Apokrüüfilised evangeeliumid. Kas peidetud tõed Jeesuse kohta?

”SEE on suur avastus. Paljud on sellest kindlasti šokeeritud.” ”See muudab varakristluse ajalugu.” Need kõmulised ütlused pärinevad õpetlastelt, kes tundsid heameelt, kui üllitati 16 sajandit kadunud olnud ”Juuda evangeelium” (ülal).

Apokrüüfiliste evangeeliumide vastu on taas huvi tärganud. Väidetakse, et need toovad päevavalgele Jeesuse õpetused ja tema elu olulised sündmused, mida on kaua katnud saladuseloor. Mida siis apokrüüfilised evangeeliumid endast kujutavad? Kas need tõesti avaldavad Jeesuse ja kristluse kohta tõsiasju, mida Piiblis pole?

Kanoonilised ja apokrüüfilised evangeeliumid

Ajavahemikus 41—98 m.a.j kirjutasid Jeesuse elust sellised mehed nagu Matteus, Markus, Luukas ja Johannes (Matteuse 1:1). Nende jutustusi nimetatakse ka evangeeliumideks Jeesus Kristusest. Sõna ”evangeelium” tähendab ”head sõnumit” (Markuse 1:1).

Kuigi Jeesuse kohta võis liikvel olla ka suulisi pärimusi ning tema elust võidi peale evangeeliumide teha muidki ülestähendusi, on need neli evangeeliumi siiski ainsad, mida peetakse Jumala inspireerituks ja Pühakirja osaks. Mainitud evangeeliumid annavad Jeesuse maise elu ja õpetuste kohta usaldusväärset teavet (Luuka 1:1—4; Apostlite teod 1:1, 2; 2. Timoteosele 3:16, 17). Need on loetletud kõigis Piibli kreekakeelse osa muistsetes kataloogides. Nende kanoonilisuses ehk selles, et nad kuuluvad Jumala Sõna raamatute hulka, pole mingit alust kahelda.

Aja jooksul aga ilmus teisigi teoseid, mida hakati nimetama evangeeliumideks — apokrüüfilisteks evangeeliumideks.a

Teise sajandi lõpus kirjutas Irenaeus Lyonist, et kristlusest taganenutel on ”loendamatu hulk salajasi võltsitud kirjatöid”, sealhulgas evangeeliumid, mille ”nad ise on valmis sepitsenud, et rumalate inimeste meeltesse segadust külvata”. Aegamööda kujunes seisukoht, et apokrüüfilisi evangeeliume pole mitte üksnes ohtlik lugeda, vaid ka omada.

Keskaja mungad ja ümberkirjutajad ei lasknud neil teostel siiski unustuse hõlma vajuda. 19. sajandil kasvas huvi seesuguse ainese vastu ning päevavalgele tuli palju apokrüüfilisi tekste ja tekstikriitilisi teoseid, samuti mitu apokrüüfilist evangeeliumi. Praeguseks on apokriivaraamatuid välja antud paljudes keeltes.

Apokrüüfilised evangeeliumid: ebausutavad lood Jeesusest

Tihtipeale jutustavad apokrüüfilised evangeeliumid inimestest, kellest kanoonilised evangeeliumid räägivad vähe või ei räägi üldse. Või siis pajatavad need väidetavaid seiku Jeesuse lapsepõlvest. Vaatame paari näidet.

◼ ”Jaakobuse protoevangeelium”, mida nimetatakse ka ”Maarja sünniks”, räägib Jeesuse ema Maarja sündimisest ja lapsepõlvest ning tema abielust Joosepiga. Seda teost on põhjendatult nimetatud usuliseks fiktsiooniks ja legendiks. Teos propageerib ideed Maarja igavesest neitsilikkusest ning on ilmselgelt kirjutatud tema ülistamiseks (Matteuse 1:24, 25; 13:55, 56).

◼ ”Tooma lapsepõlveevangeeliumis” on tähelepanu keskmes 5—12-aastane Jeesus ning seal kirjeldatakse tema imetegusid, mis on ülimalt ebausutavad. (Vaata Johannese 2:11.) Jeesust kujutatakse ulaka, kergesti ärrituva, vihakandva lapsena, kes kasutab oma imelisi võimeid selleks, et maksta kätte õpetajatele, naabritele ja teistele lastele, kusjuures mõned neist teeb ta pimedaks, sandistab või koguni tapab.

◼ Ühed apokrüüfilised evangeeliumid, nagu ”Peetruse evangeelium”, jutustavad Jeesuse kohtuprotsessi, surma ja ülestõusmisega seonduvatest sündmustest. Teised, näiteks ”Pilatuse teod”, mis on ”Nikodeemose evangeeliumi” osa, võtavad vaatluse alla nende sündmustega seotud inimesed. Kuna nende evangeeliumide sündmused ja isegi osa tegelaskujusid on välja mõeldud, ei saa neid jutustusi usaldusväärseks pidada. ”Peetruse evangeeliumis” on üritatud näidata Pontius Pilatust süütuna ning esitatud Jeesuse ülestõusmise kohta fantaasiaküllane kirjeldus.

Usutaganemise vili

1945. aasta detsembris leidsid talupojad Ülem-Egiptusest Nag Hammadi lähedalt puhtjuhuslikult 13 papüüruskäsikirja, mis sisaldasid 52 teost. Need käsikirjad on dateeritud neljandasse sajandisse ning arvatakse pärinevat usulis-filosoofiliselt liikumiselt, mida nimetatakse gnostitsismiks. Gnostitsism, milles olid läbi põimunud müstitsismi, paganluse, kreeka filosoofia, judaismi ja kristluse sugemed, avaldas kahjulikku mõju mõnedele, kes pidasid end kristlaseks (1. Timoteosele 6:20, 21).

Nag Hammadi käsikirjade hulgast leitud ”Tooma evangeelium”, ”Filippuse evangeelium” ja ”Tõe evangeelium” esitavad gnostikute müstilisi vaateid Jeesuse omadena. Suhteliselt hiljuti leitud ”Juuda evangeeliumi” peetakse samuti gnostiliseks evangeeliumiks. Selles kujutatakse Juudast positiivse kangelasena, ainsa apostlina, kes mõistis Jeesuse missiooni. Üks asjatundja ütleb, et Juuda evangeeliumis kujutatakse Jeesust ”õpetajana ning tarkuse ja tunnetuse avaldajana, mitte aga päästjana, kes sureb maailma pattude eest”. Seevastu kanoonilised evangeeliumid õpetavad selgelt, et Jeesus suri maailma pattude eest (Matteuse 20:28; 26:28; 1. Johannese 2:1, 2). Pole kahtlustki, et gnostilised evangeeliumid on kirjutatud eesmärgiga õõnestada, mitte aga tugevdada usku Piiblisse (Apostlite teod 20:30).

Tõde kätkeb kanoonilistes evangeeliumides

Apokrüüfiliste evangeeliumide lähem uurimine paljastab need kui võltsitud teosed, mis on esitatud ehtsate pähe. Kui kõrvutada neid kanooniliste evangeeliumidega, on ilmne, et neis pole tõendeid jumaliku inspireerituse kohta (2. Timoteosele 1:13). Apokrüüfide kirjutajad ei tundnud Jeesust ega tema apostleid ning nende kirjatööd ei paljasta mingeid varjatud tõdesid Jeesuse ja kristluse kohta. Tegu on väärade, väljamõeldud, lennukate lugudega, mis ei aita sugugi ei Jeesust ega tema õpetusi tundma õppida (1. Timoteosele 4:1, 2).

Seevastu Matteus ja Johannes kuulusid 12 apostli hulka ning Markusel oli palju kokkupuuteid apostel Peetruse ja Luukal apostel Paulusega. Matteus, Markus, Luukas ja Johannes kirjutasid oma evangeeliumid Jumala vaimu juhtimisel (2. Timoteosele 3:14—17). Seepärast võib olla kindel, et neis neljas evangeeliumis on kirjas kõik, mida on vaja uskumaks, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg (Johannese 20:31).

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 18]

Kenneth Garrett/National Geographic Stock