See pole muidugi aidanud neil noortel Jehoova teenimist oma elus esikohale seada. (Matt. 10:24.)

10., 11. a) Kuidas saab kogudusevanem aidata venda, kel ei tundu olevat soovi koguduses rohkem ära teha? b) Milliseid pühakirja mõtteid võiks vanem sellise vennaga arutada ja miks? (Vaata allmärkust.)

¹⁰ Kui tundub, et vennal pole soovi koguduses rohkem ära teha, võib see, et ta oma mõtteviisi muudaks, nõuda kogudusevanemalt küll palju tööd ja kannatlikkust, ent selline muutus on võimalik. Nagu aednik saab suunata noore puu kasvu selle tüve vähehaaval sirgemaks painutades, nii võid sa aidata vennal näha vajadust muuta oma suhtumist koguduse ülesannete täitmisse. Kuidas seda teha?

¹¹ Võta aega, et vennaga sõprussuhteid arendada. Kinnita talle, et ta on koguduses vajalik. Istu aeg-ajalt koos temaga maha, et arutleda mõne kirjakoha üle ja aidata tal mõelda oma pühendumistõotusele. (Kog. 5:4; Jes. 6:8; Matt. 6:24, 33; Luuka 9:57—62; 1. Kor. 15:58; 2. Kor. 5:15; 13:5.) Sa võiksid temalt küsida: „Mida sa Jehoovale lubasid, kui end talle pühendasid?” Püüdes puudutada tema südant küsi temalt: „Mis sa arvad, mida tundis Jehoova, kui lasid end ristida?” (Õpet. 27:11.) „Mida võis tunda Saatan?” (1. Peetr. 5:8.) Ära kunagi alahinda mõju, mida võib avaldada hoolikalt valitud piibliteksti lugemine.b (Loe Heebrealastele 4:12.)

ÕPILASED, OLGE USTAVAD

12., 13. a) Milline meelelaad oli Eliisal õpilasena? b) Kuidas tasus Jehoova Eliisale tema ustavuse eest?

¹² Noored vennad, koguduses vajatakse teie abi! Milline meelelaad aitab teil kogudust teenida? Et sellele vastust saada, käsitlegem paari juhtumit ühe minevikus väljaõpet saanud Jehoova teenija elust.

¹³ Peaaegu 3000 aastat tagasi kutsus prohvet Eelija noort Eliisat saama tema teenriks. Eliisa võttis selle kutse otsekohe vastu ja teenis ustavalt seda eakat meest, tehes alandlikkust nõudvaid töid. (2. Kun. 3:11.) Pärast umbes kuut aastat kestnud väljaõpet mõistis Eliisa, et Eelija töö Iisraelis hakkab lõpule jõudma. Eelija ütles sel ajal Eliisale kolm korda, et see lõpetaks tema teenimise, kuid Eliisa vastas iga kord: „Ma ei jäta sind maha!” Ta oli otsustanud jääda oma mentoriga nii kauaks kui võimalik. Jehoova tasus Eliisale tema ustavuse eest, lastes tal näha Eelija aukartustäratavat lahkumist. (2. Kun. 2:1—12.)

14. a) Kuidas saavad õpilased tänapäeval järgida Eliisa eeskuju? b) Miks on nii tähtis täita ustavalt oma ülesandeid?

¹⁴ Kuidas saad sina Eliisa eeskuju järgida? Võta varmalt vastu ülesanded, mis sulle antakse, ka sellised, mille täitmine nõuab alandlikkust. Suhtu oma õpetajasse kui sõpra ja anna talle teada, kui väga sa hindad tema tööd sinu heaks. Sellise suhtumisega võid sa talle otsekui öelda: „Ma ei jäta sind maha!” Ja mis kõige olulisem, täida ustavalt igat sulle antud ülesannet. Miks see on nii tähtis? Sest alles siis, kui kogudusevanemad näevad, et sa oled ustav ja usaldusväärne, saavad nad olla kindlad, et Jehoova soovib anda sulle koguduses rohkem vastutust. (Laul 101:6; loe 2. Timoteosele 2:2.)

OLE LUGUPIDAV

15., 16. a) Mismoodi näitas Eliisa lugupidamist oma õpetaja vastu? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mis Eliisa tegevuse juures julgustas teisi prohveteid?

¹⁵ Jutustus Eelija mantlipärijast Eliisast õpetab ka seda, kuidas saavad vennad tänapäeval näidata lugupidamist kogudusevanemate vastu. Pärast seda, kui Eelija ja Eliisa olid käinud Jeerikos ühe rühma prohvetite juures, läksid nad Jordani jõe äärde. Seal „võttis Eelija oma ametirüü, keeras selle rulli ja lõi vastu vett. Vesi lahknes vasakule ja paremale.” Kui nad olid läbi kuiva jõesängi läinud, kõndisid nad teed mööda edasi ja rääkisid omavahel. Eliisa ilmselgelt ei mõelnud, et ta teab juba kõike. Kuni Eelija lahkumiseni kuulas Eliisa hoolega igat oma õpetaja sõna. Viimaks tõusis Eelija tormituules taevasse. Hiljem uuesti Jordani äärde jõudes lõi Eliisa Eelija kuuega vastu vett ja küsis: „Kus on Eelija Jumal Jehoova?” Taas lahknes vesi vasakule ja paremale. (2. Kun. 2:8—14.)

¹⁶ Kas panid tähele, et Eliisa esimene imetegu oli täpselt seesama, mis Eelija viimane imetegu? Miks on see tähelepanuväärne? Ilmselt ei mõelnud Eliisa, et nüüd, kui tüür on tema käes, on tal kohe vaja suunda muuta. Toimides samamoodi nagu Eelija, näitas Eliisa lugupidamist oma õpetaja vastu ja see julgustas ka teisi prohveteid. (2. Kun. 2:15.) Ent hiljem, Eliisa 60 aasta pikkuse prohvetiteenistuse jooksul tegi Jehoova tema kaudu palju rohkem imesid, kui ta oli teinud Eelija kaudu. Mida õpetab see tänapäeval neile, kes saavad väljaõpet?

17. a) Kuidas saavad õpilased tänapäeval jäljendada Eliisa meelelaadi? b) Kuidas võib Jehoova aja möödudes hakata kasutama vendi, kes saavad väljaõpet?

¹⁷ Sina ei peaks samuti mõtlema, et kohe, kui saad koguduses mingi ülesande, on tarvis suunda muuta ehk täita seda ülesannet täiesti teistmoodi, kui seda on varem tehtud. Muudatuste tegemist ei tingi kellegi isiklik soov, vaid koguduse vajadused ja Jehoova organisatsiooni juhendid. Eliisa julgustas oma tegutsemisega teisi prohveteid ja näitas lugupidamist oma eelkäija vastu, järgides tema meetodeid. Sina võid samamoodi julgustada usukaaslasi ja näidata lugupidamist kogenud vanemate vastu, kui järgid nende meetodeid, mis põhinevad Piiblil. (Loe 1. Korintlastele 4:17.) Ent kui saad ise kogenumaks, võid muidugi pakkuda välja selliseid muudatusi, mis aitaksid kogudusel veelgi paremini pidada sammu Jehoova organisatsiooniga, mis liigub aina edasi. Nagu Jehoova kasutas Eliisat, nii võib ta aja möödudes kasutada ka teid, ustavad õpilased, ja anda teile isegi suuremaid ülesandeid kui teie õpetajatele. (Joh. 14:12.)

18. Miks on koguduses vendadele väljaõppe andmine praegu eriti tähtis?

¹⁸ Loodetavasti ajendavad käesolevas ja eelmises artiklis antud soovitused kõiki kogudusevanemaid eraldama vendade väljaõpetamiseks aega. Väljaõppe saajatel omakorda tuleks õpetust innukalt vastu võtta ja seda targalt ellu rakendada, et aidata hoolitseda Jehoova lammaste eest. See tugevdab Jehoova ülemaailmset kogudust ja aitab igaühel meist jääda ustavaks tulevaste pöördeliste sündmuste ajal.