„Vaata, millist kurja ja jäledust nad siin teevad”

1.–3. Mida tahtis Jehoova Hesekielile Jeruusalemma templis näidata ja miks? (Vaata 2. osa sissejuhatust.)

KUNA Hesekiel on preestri poeg, tunneb ta hästi Moosese seadust ning teab, milline peaks olema teenistus Jehoova templis Jeruusalemmas. (Hes. 1:3; Mal. 2:7.) Ent see, mis toimub templis praegu, aastal 612 e.m.a, šokeeriks küll igat jumalakartlikku juuti.

² Jehoova tahab, et Hesekiel näeks, milliseid jäledusi templis tehakse, ning räägiks nähtust pagendatud Juuda vanematele, kes on kogunenud tema majja. (Loe Hesekiel 8:1–4; Hes. 11:24, 25; 20:1–3.) Hesekieli peale tuleb püha vaim. Jehoova viib ta nägemuses tema majast, mis asub Babüloonias Kebari jõe ääres Tel-Abibis, sadade kilomeetrite kaugusele Jeruusalemma, sealse templi territooriumile. Templi siseõue viiva põhjapoolse värava juurest alustades teeb Jehoova Hesekielile templi territooriumil ringkäigu.

³ Hesekielile avaneb neli jäledat vaatepilti, millest on näha, kui kaugele on rahvas õigest jumalateenimisest läinud. Vaatame, mis oli Jehoova teenimisega juhtunud ja mida meil on sellest nägemusest õppida. Kõigepealt aga mõelgem, mida Jehoova oma teenijatelt ootab.

 4. Mida Jehoova oma teenijatelt ootab?

⁴ Umbes 900 aastat enne Hesekieli aega oli Jehoova andnud selgelt teada, mida ta oma teenijatelt ootab. Iisraellastelea antud kümnest käsust teine kõlas: „Mina, Jehoova, sinu Jumal, olen Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.” (2. Moos. 20:5.) Nende sõnadega näitas Jehoova, et tema teenijad peavad kummardama vaid teda. Tegelikult on see õige jumalateenimise esimene põhinõue, nagu oli juttu selle väljaande 2. peatükis. Jehoova peab olema tema teenijate elus esikohal. (2. Moos. 20:3.) Teisisõnu, ta ootab, et tema teenijad hoiaksid end usulises mõttes puhtana ega segaks õiget jumalateenimist vääraga. Aastal 1513 e.m.a sõlmis Jehoova iisraellastega seaduselepingu. Rahvas oli meeleldi valmis seda täitma ja teenima Jehoovat jäägitu pühendumusega. (2. Moos. 24:3–8.) Jehoova peab oma lepingutest ustavalt kinni ja ta ootas sedasama ka oma rahvalt. (5. Moos. 7:9, 10; 2. Saam. 22:26.)

5., 6. Miks vääris Jehoova iisraellaste jäägitut pühendumust?

⁵ Kas Jehooval oli õigus iisraellastelt jäägitut pühendumust oodata? Ta on kõikvõimas Jumal, kõrgeim valitseja ja Looja, kellelt tuleb kõik eluks vajalik. (Laul 36:9; Ap. t. 17:28.) Samuti oli ta vabastanud iisraellased orjusest. Kümmet käsku andes tuletas ta neile meelde: „Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt, orjusekojast.” (2. Moos. 20:2.) Seega vääris Jehoova tõepoolest seda, et iisraellased teeniksid üksnes teda.

⁶ Jehoova ei muutu. (Mal. 3:6.) Ta on alati oodanud oma rahvalt jäägitut pühendumust. Kujutle siis, milliseid tundeid võisid temas tekitada need neli vaatepilti, mida ta Hesekielile näitas.

7. a) Mida tegid usust taganenud juudid templi põhjapoolse värava juures ja mis tundeid see Jehoovas tekitas? (Vaata pilti peatüki alguses.) b) Kuidas suhtub Jehoova oma teenijate truudusetusse? (Vaata allmärkust.)

⁷ Loe Hesekiel 8:5, 6. Hesekiel nägi jäledat vaatepilti. Templi põhjapoolse värava juures kummardasid usust taganenud juudid üht kuju. See võis olla püha tulp, mis kujutas jumalanna Ašerat, keda kaananlased pidasid Baali naiseks. Seda ebajumalat kummardades rikkusid iisraellased Jehoovaga tehtud lepingut ega olnud talle enam jäägitult pühendunud. Nii kutsusid nad temas esile õiglase pahameele, ajasid ta lausa raevu.b (5. Moos. 32:16; Hes. 5:13.) Üle 400 aasta oli templit seostatud Jehoova kohalolekuga. (1. Kun. 8:10–13.) Ent nüüd, kui otse templi territooriumil tegeldi ebajumalakummardamisega, ütles Jehoova: „Ma pean oma pühamust ära kaugele minema.”

 8. Kuidas sarnaneb ristiusu kirik usust taganenud Juudaga?

⁸ Hesekieli nägemus pahameelt tekitavast kujust viib mõtted ristiusu kirikule, mis sarnaneb usust taganenud Juudaga. Kuigi selle liikmed väidavad end teenivat Jumalat, kummardavad nad ebajumalaid ja seetõttu on nende jumalateenimine tühine. Kuna Jehoova ei muutu, on selge, et ristiusu kirik on tekitanud temas samasugust pahameelt, nagu tekitas usust taganenud Juuda. (Jaak. 1:17.) Mõistagi on Jehoova sellisest võltsist kristlusest kaugel.

9., 10. Millist hoiatust sisaldab nägemus ebajumalakummardajatest templis?

⁹ Millist hoiatust sisaldab see nägemus Jehoova teenijatele? Et teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, on meil vaja põgeneda ebajumalakummardamise eest. (1. Kor. 10:14.) Muidugi ei tuleks meil mõttessegi Jehoovat teenides kujusid kummardada. Kuid ebajumalakummardamisel on ka varjatud vorme. Üks Piiblit kommenteeriv teos ütleb: „Sõna „ebajumalakummardamine” võib võtta metafoorina selle kohta, kui ükskõik mis ... saab meile kõige tähtsamaks, nii et Jumal jääb tagaplaanile.” Niisiis võivad meist saada ebajumalakummardajad, kui mis tahes muu – näiteks vara, raha, seks või meelelahutus – saab meile esmatähtsaks, võttes niiviisi koha, mis kuulub Jehoovale. (Matt. 6:19–21, 24; Efesl. 5:5; Kol. 3:5.) Kuna Jehoova väärib meie jäägitut pühendumust, tuleb meil hoiduda igasugusest ebajumalakummardamisest. (1. Joh. 5:21.)

¹⁰ Hesekiel nägi, kuidas templis tehti midagi väga jäledat. Jehoova aga ütles talle: „Sa saad näha veel kohutavamaid jäledusi.” Mis võiks olla veel kohutavam kui selle pahameelt tekitava kuju kummardamine otse templi territooriumil?

11. Mida nägi Hesekiel, kui oli läinud templi siseõue?

¹¹ Loe Hesekiel 8:7–12. Hesekiel läks läbi seinas oleva augu templi siseõue, kus oli altar, ja nägi, „et seintele on kõikjale uuristatud igasuguseid roomajate, jälkide loomade ja kõigi Iisraeli soo jäledate ebajumalate kujutisi”.c Seejärel nägi Hesekiel midagi veel šokeerivamat: 70 Iisraeli soo vanemat suitsutasid neile ebajumalatele suitsutusrohtu. Moosese seaduse järgi põletatud meeldivalõhnaline suitsutusrohi sümboliseeris Jehoova ustavate teenijate palveid. (Laul 141:2.) Kuid selle suitsutusrohu lõhn, mida need 70 vanemat ebajumalatele põletasid, oli Jehoovale äärmiselt vastik. Nende palved olid talle nagu jäle lehk. (Õpet. 15:8.) Nad arvasid, et Jehoova ei näe, mida nad pimeduse varjus teevad. Kuid Jehoova nägi ja näitas seda ka Hesekielile.

12. Miks tuleb meil jääda ustavaks ka nii-öelda pimeduse varjus ja kes eriti peaks selles eeskuju andma?

¹² Mida nägemus 70-st Iisraeli vanemast meile õpetab? Selleks et Jehoova meie palveid kuulaks, tuleb meil jääda ustavaks ka nii-öelda pimeduse varjus. (Õpet. 15:29.) Jehoova näeb kõike. Kui me seda tõesti usume, ei tee me omaette olles midagi, mis talle ei meeldi. (Heebr. 4:13.) Eriti just kogudusevanemad peavad oma eluviisiga teistele head eeskuju andma. (1. Peetr. 5:2, 3.) Kogudusel on õigus oodata, et vanemad, kes koosolekutel lavalt õpetust jagavad, toimivad ise samuti Piibli põhimõtete järgi ning seda ka siis, kui keegi neid ei näe. (Laul 101:2, 3.)

13. Mida nägi Hesekiel Jehoova koja põhjapoolse värava ees?

¹³ Loe Hesekiel 8:13, 14. Hesekiel oli näinud juba kaht tülgastavat vaatepilti. Nüüd ütles Jehoova talle taas: „Sa saad näha veel kohutavamaid jäledusi, mida nad teevad.” Seejärel nägi Hesekiel Jehoova koja põhjapoolse värava ees naisi, kes nutsid taga jumal Tammust. Seda Mesopotaamia jumalust on sumeri tekstides nimetatud Dumuziks ja teda peetakse viljakusjumalanna Ištari abikaasaks või armukeseks.d Ilmselt täitsid need naised mingit rituaali, mis oli seotud Tammuse surmaga. Tehes seda Jehoova templis, tõid nad paganliku rituaali õige jumalateenimise keskusesse. Kuid väärusu tava toomine Jumala templisse ei teinud seda tava sugugi pühaks. Jehoova silmis oli nende naiste tegu jäle.

14. Mida Jehoova suhtumine nende usust taganenud naiste teosse meile õpetab?

¹⁴ Mida Jehoova suhtumine nende naiste teosse meile õpetab? Kui soovime teenida Jehoovat talle meelepäraselt, ei tohi me segada õiget jumalateenimist paganlike kommetega. Seetõttu ei pea me ka pühi, mis on pärit väärusust, näiteks jõule või lihavõtteid. Kas nende päritolul on tõesti tähtsust? On küll, sest kuigi need pühad võivad tunduda süütud, on Jehoova näinud paganlikke riitusi, millest praegused pühadekombed on välja kasvanud. Tema silmis pole need ajaga vähem jäledaks muutunud. Samuti ei tee neid paremaks see, kui neid püütakse õige jumalateenimisega ühte sobitada. (2. Kor. 6:17; Ilm. 18:2, 4.)

15., 16. Mida tegid 25 meest templi siseõues ja miks see oli Jehoovale solvav?

¹⁵ Loe Hesekiel 8:15–18. Enne kui Hesekielile avanes viimane, neljas vaatepilt, ütles Jehoova talle jälle: „Sa saad näha veel kohutavamaid jäledusi kui need.” Mis võiks olla veel jäledam kui see, mida Hesekiel juba näinud oli? Jehoova viis ta templi siseõue, kus ta nägi, kuidas templi sissekäigu juures kummardasid 25 meest päikest idas. Miks oli see Jehoovale eriti solvav?

¹⁶ Templi sissekäik asus ida pool. Templisse sisenejad olid niisiis näoga lääne poole ja idast tõusev päike jäi neile selja taha. Need 25 meest olid aga seljaga templi ja näoga ida poole, et kummardada päikest. Kuna tempel oli Jehoova koda, võib öelda, et nad olid tegelikult keeranud selja Jehoovale. (1. Kun. 8:10–13.) Need mehed olid usutaganejad. Nad astusid üle Jehoova otsesest keelust, mis on kirjas tekstis 5. Moosese 4:15–19. See oli äärmiselt lugupidamatu Jumala vastu, kes väärib jäägitut pühendumust.

17., 18. a) Mida me võime õppida Hesekieli nähtud viimasest vaatepildist? b) Kellega iisraellased oma suhted rikkusid ja kuidas?

¹⁷ Mida me võime Hesekieli nähtud viimasest vaatepildist õppida? Et olla Jehoovale meelepärased, peame vaimse valguse saamiseks tema poole pöörduma. Piibel ütleb, et Jehoova on päike ja tema sõna valguseks me teerajal. (Laul 84:11; 119:105.) Piibli ja oma organisatsiooni väljaannete kaudu valgustab Jehoova meie meelt ja südant ning näitab meile teed, millel käimine teeb õnnelikuks ja viib igavesse ellu. Kui otsiksime juhatust hoopis Saatana maailmast, keeraksime Jehoovale selja. See oleks Jehoova vastu lugupidamatu ja teeks talle südamevalu. Peale selle õpime Hesekieli nägemusest, et meil tuleb hoiduda usutaganejatest ehk neist, kes on Piibli tõele selja keeranud. (Õpet. 11:9.)

¹⁸ Nagu nägime, avanes Hesekielile neli jäledat vaatepilti, millest ilmnes, kui kaugele oli Juuda rahvas õigest jumalateenimisest läinud. Rüvetades end ebajumalakummardamisega, rikkusid iisraellased oma suhted Jehoovaga. Ent usulise allakäiguga kaasneb ka moraalne allakäik. Pole siis ime, et usust taganenud iisraellaste seas olid levinud kõiksugu kõlvatused, mistõttu nad rikkusid oma suhted ka ligimestega. Vaatame nüüd, kuidas Hesekiel Jumala vaimust juhituna nende moraalset rikutust kirjeldas.

19. Kuidas kirjeldas Hesekiel Jehoova rahva moraalset rikutust?

¹⁹ Loe Hesekiel 22:3–12. Terve rahvas ladvikust lihtinimesteni oli moraalselt laostunud. Iisraeli pealikud kasutasid oma võimu, et süütute verd valada. Nende eeskujul eiras ka ülejäänud rahvas Moosese seadust. Lapsed ei pidanud lugu oma vanematest. Mehed magasid oma ligimese naisega. Verepilastus oli laialt levinud. Tüssati muulasi, rõhuti orbe ja leski, võeti altkäemaksu ja liigkasu ning tegeldi väljapressimisega. Nii tallasid iisraellased Jehoova seaduse jalge alla, mõistmata, et selles seaduses väljendus tema armastus nende vastu. Jehoovale tegi see tohutult haiget. Ta lasi Hesekielil rahvale öelda: „Tõesti, minu oled sa täiesti unustanud.”

20. Kuidas sarnaneb tänapäeva maailm usust taganenud Juudaga?

²⁰ Tänapäeva moraalselt laostunud maailm sarnaneb paljuski usust taganenud Juudaga. Paljud võimukandjad kuritarvitavad oma võimu ja rõhuvad tavainimesi. Usujuhid eesotsas ristiusu kiriku vaimulikega on õnnistanud sõdu, milles miljonid inimesed on elu kaotanud. Samuti eiravad vaimulikud Piibli selget õpetust seksuaalmoraali kohta, mistõttu on maailm langenud moraalselt madalamale kui kunagi varem. Jehoova sõnad usust taganenud Juudale „minu oled sa täiesti unustanud” käivad sama hästi ka ristiusu kiriku kohta.

21. Mida meie võime muistse Juuda näite varal õppida?

²¹ Mida meie võime muistse Juuda näite varal õppida? Selleks et teenida Jehoovat õigel viisil, peab meie eluviis olema kõigiti puhas. Praeguses rikutud maailmas pole see aga üldsegi kerge. (2. Tim. 3:1–5.) Ent kuna me teame, mida Jehoova ebamoraalsetest tegudest arvab, ning armastame teda ja tema seadusi, peame Piibli moraalinormidest kinni. (Laul 119:97; 1. Kor. 6:9, 10; 1. Joh. 5:3.) Kui me end moraalselt rüvetaksime, näitaks see, et me ei armasta oma püha Jumalat. Me ei tahaks ju kunagi anda Jehoovale põhjust öelda: „Minu oled sa täiesti unustanud.”

22. a) Kuidas sellest peatükist õpitu sind mõjutab? b) Millest räägib järgmine peatükk?

²² Sellest, mida Jehoova Juuda usulise ja moraalse rikutuse kohta teada andis, oleme nii mõndagi õppinud. Me mõistame, kui tähtis on teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, nagu ta seda väärib. Selleks peame hoiduma igasugusest ebajumalakummardamisest ja püsima moraalselt puhtana. Ent mida Jehoova oma ustavusetu rahvaga ette võttis? Kui Hesekieli ringkäik templis lõpule jõudis, ütles Jehoova talle: „Ma [asun] raevus tegutsema.” (Hes. 8:17, 18.) Järgmine peatükk räägibki sellest, kuidas Jehoova Juudat karistas. Seda on oluline teada, sest samasugune tulevik ootab praegust maailma.