Kas see on kavandatud?
Merikilpkonna orientatsioonivõime
● Teadlaste kirjelduste järgi on merikilpkonna ränne toitumispiirkonnast pesitsusranda „tähelepanuväärsemaid toiminguid loomariigis”. See roomaja on neile juba aastakümneid huvi pakkunud.
Mõtteainet. Iga kahe kuni nelja aasta tagant ronib emane kilpkonn rannale munema. Liiva peidetud mune võib ühes pesas olla sadakond. Äsja munast koorunud pisikesed kilpkonnad suunduvad ookeani. Seejärel võivad nad läbida muljetavaldava teekonna, mis võib ulatuda ühtekokku ligi 13 000 kilomeetrini. Aastate pärast pöörduvad täiskasvanuks saanud emased kilpkonnad munema samale rannikuribale, kus nad ise munast koorusid.
Kuidas merikilpkonnad orienteeruvad? „Paistab, et neis on mingit sorti pärilik magnetiline kaart,” ütleb USA Põhja-Carolina ülikooli bioloog Kenneth Lohmann väljaandes „National Geographic News”. Uuringud näitavad, et merikilpkonn võib määrata oma asukoha Maa magnetvälja nurga ja tugevuse järgi. Tänu sellisele hämmastavale võimele suudavad pisikesed kaitsetud vastkoorunud kilpkonnad võtta ette 13 000 kilomeetrit pika rände üle Atlandi ookeani avaruste, kusjuures Lohmanni sõnul teevad nad seda üksipäini, ilma et järgneksid teistele kilpkonnadele.
Mida sina arvad? Kas merikilpkonna orientatsioonivõime on tekkinud juhuse läbi või on see kavandatud?
[Kast lk 25]
HUVITAVAID FAKTE
● Pärast munemist ja munade peitmist jätab emane kilpkonn pesa maha.
● Kooruv kilpkonn kasutab nahkjast kestast väljapääsemiseks erilist hammast nimetusega karunkul, mis varsti välja langeb.
● 90 protsenti merikilpkonnade elust möödub ookeanis.
[Pildi allikaviide lk 25]
© Masa Ushioda/WaterF/age fotostock