-
‘Adiagba Kome Ni Jara Wa Lɛ Taomɔ’Buu-Mɔɔ—2005 | February 1
-
-
‘Adiagba Kome Ni Jara Wa Lɛ Taomɔ’
“Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji oti ni mɛi tiuɔ sɛɛ, ni mɛi ni miaa amɛhiɛ lɛ anine miishɛ nɔ.”—MATEO 11:12, NW.
1, 2. (a) Mɛɛ su ko ni efɔɔɔ kaa Yesu fee he mfoniri yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he abɛbuai lɛ ateŋ ekome mli? (b) Mɛni Yesu wie yɛ adiagba ni jara wa lɛ he abɛbua lɛ mli?
ANI nɔ ko yɛ ni jara wa kɛha bo aahu akɛ okɛ onibii fɛɛ ni oyɔɔ baaha, loo okɛbaashã afɔle koni onine ashɛ nɔ? Eyɛ mli akɛ mɛi kɛɔ akɛ amɛtuu amɛhe amɛha nibii komɛi ni amɛtiuɔ sɛɛ—tamɔ shika, gbɛihemɔ, hewalɛ, loo hegbɛ moŋ—shi efɔɔɔ kaa akɛ mɔ ko aaana nɔ ko ni ená nakai nii lɛ he miishɛɛ aahu akɛ ekɛ enibii fɛɛ baaha koni enine ashɛ nɔ. Yesu Kristo wie su ni asumɔɔ shi efɔɔɔ kaa nɛɛ he yɛ ebɛbuai ni haa mɔ susuɔ nii ahe, ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ ateŋ ekome mli.
2 Eji abɛbua ko ni Yesu gba ekaselɔi lɛ pɛ, ní afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ adiagba ni jara wa lɛ he abɛbua lɛ. Nɔ ni Yesu kɛɛ nɛ: ‘Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ tamɔ guɔyelɔ gbɛfalɔ ko ni taoɔ adiagbai fɛfɛji, ni be ni eyana adiagba kome ni jara wa lɛ, etee ni eyahɔ̃ɔ nii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ, ni ekɛhé.’ (Mateo 13:36, 45, 46) Mɛni Yesu taoɔ akɛ etoibolɔi lɛ akase kɛjɛ abɛbua nɛɛ mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná Yesu wiemɔi lɛ ahe sɛɛ?
Adiagbai ni Jara Wa
3. Mɛni hewɔ adiagbai fɛfɛji ajara wa yɛ blema beaŋ lɛ?
3 Kɛjɛ blema beebe lɛ, abuɔ adiagbai akɛ nibii ni akɛwulaa he. Wolo ko tsɔɔ mli akɛ Roma nilelɔ Pliny Onukpa lɛ kɛɛ akɛ, adiagbai “ajara wa fe nibii krokomɛi fɛɛ ni ahɔ̃ɔ.” Nɔ ni tamɔɔɔ shikatsuru, jwiɛtɛi, loo ojarawatɛi krokomɛi lɛ, adebɔɔ nibii ni yɔɔ wala mli ji nɔ ni feɔ adiagbai. Ale jogbaŋŋ yɛ hei babaoo akɛ adɔde henɔi komɛi baanyɛ amɛkɛ amɛmli nu ko ni hãa nii kpɛlɛɔ lɛ ahà nibii tamɔ tɛi bibii ahe fiofio yɛ amɛmli—kɛyashi be ni amɛbaatsɔmɔ adiagbai ni kpɛlɛɔ. Yɛ blema beaŋ lɛ, anáa adiagbai ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ lɛ titri yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ, Persia Ŋshɔnine lɛ, kɛ India Ŋshɔi lɛ anaa—ni jɛmɛ kɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ jɛkɛ waa. Eka shi faŋŋ akɛ enɛ hewɔ Yesu wie ‘guɔyelɔ ko ni miifa gbɛ eyatao adiagbai fɛfɛji’ ahe lɛ. Kɛ́ mɔ ko miitao ená jwiɛtɛi ni jara wa waa lɛ, ehe miihia ni emia ehiɛ waa diɛŋtsɛ.
4. Mɛni ji oti titri ni yɔɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ he lɛ mli?
4 Eyɛ mli akɛ adiagbai ajara wa kɛjɛ blema beaŋ moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ jeee amɛjara ni wa lɛ ji oti titri ni Yesu wie he yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ. Yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ etooo adiagba ni jara wa ko kɛkɛ he; shi moŋ egbala jwɛŋmɔ kɛtee ‘guɔyelɔ ko ni miifa gbɛ eyatao adiagbai fɛfɛji’ lɛ nɔ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ shwapo naa kwɛlɔ ko kɛkɛ lɛ, adiagba guɔyelɔ loo jarayelɔ lɛ ji mɔ ko ni he esa waa yɛ jarayeli lɛ mli, mɔ ko ni yɔɔ hiŋmɛi kɛ jwɛŋmɔ ni baaha eyɔse nibii ni yɔɔ fɛo kɛ teemɔŋ nibii ni haa adiagba ko bafeɔ nɔ ni yɔɔ fɛo waa lɛ. Ebaanyɛ eyɔse adiagba kpakpa kɛ́ ena, ni anyɛŋ akɛ nɔ ko ni jeee adiagba diɛŋtsɛ atswa lɛ ojo.
5, 6. (a) Mɛni sa kadimɔ waa yɛ guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ he? (b) Mɛni abɛbua ni kɔɔ jwetri ni aŋɔtee lɛ he lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ he?
5 Nɔ kroko yɛ ni sa kadimɔ yɛ guɔyelɔ nɛɛ he. Ekolɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, mɔ ko ni ji guɔyelɔ ko kɛkɛ lɛ baabi bɔ ni ahɔ̃ɔ adiagba yɛ jaanɔ, bɔni afee ni ele jara ni sa akɛ ekɛhé koni ebahɔ̃ɔ ni ená he sɛɛ. Ekolɛ ebaakwɛ hu akɛ jara yɛ adiagba lɛ he lo, bɔni afee ni enyɛ ehɔ̃ɔ lɛ oya. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, eyɛ he miishɛɛ akɛ eeená shika ni ekɛhé lɛ he sɛɛ oya, shi jeee adiagba lɛ ni aaatsɔ enɔ̃. Shi jeee nakai eji yɛ guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ gbɛfaŋ. Jeee shika loo sɛɛnamɔ etaoɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eesumɔ ni ekɛ “nii fɛɛ ni eyɔɔ”—ekolɛ lɛ diɛŋtsɛ enibii kɛ egboshinii fɛɛ ashã afɔle—koni enine ashɛ nii ni etaoɔ lɛ nɔ.
6 Ekolɛ kɛha guɔyelɔi babaoo lɛ, nilee bɛ nɔ ni nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ fee lɛ mli. Guɔyelɔ ni hiɛ etɛ̃ kɛ ehe woŋ jarayeli ni yɔɔ oshara tamɔ nɛkɛ mli. Shi guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ yɛ susumɔ kroko yɛ nibii ni jara wa lɛ ahe. Jeee shika ko etaoɔ ená akɛ nyɔmɔwoo, shi moŋ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ ni anáa kɛ́ nine shɛ nɔ ko ni jara wa waa nɔ lɛ. Yesu fee sane oti nɛɛ faŋŋ yɛ abɛbua ko ni kɛ enɛ kpaa gbee ni ekɛha lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Asaŋ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ tamɔ jwetri ni aŋɔtee yɛ abɔɔ mli, ni be ni gbɔmɔ ko yana lɛ, eŋɔtee, ni no he miishɛɛ ni ená hewɔ lɛ etee ni eyahɔ̃ɔ nii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ, ni ekɛhé nakai abɔɔ lɛ.” (Mateo 13:44) Hɛɛ, mlifilimɔ ni anáa kɛ́ ana nɔ ko ni jara wa, ní ebatsɔ mɔ nɔ̃ lɛ fa aahu akɛ etsirɛ nuu lɛ ni ehɔ̃ɔ enibii fɛɛ. Ani aŋkroaŋkroi ni tamɔ nakai yɛ ŋmɛnɛ? Ani jwetri ko yɛ ni esa akɛ ashã afɔle ni tamɔ nɛkɛ yɛ he?
Mɛi ni Hiɛ Sɔ Nii ni Jara Wa Lɛ
7. Yesu tsɔɔ akɛ ehiɛ sɔɔ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ jara wa ha lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Be ni Yesu gba ebɛbua lɛ, no mli lɛ eewie “ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ” he. Lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ sɔ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ jara wa ha lɛ. Sanekpakpa lɛ mli saji yeɔ anɔkwa sane nɛɛ he odase waa diɛŋtsɛ. Be ni abaptisi Yesu agbe naa yɛ afi 29 Ŋ.B lɛ, ‘ebɔi shiɛmɔ ni ekɛɛ: Nyɛtsakea nyɛtsuii; shi ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ!’ Ekɛ afii etɛ kɛ fã tsɔɔ mɛi babaoo Maŋtsɛyeli lɛ he nii. Ekpa shi yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ, ‘eyakpa maji kɛ akrowai amli ni eshiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi.’—Mateo 4:17; Luka 8:1.
8. Mɛni Yesu fee kɛtsɔɔ nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ baatsu?
8 Yesu kɛ naakpɛɛ nii babaoo ni efee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ—ni ekomɛi ji helatsɛmɛi ni etsa, niyenii ni eha mɛi ni hɔmɔ miiye amɛ, kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni ekudɔ, kɛ gbohii ashi po ni etee lɛ—tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsu. (Mateo 14:14-21; Marko 4:37-39; Luka 7:11-17) Yɛ naagbee lɛ ekɛ ewala ha, ni egbo akɛ lá odasefonyo yɛ sɛŋmɔtso nɔ, ni ekɛtsɔɔ anɔkwa ni eyeɔ Nyɔŋmɔ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ. Taakɛ nakai guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ jɛ esuɔmɔ mli ekɛ enibii fɛɛ ha koni enine ashɛ ‘adiagba ni jara wa’ lɛ nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu Yesu hi shi ni egbo yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ.—Yohane 18:37.
9. Mɛɛ su ni efɔɔɔ kaa ana yɛ Yesu mra be mli kaselɔi lɛ ahe?
9 Yesu haaa eshihilɛ adamɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ebua kuu fioo ko naa akɛ esɛɛnyiɛlɔi. Mɛnɛɛmɛi hu ji aŋkroaŋkroi ni hiɛ sɔɔ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ jara wa ha lɛ jogbaŋŋ. Amɛteŋ mɔ kome ji Andrea, ni tsutsu ko lɛ eji Yohane Baptisilɔ lɛ kaselɔ lɛ. Be ni Andrea nu Yohane wiemɔ akɛ Yesu ji “Nyɔŋmɔ toobi lɛ,” ekɛ Yohane kaselɔ kroko, ni ekolɛ eji Zebedeo bihii lɛ ateŋ mɔ kome ni lɛ hu atsɛɔ lɛ Yohane lɛ yafata Yesu he amrɔ nɔŋŋ ni amɛtsɔmɔ heyelilɔi. Shi sane lɛ waaa jɛmɛ pɛ kɛkɛ. Amrɔ nɔŋŋ ni Andrea tee enyɛmi nuu Simon ŋɔɔ ni eyakɛɛ lɛ akɛ: “Wɔna Mesia lɛ.” No sɛɛ nɔŋŋ ni Simon (ni abale lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Kefa, loo Petro lɛ) kɛ Filipo kɛ enaanyo Natanael hu yɔse akɛ Yesu ji Mesia lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ kanya Natanael ni ekɛɛ Yesu akɛ: “Bo ji Nyɔŋmɔ bi lɛ, bo ji Israel maŋtsɛ lɛ.”—Yohane 1:35-49.
Eta Amɛmli ni Amɛtsu He Nii
10. Te kaselɔi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ be ni Yesu ku esɛɛ eba ekoŋŋ ebatsɛ amɛ lɛ?
10 Abaanyɛ akɛ miishɛɛ ni Andrea, Petro, Yohane, kɛ mɛi krokomɛi lɛ ná be ni amɛna Mesia lɛ ato miishɛɛ ni guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ ná be ni ena adiagba ni jara wa lɛ he. Mɛni amɛbaafee amrɔ nɛɛ? Sanekpakpai lɛ etsɔɔɔ wɔ nɔ ni amɛfee amrɔ nɔŋŋ be ni amɛna Yesu klɛŋklɛŋ kwraa lɛ he nii babaoo. Ekolɛ amɛteŋ mɛi babaoo yatsu amɛdaa gbi nitsumɔi lɛ ekoŋŋ. Shi, yɛ no sɛɛ aaafee nyɔji ekpaa kɛmiimɔ afi lɛ, Yesu yanina Andrea, Petro, Yohane, kɛ Yohane, kɛ Yohane nyɛminuu Yakobo ni miitsu amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ naa.a Be ni Yesu na amɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛbanyiɛa misɛɛ, ni mafee nyɛ gbɔmɛi ahe wolɛi.” Te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ? Mateo sanekpakpa lɛ wie Petro kɛ Andrea he akɛ: “Amrɔ lɛ amɛshi amɛyaai lɛ, ni amɛbanyiɛ esɛɛ.” Wɔkaneɔ yɛ Yakobo kɛ Yohane he akɛ: “Ni amrɔ lɛ amɛ hu amɛshi lɛlɛ lɛ kɛ amɛtsɛ lɛ amɛbanyiɛ esɛɛ.” Sane ni Luka ŋma lɛ kɛfata he akɛ “amɛshi fɛɛ ni amɛnyiɛ esɛɛ.”—Mateo 4:18-22; Luka 5:1-11.
11. Mɛni ekolɛ eha kaselɔi lɛ here Yesu tsɛmɔ lɛ nɔ oya lɛ?
11 Ani bɔ ni kaselɔi lɛ here nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ amɛhe fee oya kɛkpɛ amɛyiŋ? Dabi kwraa! Eyɛ mli akɛ be ni amɛna Yesu klɛŋklɛŋ kwraa lɛ sɛɛ lɛ, amɛku amɛsɛɛ amɛyatsu amɛweku lɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ moŋ, shi ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ nɔ ni amɛna ni amɛnu lɛ ná amɛtsuii kɛ amɛjwɛŋmɔi anɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Nɔ ni miihe ashɛ afi ni ho lɛ ha amɛná be babaoo kɛsusu saji ni tamɔ nɛkɛ he. Agbɛnɛ be ni amɛkɛbaafee amɛyiŋkpɛɛ lɛ eshɛ. Ani amɛbaafee amɛnii tamɔ guɔyelɔ gbɛfalɔ, ni taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ adiagba ni jara wa ni ena lɛ ta etsui mli, ni ‘etee ni amrɔ nɔŋŋ’ lɛ efee nɔ ni esa akɛ efee koni ekɛhé nakai adiagba lɛ? Hɛɛ. Nɔ ni amɛna ni amɛnu lɛ ta amɛtsui mli. Amɛyɔse akɛ be eshɛ ni esa akɛ amɛtsu he nii. Enɛ hewɔ lɛ, sane ni aŋma lɛ kɛɔ wɔ akɛ amɛshi amɛnibii fɛɛ ni amɛtsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi.
12, 13. (a) Te mɛi babaoo ni bo Yesu toi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni Yesu wie yɛ kaselɔi anɔkwafoi lɛ ahe, ni mɛni ewiemɔi lɛ tsɔɔ?
12 Kwɛ bɔ ni anɔkwafoi nɛɛ yɔɔ srɔto yɛ mɛi krokomɛi ni atsi amɛ tã sɛɛ mli yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ ahe! Amɛteŋ mɛi pii ji mɛi ni Yesu tsa amɛ helai eha amɛ loo elɛ̀ amɛ, shi amɛtee nɔ amɛtsu amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔi. (Luka 17:17, 18; Yohane 6:26) Be ni efɔ̃ amɛ nine koni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi po kpa esɛɛnyiɛmɔ. (Luka 9:59-62) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu wie anɔkwafoi lɛ ahe yɛ sɛɛ mli akɛ: “Kɛjɛ Yohane Baptisilɔ lɛ gbii lɛ anɔ kɛbashi amrɔ nɛɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji oti ni mɛi tiuɔ sɛɛ, ni mɛi ni miaa amɛhiɛ lɛ anine miishɛ nɔ.”—Mateo 11:12, NW.
13 Mɛni wiemɔi ni ji “tiuɔ sɛɛ” kɛ “miaa amɛhiɛ” lɛ tsɔɔ? Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words lɛ wie Hela feemɔ wiemɔ ní aná wiemɔi nɛɛ kɛjɛ mli lɛ ahe akɛ: “Mɔdɛŋbɔɔ ni akɛ miaa hiɛ.” Biblia he nilelɔ Heinrich Meyer wie kuku nɛɛ he akɛ: “Atsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ekãa, mɔdɛŋbɔɔ ni anyɛɛɛ atsi naa kɛ hepelemɔ ni akɛdiɔ Mesia Maŋtsɛyeli ni baa lɛ sɛɛ lɛ mli . . . Akɛ ekãa kɛ hewalɛ náa Maŋtsɛyeli lɛ he miishɛɛ, (ejeee nɔ ni abaata shi kpoo ni akɛ mɛ dɔŋŋ).” Taakɛ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ ji lɛ, aŋkroaŋkroi fioo nɛɛ yɔseɔ nɔ ni jara wa diɛŋtsɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ, ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛshiɔ amɛnibii fɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ.—Mateo 19:27, 28; Filipibii 3:8.
Mɛi Krokomɛi Fata He Kɛtiu Sɛɛ
14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ esaa ekaselɔi lɛ kɛha Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni mɛni jɛ mli kɛba?
14 Be ni Yesu yaa nɔ etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, eye ebua mɛi krokomɛi ni etsɔse amɛ koni amɛhe asa kɛha Maŋtsɛyeli lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ ehala mɛi 12 kɛjɛ ekaselɔi lɛ ateŋ, ni etsɛ amɛ akɛ bɔfoi, loo mɛi ni etsu amɛ. Yesu kɛ bɔ ni esa akɛ amɛtsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii amɛha lɛ he gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso ha amɛ, ni agbɛnɛ hu ebɔ amɛ kɔkɔ yɛ kaai kɛ nɔnaai ni amɛbaakpe lɛ ahe. (Mateo 10:1-42; Luka 6:12-16) Yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii enyɔ loo nɔ̃ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, amɛfata Yesu he kɛkpa shi kɛshiɛ yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ, ni amɛkɛ lɛ ná wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ. Amɛnu ewiemɔi, amɛkɛ amɛhiŋmɛi na hewalɛ nitsumɔi ni etsu lɛ, ni amɛna nɔkwɛmɔnɔ ni lɛ diɛŋtsɛ efee lɛ. (Mateo 13:16, 17) Eka shi faŋŋ akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ná amɛnɔ hewalɛ waa aahu akɛ taakɛ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ ji lɛ, amɛjɛ amɛtsui mli amɛkɛ ekãa tiu Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ.
15. Mɛni Yesu kɛɛ no ji nɔ titri hewɔ ni esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ amli afili amɛ lɛ?
15 Yɛ bɔfoi 12 lɛ asɛɛ lɛ, Yesu “famɔ mɛi nyɔŋmai kpawo kroko hu, ni etsu amɛ enyɔnyɔ kɛtsɔ ehiɛ kɛtee maŋ fɛɛ maŋ kɛ he fɛɛ he ni lɛ diɛŋtsɛ ebaaya lɛ.” Etsɔɔ amɛ kaai kɛ nɔnaai ni amɛ hu amɛkɛbaakpe, ni efã amɛ ni amɛkɛɛ gbɔmɛi lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ nyɛ.” (Luka 10:1-12) Be ni mɛi 70 lɛ ku amɛsɛɛ kɛba lɛ, amɛná miishɛɛ babaoo ni amɛbabɔ Yesu amaniɛ nɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, ogbɛi lɛ ahewɔ lɛ daimonioi tete baa amɛhe shi amɛhaa wɔ.” Shi ekolɛ nɔ ni baaha amɛnaa akpɛ amɛhe ji akɛ, Yesu tsɔɔ amɛ akɛ mlifilimɔ kpele ko kã amɛhiɛ yɛ ekãa ni amɛyɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ hewɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkanáa enɛ he miishɛɛ, akɛ mumɔi lɛ baa amɛhe shi amɛhaa nyɛ lɛ; shi moŋ nyɛnáa miishɛɛ akɛ aŋma nyɛgbɛi yɛ ŋwɛi.”—Luka 10:17, 20.
16, 17. (a) Mɛni Yesu kɛɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ yɛ naagbee gbɛkɛ ni ekɛ amɛ ye lɛ mli? (b) Mɛɛ mlifilimɔ kɛ nɔmimaa Yesu wiemɔi lɛ ha bɔfoi lɛ ná?
16 Naagbee lɛ, Yesu to nɔ ni abatsɛ́ lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi yɛ naagbee gbɛkɛ ni ekɛ bɔfoi lɛ ye yɛ Nisan 14, 33 Ŋ.B. lɛ shishi, ni efã amɛ koni amɛye nifeemɔ nɛɛ he gbijurɔ. Yesu kɛɛ mɛi 11 ni shwɛ yɛ nakai gbɛkɛ lɛ mli akɛ: “Nyɛji mɛi ni kɛ mi ehi shi yɛ mikaai lɛ amli; ni mi hu miito maŋtsɛyeli maha nyɛ taakɛ bɔ ni mitsɛ eto eha mi lɛ, koni nyɛye nii ni nyɛnu yɛ mikpɔlɔ lɛ he yɛ mimaŋtsɛyeli lɛ mli, ni nyɛtara sɛii anɔ ni nyɛkojo Israel akutsei nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.”—Luka 22:19, 20, 28-30.
17 Mɛɛ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ po ekolɛ bɔfoi lɛ ná nɛkɛ, be ni amɛnu wiemɔi nɛɛ kɛjɛ Yesu naa lɛ! Akɛ woo kɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni adesa ko nine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ miiha amɛ. (Mateo 7:13, 14; 1 Petro 2:9) Taakɛ nakai guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ ji lɛ, amɛshi amɛnibii fɛɛ koni amɛbanyiɛ Yesu sɛɛ kɛtiu Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ. Agbɛnɛ ama nɔ mi kɛha amɛ akɛ amɛnibii ni amɛtsɔ hiɛ amɛkɛshã afɔlei lɛ efeko yaka.
18. Yɛ bɔfoi 11 lɛ asɛɛ lɛ, namɛi hu baaná Maŋtsɛyeli lɛ he sɛɛ yɛ naagbee mli?
18 Jeee bɔfoi ni yɔɔ Yesu masɛi nakai gbɛkɛ lɛ pɛ ji mɛi ni baaná Maŋtsɛyeli lɛ he sɛɛ. Yehowa miisumɔ ákɛ akɛ mɛi ni naa shɛɔ 144,000 awo Maŋtsɛyeli kpaŋmɔ lɛ mli, koni amɛfata Yesu Kristo he kɛye nɔ yɛ ŋwɛi anunyam Maŋtsɛyeli lɛ mli. Kɛfata he lɛ, bɔfo Yohane na “asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane . . . damɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ kɛ toobi lɛ hiɛ, . . . amɛkɛɛ: Yiwalaheremɔ lɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ, kɛ toobi lɛ nɔ̃” yɛ ninaa mli. Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishi.b—Kpojiemɔ 7:9, 10; 14:1, 4.
19, 20. (a) Mɛɛ hegbɛ yɔɔ kɛha gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli? (b) Mɛɛ sanebimɔ abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?
19 Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baakwɔ kɛya ŋwɛi lɛ, efã esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:19, 20) No hewɔ lɛ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ amli baaba ni amɛbatsɔmɔ Yesu Kristo kaselɔi. Taakɛ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ fee yɛ adiagba ni yɔɔ fɛo lɛ he lɛ, mɛnɛɛmɛi hu kɛ amɛtsui baafɔ̃ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ—koni amɛná wala yɛ ŋwɛi loo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.
20 Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ abaatsu kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ aahu kɛbashi “jeŋ naagbee lɛ.” No hewɔ lɛ ani aŋkroaŋkroi komɛi yɛ wɔgbii nɛɛ amli ni tamɔ guɔyelɔ gbɛfalɔ lɛ, ni miisumɔ ni amɛkɛ amɛnibii fɛɛ aha kɛtiu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ? Abaasusu sanebimɔ nɛɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Footnoteas]
a Ekolɛ be ni Zebedeo bi Yohane na Yesu klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, enyiɛ esɛɛ ni ekɛ ehiŋmɛi na nibii ni efee lɛ ekomɛi, ni enɛ ha Yohane nyɛ eŋma enɛɛmɛi fitsofitso yɛ e-Sanekpakpa lɛ mli. (Yohane, yitso 2-5) Shi kɛlɛ, eku esɛɛ ekɛ be ko yatsu eweku lɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ dani Yesu batsɛ lɛ ekoŋŋ lɛ.
b Kɛha enɛ he saji ni yɔɔ fitsofitso lolo lɛ, kwɛmɔ Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 10 lɛ.
-
-
Ni Wɔɔtao ‘Adiagba Ni Jara Wa Lɛ’ ŊmɛnɛBuu-Mɔɔ—2005 | February 1
-
-
Ni Wɔɔtao ‘Adiagba Ni Jara Wa Lɛ’ Ŋmɛnɛ
“Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye . . . odase.”—MATEO 24:14.
1, 2. (a) Mɛɛ susumɔ Yudafoi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ hiɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he? (b) Mɛni Yesu fee koni ekɛha aná Maŋtsɛyeli lɛ he shishinumɔ ni ja, ni mɛni jɛ mli kɛba?
BE NI Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji saneyitso ko ni Yudafoi lɛ yɔɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. (Mateo 3:1, 2; 4:23-25; Yohane 1:49) Shi, yɛ shishijee mli lɛ amɛleee gbɛ ni Maŋtsɛyeli lɛ baatsɔ nɔ ekɛ ehewalɛ atsu nii kɛ he ni ebaaye nɔ kɛyashi; ni asaŋ amɛnuuu shishi akɛ ebaafee ŋwɛi nɔyeli hu. (Yohane 3:1-5) Mɛi ni batsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi po nuuu nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji loo nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛnine ashɛ jɔɔmɔ akɛ amɛbaafata Kristo he kɛye nɔ lɛ nɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.—Mateo 20:20-22; Luka 19:11; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6.
2 Be ni be shwie mli lɛ, Yesu to etsui shi ni etsɔɔ ekaselɔi lɛ nibii pii, ni nɔ ni fata he ji adiagba ni jara wa he abɛbua ni asusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli, ní ekɛtsɔɔ amɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ amɛmia amɛhiɛ waa kɛtiu ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ. (Mateo 6:33; 13:45, 46; Luka 13:23, 24) Ekolɛ enɛ ná amɛtsui nɔ hewalɛ waa, ejaakɛ etsɛɛɛ ni amɛkɛ ekãa tsu nii dɛŋdɛŋ kɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛtee shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ, ni Bɔfoi lɛ Asaji lɛ yeɔ anɔkwa sane nɛɛ he odase.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:8; Kolosebii 1:23.
3. Mɛni Yesu wie yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he kɛkɔ wɔgbii nɛɛ ahe?
3 Ni ŋmɛnɛ hu? Aashiɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli jɔɔmɔi yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ aatsɔɔ mɛi babaoo diɛŋtsɛ. Yesu je gbɛ ejaje yɛ egbalɛ ni he hiaa ni kɔɔ “je nɛŋ naagbee” lɛ he lɛ mli akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:3, 14; Marko 13:10) Etsɔɔ mli hu akɛ abaatsu nitsumɔ kpele nɛɛ yɛ gbɛtsii nii kɛ naagbai ni yɔɔ gbeyei fɛɛ sɛɛ, yɛ yiwaa po mli. Shi kɛlɛ, ekɛ nɔmimaa nɛɛ ha akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mateo 24:9-13) Enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ akɛ ehe miihia ni aná he-kɛ-afɔleshaa kɛ hetuu-kɛhamɔ ni tamɔ nɔ ni guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ jie lɛ kpo lɛ eko. Ani aŋkroaŋkroi komɛi yɛ ŋmɛnɛ ni kɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa tiuɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ?
Miishɛɛ ni Anáa kɛ́ Ana Anɔkwale Lɛ
4. Mɛɛ hewalɛ Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ náa yɛ gbɔmɛi anɔ ŋmɛnɛ?
4 Be ni guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli yɔse akɛ nɔ ni ena lɛ ji ‘adiagba ni jara wa lɛ,’ emli fili lɛ naakpa. Mlifilimɔ nɛɛ tsirɛ lɛ ni efee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni enine ashɛ adiagba lɛ nɔ. (Hebribii 12:1) Ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ gbalaa gbɔmɛi, ni ekanyaa amɛ. Enɛ haa akaiɔ wiemɔ ko ni Nyɛminuu A. H. Macmillan, ni ŋma bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ etao Nyɔŋmɔ kɛ E-yiŋtoo kɛha adesai lɛ asɛɛ gbɛ lɛ he sane yɛ wolo ni ji Faith on the March lɛ mli lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mɛi babaoo miiná nɔ ni mina lɛ lolo afi fɛɛ afi. Ni amɛji gbɔmɛi tamɔ mi kɛ bo nɔŋŋ, ejaakɛ amɛjɛ maji, wekui, kɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli, ni amɛye afii srɔtoi. Anɔkwale lɛ ejieee gbɔmɛi amli. Egbalaa gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ.”
5. Mɛɛ yibiiwoo kpakpai anaa yɛ afi 2004 sɔɔmɔ afi akɔntaabuu lɛ mli?
5 Bɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ tsirɛɔ anɔkwafoi akpei ohai abɔ, ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛhaa Yehowa afi fɛɛ afi, koni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ haa anaa akɛ nakai wiemɔi lɛ ji anɔkwale. Afi 2004 sɔɔmɔ afi lɛ, ni je shishi kɛjɛ September afi 2003 kɛbashi August afi 2004 lɛ hu fata he. Mɛi 262,416 kɛ nu mli baptisimɔ fee amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi yɛ faŋŋ mli yɛ nakai nyɔji 12 lɛ amli. Enɛ tee nɔ yɛ maji 235 amli, ni Yehowa Odasefoi miifee shia Biblia nikasemɔi 6,085,387 yɛ daa otsi mli koni amɛkɛye amɛbua gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi kɛ maji babaoo, akutsei, kɛ maji anɔ wiemɔi amli lɛ koni amɛkase anɔkwale ni haa mɔ wala ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ.—Kpojiemɔ 7:9.
6. Mɛni kɛ shweremɔ ni anáa fiofio yɛ afii lɛ amli lɛ baa?
6 Mɛni ha anyɛ atsu enɛɛmɛi fɛɛ? Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Yehowa ji mɔ ni gbalaa mɛi ni ajie ato lɛ kɛbaa eŋɔɔ. (Yohane 6:65; Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Shi kɛlɛ nɔ ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ afɔɔ nɔ ji mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni baaa shi, kɛ mumɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ni mɛi ni kɛ amɛhe eha kɛtiuɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ. Be ni Nyɛminuu Macmillan ye afii 79 lɛ, eŋma akɛ: “Kɛjɛ be mli ni miná mile shiwooi ni akɛha adesai ni he yeɔ ni amɛgboiɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, hiɛnɔkamɔ ni miná yɛ nɔ ni nakai Biblia mli shɛɛ sane lɛ jie lɛ kpo lɛ mli lɛ bako shi. Mitswa mifai shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ akɛ makase nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ he nii babaoo bɔni afee ni manyɛ maye mabua mɛi krokomɛi ni tamɔ mi, ni miitao Yehowa Nyɔŋmɔ Ofe lɛ kɛ eyiŋtoi kpakpai kɛha adesai lɛ ahe nilee lɛ sɛɛgbɛ.”
7. Mɛɛ niiashikpamɔ feɔ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ ni mɛi ni naa Biblia mli anɔkwale lɛ náa lɛ he nɔkwɛmɔnɔ?
7 Anaa nakai miishɛɛ lɛ hu yɛ Yehowa webii ateŋ ŋmɛnɛ. Nɔkwɛmɔnɔ kome ji Daniela ni jɛ Vienna, yɛ Austria lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛjɛ migbekɛbiiashi lɛ, Nyɔŋmɔ ji minaanyo ni misumɔɔ esane waa. Daa nɛɛ misumɔɔ ni male egbɛi, ejaakɛ kɛha mi lɛ sablã ni ji ‘Nyɔŋmɔ’ lɛ kɔɔɔ mɔ pɔtɛɛ ko he. Shi miye afii 17 sɔŋŋ dani Yehowa Odasefoi bashiɛ amɛha mi. Amɛgbála nɔ fɛɛ nɔ ni mitaoɔ male yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ mli amɛtsɔɔ mi. Yɛ naagbee lɛ mina anɔkwale lɛ, ni miyɛ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ! Miná miishɛɛ aahu akɛ mibɔi shiɛmɔ kɛ mɔ fɛɛ mɔ hamɔ.” Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni miishɛɛ ni ekɛshiɛɔ lɛ ha eskulbii lɛ bɔi ehe fɛoyeli. Daniela tsa nɔ akɛ: “Kɛha mi lɛ etamɔ nɔ ni Biblia mli gbalɛ miiba mli, ejaakɛ mikase akɛ Yesu kɛɛ akɛ abaanyɛ̃ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni abaawa amɛyi yɛ egbɛi lɛ hewɔ. Miná miishɛɛ naakpa, ni minaa kpɛ mihe.” Etsɛɛɛ ni Daniela jɔɔ ehe nɔ kɛha Yehowa ni abaptisi lɛ, ni ebɔi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he oti ni ekɛma ehiɛ lɛ sɛɛtiumɔ. Be ni Daniela bote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, ekɛ ewu Helmut bɔi shiɛmɔ kɛ Afrikabii, Chinabii, Filipinobii, kɛ Indiabii ni yɔɔ Vienna lɛ hamɔ. Amrɔ nɛɛ Daniela kɛ Helmut miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Afrika wuoyi-anaigbɛ.
Amɛnijiaŋ Ejeee Wui
8. Mɛɛ gbɛ kome ni he hiaa mɛi babaoo etsɔ nɔ amɛtsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ anɔkwa ni amɛyeɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ?
8 Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛ̀i ni Yehowa webii tsɔɔ nɔ ŋmɛnɛ amɛjieɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ, kɛ anɔkwa ni amɛyeɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ kpo lɛ ateŋ ekome. Taakɛ guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ ji lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ sɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ miisumɔ ni amɛfã gbɛ kɛya shɔŋŋ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ efãaa gbɛ koni amɛyatao Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ; shi moŋ amɛkɛmiiya ni amɛkɛyaha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ, ni amɛtsɔɔ amɛ nii ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛbatsɔmɔ Yesu Kristo kaselɔi. (Mateo 28:19, 20) Amɛmiaa amɛhiɛ yɛ fimɔ ni naa wa waa mli yɛ maji babaoo anɔ. Shi ajɔɔ amɛhiɛ ni amɛmiaa lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ.
9, 10. Mɛɛ niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi náa yɛ maji ni yɔɔ shɔŋŋ amli, tamɔ Central African Republic nɛkɛ?
9 Nɔkwɛmɔnɔ kome ji Central African Republic, ni mɛi 16,184 ba Kristo gbele lɛ he Kaimɔ lɛ, ni eji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ yifalɛ ni ebɔ he aaafee toi kpawo. Akɛni srawa hewalɛ bɛ nakai maŋ lɛ mli hei babaoo hewɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ fɔɔ amɛgbi lɛ mli nitsumɔi atsumɔ yɛ agbo naa yɛ tsei ashishi. No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ hu tsuɔ amɛnitsumɔ lɛ yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ—amɛfeɔ Biblia mli nikasemɔ yɛ agbo naa yɛ tsei ashishi. Jeee akɛ je lɛ mli tseɔ ni jɛmɛ jɔɔ ŋanii kɛkɛ, shi sɛɛnamɔ kroko yɛ he. Gbɔmɛi lɛ yɛ suɔmɔ ni mli wa kɛha Biblia lɛ, ni jamɔŋ saji ahe wiemɔ ehé shi tamɔ awieɔ bɔɔlutswaa he yɛ maji krokomɛi amli lɛ. Bei pii lɛ mɛi ni hoɔ yɛ sɛɛ lɛ yɔseɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ ni amɛbafataa nikasemɔ lɛ he.
10 Enɛ hewɔ lɛ be ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko kɛ mɔ ko miikase Biblia lɛ yɛ agbo naa lɛ, oblanyo ko ni yɔɔ gbɛ lɛ sɛɛ lɛ ba ni ebawie akɛ akɛni ashiɛko ahako lɛ hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ aba ni ekɛ lɛ hu abakase Biblia lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kɛ miishɛ kpɛlɛ nɔ, ni oblanyo lɛ miiya ehiɛ waa. Yɛ nakai maŋ lɛ mi lɛ, polisifoi lɛ fɔɔ Odasefoi lɛ wamɔ yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ, jeee ni amɛsama amɛ loo ni amɛhé shika kɛjɛ amɛdɛŋ, shi moŋ ni amɛbi ni aha amɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii ni eba, loo ni amɛda amɛ shi yɛ sane ko ni amɛnya ekanemɔ he lɛ hewɔ.
11. Te maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni kɛ be babaoo esɔmɔ lɛ nuɔ amɛsɔɔmɔ lɛ he amɛhaa tɛŋŋ yɛ kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ asɛɛ?
11 Mɛi ni kɛ amɛhe wo maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ lɛ mli afii 40 loo 50 ni eho lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ lolo yɛ amɛshikpɔŋkukuji lɛ mli. Mɛɛ hemɔkɛyeli kɛ hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ po enɛ ji kɛha wɔ fɛɛ nɛkɛ! Gbalashihilɛ hefatalɔi komɛi kɛ afii 42 ni eho lɛ esɔmɔ yɛ ekomefeemɔ mli akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ maji srɔtoi etɛ mli. Wu lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ naagbai ekpe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔdamɔ atiridii naa afii 35. Shi kɛlɛ, wɔshwaaa wɔhe kɔkɔɔkɔ yɛ wɔyiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔbaatsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ he.” Eŋa kɛfata he akɛ: “Wɔhiɛ esɔ nibii babaoo. Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ miishɛɛ, ni Biblia nikasemɔ shishijee waaa. Kɛ́ wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ eba kpee ni amɛmiile amɛhe lɛ, efeɔ tamɔ weku henaabuamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ be fɛɛ be.”
‘Amɛbuɔ Nibii Fɛɛ akɛ Laajemɔ Nii’
12. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ajieɔ anɔkwa hiɛsɔɔ ni ayɔɔ kɛha bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ jara wa ha lɛ kpo?
12 Be ni guɔyelɔ lɛ na adiagba ni jara wa lɛ, “etee ni eyahɔ̃ɔ nii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ, ni ekɛhé.” (Mateo 13:46) Suɔmɔ mli ni ajɛɔ akɛ nibii ni ekolɛ abuɔ akɛ amɛjara wa ni akɛ shãa afɔle lɛ ji su ko ni anaa yɛ mɛi ni yɛ anɔkwale mli lɛ amɛbuɔ Maŋtsɛyeli lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa lɛ ahe. Akɛni bɔfo Paulo ji mɔ ko ni baafata Kristo he yɛ anunyam Maŋtsɛyeli lɛ mli hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mibuɔ fɛɛ laajemɔ nii yɛ Kristo Yesu, mi-Nuŋtsɔ lɛ, he nilee ni fe fɛɛ lɛ hewɔ, lɛ ehewɔ ni nii fɛɛ ebɔ mi, ni mibuɔ amɛ akɛ tumo nɔ nii, koni Kristo moŋ afee minɔ.”—Filipibii 3:8.
13. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko ni yɔɔ Czech Republic tsɔ etsɔɔ akɛ eyɛ suɔmɔ kɛha Maŋtsɛyeli lɛ?
13 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ miisumɔ ni amɛfee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛ mli koni amɛnine ashɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli jɔɔmɔi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ October afi 2003 lɛ mli lɛ, skul ko ni yɔɔ Czech Republic lɛ mli tsɔɔlɔ nukpa ni eye afii 60 lɛ na Biblia kasemɔ wolo ni ji Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli lɛ. Be ni ekane egbe naa lɛ, eyana Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ekutso lɛ mli lɛ amrɔ nɔŋŋ ni ebi ni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Etee ehiɛ waa yɛ mumɔŋ ni etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ebɔi kpeei fɛɛ yaa. Shi gbɛjianɔ ni eto akɛ ekɛ ehe baaha koni afɔ̃ oshiki kɛwo lɛ maŋ onukpa, koni esaa eha afɔ̃ oshiki kɛwo lɛ mlawoo kuu mlinyo lɛ hu? Ehala nitsumɔ kroko—nitsumɔ ni haa wala, ákɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ. Ekɛɛ akɛ: “Minyɛ miha miskulbii lɛ Biblia kasemɔ woji babaoo.” Ekɛ numiimɔ fee ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi yɛ kpee ko ni afee yɛ July afi 2004 lɛ mli.
14. (a) Mɛni Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ etsirɛ mɛi babaoo koni amɛfee? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni haa mɔ susuɔ nii ahe wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe?
14 Mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ hu ehere Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ nɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Amɛshi yiwalɛ je lɛ mli, amɛshɛ́ amɛsa jeŋba lɛ amɛfɔ, amɛshi amɛtsutsu nanemɛi lɛ, ni amɛkpa je lɛŋ nibii ni amɛtiuɔ sɛɛ lɛ. (Yohane 15:19; Efesobii 4:22-24; Yakobo 4:4; 1 Yohane 2:15-17) Mɛni hewɔ amɛfee enɛɛmɛi fɛɛ? Ejaakɛ amɛbuɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli jɔɔmɔi lɛ akɛ efe nɔ fɛɛ nɔ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ je lɛ baanyɛ ekɛha amɛ. Ani nakai nɔŋŋ bo hu onuɔ he yɛ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ he? Ani no tsirɛɔ bo koni ofee tsakemɔi ni he hiaa koni oshihilɛ gbɛ, nibii ni jara wa kɛha bo, kɛ otii ni mamɔ ohiɛ lɛ kɛ Yehowa taomɔ nii lɛ akpa gbee? No feemɔ baaha oná jɔɔmɔi babaoo bianɛ kɛ wɔsɛɛ.
Nikpamɔ lɛ Miiba Enaagbee
15. Mɛni agba afɔ shi akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ baafee yɛ naagbee gbii lɛ amli?
15 Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Omaŋ lɛ aaaba yɛ ota gbi lɛ nɔ, yɛ amɛsuɔmɔ naa.” Mɛi ni kɛ amɛhe eha lɛ ateŋ mɛi komɛi ji ‘oblahii asafo ni baa tamɔ bɔ́ jɛɔ jetsɛremɔ musuŋ,’ kɛ ‘yei babaoo ni shiɛɔ sanekpakpa’ lɛ. (Lala 68:12; 110:3) Mɛni ejɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ he-kɛ-afɔleshaa ni Yehowa webii—ni ji hii kɛ yei, gbekɛbii kɛ mɛi ni egbɔlɔ—kɛtsuɔ nii yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ mli kɛba?
16. Okɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛkase Maŋtsɛyeli lɛ he nii lɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.
16 Gbɛgbalɔ loo be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko ni yɔɔ India lɛ yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi yɛ gbɛ nɔ ni abaanyɛ atsɔ aye abua mumui ni fa fe akpekpei enyɔ ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ koni amɛkase Maŋtsɛyeli lɛ he nii lɛ he. (Yesaia 35:5) Ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaya mumui askul yɛ Bangalore koni eyakase mumui awiemɔ. Enyɛ ekɛ mumui babaoo gba Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ he sane yɛ jɛmɛ, ni ato Biblia kasemɔ kui ashishi. Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mumui ni fa fe 12 bɔi kpee baa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ gbɛgbalɔ lɛ kɛ oblanyo ko ni jɛ Calcutta ni eji mumui ni yɔɔ saji babaoo bimɔ, ni eyɛ he miishɛɛ waa akɛ eeele Yehowa he nii babaoo lɛ yakpe yɛ yookpeemɔ he okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi. Shi naagba ko yɛ. Aakpa gbɛ akɛ oblanyo lɛ baaku esɛɛ kɛya koni eyaje kɔleji shishi yɛ Calcutta, ní kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ ji kilomitai 1,600 lɛ, ni Odasefonyo ko bɛ jɛmɛ ni le mumui awiemɔ. Shi oblanyo lɛ bɔ mɔdɛŋ babaoo ni etsɔ etsɛ yiŋ koni eha eya skul lɛ yɛ Bangalore moŋ, bɔni afee ni enyɛ etsá e-Biblia nikasemɔ lɛ nɔ. Etee ehiɛ waa, ni aaafee afi sɛɛ lɛ, ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa. Lɛ hu ekɛ mumui babaoo kase Biblia lɛ, ni amɛteŋ mɔ kome ji enaanyo ko ni ekɛ lɛ je nɔ yɛ egbekɛbiiashi. Amrɔ nɛɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ India lɛ miito gbɛjianɔ koni gbɛgbalɔi akase mumui awiemɔ ni amɛkɛye amɛbua mumui.
17. Gbaa nɔ ni ona akɛ ewoɔ mɔ hewalɛ waa yɛ afi 2004 sɔɔmɔ afi akɔntaabuu ni yɔɔ baafa 19 kɛyashi 22 lɛ he sane.
17 Obaana Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaabuu kɛha afi 2004 sɔɔmɔ afi lɛ yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafa 19 kɛyashi 22. Ye be fioo ni okɛkwɛ mli, koni bo diɛŋtsɛ ona odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa webii ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ kɛ amɛhiɛ ema ‘adiagba ni jara wa’ lɛ sɛɛtiumɔ nɔ waa ŋmɛnɛ.
Nyɛtaoa ‘Maŋtsɛyeli lɛ Tsutsu’
18. Mɛɛ sane Yesu kɛfataaa guɔyelɔ abɛbua lɛ he, ni mɛni hewɔ?
18 Kɛ́ wɔku wɔsɛɛ wɔsusu Yesu abɛbua ni kɔɔ guɔyelɔ lɛ he shikome ekoŋŋ lɛ, wɔyɔseɔ akɛ Yesu ewieee nɔ ko yɛ gbɛ nɔ ni guɔyelɔ lɛ baatsɔ ekwɛ ehe yɛ helooŋ gbɛfaŋ be ni ehɔɔ enibii fɛɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi komɛi baanyɛ abi akɛ: ‘Akɛni amrɔ nɛɛ guɔyelɔ lɛ bɛ nɔ ko kwraa hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ ená niyenii, hehaa nɔ, kɛ wɔɔhe? Mɛɛ sɛɛnamɔ nakai adiagba lɛ baaha ená?’ Yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, nilee yɛ nakai sanebimɔi lɛ amli. Shi ani Yesu wooo ekaselɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ”? (Mateo 6:31-33) Bɔ ni ehe hiaa ni ajɛ tsui muu fɛɛ mli atuu he aha Nyɔŋmɔ, kɛ ekãa ni esa akɛ ajie lɛ kpo yɛ Maŋtsɛyeli lɛ gbɛfaŋ lɛ ji oti titri ni yɔɔ abɛbua lɛ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ mli?
19. Mɛɛ sane oti titri ko wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ adiagba ni jara wa lɛ mli?
19 Kɛ́ kpaako wɔkase sanekpakpa ni yɔɔ miishɛɛ lɛ he nii jio, loo wɔbɔi Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛtiumɔ etsɛ, ni wɔmiigba mɛi krokomɛi emli jɔɔmɔi lɛ ahe sane jio, esa akɛ wɔya nɔ wɔha Maŋtsɛyeli lɛ afee nɔ titri ni wɔnáa he miishɛɛ ni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ. Jaramɔ gbii nɛ, shi wɔyɛ yiŋtoi ni mli wawai ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ nɔ ni wɔtiuɔ sɛɛ lɛ yɛ diɛŋtsɛ, ni enɔ bɛ—tamɔ adiagba ni guɔyelɔ lɛ na lɛ. Je lɛŋ saji kɛ Biblia gbalɛi ni eba mli lɛ kɛ odaseyeli ni tsɔɔ mɔ yiŋ haa akɛ wɔyɛ “je nɛŋ naagbee” mli. (Mateo 24:3) Taakɛ guɔyelɔ lɛ ji lɛ, nyɛhaa wɔjɛa wɔtsui mli wɔfea ekãa kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni wɔmli afili wɔ yɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔjaje sanekpakpa lɛ he.—Lala 9:2, 3.
-