109. LUGU
Peetrus tuleb Korneeliuse juurde
SIIN seisab apostel Peetrus ja tema taga seisavad ta sõbrad. Kuid miks see mees Peetruse ette kummardab? Kas ta peaks seda tegema? Kas sa tead, kes see mees on?
See mees on Korneelius. Ta on Rooma armee ohvitser. Korneelius ei tunne Peetrust, kuid tal kästi Peetrus oma majja kutsuda. Vaatame, kuidas see juhtus.
Esimesed Jeesuse järelkäijad olid juudid, Korneelius aga ei ole juut. Sellegipoolest armastab ta Jumalat, palub teda ja teeb inimestele palju head. Ühel pärastlõunal ilmub Korneeliusele ingel ja ütleb: „Jumalal on sinu üle hea meel ja ta vastab su palvetele. Saada mehi ning lase kutsuda mees, kelle nimi on Peetrus. Ta on parajasti Joppes, Siimona majas mere ääres.”
Korneelius saadab kohe mõned mehed Peetruse järele. Järgmisel päeval, kui mehed Joppele lähenevad, on Peetrus Siimona maja lamedal katusel. Seal teeb Jumal nii, et Peetrus näeb suurt lina taevast alla laskumas. Lina sees on kõiksugu loomi. Jumala seaduse järgi olid need sellised loomad, mida ei tohtinud süüa, aga ometi ütleb üks hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö.”
„Ei!” vastab Peetrus. „Ma pole kunagi midagi ebapuhast söönud.” Kuid hääl ütleb Peetrusele: „Ära nimeta enam ebapuhtaks seda, mida Jumal nüüd puhtaks nimetab.” Nii juhtub kolm korda. Sel ajal kui Peetrus järele mõtleb, mida see kõik tähendada võiks, jõuavad maja juurde need mehed, kelle Korneelius on saatnud, ja küsivad Peetrust.
Peetrus läheb alla ja ütleb: „Mina olen see mees, keda te otsite. Mis asja pärast te tulnud olete?” Kui mehed seletavad, et ingel käskis Korneeliusel Peetruse enda juurde koju kutsuda, on Peetrus nõus nendega kaasa minema. Järgmisel päeval läheb Peetrus koos sõpradega Kaisareasse Korneeliuse poole.
Korneelius on oma sugulased ja lähedased sõbrad kokku kutsunud. Kui Peetrus tuleb, läheb Korneelius talle vastu. Ta langeb põlvili ning kummardab Peetruse jalge ette, nagu sa siin näed. Kuid Peetrus ütleb: „Tõuse püsti; ka mina olen ju inimene.” Jah, Piibel näitab, et ei ole õige inimese ees kummardada. Me peame kummardama ainult Jehoovat.
Peetrus kuulutab nüüd nendele, kes on kokku tulnud. „Nüüd ma tean, et Jumal võtab vastu kõik inimesed, kes teda teenida tahavad,” ütleb Peetrus. Sel ajal kui Peetrus räägib, saadab Jumal oma püha vaimu ja inimesed hakkavad erinevates keeltes rääkima. See üllatab juutidest jüngreid, kes Peetrusega kaasa on tulnud, sest nad arvasid, et Jumal kiidab heaks ainult juute. Niisiis õpetab see neile, et Jumala ees pole ükski rass parem ja tähtsam kui teine. Kas pole meil kõigil hea seda meelde jätta?