Kuidas hoida end maailmast lahus

 1. Mida rõhutas Jeesus viimasel õhtul inimesena maa peal olles?

VIIMASEL õhtul inimesena maa peal olles väljendas Jeesus suurt muret oma järelkäijate edaspidise heaolu pärast. Ta isegi palvetas selle eest, öeldes oma isale: „Ma ei palu, et sa nad maailmast ära võtaksid, vaid et sa kaitseksid neid Saatana eest. Nad ei kuulu maailma, nagu minagi ei kuulu maailma.” (Johannese 17:15, 16.) Selle südamliku palvega näitas Jeesus, kui väga ta armastab oma järelkäijaid ja kuivõrd tähtsad on sõnad „Te ei kuulu maailma”, mis ta mõnele neist varem sel õhtul oli öelnud. (Johannese 15:19.) Kahtlemata oli Jeesusele väga tähtis, et tema järelkäijad hoiaksid end maailmast lahus.

 2. Mis on see maailm, millest Jeesus rääkis?

² See maailm, millest Jeesus rääkis, on Jumalast võõrdunud inimkond, mis on Saatana ning tema iseka ja kõrgi vaimu võimuses. (Johannese 14:30; Efeslastele 2:2; 1. Johannese 5:19.) Seepärast ütleb Piibel: „Sõprus maailmaga tähendab vaenu Jumalaga.” (Jaakobuse 4:4.) Kuidas saavad need, kes soovivad, et Jumal neid armastaks, hoida end maailmast lahus, kui nad peavad selles elama? Vaja on teha viit asja: 1) olla ustav Kristuse juhitavale Jumala kuningriigile ja mitte sekkuda poliitikasse; 2) seista vastu selle maailma vaimule; 3) olla korraliku riietuse ja välimusega; 4) hoida elu lihtsana ja 5) varustada end Jumala antud sõjavarustusega.

 3. a) Kuidas suhtus Jeesus poliitikasse? b) Miks võib öelda, et Jeesuse võitud järelkäijad on suursaadikud? (Vaata ka allmärkust.)

³ Jeesus ei osalenud poliitikas, vaid oli keskendunud Jumala kuningriigi, tulevase taevase valitsuse kuulutamisele, mille kuningaks ta pidi saama. (Taaniel 7:13, 14; Luuka 4:43; 17:20, 21.) Sel põhjusel ütles Jeesus Rooma maavalitseja Pontius Pilatuse ees seistes: „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma.” (Johannese 18:36.) Jeesuse tõelised järelkäijad järgivad tema eeskuju. Nad on ustavad talle ja tema kuningriigile ning räägivad sellest kuningriigist kogu maailmas. (Matteuse 24:14.) „Me oleme suursaadikud Kristuse asemel,” kirjutas Paulus. „Me palume Kristuse asemel: „Laske end Jumalaga lepitada.””a (2. Korintlastele 5:20.)

 4. Kuidas on kõik tõelised kristlased tõendanud oma ustavust Jumala kuningriigile? (Vaata kasti „Algkristlaste erapooletus”.)

⁴ Kuna suursaadikud esindavad teist riiki või selle valitsejat, ei sekku nad selle riigi siseasjadesse, kus nad teenivad; nad jäävad erapooletuks. Kuid nad tegutsevad selle riigi valitsuse huvides, mida nad esindavad. Sama kehtib ka Kristuse võitud järelkäijate kohta, kelle „kodakondsus on taevas”. (Filiplastele 3:20.) Tänu sellele, et nad on innukalt kuulutanud sõnumit Jumala kuningriigist, on miljonid Kristuse teised lambad Jumalaga lepitatud. (Matteuse 25:31–40; Johannese 10:16.) Teised lambad on kui Kristuse käskjalad, kes toetavad Jeesuse võitud vendi. Need kaks gruppi tegutsevad ühtse karjana messia kuningriigi huvides ega sekku vähimalgi määral poliitikasse. (Loe Jesaja 2:2–4.)

 5. Mille poolest erineb kristlik kogudus muistsest Iisraelist ja mida see meile tähendab?

⁵ Ustavus Kristusele pole ainus põhjus, miks tõelised kristlased on erapooletud. Erinevalt muistsest Iisraelist, kes elas Jumala kindlaksmääratud maa-alal, on meie rahvusvaheline usupere hajali kogu maailmas. (Matteuse 28:19; 1. Peetruse 2:9.) Kui pooldaksime mõnda kohalikku parteid, ei saaks me enam puhta südametunnistusega rääkida Jumala kuningriigist kui inimkonna ainsast lootusest. Samuti seaks see ohtu meie kristliku ühtsuse. (1. Korintlastele 1:10.) Ja kui puhkeks sõda, tuleks meil võidelda oma usukaaslaste vastu, keda peaksime hoopis armastama. (Johannese 13:34, 35; 1. Johannese 3:10–12.) Seepärast on igati arusaadav, miks Jeesus käskis oma jüngritel loobuda võitlemast. Ta koguni käskis neil armastada oma vaenlasi. (Matteuse 5:44; 26:52; vaata kasti „Kas ma jään erapooletuks?”.)

 6. Kuidas mõjutab sinu allumist keisrile see, et oled pühendunud Jumalale?

⁶ Tõeliste kristlastena oleme pühendunud Jumalale, mitte mõnele inimesele, inimorganisatsioonile või riigile. Piiblitekstis 1. Korintlastele 6:19, 20 öeldakse: „Te ei kuulu endale, sest teid on kalli hinnaga ostetud.” Jeesuse järelkäijad annavad „keisrile, mis kuulub keisrile”. Nad maksavad makse, austavad ilmalikke võime ning alluvad neile kohasel määral. Kuid nad annavad „Jumalale, mis kuulub Jumalale”. (Markuse 12:17; Roomlastele 13:1–7.) See hõlmab seda, et nad kummardavad Jumalat, armastavad teda kogu hingest ning on talle ustavad ja kuulekad. Kui vaja, on nad valmis Jumala teenimise nimel isegi oma elu andma. (Luuka 4:8; 10:27; loe Apostlite teod 5:29; Roomlastele 14:8.)

7., 8. Mis on maailma vaim ja mis mõttes see „tegutseb sõnakuulmatutes inimestes”?

⁷ Kristlased hoiavad end maailmast lahus ka sellega, et seisavad vastu selle pahelisele vaimule. „Me ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, mis on Jumalalt,” kirjutas Paulus. (1. Korintlastele 2:12.) Efeslastele ütles ta: „Te elasite selle maailmaajastu mallide järgi, selle valitseja tahte järgi, kellel on võim õhu üle, vaimu üle, mis tegutseb sõnakuulmatutes inimestes.” (Efeslastele 2:2, 3.)

⁸ Maailma „õhk” ehk vaim on nähtamatu liikumapanev jõud, mis õhutab sõnakuulmatusele Jumala vastu ning tekitab patuseid ihasid ja silmahimu. (1. Johannese 2:16; 1. Timoteosele 6:9, 10.) Maailma vaimu „võim” peitub selles, et see vaim on külgetõmbav patusele loomusele, see on salakaval ja tungib õhu kombel kõikjale. See „tegutseb sõnakuulmatutes inimestes” selles mõttes, et toidab neis vähehaaval halbu omadusi, näiteks isekust, ülbust, ambitsioonikust, mässuvaimu ja soovi olla moraalselt sõltumatu.b Teisisõnu paneb maailma vaim inimeste südames kasvama saatanlikud iseloomujooned. (Johannese 8:44; Apostlite teod 13:10; 1. Johannese 3:8, 10.)

 9. Kuidas võib maailma vaim tungida meie meelde ja südamesse?

⁹ Kas maailma vaim võib mõjutada ka sinu meelt ja südant? Jah, kuid vaid sel juhul, kui kaotad valvsuse. (Loe Õpetussõnad 4:23.) Maailma vaim võib hakata sind mõjutama märkamatult, näiteks siis, kui seltsid nendega, kes paistavad head inimesed, kuid kes tegelikult ei armasta Jehoovat. (Õpetussõnad 13:20; 1. Korintlastele 15:33.) See paheline vaim võib sinusse imbuda ka sobimatute raamatute ja filmide, pornograafia, usutaganejate veebisaitide ja äärmist võitlusvaimu õhutavate spordialade kaudu – tegelikult kõige kaudu, milles peegeldub Saatana või tema maailma mõtteviis.

10. Kuidas me saame seista vastu maailma vaimule?

¹⁰ Kuidas me saame seista vastu salakavalale maailma vaimule ja olla sellised, keda Jumal armastab? Ainult nii, kui võtame vastu kogu Jehoova pakutava abi ning palume ikka ja jälle püha vaimu. Jehoova on palju vägevam kui Kurat või tema võimuses olev kuri maailm. (1. Johannese 4:4.) Seepärast on ülimalt tähtis tugevdada palve kaudu oma suhteid Jehoovaga.

11. Kuidas on inimesed maailma vaimu mõjul riietuma hakanud?

¹¹ Seda, milline vaim inimest mõjutab, näitab tema riietus, välimus ja suhtumine hügieeni. Paljudes maades on hakatud riietuma nii kõlvatult, et ühe telereporteri sõnul pole prostituutidel varsti enam midagi kanda. Tüdrukud, kes pole veel teismeikkagi jõudnud, lähtuvad juhtmõttest „rohkelt ihu, napilt tagasihoidlikkust”, nagu ütles üks ajakirjanik. Teine suundumus on riietuda lohakalt, mis väljendab mässumeelsust ning eneseväärikuse ja enesest lugupidamise puudumist.

12., 13. Millised põhimõtted käivad riietumise ja välimuse kohta?

¹² Jehoova teenijatena tahame põhjusega head välja näha, mis tähendab, et meie riietus on korralik, puhas, maitsekas ja konkreetseks olukorraks sobiv. Meie välimus peaks alati peegeldama tagasihoidlikkust ja kainet mõistust, mis ühes heade tegudega iseloomustavad nii mehi kui ka naisi, „kes tunnistavad end jumalakartlikuks”. Mõistagi pole meie peamine soov endale tähelepanu tõmmata, vaid olla „sellised, keda Jumal armastab”. (1. Timoteosele 2:9, 10; Juuda 21.) Me tahame, et kõige enam ehiks meid see, mis on varjul meie südames, see, mis on Jumala silmis väga väärtuslik. (1. Peetruse 3:3, 4.)

¹³ Pea ka meeles, et meie riietumisstiil ja välimus võivad mõjutada seda, kuidas teised suhtuvad tõelisse jumalateenimisse. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „tagasihoidlikkus”, tähendab moraali kontekstis aupaklikkust, aukartust ning teiste tunnetest ja arvamusest lugupidamist. Sestap ei peaks me juhinduma enda oletatavatest õigustest, vaid arvestama teiste südametunnistusega. Eeskätt tahame tuua au Jehoovale ja tema rahvale ning näidata end olevat Jumala teenijad, tehes „kõike Jumala auks”. (1. Korintlastele 4:9; 10:31; 2. Korintlastele 6:3, 4; 7:1.)

14. Millele peaksime seoses välimuse ja hügieeniga mõtlema?

¹⁴ Riietus, välimus ja hügieen on veelgi tähtsamad siis, kui oleme kuulutustööl või koguduse koosolekutel. Mõtle järgmistele küsimustele. Kas su välimus ja hügieen tõmbavad kohatut tähelepanu? Kas need tekitavad teistes piinlikkust? Kas sa pead oma õigusi neis valdkondades tähtsamaks kui seda, et oleksid kõlblik saama koguduses ülesandeid? (Laul 68:6; Filiplastele 4:5; 1. Peetruse 5:6.)

15. Miks pole Piiblis välimuse, riietuse ja hügieeni kohta reeglistikku?

¹⁵ Piibel ei anna kristlastele riietuse, välimuse ja hügieeni kohta reeglistikku. Jehoova ei taha meilt ära võtta valikuvabadust; ta soovib, et kasutaksime oma mõtlemisvõimet. Ta tahab, et meist saaksid küpsed inimesed, kes arutlevad Piibli põhimõtete üle ning „kes on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud vahet tegema õige ja vale vahel”. (Heebrealastele 5:14.) Kõige rohkem soovib ta, et juhinduksime oma elus armastusest Jumala ja ligimese vastu. (Loe Markuse 12:30, 31.) Need piirid võimaldavad väga mitmekesist riietumist ja väljanägemist. Selle tõendiks on värvikirevais riideis rõõmsad Jehoova teenijad kõikjal maailmas.

16. Milles avaldub vastuolu selle maailma vaimu ja Jeesuse sõnade vahel ning millele oleks hea mõelda?

¹⁶ Selle maailma vaim on petlik ning on tekitanud miljonites inimestes tunde, et raha ja aineline vara toovad õnne. Jeesus aga ütles: „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu.” (Luuka 12:15.) Jeesus ei pooldanud sellega askeetlust. Ta õpetas hoopis, et igavese elu ja tõelise õnne leiavad need, „kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust” ja need, kelle „pilk on kinnitunud ühele asjale” ehk kes on keskendunud Jumala teenimisele, elades lihtsat elu. (Matteuse 5:3; 6:22). Mõtle, kas sa tõesti usud, mida Jeesus õpetas, või kas oled mõjutatud „vale isast”. (Johannese 8:44.) Mida näitavad sinu sõnad, eesmärgid, prioriteedid ja eluviis? (Luuka 6:45; 21:34–36; 2. Johannese 6.)

17. Mida head võivad kogeda need, kes hoiavad oma elu lihtsana?

¹⁷ Jeesus ütles: „Ometi ilmneb tarkus tegudest.” (Matteuse 11:19.) Mida head kogevad need, kes hoiavad oma elu lihtsana? Kuningriigitöö pakub neile tõelist kosutust. (Matteuse 11:29, 30.) Nad väldivad liigset muretsemist ning säästavad end seeläbi suurest emotsionaalsest valust ja hingepiinast. (Loe 1. Timoteosele 6:9, 10.) Kuna nad on rahul eluks hädavajalikuga, on neil rohkem aega pere ja usukaaslaste jaoks. Nad võivad isegi paremini magada. (Koguja 5:12.) Nad tunnevad suurt rõõmu andmisest mistahes neile võimalikul viisil. (Apostlite teod 20:35.) Nad on „tulvil lootust” ning tunnevad südamerahu ja rahulolu. (Roomlastele 15:13; Matteuse 6:31, 32.) Kõik need õnnistused on väga väärtuslikud.

18. Kuidas kirjeldab Piibel meie vaenlast, tema meetodeid ja meie võitluse olemust?

¹⁸ Kui oleme sellised, keda Jumal armastab, oleme kaitstud Saatana püüete eest rikkuda meie suhted Jumalaga. Saatan ei taha kristlastelt röövida mitte ainult õnne, vaid ka igavest elu. (1. Peetruse 5:8.) Paulus ütles: „Me ei pea ju võitlust mitte inimestega, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduses oleva maailma valitsejatega, kurjade vaimudega, kes on taevastes paikades.” (Efeslastele 6:12.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „võitlust pidama”, ei käi mitte kauge vahemaa tagant võitlemise kohta – nii et ollakse ise kuskil ohutus kohas –, vaid käsitsivõitluse kohta. Lisaks näitavad väljendid „valitsused”, „võimud” ja „maailma valitsejad” seda, et rünnakud vaimumaailmast on hästi organiseeritud ja ettekavatsetud.

19. Kirjelda Jumala antud sõjavarustust.

¹⁹ Me võime saavutada võidu hoolimata oma puudustest ja piiratusest. Kuidas? Kui varustame end kogu Jumala antud sõjavarustusega. (Efeslastele 6:13.) Seda varustust kirjeldatakse tekstis Efeslastele 6:14–18, kus öeldakse: „Seiske siis kindlalt! Olgu teil tihedalt ümber tõevöö, kandke õiguse rinnaturvist ning jalatsiteks olgu teil valmidus kuulutada head sõnumit rahust. Peale selle võtke suur usukilp, millega te suudate kustutada kõik Saatana põlevad nooled. Samuti võtke päästekiiver [päästelootus] ja vaimumõõk, see tähendab Jumala sõna. Palvetage igas olukorras, esitage igasuguseid palveid ja anumisi kooskõlas Jumala vaimu juhatusega.”

20. Mille poolest erineb meie olukord sõduri omast?

²⁰ Kuna selle sõjavarustuse on andnud meile Jumal, pakub see kindlat kaitset, kuid seda vaid juhul, kui kanname seda kogu aeg. Vastupidi sõduritele, kes ei pruugi vahepeal pikka aega võidelda, peavad kristlased pidevalt elu ja surma peale käivat võitlust. See ei lõppe enne, kui Jumal on hävitanud Saatana maailma ja heitnud kõik kurjad vaimud sügavikku. (Ilmutus 12:17; 20:1–3.) Ära siis anna alla, kui võitled oma puuduste või väärade soovidega, sest selleks, et jääda Jehoovale ustavaks, tuleb meil kõigil end nii-öelda lüüa. (1. Korintlastele 9:27.) Muretsemiseks on põhjust hoopis siis, kui me üldse ei võitle.

21. Mida on hädavajalik teha, et olla võidukad?

²¹ Ent me ei suuda võita seda võitlust enda jõuga. Seepärast tuletab Paulus meile meelde vajadust palvetada Jehoova poole „igas olukorras ... kooskõlas Jumala vaimu juhatusega”. Samal ajal peaksime kuulama Jehoovat: uurima Piiblit ja saama igal võimalusel kokku oma võitluskaaslastega. Me ei ole ju selles võitluses üksinda. (Fileemonile 2; Heebrealastele 10:24, 25.) Need, kes seda kõike ustavalt teevad, pole mitte ainult võidukad, vaid suudavad ka oma uskumusi kindlalt kaitsta, kui neilt aru nõutakse.

22., 23. a) Miks peame olema alati valmis kaitsma oma uskumusi ja millistele küsimustele tuleks meil mõelda? b) Mis teemat arutatakse järgmises peatükis?

²² Jeesus ütles: „Kuna te ei kuulu maailma, ... siis maailm vihkab teid.” (Johannese 15:19.) Seepärast peavad kristlased olema alati valmis kaitsma oma uskumusi ning tegema seda tasaduse ja sügava lugupidamisega. (Loe 1. Peetruse 3:15.) Mõtle järgmistele küsimustele. Kas sa mõistad, miks võtavad Jehoova tunnistajad mõnikord seisukoha, mis on vastuolus üldise arvamusega? Kui sina oled sellises olukorras, kas oled veendunud, et see, mida ütleb Piibel ja ustav ori, on õige? (Matteuse 24:45; Johannese 17:17.) Kui teed seda, mis on õige Jehoova silmis, ja erined teistest, siis kas oled selle üle ka uhke? (Laul 34:2; Matteuse 10:32, 33.)

²³ Meie soov hoida end maailmast lahus pannakse aga sageli proovile palju kavalamal viisil. Nagu varem mainitud, püüab Kurat ahvatleda Jehoova teenijaid maailma näiteks meelelahutusega. Kuidas valida meelelahutust, mis meid kosutab ja jätab meile puhta südametunnistuse? Seda teemat arutatakse järgmises peatükis.