Johannese evangeeliumi salmid, kus nimi Jehoova ei esine otseses või kaudses tsitaadis

JOHANNESE 12:38a „Jehoova, kes usub ...?”

PÕHJENDUS(ED). See on tsitaat tekstist Jesaja 53:1, kus algses heebrea tekstis esineb Jumala nimi vaid ühe korra, nimelt väljendis „Jehoova käsivars”. Johannes aga tsiteerib Jumala vaimu mõjutusel seda Jesaja ennustust Septuagintast. Selles tõlkes algab kreekakeelne tekst sõna kýrios (isand, issand) sellise vormiga, mida kasutatakse otsese pöördumise puhul. (Vt piiblikohta Roomlastele 10:16, kus tsiteeritakse samuti salmi Jesaja 53:1.) Septuaginta tõlkijad võisid panna Jumala nime esimesse kohta, kus see tekstis esineb, näitamaks, et prohvet suunab oma küsimused Jumalale. Kuna hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati algses heebrea tekstis olev tetragramm sõnaga kýrios (nii on tehtud selles tsitaadis sõna kýrios teises esinemiskohas), on selles salmis kasutatud põhitekstis Jumala nime. (Vt Johannese 12:38b.)

PÕHIALLIKAD

• „The Bible Commentary”, toimetanud F. C. Cook, 1981. a kordustrükk. Selles väljaandes käsitletakse teksti Roomlastele 10:16, kus on samuti tsiteeritud teksti Jesaja 53:1. Seal kommenteeritakse esimest kohta tsitaadis, kus on sõna „Issand”: „Sõna „Issand”, mis on lisatud siia ja ... [Jesaja 53:1] kreekakeelsetesse tõlgetesse, näitab, et prohvet pöördus Jehoova kui isiku poole, kellelt sõnum lähtus.” Seal öeldakse veel, et selle sõna lisamine on kooskõlas lõigu algse tähendusega.

• „The Interpretation of St. Paul’s Epistle to the Romans”, R. C. H. Lenski. Selles väljaandes kommenteeritakse teksti Roomlastele 10:16, kus on samuti tsiteeritud salmi Jesaja 53:1. Seal öeldakse: „Paulus lisab tsitaati sõna „Issand”, kuna prohvet esitab küsimuse Jahvele.”

• „The Principles and Practice of New Testament Textual Criticism”, G. D. Kilpatrick. Selles raamatus on Johannese 12:38 salmide hulgas, mille kohta öeldakse: „Κύριος [Kýrios] = Jahve.” Ja see sõna esineb salmis kaks korda.

• „The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse selles salmis kaks korda sõna „ADONAI” suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.

• „The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Johannese 12:38 kahel korral sõna „ISSAND” suurtähtedega, näitamaks, et mõlemal korral mõeldakse Jehoovat. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 142) on tekst Johannese 12:38 toodud kaks korda pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.

• „The Scofield Reference Bible”, 1909, C. I. Scofield. Selles piiblis on tekstis Johannese 12:38 sõna „Issand” esimese esinemiskoha juures ääremärkus: „Jehoova. Jes. 53.1.”

• „The NLT Study Bible”, 2. väljaanne, 2008. Selles piiblis on tekstis Johannese 12:38 sõna „ISSAND” mõlemal korral kirjutatud suurtähtedega. Selle tõlke piiblitõlkekomitee ütleb eessõnas nõnda: „Oleme üldiselt tõlkinud tetragrammi (JHVH) järjepidevalt sõnaga „ISSAND”, kasutades kirjapilti ..., mis on ingliskeelsetes tõlgetes tavaks.” Edasi öeldakse seal uut testamenti kommenteerides järgmist: „Kreeka sõna kurios on tõlgitud järjepidevalt vastega „Issand”, kuid nendes kohtades, kus uue testamendi tekst ilmselgelt tsiteerib vana testamenti, on see tõlgitud sõnaga „ISSAND”, mis on kirjutatud väiksemas kirjas suurtähtedega.” (Meie kursiiv.)

TOETAVAD ALLIKAD: J^{12, 14, 16-18, 22, 23, 34-36, 39, 46, 52, 61, 65, 66, 88, 93, 100-102, 105, 106, 114-118, 122, 130, 133, 136, 144-147, 149, 190, 191, 201, 204, 212, 225, 236, 244, 262, 265, 271, 273, 289, 295-297, 322-325}